Kui läks süda paaks, ma nägin lund. Ma valge ka vaatama nõudnu. Esimene maha sadanud lumi, külmakraadid ja  ka talvele omane pilkane pimedus ei saa olla ettekäändeks,  et maaülikooli loomakliiniku töötajad koju jäävad. Nii algabki meie seekordne seiklus loomaarstidega. See on leiubüroo, mida me leiame taskutest vormitaskutest. Ma ei kujuta ette, mis seal võib-olla ei ole väga palju midagi,  tavaliselt taskus, ma üritan mitte hoida. See, see lendab minema, vaata kui sa, mina pean niimoodi  selle koeraga sinna pikali kuskile siis ja midagi taskusse. Siin on igasuguseid nõelad ja nõelaotsikud  ja ja isegi isei üks kraadiklaas ja meil on isegi olnud  kellad ja aga jumal tänatud, et kell oli veekindel. Täitsa töötas, käis kuivatist ka läbi, lihtsalt inimesed on  väsinud õhtu ja vaata oma tasku, tuleb toob siia. Vormiriided viskab ära ja siis küsivad, aga võtmeid ei olegi võtmeid,  võtmed ilusti kõik taskus. Sendid tulevad küll siia, jah. Aga kahjuks sendid, eks ole? Nii et meil on raha siin pealt, kes tunneb puudust,  et tal ka ära kadus, saab kätte. Eelmises osas läks kliinikust koju vana võistlus,  hobune, epiturus. Täna on ta tagasi. Vana tuttav juba. Probleem ikka sama. Tema peas asuvates urgetes on põletik ja mäda. Leidsime siis rönke, no loogiliselt, et tal olid need  siinused siin vedeliku täis. Ja tegime juba siia madalamale ühe ühe augu,  mis on nii kenasti kinni kasvanud, et, et seda praktiliselt  ei ole näha. Karvas on veel väikene selline auk näha. Ja tabasime õnneks õiget kohta, et loputasime  ja panime. Antibiootikumi kuurile ja kõik tundus, et nagu läheb hästi ja,  ja probleem allub ravile. Ja siis tuli üllatusena see, et, et see niipea kui  antibiootikumikuur ära lõppes ja Augukene kinni kasvas, loputamine ära lõppes,  hakkas siis sama asi otsast peale. Huvitav, aga täna ei ole sellist hirmsat paha haisu siit mina,  et muidu. Muidu sellega kaasneb selline ebameeldiv lõhn ka. Mis tähendab seda, et Triin peab hakkama puurima? Jälle hakkame kiusama. Et süstime veeni, talle ained, mis panevad ta niimoodi püsti,  jalu magama. Et see on, see on eelistatavam, kui see üldanesteesi,  et üldanesteesiaga kaasnevad palju suuremad riskid,  et me, me kõik, mis vähegi saame, teeme ikkagi püsti. Ja tegelikult see Siinuse puurimine mida me nüüd siis tegema hakkame,  et et noh, see asend on sedapidi, kui, kui pea nagu püsti on  palju mugavam. Professionaalne huvi muidugi tahad auke puurida,  nõu selle pea sisse vaadata, aga noh, kuna see on  suhteliselt invasiivne protseduur, siis seda päris nagu  niisama niisama ka ei hakkaks teisele auku pähe tegema. Seda enam, et ühe augu me oleme juba sinna puurinud,  see saab nüüd olema oluliselt suurem, mida me tahaksime  praegu teha ja no eks nad kaotavad päris palju verd,  et tema ei ole kõige esimeses nooruses, et kui selline noor  hobune jookseb verd, tilgub sinna homse hommikuni,  et kui seda üle ämbri ei kaota, et, et siis üldiselt nad  suudavad päris hästi kompenseerida selle vere kaotuse hiljem,  aga aga tema puhul nüüd tahaks vältida igasuguseid. Igasuguseid selliseid eksimusi. Triin helistab hobuse omanikule ja annab teada,  et verenäit kinnitab. On vaja puurida. Aga teeme siis nii, et vaatame, vaatame sinna sisse. Mis siis ikka. Ma palun ühe kolleegi veel abiks, kellel on pikad käed  ja palju jõudu. Suureks ja tugevaks kolleegiks on ei keegi muu kui veisearst. Alar. Pigem tsentris siia. Ja üks pool sentimeeter sentimeeter üles,  see jääb täpselt vaata selle soone peale,  et äkki proovime siia teha. Üks variant on see, et ma hoian klemmidega lihtsalt seda laiali. Ja hästi ilusti istub jah. Vaata silma, mediaalsest kantusest. See võib olla hästi natuke, nojah. Ma arvan küll. Jah, ma lasen lahti ära. Aga kas sa teise käega võtad sellest hobusest kinni  või ma hoian sulle. Põhimõtteliselt ma võin mustaks teha, käed hoian,  pead kinni. Aga jah, tal on suht õhukene see luu, et ta läks. Ah. Meil läks eelmine kord ka nagu alguses läks aeglaselt,  aeglaselt ja lõpuks. Lõpuks ta uppus sinna nagu järsku sisse,  et. Siin on need See. Et moidaalalaga täpselt seal all, nii et Seda verejooksu on nagu päris raske takistada pärast. Nii epikuurus kohe vaatame, mis sinu pea sees on. Ai, kui hästi näita, pane laua peale, ma saan pärast anda  omanikule selle. Aega siisti siis eriti ilus lõikepind. No sellepärast me olemegi sind palunud. Ma just tahtsin enne öelda, et nojah, et  ega nais loomaarstidel või kirurgidel ei jää  ka jõust puudu, aga noh, ma, ma vaatasin sind,  et sul võttis ka ikka üsnagi higiseks. Ja see on väga ilus. Mida Triin Epikurose peast avastab, sellest juba õige pea. Väikeloomakliinikusse tuleb kokkulepitud ajal kohale Moppella. Tiir juuksu aega. Muidugi peab ikka juhtuma, kusime tähelepanu endale  ja kellal läheb natukene aega, kuni ta kohaneb. Anžela lehtla on kliiniku ainus silmaarst. Angelal tööst puudus ei tule, sest mood on selline. Need silmaasjad on niimoodi, et see on ju kohe võõras inimene,  hakkab vaatama kohe-kohe lähedalt, et see on ju hirmus. Koera jaoks, et inimesele sa saad öelda,  et ole paigal ja vaata otse ja koerale ei saa seda  ja nii selge, et Bella on meil kaheaastane,  on nii. Ja, aga rääkige, et mis teid tõi siia,  et miks te tulite? Loomaarsti juurde elu esimene. Tundma seda tõusu ja ma tean, et üks teema on neil silmad. Natukene vot niimoodi ma saan vaadata, et annan väikest maiust,  näen ella on hästi punnsilmne. Mis me näeme Bellal, et pellal on muidugi niimoodi,  et tõesti võrreldes näiteks kui me võrdleme mingi  klassikalise koeraga saksa lambakoeraga näiteks  ja siis nendel ei ole kunagi siin silma ümbrus märg  või pruuniks värvunud ja ka pellal me näeme tegelikult,  et siin on karv, on hästi pruun. Nii, ja. Ja et see viitab sellele, et tegelikult on tal pisara vool,  on natuke normist ikkagi suurem, kui, kui peaks olema mopsil  natukene pisaravoolu on, aga mitte nii tugev ja. Rahulikult, ja on natuke raske hingata, et see on  koolilistel ja Hästi nüüd ma vaatan natuke aparaatidega,  et see ei ole valus. Et kuna mopsidel esinevad, võivad esineda lauservas sellised  liik või valesti kasvavad ripsmed või karvad  mis võivad ärritada silma, et siis ma kontrollin suurendusega,  et kas neid on või ei ole. Hästi. Nii et praegu me ei leidnud midagi mikroskoopiga vaadates et. Nii, nüüd me vaatame silma sisse, vaatame,  kas silmas on kõik korras, kas ei ole kaed,  et ma kustutan, tule ära, mis sa saad kustutada  ja hästi. Ja nüüd me vaatame, saame vaadata silma sisse. Veel laule, lusti paigal ja hästi, nii, nüüd tulen lähedale. Hästi juhin tähelepanu endale, siis ta saata mulle otsa,  siis ma näen palju rohkem. Tuli. Ka, et ei ole lääts, on väga ilus, läbipaistev silmapõhjad,  võrkkest on korras. Hästi, paneme tule põlema. Hästi nüüd me mõõdame ka rõhku, et see ei ole valus. Natukene katsun sellise väikse instrumendiga silmapinda. See võib natuke hirmus olla, aga tegelikult see ei ole valus,  ma katsun selle väikse sellise. Silmas sise rõhk on normaalne, 18 on siin,  vaatame teises silmas. Ella tubli. Kui 20 18 ja 20, see on normaalne. Ja ilmus, nägi välja jah. On nii, ega tal on siiski tüüpilised mopsi silmad  ja on näha, et tal see sisenurk ikkagi keerab sisse se poole  on mõnevõrra rohkem avatud kui klassikalisel koeral. Nüüd, kuidas vaadatakse, et kas see on probleem  või mitte, aga kas peaks sellega midagi ette võtma  või siis tulevikus näiteks võivad olla probleemid,  et vaadatakse ikkagi selle järgi, et kas nüüd koeral tuleb  rähma silmas palju. Teine asi on see, et kui on pisara vool,  kuna moksidel on siin nina voldid ja siis,  kui see kogu aeg märgub see nina, ninavolk,  nina ja silma vahel see volt siis on oht olemas,  et sinna tekib põletik. Nüüd. Noh, enda kogemuse järgi ma saan öelda küll,  et kuna ma näen mopse päris tihti siis ma võin öelda,  et tal on ikkagi normist suurem pisaravool,  et tal võiks olla vähe nagu tolmuimeja. Tänapäeval on variant ka teha juba sellist profülaktilist  noh nagu operatsiooni, mis seisneb selles,  et see silma sisenurk korrigeeritakse niimoodi,  et silm on rohkem kaetud. Et need karvad silma sisenurka ei ärritaks  ja sellega me vähendame pisara voolu ja rähma eritist. No muidugi siin noh, ütleme Eestis ei ole see tüüpiline,  et tehakse midagi profülaktiliselt. Et siin ma arvan, et me võiksime teda jälgida. Väga hästi, kõik olid. Ja et natuke oodata seal üks paar minutit,  et ma teen selle arve ära ja siis Sellest vastuvõtutoast, kus Angela just tegutses,  on 30 sammu kaugusel kabinet, kus tegeletakse tippteadusega. Nüüd hetkel on meil käsil kloonimine, kus me üritame toota  siis sellist kloonlooma, kes oma piimast suudaks toota insuliini. Monika nõmm on Eesti maaülikooli veterinaarinstituudi  nooremteadur ja doktorant. Tema kuulub meeskonda, kes plaanivad teha diabeetikute elu lihtsamaks. Me oleme üritanud kloonida transgenset veist. Transkene tähendab seda, et ta suudab oma piimast toota  mingisugust meie puhul me soovime, et ta toodaks. Näiteks inimese insuliini või kasvuhormooni et lüpsad lehma  ja puhastab piimast siis selle hormooni välja. Probleem on selles, et maailmas on insuliinipuudus näiteks  väga suur, et ja see hind on meeletult kallis,  millega patsiendid peavad ostma. Kellel on diabeet näiteks. Ja siis praegused metoodikad, kuidas nagu insuliini  toodetakse on üldiselt bakterikultuurides  ja bakterite eluiga on hästi lühikene ja  siis see toote kvaliteet võib kõikuma hakata,  kui on selline suur loom, kes elab. Pikka aega siis ta toodang ja siis. Hormoonitoodang peaks ka olema kogu aeg sarnane  ja kvaliteet ka sarnane. Ja sellepärast me hakkasimegi mõtlema selle peale,  et äkki prooviks mõnes suuremas loomas seda hormooni toota. Ühe transgeense vasika on nad juba klooninud,  kuid tema elama ei jäänud. Kloonide puhul vahepeal võivad tekkida terviseprobleemid  ja siis ta suri ära. Aga me jätkuvalt üritame. Kui me suudaksime toota viis insuliini tootvat transgentset veist,  siis me suudaksime umbes ära katta terve Euroopa insuliinivajaduse,  kuna. Selle ühe veise piimatootlikkus on lihtsalt  nii suur. Jääme hoidma pöialt, et Monika ja tema kolleegid suudavad  transgeenseid veiseid kloonida. Kripeldama jääb üks küsimus. Kas kloonitud looma või ka näiteks inimese iseloom on sama  kui sellel, keda kloonitakse. Iseloomu kohta mul on nagu raske anda info infot selles suhtes,  et. Et ma pigem eeldan, et nende loomade välimus on sarnane,  aga kui nad on kasvanud erinevates keskkonnatingimustes natukene,  siis ka välimuse suhtes võivad olla. Väiksed erinevused, aga näiteks. Veiste puhul isegi need laigud võivad olla sarnased. Aga mis saaks siis, kui Monika klooniks väikeloomakliiniku  arsti Rainer hõimu Ortopeedia puhul on väga oluline igapäevane praktika ja. Ma arvan, et Rainer hõim on teinud tuhandeid  ja tuhandeid tunde seal operatsioonisaalis,  et olla nii hea, kui ta tänapäeval on. Vaevalt et kui tema kloon lihtsalt päevad läbi kuskil teleka  taga istuks, oleks ta täpselt sama hea ort. Jõuame tagasi hobune epikuuruse juurde ja  kus hundist räägid, seal ta ka on. Siseneb mees, keda võib ikka hobuste juurest leida. Rainer on ju elupõline ratsutaja. See on epikuurus. Meil on tänane epikuuruse päev. Me oleme Täna, ma tean, et tema on 23 aastat vana,  sellepärast et me vaatasime 95 on sündinud. Rainer on kindlasti kõige õigem inimene rääkima sellest,  et mida pikuuras on teinud ja, ja, ja mis võistlused ta  võitis ja me vaatasime natukene ajalugu ka,  et seal oli 2007 vist see 2008 oli ka pikuurias,  oli number üks hobune Eestis üldse. Ma tegelikult käin seal vahepeal närve puhkamas,  sest seal on nagu On töö teistmoodi ja inimesed teistmoodi,  et meil on nii lähedal minna, siis ma käin vahepeal räägin  nende hobuse kliiniku tüdrukutega juttu,  sealt vaadata või mõnikord mõnda tuttavat tuttavat hobust. Aga no mõnikord on ikka niimoodi, et sa teed  selle augu sisse ja sellest August hakkab pahinal seda mäda välja jooksma,  et. Et praegu see pilt nüüd nii drastiline ei ole,  et vaatame sinna allapoole siis et kui me saame kuidagi  niimoodi hästi vaikselt ta sinna pähe hiilida. Ilma, et ta aru saaks, sellest. Triin läheb kaameraga hobuse pähe, et näha,  palju seal on mäda ja leida põhjus, mis kroonilist haigust tekitab. Ma tulen korraks välja sest ma peaksin liikuma ainult sedapidi. Üks variant on muidugi see, et me proovime oma skoobiga,  aga see nagu kardan Nii oota, aga ära nüüd siis üldse liiguta. Vaatame korra siia, see näeb päris huvitav välja,  et kui me tuled ära kustutaksime, siis on näha siit. Vaata siit eest, kuidas läbi selle valge laugu niimoodi lamp  põleb siin sees, et. Et siit on näha, et kui palju on seda tühja ala ikkagi nagu  seal hobuse otsmikus, et leidsime. Leidsime leidsime üles. See on tegelikult ikkagi, ta on nüüd seal,  kus on see kaudaalne makilaar, siinusesse,  sinna läheb. Kas sa saad natukene meid veel sinna mäda poole juhtida  või sa ei saa üldse kuskile ja me oleme su pea sees,  ära pahanda. Okei, et jube tore oleks sealt võtta, et ta on nüüd proov  senikaua kuni me ei ole ise seda õõnsust ära saastanud. Ja vaadata, kes see siin elab. Et alati on võimalik Bakteritele lisaks, et ka mingisugune seeninfektsioon seal on. Ega ta näeb visuaalselt suhteliselt sarnane välja bakteriaalsele,  et ega niimoodi silma järgi ei saa midagi siin öelda. Küsimuseks muidugi jääb, et mis sa seda põletikku ikkagi  seal nagu tekitab. Et me oleme neid hambaid ka logistanud edasi-tagasi  ja ei, ei ole seal ühtegi sellist murdunud hammastega midagi,  me tegelikult paneme siia sellise kroo niidi sisse. Et see Poolik jääks tal ilusti pea külge kinni,  päris esimese asjana ära ei kukuks, kui ta koju jõuab. Et selle peale on ta ka meister, et seda eelmist kraani ta  ikka suutis lõhkuda. Paaril korral. Et nüüd me kasutame natuke teistsugust meetodit,  epikuurus kannata ära, natukene on veel vaja. Mis oli nagu rõõmustav omanikule võib-olla mitte,  aga noh, et seal ikkagi on see alumine siinus nagu mäda täis,  et me saame midagi loputada, me saame tõenäoliselt  mingisuguse tulemuse. Et. Noh, muidugi kui siis veel nagu positiivseid asju otsida,  siis seal ei ole mingisugust kasvajat, seda mäda on ikkagi  seal nagu mõõdukalt, et ma loodan, et me saame  selle asjaga, me saame nagu jõuame mingi lahenduseni,  et see ei kesta igavesti. Et, et hästi läks. Hommikul käis Angela juures silmi kontrollimas Mopspella. Loomade silmahaigused on aretustöö tulemusena kasvav trend. Punilmsete kohta isegi me hoiatame omanikku,  et ja omanikud teavad, et neil on eelsoodumus silmamuna  välja langemiseks. Et kui selleks, et silmamuna üldse nagu välja langeks,  peaks olema nagu väga tugev trauma jah, ehk  siis löök vastu pead või siis hammustus pea piirkonnas. Aga nendel punsilmsetel võib langeda silmamuna juba sellepärast,  et näiteks kas ta tõmbab väga tugevalt järsult vihmast  või siis mänguhoos teiste koertega tõmmatakse kaela nahk  hästi pingule. Või siis näiteks mõni koer tõesti mänguhoos  ka juba kaaslane näiteks haarab siit laugudest  ja siis see silm langeb välja. Miks see nii on, sellepärast et muidu silm asetseb  silmakoopas ja et see on nagu pall ja muna  ehk siis silmakoopas, see on luuline osa  ja kui näiteks pikakoonulistel tõugudel nagu saksa lamba  koer jälle või Laika klassikaline koer, neil on silmakoobas sügav,  silmamuna on seal hästi sügaval silmakoopas normaalselt  kinnitunud kõik punsilmsetel on nii, et silmakoobas on hästi lame,  seda nagu ei olekski, et seega ja silm on mõnevõrra punnis,  piisab väiksestki pingutusest mingist jõust,  mis lükkab selle silmamuna välja. No üldiselt on nii, et kui silmamuna on välja langenud,  siis peab kohe tulema. Kiiremas korras arsti juurde, et siis on võimalus sellisel  punsimisel tõul veel päästa, isegi nägemist. Aga noh, jah. See on päris tõsine asi. No näiteks, võtame selle Inglise buldogi,  et me näeme tegelikult algselt see tõug oli nagu  nii skeleti poolest nagu korrektsem nägi rohkem niisuguse  klassikalise koera moodi välja ja see koon ei olnud  nii lühike ja ka teised tõud väga sageli me märkame,  et nad on ikkagi sellised klassikalisemad  ja mida nüüd mida kaasaegsem tänapäeva. Nagu on see aretus, siis see tendents ongi selline,  et neil muutub, nad muutuvad kõveramaks lühemaks. Kool ka lühemaks, silmad rohkem punnis, rohkem voldilisemad. Lemmikloomade ülearetamine on hingelähedane kõikidele arstidele. Ja kahjuks see on, see ei ole isegi enam nagu koerte probleem,  see tegelikult on juba ka kasside probleem. Et et millegipärast armastatakse neid hästi lühikese ninaga loomi,  et mis, mis tegelikult looma enda seisukohalt on,  on väga niisugune halb, et, et kujutage ise ette,  kui, kui ta pidevalt te olete sellises seisus,  nagu ta oleks käsi või midagi suu või nina peal  ja te peate sealt läbi hingama, praegu on selline noh,  kampaania ka loomaarstide poolt juba algatatud näiteks  Facebookis ja on olemas kohe selline töörühm ja,  ja sellega nagu tegeletakse, et ikkagi püütakse mõjutada  neid aretajaid, et vähendada seda ekstreemsust,  et ikka ja isegi kuni selleni, et mõnda tõugu keelata hoopis. Prantsuse buldog, kõik Buldogilise, minu arust Inglismaa on  kindlasti üks sekka, kus see vestlus on päris päris vali praegu. Inglismaa eriala eriala organisatsioonid teevad väga kõva  kampaaniat selle nimel, et, et mitte mitte selliseid loome  enam aretada. Ja enne kui vaatame, mis juhtub loomaarstide üheksandas osas,  veel väike nõuanne meile kõigile. Riiki. Mis nõuab väga isegi triikimist sellepärast et ta tapab  ikkagi see kuumus tapab baktereid ja ikkagi,  kui koodi pesu triigitud, on ta ilus vaadata,  kakis juba teed kakukse lahti, oi, ilus vaadata. Ja voodis on ta ikkagi mõnus, kuna triigitud oleme nüüd ausad. Vaatame nüüd, mis juhtub järgmises loomaarstides. Ütle seda väljendit, et loll nagu lammas siis,  et omas olud korra on nad äärmiselt targad. Mida ma ka enamasti lammaste puhul vaatan,  mis võib-olla kõrvalt vaadates tundub natukene jõhker on silmasidekest. Suht palju on viimasel ajal eriti olnud niisuguseid koeri. Aga nad on uimased, ega me nagu ei tee silmi lahti,  ei hakka kohe ründama. Veel vähemalt pole juhtunud, võib-olla täna juht. Ja siis nagu no mina ei tea nagu jäätist võtaksid topsist  niimoodi natukene kaari alt, niimoodi lükkad. Et ma alati omanikule ütlen. Ei ole juuksurid. Surm läbi plii on väga õõvastav, kui sa oled seda korra näinud,  siis päris nii-öelda reaalselt siis sa võibolla saad aru,  et võib-olla peaks midagi selle vastu ka tegema.
