Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Üks Ida-Austraalia müüt räägib ajast, kui suur looja pühamee hakkas maad looma. Kõigepealt tegi ta teravad mäeahelikud, sügavad kuristikud, kus sõnajalapuud kasvasid viljakad lavamaad ja rohurikkad tasandikud. Seejärel lõida kõik, kes liiguvad maapinnal, kängurud, pandikutid, roomajad ning suure hulga vähemaid olendeid. Lõpuks lõi püha meie maailmalinnud võsa linnud, Västrikud, mees, ööjad ja käod, õhulinnud kotkad, varesed ja pääsukesed, veelinnud pelikanid, pardid ja prolgad. Püha mäe õpetas linnud pesi ehitama igaühte omal viisil. Õpetas, millal muneda, millal haududa ja kuidas toita poegi, kes ei oska veel lennata. Kui kõik linnud võtsid peo meie õpetust kuulda siis käod kuulutasid, et nemad ei kavatse pesa punuda ega poegi kasvatada. Nemad tahavad ainult päevad läbi puu otsas kukkuda. Teised linnud, keda käskude käitumine pahandas, kutsusid kokku nõupidamise kus tegudele tuletati meelde nende kohustusi. Aga miski ei aidanud. Siis vihastasid linnud kägude isekuse peale ja ajasid nad üksmeelselt kaugele põhja. Sellest ajast peale on kõik linnud käo vaenlased. Aga kui kevad kätte jõuab, lendavadki aud tagasi lõunasse, kus nad munevad teiste lindude pesadesse ning jätavad haudumise poegade söötmise kasuvanemate hooleks. Aga kui noored käod suureks kasvavad siis järgivad nad eksimatu täpsusega oma vanemate teed, ilma et keegi oleks neid õpetanud või juhatanud. Selle tarkuse on nad saanud suure looja pühamee käest. Selline oli siis Ida-Austraalia müüt. Tere, olemegi jälle hopsti Austraalias. Hopsti siia hopsti sinna, nii nagu sul need asjad käivad. Ja täna räägime mõningatest huvitavatest loomadest, keda seal Austraalias siis leida võib? Ja, ja kui mõni mõtlesed käod lendavad talveks põhja ja siis, kui kevad tuleb jälle lõunasse tagasi et siis kuidas see nüüd niimoodi on? Nojah, aga kui te võtate selle kaardi ette ene kaardileheküljelt 22, siis te näete, et Austraalia on ekvaatorist lõuna pool seal on need aastaajad täpselt pea peale pööratud, võrreldes meiega, see on üks asi, mida tuleb alati arvestada, siis, kui me seal Austraalias, mingitest aastaaegadest, temperatuuridest või talvestes uuest räägime. Aga teiseks ka seda, et Austraalia on küllalt suur maa, kui ta kasvõi näiteks meie Eestiga võrdlete või mõne suurema maaosaga näiteks Indiaga või Araabia poolsaare. Kas näete, et isegi selliseid suuri maalahmakat mahukesin Austraalia peale õige mitu tükki ära ja sellepärast seal on see kliima väga vaheldusrikas, kasvõi taimkate kaartigi vaadates leiate õige erineva värviga laike, mis tähendab, et erinevaid taimkate tüüpe võib seal leida ja sellepärast need linnud siis rändavad ka kuivemast piirkonnast vihmasest, vihmasest kuivemast, nii kuidas kellelegi sobivam on. Ja saad talvepiirkonnas uue piirkonna suvepiirkonnas talvepiirkondadele tagasi, nii, kuidas neil parajasti vajadus on? See Austraalia on kaardi peal küll nagu vanaema lapitekk. Tahtsin jah, taimkatte kaardi peal selline aga kui vaatad loomastiku piirkonda, siis ta on väga ühtlaselt kollane sest siin on ainult üks regioon, Austraalia regioon. Loomade kaardi järgi on siis nii, et need loomad, kes põhjas, elavad, nende lauad lõunas ka. Loomade kaarte sellist jaotust üldse silmas ei peagi jaotamise alus on natuke teistsugune kui, kui need taimkate kaardi tegemist. Kaarti tuleks niimoodi lugeda, et seal vihmametsades on omad kindlad liigid ja kõrbetes omad kindlad liigid savannides näiteks omad kindlad liigid, kanad on omased sellele terve Austraalia need liigid ja, ja neid ei kohta näiteks Aafrikas või Ameerikas vaid ütleme, Aasia piirkonnas, nad on ainult Austraalias, aga seal Austraalias nad jaotavad veel, aga erinevate looduslike vööndite vahel ära. Eelmine kord Meil oli saates juttu sellest kõige tähtsamast tegelasest Austraalias sellest hüppajast, kängurust. Aga kes need teised on, kellest känguru ära hüppab või kellest üle hüppab või kellega koos hüppab? Hakkame nendest peale, kelle eest ära tuleb hüpata, siis üks tähtsam, kelle eest ta äratab hüppama, on inimesega koos sinna jõudnud, see on siis see metsik koer dingo, enamasti on ta punakat tooni koera kohta kaunis imelikku värvi kaunikesti suure kasvuga laika koera kasvu, aga muidu on nad koerad, mis koerad ikka, hääl on ka need haug kuumine, bingot elavad veel ka Uus-Guinea saarel, sealt Austraaliast veidi põhja pool, seal on nad millegipärast hoopis väiksemakasvulised keskmise toakoera mõõtmetes, needi hauguvad, uluvad, neid kutsutakse seal Uuzginaarlisega laulbotex koerteks, need tunduvad tõesti koledasti nii, aga siis need bingot on jah inimesega ilmselt koos tulnud ja ta on metsistunud ja hiljem on inimesed jälle teda taas kodustanud, nii et see on kummaline loom, kes on kord kodustatud, siis metsistunud jälle uuesti ära kodustatud, aga põhiliselt liiguvad ikkagi metsikud Dingode karjad seal ringi karjaloomi nagu huntki. Ja nemad siis on jah, känguru ja teiste kukkurloomade kurjemad vaenlased ja neil ei ole erilisi probleeme oma saagi kättesaamisega, sest need pärisimetajad on natukene paremini arenenud ajuga. Kui kukkurloomad ja natuke nutikamad kipuvad ka olema selle tõttu siis need koerad, kes on imetajate hulgas üldse nutikamad loomad siis nende kängurud jaht läheb päris hõlpsasti, välja arvatud nende hiidkängurud jaht kellestki. Me rääkisime, kes siis need koeri kipuvad ka jalgadega lööma ja, või lausa vees ära uputama. Sellist asja tuleb ka ette ja vot need bingot siis on seal Austraalias Ühed, vähesed pärisimetajad, see tähendab siis, kellel ei ole kukrut ja kes sünnitavad selliseid poegi, nagu ülejäänud nimetad maailmas seda teevad. Aga mul tekkis küsimus, et kust nad kõigepealt tulid nettingod, kui inimesed tulid, kas nad võtsid siis need Dingod oma kodust koera budist kaasa või võtsid ikka kõigepealt metsast kaasa? Siis, kui nad Austraaliasse jõudsid, siis ilmselt nad olid kodustatud koerad tulid nende esimeste inimestega, siis ei olnud neil kuute, nendele koertelegi inimestel maju sest need olid kiviaja inimesed, kes elasid näiteks koobastes. Mõned uurijad nüüd väidavad, et koobas ei olegi nende ürginimeste lemmikelupaik. Nüüd rohked inimeste luuleiud, mis koobastest on tehtud, ei ole mitte inimeste tõttu sinna sattunud, vaid koopakarud on inimesi murdnud ja need lood siis sinna lohistanud. Üks selline teooria on ka päris ohtralt käibel ja et inimesed on elanud ikkagi juhuslikke varjepaikade all kas siis mingites nahast telkides või okstest mingisuguse varje aluse endale teinud, maganud lihtsalt põõsa all seal Austraalia sooja kliimaga aladel ilmselt polegi nii väga vaja kuhugi varju minna, seal võib täitsa lageda taeva all magada. Ja vot siis need kiviaja inimesed tõid koerad endaga kaasa ka miskil põhjusel. Koerad, mets istusid seal, noh, kes seda enam teab, see sündis kusagil 10000 aastat tagasi ja katsu sa seda selgeks teha, kuidas kõik seal täpselt oli, aga niimoodi vähemalt arvatakse. Ja siis hiljem nad avastasid, et need koerad on päris nutikad, neid tasuks jällegi püüda, neid hakati siis püüdma ja kodustama ja võib-olla need, kes nüüd uuesti kodustasid, need ei teadnudki nendega. Vana-vana-vanaisad olid need kunagi endaga kaasa toonud ja lasknud neil ära metsistuda jälle seal. Ja ka tänapäeva inimesed püüavad neid Dingositi. Kui kutsikast peast õnnestub see koer kätte saada, siis on võimalik teda kasvatada suurepäraseks valvekoeraks ja, ja majahoidjaks koeraks see, kes ei tea, et tegemist Dingogun tihtipeale ei tunne seal bingot maja juures äragi. Dingo lugu sai nüüd küll selgemaks, aga kas on veel mõnda elukat, kelle eest känguru ära hüppab? Hiidkänguru peale inimese ei ole kedagi, kelle eest ära hüpata, inimene on tema kõige kurjem vaenlane ja nüüd ei tea, selle kohta andmeid, ei ole enam. Oli kunagisel Tasmaanias elas selline loom nagu kukkurhunt. Viimane loom suri selle sajandi alguses loomaaias ja pärast seda pole neide kohatud. Kuigi aeg-ajalt tuleb sensatsioonilist, teati, et on keegi näinud või filminud või siis vähemalt jälgi näinud loodusest selle kuku hundi omasid. Aga tegelikkuses siiamaani ühtegi usaldusväärset teadet nende loomade olemasolu kohta enam pole. Need inimesed lasid tal tapsid halastamatult maha ja nüüd on ta siis välja surnud ja võib-olla tema oli ka siis kängurude kütja. Aga inimesed hävitasid ta mitte kängu kaitseks, vaid selleks, et ta lammastele kurja ei teeks, vähemalt nii harva, et tantsud hirmus lammaste murdi. Aga ma isiklikult kahtlen selles, kas nüüd see kukkurhunt neid lambaid seal suutis nii oluliselt vähendada, ilmselt see on inimesele omane vihavaen kõige sama metsiku murdja vastu, nagu see inimene isegi kipub olema kaks murdjat nagu ühte kohta ei passi, see on looduses igal pool nii kõige rängemalt kaklused tekivad ikka näiteks lõvi leopardi vahel või siis tiigrite ja karude vahel. Just need, kes omavahel ühe ja sama toidu pärast võitlevad, nii et võib-olla siin on see kukkur, huntide lugu ka sellega kuidagi seotud siis väiksemaid kiskjaid on teil kukkurkurat ja veel väiksemad kiskjad, kes pisikestele kängurud küll, sest kängurusid on üle 60 liigi võivad kurja teha, need on siis kukkur, nugised, need on toredad täpilised loomad, kes liiguvad põhiliselt öösiti ja oma eluviisilt ja kommendilt. Meenutad meie nugised, Nad on hõivanud kisama ökoloogilise niši, nagu meie need kärplased, sellepärast ilmselt nimi neile antud. Need on siis nagu sellised põhilised kiskjad, kes seal Austraalias praegusel hetkel ringi liigud. Siis on seal veel üks huvitav kiskja lindude hulgas kiskja ja kiskja, papagoid hulgas, aga ma arvan, et tema me jätame siis, kui me räägime Uus-Meremaast, seal siis tulemusele kiskja papagoi juurde veel kord tagasi. Mul tuli mõte, et need kukkurloomad küll nendel on hea, neil ei olegi tarvis pesa teha, neil on kukkur olemas, nii et noh, kannavad kogu pesa kaasas ja peitu saab ka minna. Näiteks ma arvan, et võib-olla känguru, kui ta näeb ohtu, siis pistab pea kukrusse. Ma ei tea muidugi, kuidas sellega on. Peata kukrusse ilmselt ei pista, aga ega seda pesa tõesti paljudel kukkurloomadel ei ole. Aga teistel jälle on, see sõltub siis sellest varjuvajadusest osa loomi ei kasuta pesa mitte selleks, et poeg üles kasvatada vaid selleks, et iseennast seal ära varjata ja siis seal pesas kuuma või külma aega üle elada. Pesa tehakse küll ja, ja üks huvitav loom on näiteks, kes kaevab kõvasti ja maa sisse. Neid käike ajab on pumbad, see on teise nimega kukkur, mägedes ta enam-vähem samasuguse eluviisi elu kombega on nagu meie mäger ja selle kohta on, sest Gerald Durrell raamatus loomad pagasis üks tore väike lookene. Ma kohe Lonsile ette. Seisin alusmetsa serval, mõeldes, kuidas kõige edukamalt lüüra sabasid otsida. Kuulsin nõrka okste praksumist ja võsast ilmus kopsakas umbes suure buldogi kasvu loom. Tundsin temas kohe ära pumbati, sest minevikus oli mul olnud kestev ja kirglik romaan, ühega neist võluvaist loomadest. Sellest peale olen nende vastu erilist nõrkust tundnud. Nad sarnanevad pisut kohalale, aga tüsedamad ja sarnanevad rohkem karuga, kuna nad on kohanenud eluga maas. Neil on lühikesed tugevad, veidi kõverad jalad, mille tõttu nad käivad taarudes nagu karud. Nende pea tulla ka sarnased koaala omale, sest neil on ümmargused saapanööbitaolised silmad, ovaalne pluusias, ninaots ja karvased kõrvad Vumbatkes alusmetsast välja, oli ilmunud peatus hetkeks ja aevastades siis tugevasti ning kuidagi melanhoolselt. Selle peale raputas ta ennast ja sammus oma aeglasel lampi algsel kõnnakut minu poole nagu kurb, leplik mängukaru, kes teab, et teda lastetoas enam ei vajata silmadest tühi pilk neist sügavatest kurbadest, mõtetest, mida ta haudus läänes pumbad mulle veelgi seisin päris vaikselt ja nii ei märganud ta mind enne, kui ta mu jalgadest ainult paari jardi kaugusel oli. Minu üllatuseks ei tormanudki, ta metsab, ta isegi ei peatunud, ta tuli otse mu jalgade juurde, uuris üsna huvitatult mu kingi ning kaevastas siis jälle, ohkas südantlõhestavalt, trügis minust asjalikult mööda ning jätkas oma teed. Ma usun, et see värvikas kirjeldus andistel päris hea ettekujutuse, milline üks vana pumbot välja näebki sinu jutuse metsa kõige vanemast Vumbotist, kes oli umbes 10 aastat vana ja sellised nad on sellised rahulikud, kohmakad tossardajad kes siis seal metsades ringi uitavad. Nende kõrval on veel terve rida põnevaid elukaid, kas või needsamad kokad korrad, kellest me rääkisime ja kelle kohta ka siin raamatus on päris naljakaid ütlemisi. Enne kui ma kokkaburvatest loen, ma tahtsin küsida, miks taevastas. Pumbata no kes seda teab, võib-olla ei meeldinud talle see pükste lõhn või saabaste lõhn võib olla kingad liiga hästi määritud või oli tal lihtsalt nohu, sest nemad külmetavad ja jäävad muhusse nii nagu meiegi. Et seal võib olla erinevaid põhjusi. Sellepärast küsisin, et ma tundsin mingit hingesugulust maaga tutvunud niimoodi enamasti sellepärast, et õhk ei ole eriti värske, puhas mulle eriti ei meeldi. Aga jah. Nüüd iseloomulik see talle kindlasti ei ole, ta on ikka mingid terviserikkega seotud ja ilmselt sellepärast ta siis avastas, et tal oli natuke nohune nina ja ma usun jah, et seal on natuke puhtam õhk kui siin meie Tallinna linnas tähendab muidugi paar siukest linna, milles võib olla õhkkond. Veidi rikutab üldiselt Naustraadis kõhk veel väga puhas. Näh massist nüüd loen, mõtlesime ainult lüüra sabadele ja sellepärast oli isegi teatav üllatus teisi metsaelanikke kohata. Esimesed olid kolm paksu noort kokka Burat või naeru eeslit. Oi kui huvitav nimi. Naeru Eestit, nagu neid suuri jäälinde Austraalias kutsutakse. Nad kükitasin kolmekesi kõrvuti oksal šokolaadipruun ja hall sulestik ning kaunid sinised tiivad läikimas. Nende tumedad suled silmade kohal tundusid maskidena ja tekitasid mulje kolmest väikesest paksust poisist, kes röövleid mängivad. Niipea kui nad meid nägid, lasid nad meie üllatuseks kuuldavale oma metsikud naeru meenutava hüüded ja lendasid meie ette teerajale jäädes meist ainult mõne jala kaugusele. Huvitav. Siin hakkasid nad tiibu lehvitades ja käedalt karjudes ringi hüppama, avades oma laialt mokad pärani. IRA kest Sherwoodi metsa iseärasusi muidugi paremini tundis. Kui meie võttis taskust suure tüki juustu ja selle uskumatu asjaga, poidsime karjuvaid, beebisid lõpuks juustu kurguni täis ja veendunud, et enam midagi tulemus ei ole, lendasid nad vaevaga tagasi oma varitsuspaigale uusi ohvreid ootama. Need on küll kummalised elukad, on nagu beebid ja siis nagu eeslid ja siis varitsevad ohvreid ja tegelikult troopse linnud. Need suured jäälinnud pruunikad, kellel on tõesti palju nimesid, antud kook, Apollon hästi tuntud või siis naerueesel või naerab Hans, nagu ühes saates neid nimetasime ja neid nimesid on veel kümneid ja kümneid ja nad on jah, selles mõttes huvitavad jäälinnud, et niimoodi ei sukeldu elama oma toiduotsingutel vett, nii nagu enamik jäälinde teeb ja nii nagu teeb seda näiteks meie Eesti margi elav jäälind vaid nemad leiavad oma toidumaa pealt seal sisalik Käia väikesi madusid ja, ja võib-olla tigusid ja võib-olla ka imetajaid väikseid kukkurloomi, keda püüavad, need on tõesti väga iseloomulikud linnud Austraaliale, neid pidi olema selle päris hulgaliselt koos. Sellepärast me selle katkendi siia valisime. Kas nad vihmaussiga söövad, ma usun küll, tähendab otse vihmaussilukku seal Austraalias on ka oma pärand, meie mõttes on need kohe hiiglased, sellepärast et sealsed vihmaussid, mõned võivad kasvada kuni kaks, kaks pool meetrit pikaks. No kujuta ette, kui sa hakkad maalsest ussi õngitsemiseks korjama ja siis kaevad välja sellise kahe meetri pikkuse olaka, siis sellest jätkub päris mitme kala püüdmiseks, enne kui otsa saab. Mina arvan, et mina läheks sellega kohe vaala püüdma. Seda sa võid muidugi proovida, aga ma arvan, et see on sul väga vähe edukas tegevus, sellepärast et vaalad teatavasti söövad planktonit, nemad ussi peale ainult naeravad. Miks nad siis tegelikult seal Austraalias nii kohutavalt suureks kasvavad? Miks nad nii suureks kasvavad, seda ma ei oska sulle päris ausalt öeldes öelda, sellepärast et see on pikaajalise evolutsiooni tulemus ja võta sa nüüd kinni, mis neid seal kõik mõjutanud seal evolutsioonitee peal on. Et nad just selliseks kujunes, nagu nad praegu on. Võib-olla seal on rammusa, vat need mahalangenud puulehed, seal võib olla kümneid erinevaid põhjuseid, võib olla nii võib-olla naa. Aga evolutsioon, seondubki, imeline asi ja kuidas kõik välja kujunenud, kuidas need loomad revolutsiooni toimel kohastunud ühe või teise elupaiga kond, see on täiesti imeline küsimused, väga paljusid asju ei oska tänapäevaks üldsegi veel seletada ja nii ta on toimunud Teppimise järgusele. Väga huvitav? Jah, aga kui nüüd känguru juurde tagasi tulles, siis, kes känguru eest ära hüppab kui üldse hüppab ära? Ma arvan, et siuksed, väiksed elukad, kõik püüad suurte kängurud eest ära hüpata, siis kui suur 100 või 150 kilone känguru suure hüppega sulle selga maandub, siis on kaunikesti ebamugav, nii et tuleb ikka ette vaadata, eest ära hüpata, aga ma arvan, et hirmu pärast, kartuses et see känguru neid ära sööb ja sellepärast siis ei lähedal vist keegi eest ära. No ja ma arvan, ainus, mis sealt eestlaseks ära minna, rohi, aga sellel ei ole jälle võimalust põgenenud, nii et tema peab paigal olema. Ja noh, alistuma sellel känguru ta lihtsalt ära närib kuigivõrd, aga seal kängurud koos ei hüppa. Küll aga liiguvad ringi huvitavad linnud, Emud jaanalinnu järel suuruselt teine lind, kes on ka lennuvõimetu ja ta kummalise kujuga, tähendab jaanalind näeb siiski suhteliselt sale ja veel linnulik väljas. M on minu jaoks selline väike heinasaad, kellel on kaks tugevat jalga all seal ühes otsas peenike kael ja suhteliselt paljas pea suure nokaga ja tundub, et tal on ka kaunikesti tilluke aju seal pea sees. Vähemalt tema, see liikumine ja tema käitumine tunduvad päikese aju poolt juhitud olevat ja ta on väga põik päine lind. Sellepärast ei armasta teda näiteks need kohalikud karjakasvatajad lambapidajaid, sest kui näiteks hambad on aias ja emu kogemata satub olema teised pool aeda ja ta tahab seal lammast juurde tulla, siis ta läheb lihtsalt läbi aia jätab sinna maha küll terve padja, teie sulgi aga läheb aiast läbi, lõhub neid aedu ära ja inimesed sellepärast ei armasta teda eriti. No praegu on suhtumine temasse natuke muutunud, aga näiteks ainuke sõda, mis ma tean, on inimeste ja loomade vahel niimoodi ametlikult peetud oli just emude ja briti armee sõdurite vahel möödunud sajandi keskpaiku, kui terve Rühm briti armee sõdureid läks suure vaenlase jõuku vastu, seal inimeste armee oli küllalt hästi varustatud, neil oli siis mitu kuulipildujat, hulgaliselt püsse, seal umbes 100 meest püsside all ja vist isegi väike kahur, aga seda nad ei kasutanud, oli neil olemas. Ja siis nad ründasid ülekaalukat vaenlase armeed, sest sealpool oli ligi tuhatkond Emmut teiselt poolt, keda siis ründama mind ja siis algas hirmus tulistamine ja müristamine ja püüti sisse vaenlase armee põgenema sundida, põgenema saadi küll, aga see lahingutegevuse edukus inimeste poolt oli väga nigel, sest 1000-st Emmust suutsid nad maha tappa ainult üheksa, ülejäänud oskasid ennast varjata või põigelda nende kuulidest nii imehästi ära, et neile viga ei saanud teha, aga Need, tuhatkond padrunit läks seal kaotsi ja ja inimesi vist sai ka õige mitu selle lahingutegevuse juures viga. Nii et selline sõda siis linnu ja inimese vahel on kunagi peetud ja, ja peab ütlema, et inimese jaoks väga väikeste edusammudega peetis. Miks nad üldse sõdima hakkasid? See on jälle see territoorium, jagamise küsimus, kardeti, et tembud tallavad ära, viljasaagi oli vaja neid ära peletada, siis ei leitud enam muud pääsu, kui armee nende vastu saata ja, ja siis muidugi põgenema nad löödi, aga ma arvan, et kui nad rahulikult oleksid sealt ära läinud, Vakse kahju, ilmselt väiksem olnud põld sai kaunikesti segi trambitud selle lahingu tulemusena ja ma arvan, see kahju oli tunduvalt suurem, kui ilma lahinguta oleks olnud. Nüüd me võiks igasugustele teistele põnevatele tegelastele ka natuke tähelepanu pühendada. No ma tahaks veel kord tulla selle raamatu juurde, millest me juba täna katkendid oleme lugenud. Really raamat, parem varblane pihus, siin on üks tore lind, kellest me eelmine kord ka mõne sõna rääkisime, seal lüüra sabasid lüüra sabast võiks paar rida ka ette lugeda. Charatarell seltskond tahtis seda lüürasaba pulmatantsu filmida ja siis vidinat spetsiaalsel mänguplatsile, millel mängis üks vana isane lind, kellel nimeks vanatäpik. Passisid seda tükk aega, aga ei tulnud ega tulnud. Ja siis ühel hetkel ta ilmus. Vana täpid ilmuski, ta ei teinud, aga mitte midagi, ainult seisis ja vaatas meid tühja pilguga mõne minuti ning kadus siis tagasi metsa. Seda tegi ta kuus korda hommiku jooksul. Meie haarasime iga kord aparaadid välistasime valdsusest nagu terjeritrotti augu juures, aga asjast ei tulnud midagi välja. Kui lind seitsmendat korda välja ilmus, tulid otse meie juurde, nõustus isegi sööma veidi juustu. Aga kui me julgesime ainult mõeldagi, et ta võiks natuke esineda, kadus ta kohe metsa. Neid lüüra sabasid, seal on ja, ja neid on filmitud tõesti palju, aga millist vaevase filmimine tegelikult võtab ja kui raske see töö on? Noh, sellest ma usun, te saite nüüd päris hea ettekujutuse, kui te sellise pilguga nüüd vaatate, näiteks mõnda järgmist loodusfilmi. Kujutate ette, see viis minutit või 10 minutit, mis film kestab, üks loov seal ekraanil on püüet ette kujutada, kui kaua tegelikult seda filmi tehtud on ja kui kaua seal inimesed kusagil sääskede süüa või parmude keskel istunud on ja oodanud ja passinud vaevanud on, siis, siis võib-olla vaatate seda filmi natukese teise pilguga kui, kui lihtsalt niimoodi, et oh kui tore, näed, mis loom teeb, aga, aga millist vaeva selle nägemine kõik nõutud. Suurtest loomadest nüüd juttu olnud küll, jutu jätkuks ilmselt veel tükiks ajaks, aga seal on ju ka niisuguseid tibatillukesi ringi sibavad ja päris põnevad. Ja neid tibatillukese on seal igasuguseid, noh näiteks Austraalias on neid tillukesi kukkurloomi, aga nendega on üks selline paha lugu, et neist on raske rääkida, kuna enamikul ei ole isegi nime antud. Me võime rääkida näiteks kasutades ladinakeelseid nimetusi või siis kasutades epiteete, et see on see väike kukkurloom küll hästi suured, kõrvade, pikk, terav ninna või teine, kes seal on natuke väiksem kukkur lonks meenutab meie lendoravat umbes rusikasuurune ja ja lendab puult puule. Ja nüüd viimasel ajal on tänavusele austraalia suurele juubelile sellest Austraaliast palju filme näidata, et ma usun, paljud teist on neid näinud. Aga kellest vähem räägitakse, keda ka vähem filmitakse, on erisugused Austraalia kahepaiksed Tallinna loomaaiast. Te ilmselt teate toredat rohelist Austraalia lehekonna, kes siis võib liikuda seal puude lehtede küljes ning mõtlesin, et alla kukkus tänu oma imina padjaga varustatud varvastel. Või siis mõned teised konnad, keda te näinud ei ole, aga kellest mõni on kaunikest huvitava paljunemisega. Me teame, et konn on kahepaikne, vajab paljunemiseks alati vett. Austraalia kõrbetes elab paarkonnaliiki, kes munevad oma munad sinna kõrbe liiva sisse, seal, kus niiskust ja pojad arenevad siis välja sisuliselt kuival maal natukese liiva sees oleva niiskuse arvel. Meie konnad kuivaksid seal kõik ära, aga nende elutee on sellise arengu peale viinud. Nemad elavad siis sellise veest kaugel ära ja nende puhul kahepaikse nimetus on juba üpris kahtlase väärtusega, mis kahe paikneda ikka Anguda elu läbisel kuiva kõrbeliiva peal peab veetma. Ja seal Austraalias on ka üks huvitav konnaliik, keda arvatakse nüüd viimasel ajal küll välja surnud olevat Con, kes kasvatab oma pojad üles maos, ta neelab selle kudusis alla marja alla, tal makku ja selleks ajaks, kui need pojad seal maos arenevad, selleks ajaks suudab ta seisma panna oma maomahla näristamis on seal maos päris mõnus keskkond nende poegade arenemiseks. Ja ühel heal päeval siis kui areng on lõppenud, siis ta oksendab need pojad laia maailma laiali ja lased need siis juba iseendaga toime tulla. Sa võiksid veel mõnest põnevast elukast rääkida. Ja neid elukaid on seal igasuguseid põnevaid, noh, kas või näiteks üks konnaliik, kes kaebab endale maa alla pesa teeb ta niimoodi, et see pesa tuleb siis bet tähistatakse kuhugi ojakese kaldale, Ehida oma kudumid vette vaid kinnitab selle sinna koopa lakke, niiskus on olemas ja seal koopa laes arenevad siis kullesed ja need siis pudenevad hiljem alles vette, nii et miks niisugune keeruline käitumine jälle välja kujunenud, on raske öelda, kas või siis üks lind, kes on juba ammu-ammu enne inimest, sest väljamõeldud inkubaatori kasutab seda inkubaatorites edukalt poegade väljahaudumiseks rõhu kana, kes siis teeb suure kuhjaga tunnetest lehtedest, liivast ja käib seda iga päev nokka kontrollimas. Kas see temperatuur seal sobib, on avades ja sulgedes seda pesa, niiet seal kogu aeg on ühtlane temperatuur ja, ja haub niiviisi oma mune välja. Kõikvõimalikud need pisikesed hiire moodi kukkurloomad või üks tore loom, kelle nimeks pandikud, kes näpukas suurte kõrvadega ja natuke kummaline välja, huvitavaid liike on seal kohutavalt palju, aga kas musta lese sugulane must ämblik punaste täppidega, see, kes on inimesele surmavalt mürgine, millegipärast armastab elada inimasulate läheduses, nii et seal peab olema kohe spetsiaalne brigaad olemas suuremates linnades, kes tuleb välja ohtlike loomade ilmumisel seal lisaks sellele ämblikulaadsest lugematud mürkmaod kanokkis siil arvatakse nende ohtlike loomade hulka. Noh ja mõned inimesed peavad ka nahkhiiri ohtlikuks, keda seal Austraalias päris ohtrasti on ja siis kutsuvad ka selle eribrigaadi väljast. Arvavad, et väga ebameeldiv on elada. Kui näiteks pööningul on nahkhiire, siis peavad need inimesed tulema nahkhiired nende pööningult kokku korjama, ära viima. Meie puuris peetav viirpapagoid, sedasama arvukas nagu meil varblane 1000 päiste parved lendavad seal ringi ja nad on võib-olla isegi päris nuhtluseks ja noh, neid erinevaid papagoisid on veel päris palju ja linnapildid nii palju kui on filmidest ja fotodelt näha, on olnud, on tänu neile papagoi teleäärmiselt kirevad. Mul endal on seal nende papagoid hulgas muidugi lemmikud, need on need kaka tuud keda loomaaias töötades ma ikka käisin aeg-ajalt vaatamas, nendega töötamine on minu meelest peab nõudma küll erilist, tugevat närvisüsteemi, erilist tahte pingutustes, nii hirmsat kisa nagu need, kui hakkad uut, suudavad teha, ei suuda ükski teine elus oled minu meelest teha ajavad oma selle kollase või roosa tuti pea peal püsti ja siis röögivad kõigest kõrist. Kui sa hakkad vaatama, mis neil siis viga on, miks nad siis seal karjuvad, siis paistab, et ei ole ta nagu midagi, nad lihtsalt karjuvad puhtast karjumise rõõmust ja see välimuse, nende kole kisa ei lähe kuidagi kokku saab osakonna vastuolu, tegelikult on minu meelest paabulinnu kauni sulestiku ja tema äärmiselt ebameeldiva lõikava hääle vahel. Aga kas Austraalias ühtegi ahvi sugulast ela? Ei, seal ei ole, neid tõesti ei ela, need sellepärast Austraalia on siis nende kukkurloomade koduma, aga ahvid, need on primaadid, need on siis pärisimetajate hulgast nagu kõige kõrgema arengutaseme saavutanud. Nii nagu üks uuri, kunagi on öelnud seal Austraalia kohta Austraaliani psühholoogiline pööning, et sinna kõik see vana kraam ära pandud paigal ja vot seal on siis see kraam, mis kunagi on olnud moes ja vajalik, aga nüüd nüüdsel hetkel moodsam kaup nagu need primaadid, need on siis mujal maailmas olemas pööningul vana kraam, keda mujal ei ole ja ja seda on siis võimalik seal jälle vaadata, nii et jah, või seal ei ole kahvidest. Me oleme palju erinevate maanurkade juures juba rääkinud ka ja kui meile tulen veel korra Aafrika ranniku lähedal oleva Madagaskari juurde tagasi, sest seal me räägime pikalt just nendest pool ahvidest, kellest siis ahvid arenesid ja vaatame neid natukene lähemalt. Kui teil tekkis või tekib mõni küsimus, siis traditsiooniliselt ütlen teile, et kirjutage meile ja Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
