Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Eetris on raadio kaks salanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks. Soovime kõigile kuulajatele head uut aastat ja lubame, et ka sellel aastal me toome teieni igal reedel värskeid ja põnevaid uudiseid teadusmaailmast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ja see saade jätkub vanas vaimus. Iga kord on meil külas üks huvitav ja tark inimene, kes aitab viimaste nädalate põnevamaid teadusuudiseid kõigi teie jaoks lahti seletada ja arusaadavaks teha. Tänane külaline. Tervitused Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärnamäe. Tere, Jaan. Tere ja head uut aastat. Head uut aastat sulle ka. Kui Jaan on meil külas, siis me võtame ikkagi ette maateadused, teemasid, ehk siis kõik, mis puudutab meie planeedi, siis enamjaolt seda eluta poolt ja ei saa kurta, et emasid vähe oleks olnud, et nii mõndagi päevakajalist on meie ümber juhtunud, mis ka haakub väga kenasti teemadega, mida uurivad teadlased. Ja võib alustaks veel pilguga möödunud aastasse. Et siin, jõulupühade ajal ja eel tulid maailma eri otstest sellised pisut ärevate teadaanded, eksis Indoneesiasse, muutus aktiivseks, Anak Krakata hulk on, mille tagajärjel kis maalihe, mille tagajärjel tekkis tsunami ja päris palju ohvreid oli selle tulemusel ja siinsamas paar päeva hiljem Euroopas aktiveerus taas. Euroopa aktiivseim vulkaan, Etna, päris laavat purskama hakanud küll, aga tuhka gaasia, ega sealgi on kahjustused liste värinate tagajärjel päris. Ja nüüd üleliia tõsised, aga ikkagi tuntavad. Ehk siis kuidas sulle tundub, kas selline nagu vulkaanide aktiviseerumine on see midagi kui enneolematut või, või tegelikult pidigi varem või hiljem juhtuma? No pigem ikka see pidi juhtuma või et võib-olla on tegemist sellise sellise läänerindel muutusteta uudisega mõlemast piirkonnast, mis on oma vulkaanilise aktiivsusega tuntud ja seal Etna purskas viimati 2000 seitsmeteistkümnendal aastal enne enne seda. Ja Krakatu piirkond samuti Krakatav ise on siis suur. NATO on üks kuulsamaid vulkaane, eks ajaloolise aja suuremaid purskeid jaa, jaa. Ja kliimakatastroof. Sellega seoses ja seal siis see anakrocatoomile nimi tähendab siis Krakatu poega või väikest Krakataud, see alles tekkis isegi 1900 kahekümnendatel ehk siis Krakatavad. Vulkaanid on teadupoolest saared, mis teevad selle muidugi eriti huvitavaks sellest isegi ju ju üks suuremaid hulga kirjalikke sõlvern sai tohutu inspiratsiooni, ehk siis saladuslik saar ei olegi midagi muud kui tugeva fantaasia lisandiga Krakatov aga, aga jah, see aktiivsus on mõlema mõlema pool olnud ikkagi suhteliselt pidev, aga noh, lihtsalt iga iga paari aasta tagant ehk seda konkreetset purske päeva võib-olla oskavad oskavad siis pulkanoloogide ainult ennustada mõne mõne päeva või heal juhul nädala jagu ette. Eks häda on ka selles, et nad mõlemad asuvad ikkagi väga tihedalt asustatud maailma piirkondades niimoodi, et tõepoolest see iga liigutusega värin, iga hoidub purse või, või sellega kaasnev mingisugune väikene purtsatus on ka tegelikult ikkagi mõjuga inimestele. Ja täpselt nii Etna, eks ole, Itaalia ja Vahemeremaade lääneosa on ju teada-tuntud puhkusepiirkond ja üks kallimaid kallima kinnisvaraga piirkondi maailmas ja, ja jällegi Siis Sumatra saar, mille, milles, mille lähistel Krakatov vulkaanid paiknevad, need on ju samuti puhkusepiirkonnad seal. Häda ju osaliselt seisnebki selles, et et suur osa sellist uut asustust on koondunud päris veepiirile just nimelt siis teenindama meid, valgeid inimesi, kes sinna puhkama sõidavad. Ja ütleme, traditsiooniliselt ju põlisrahvad rannikul ei ole kunagi elanud just samal põhjusel, et kui veel mõne aasta lõikes või olla isegi mõnekümne aasta lõikes ei pruugi midagi juhtuda, et tuleb eurooplane või ameeriklane ja vaatab. Oh kui mõnus lage lage plats, võta ainult päikest ja laata, laata kätaret maha, siis siis põliselanikud seda teadsid ja mäletasid, et ta aeg-ajalt käib ikkagi ikkagi katastroof üle ja selle siis seda praeguse puhkamise ja selle ümber toimuva tööstuse asustuse juures ei arvestatud. Nojah, eks häda on selles, et ega me ju ei mõista nii hästi neid vulkaane. Me nagu sa ütlesid, me ei oska neid nii väga ette ennustada, millal täpselt need pursked tulevad. Ega tegelikult seda, et, et kuidas siis, kui see purse toimub, et kuidas näiteks selle haava, mis sealt välja voolab, et kuidas käitub kuidas, mis juhtub, kui ta näiteks v ker reageerib, et siin nagu üks põnev lugu millega me just sel nädalal leidsime, räägibki sellest, kuidas teadlased noh, enam-vähem esmakordselt testisid, et kuidas laava kokkupuutes veega üleüldse reageerib, et miks ta teinekord väga võimsalt plahvatanud, miks ta teinekord lihtsalt visise pealt, et nagu ma aru saan, siis see teadmiste tase tegelikult selle kohta on ka meil praegu paigal üsna nadi. Nojah, eks mõõta selle sulalaava sees midagi on väga, väga raske ja ja noh, muidugi sinna juba juba kohale saada õigel ajal midagi vaatlema on juba juba raske saada ja eksperimente tõesti varem siiani on tehtud ainult umbes tassitäie sulalavaga. Et nüüd on siis need need mahud ikkagi jõudnud mitu korda suuremaks mida siis umbes 1300 kraadini kuumutati siis basalti. Ja seda saadud laavat siis veega segati. Need tulemused on üsna nii-öelda spektakulaarselt ehk siis tõepoolest et toimuvat päris võimsad plahvatused, laavat lendab igasse suunda, kes tahab sellele pilku peale heita, siis video sellest, kuidas USA-s pahvala ülikooli teadlased eksperiment on läbi viinud, et selle me paneme meie Facebooki küljele R2 puust ja punaseks saate siis oma silmaga üle vaadata, et milliseid eksperimente siis teadlased teinud on. Aga niipalju siis praegu vulkaani teemadest, kuulame siia vahele Palace muusikat ning edasi läheme üsna tormiliselt. Ja olen. Kell on neli, pole mõtlemisküll toimu sel laeval. Belo heline undab, kui see pole sina, siis vaevu tooma üles. Muidu talle hüppe. Suurest häbist Evetülge. Sama Savoia lükkel nädal aega järjest võib vist väljasõjal tsükkel. Tule siiki tulema. Kuid ma ei taha Sulel. Ta kisub hõredaks, kaks suurt murema Win laenlana male. Mul on sulle toeks sabad-sabad oma emaga. Räägi mulle. Kuule räämas, väsinud, aga siis ta sai siin, väidab, et ei meeldi rätiga, kuulab, väidab, et ei huvitu, kuid nägu jälgi, luuran. Kui minna, ma olen. Palju teinud? Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja geograaf Jaan Pärn. Tutvustamast teile värskemaid maa teadusalaseid uuringuid ja sel nädalal siin mõni Eesti osa rohkem, mõni osa vähem kannatas päris tugeva talvetormi käes, et siin Läänemerel mõõdeti rekordlaineid Soomes Ahvenamaal mõõdeti rekord tuule kiirusi ja eks siin ka meil saared ja, ja lääne ja põhjaosa said nagu ikka päris omajagu rapsida. Ja tormid ja nende tugevus on ka, aga kui teema, millest on päris palju räägitud seoses kliimamuutustega ja siin taaskord leidsime ühe ühe värske uudise, mis püüabki just aru saada, et kuidas siis Euroopa tulevik välja näeb. Kui kliimamuutused jätkuvad samas tempos, nagu nad jätkuvad, milline, kui tormine siis Euroopa tulevik on ja siis nagu ma aru saan, nad modelleerisid lausa kuni sajandi lõpuni meie meie kliimat. Ja Jaan, milline see tulemus siis siis välja näeb, et kas sellised tormid, nagu meil siin sel nädalal möllasime, mäletame tosina aasta tagant jaanuaritormi Pärnust suviseid tugevaid äikeseid, et kas me võime neid oota rohkem feimi toodab ta vähem, mis saama hakkab. Ja see muidugi natuke oleneb millist, et Euroopa osa vaadata, Euroopa on klimaatiliselt väga mitmekesine aga noh, vaatame siis ikkagi siit oma koduümbrust ehk siis klimaatilistes laiemas mõttes Läänemere piirkonda. Ja kes on jälginud siis nende tsüklonite ja keeristormide trajektoore, siis nende Loldov päritolu on Atlandi ookeani põhjaosast seal Islandi paigust ja sealt nad siis liiguvad üle Briti saarte ja, või skandinaavia siis Läänemerele. Ja mis tendentsi on viimasel ajal täheldatud, noh, nii nii ütleme sellist tormist, tsüklointe või ka tsüklonite osas üldse on see, et nende trajektoor on nihkunud põhja poole, ehk siis see suund on, on sama. Aga, aga kui tüüpiline madalrõhkkond kulges üle üle Eesti, siis niimoodi, et selle selle tuum jäi natukene Eestist lõuna poole siis üha enam nihkunud põhja poole ja toonud siis Eesti Lääne-Eesti alal võib-olla mitte nii suurt muutust. Aga kes pani tähele, eks uudised olid, et näiteks Soomes ütleme põhjalahel näiteks mõõdeti kõigi aegade rekordiline tuule kiirus ehk siis pikaajaline tuule kiirus 33 meetrit sekundis ja puhang 41 meetrit sekundis. Ehk siis see, see näitab, et, et sellised tormi tsüklonid, see sellist pole seal kunagi varem nähtud. Ja samas teadus jah, seda üldist lio ootust mis siis omakorda juur Arktika ehk Põhja-Jäämere soojenemist kõige kõige kiirem kliimamuutus ongi üldse kogu kogu maailmas suurematest piirkondadest ongi just nimelt Põhja-Jäämeres, see on teadupoolest kiiresti soojenemas ja muutumas jää vabaks ja seetõttu nihkub ka ka kõik klimaatiline ja muidugi ka elutegevus seal põhja poole. Kas kuidagi nende tormide olemus muutub, et kui nad praegu nad küll nihkuvad siia-sinna, aga kas me võime seda teada või oletada, et kas nad muutuvad tugevamaks sagedasemaks, kas neis on rohkem vihma, vähem vihma, et mida me selle kohta teame? Mingisugune muutus, toimub tormis endast muidugi sagedusest. Me praegu rääkisimegi sellest, et ütleme, Kesk-Soomes ja, ja tegelikult ka ida Ida-Eestis ja Eestist loode poole jäävatel aladel kaasa arvatud siis Leningradi oblast ja Karjalat seal seal on oodata ta väga suure tõenäosusega rohkem selliseid talvetorme. Just see aeg, millest me rääkisime, ongi täpselt detsembrist. Veebruarini. No võib-olla selles, kui palju nendes nendes on jah, tuule kiirust või, või sademeid. Et kas selles mõningane muutus võib esineda ja just nimelt siis siis ikka ikka äärmuse poole, sest et mida soojem on on meri ja ka atmosfäär, see tähendab ka otseselt rohkem energiat ja seda rohkem energiat, nii, nii siis, see võib väljenduda ka ka tuules. Aga soojem atmosfäär tähendab ka seda, et aurumine on suurem ehk siis vett üha üha üha enam. Võime vett. Atmosfääris hoida suureneb vastavalt sellele ja kui siis see suurenenud Vee hulk äkitselt liigub siis jahedamas piirkonda jahedama maapinna kohale, siis siis seal ta ikkagi sajab alla. Nii et selle võib sellise rusikareeglid meelde jätta, et äärmuslik, et ilmanähtused meil sagenevad ja ka intensiivistunud. Just nii et kliima soojenemine, kliimamuutused ei tähenda sugugi seda, et, et meil siin valitseb aasta läbi rannailm vaid vaid pigem just sellised tormid hakkavad meid rohkem kimbutama. Kliimamuutuste teemaga me ka kohe kohe jätkame, kuulame siia vahele veel ühe muusikapala. Kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool. Panen ülemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, laane kõvemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, olemaks plaania kõvemaks Paanegi olevaks. Pane kõvemaks, pane kõvemaks panema. Higi tuli, higituri ärades geni turi äradest kaevad ei ole mitte ühtegi vana. Acturi Äradnet rivituri ärades. Rovi tuli ära teiste laevade ei ole mitte ühtegi Ivanovi. Mägeduri ärades õnni turi ärades Emiduri ära, sest laevade ei ole ühtegi vanane. Velotuuri ärades. Agoduri ärades. Aju tuli ära, TS Laevade ei ole mitte ühtegi vana, vaikne button, mõõtetoode vaikne Bolton mõõte tooaegne puittoode paikne vulkaan, mõõtedu vaikne vulkaan loteduse Vaigle puitaedu, vaikne multiTuude paikne puit. Tulin peole jääda. Numbola jääga toobidos öösel ma ei lähe tööle. Kui pea vajub alla, siis peale ma kallan. Pidu on palju, aga minu raha pole palju. Higituri ärades, higi suri ära. Geni tuli ära, sest taevas ei ole mitte ühtegi, vanamees suri ära. Higituri ärased, Covid nuri ära, TS Laevade ei ole mitte ühtegi Vanomeet. Mägeduri ärades. Üdi tuli ärades, emi suri ära selt, laevad ei ole ühtegi. Velotuuri ärades. Agoduri ärades ajuturi ära TS Laevade ei ole mitte ühtegi Vanovee. Üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool. Jumala vale. Mustla, mu jumal. Ma olen rumal. Jumalaid, ma olen rumal, puitjaamu jumal. Male rumal viit muist sammu, jumala eest. Ma olen. Mu jumal. Ma olen rumal. Jumalik. Ma olen rumal poiss. Vale, rumal viit, muist samu jumalaid, vale luvalist musta Mu jumal. Ma olen jumal. Jumal vaid. Ma olen oma jaamu jumal. Vale. Muist samu jumalaid, vale nobelist musta Mu jumal. Ma olen rumal jaamu, jumal. Ma olen rumal muttjaamu jooma. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks täna maateaduse teemadel ja ongi kliimamuutuste teema, on meil siin läbiv teema olnud nendesse saadetes uudiseid, selle kohta tuleb rohkem, kui me jõuame tegelikult teile tutvustada. Et siin tõepoolest iga kuu ilmub päris palju artikleid selle kohta, millised muudatused, et kõik võivad ees oodata. Ja tegelikult see põhjus, miks need muutused toimuvad, on enam-vähem selgelt teada ja välja toodud. Et, et suuresti need tuginevad ikkagi suurenenud süsihappegaasisisaldusele atmosfääris. Mis lükkab käima kõik need erinevate kliimamuutuste protsessid. Kes jälgis uudiseid siis eelmisel eelmise aasta lõpus novembrikuus oli ka pikk ja raske kliimakonverents Poolas Katovitse linnas, kus püüti kokkulepiti, kuidas seda, et kuidas siis saavutada globaalselt CO2 taseme vähendamist, mida nähakse kõige pikaajalisemat plaanina selles osas, kuidas üldse kliimamuutustele vastu seista. Paar sammu jõuti seal edasi, aga mitte võib-olla nii kaugele, kui kui paljud neist oleksid soovinud. Kas just seetõttu, aga on ka teadlasi, kes kaaluvad alternatiivseid tegutsemisviis, ehk siis, kui meil ei õnnestu seda CO2 taset vähendada, kas meil on teistsuguseid võimalusi, kuidas kliimamuutustele vastu seista või nende mõju kuidagi leevendada? Ja siis üks selline, eriti vastuoluline mõttearendus on see, et kui me suudaksime kuidagi vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis siis ju tegelikult mida siis CO2 ju tavapäraselt võimendab, kui me vähendame seda päikesekiirguse hulka, siis vähendame seda võimenduse mõju ja siin võttes eeskuju pulkaanidelt kes hukkus, ajalooliselt on teada, et vulkaanituhk on ikka päris maakera külmetanud erinevatel aegadel siis on kaalutud seda, et, et kas meie järsku saaksin ise midagi piserdada atmosfääri, et mis nagu stimuleeriks seda, seda vulkaanide mõju. Jaan sina geograafina teadlasena, et milliseid, ütleme reaktsioone sinus, sellise mõttekäik tekitab, et, et me võiksime nagu ise ja tahtlikult nüüd minna ja hakata seda kliimat planeeti niimoodi kõpitsema. Jaa, Pinus kõige esimene emotsioon on huvi loomulikult, et see tundub väga, väga huvitav ja põnev mõte ja noh, muidugi ka äärmiselt ütleme sellisest tavapärasest. Ta viisist erinev ja sellest sellest siis väljapoole. Pürgiv. Aga, aga noh, nagu nagu just oma oma sellises mõõtkavas oma oma ulatuses, eks ole, selleks et et sellel mingisugune märgatav mõju oleks, peaks see toimuma noh, kõigepealt juba juba see kõrgus, milles seda katsetati 20 kilomeetrit stratosfäär, eks ole, et sellel sel kõrgusel, kus me väga palju muidu muidu ei toimeta ju lennukid seal nii kõrgel juba enam väga hästi ei taha uus püsida, jaa jaa jah, et juba see kõrgus ise, aga siis ka selleks, et sellel oleks mingit mõju, peaksid ka need need kaetavad pindalad olema, meeletud. Aga siis seesama sama mõõtmõõtkava paneb ka kohe muidugi ettevaatlikkusele sundima, sest et needsamad vulkaanid siis mis mille, mille pealt, et selle eksperimendi idee on, on saadud need ju teadupoolest tõid kaasa mitte lihtsalt kliima jahenemise, aga ka ka ikkagi vilja vikaldused ütleme võib-olla 191. aastal. Jah, meil oli võib-olla käed-jalad siin muid muid asju täis suurest viljaikalduse, sest võib-olla ei olnud väga uudist, minul ei tule meelde, aga, aga sedasama saate alguses tutvustatud meenutatud Krakata orkaani purske tagajärjel, mis oli 1800 kaheksakümnendatel kusagil oli küll tuntud. Isegi jah, näljahäda teatud piirkondades ja ja iga ikka ülem Ain viljaikaldus, sest et siinsed põhimõtteline erinevus ikkagi sellest ütleme, tavapärasest lähenemisest on väga suur, ehk siis tavapärane lähenemine, mida me muidu plaanime, ütleme, kaasa arvatud ka Eesti, Eesti riigi kliimapoliitika näeb ette, on ikkagi kliimamuutuse põhjustega võitlemine ehk siis põhjus number üks on ikkagi inimese poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaasid. Ja siis et selle asemel siis võidelda mõnes mõttes ütleme sellise loodusliku sisendiga, see on ka seal selle poolest ja ohtlik nagu mainitud, et taimekasvule sellega siis pleebeegeldatakse välja ka ultraviolett kiirgus, kiirgus, mis on taimedele vajalik, aga, aga kliima noh, otseselt kliima ei, ei soojenda ultraviolett kiirgus küll teatud noh, ütleme liigses hulgas tekitab nahavähki teadupoolest, aga, aga jah, see ütleme, et see põhimõtteline erinevus sellistest tava tavapärastest tegevustest ja mõtteviisidest on piisavalt suur, et siin seda mõtte mõtte ainest jagub. Aga, aga noh, esimene eksperiment selle sellises ulatuses, kus, kus õhku paisati umbes vähem kui kui üks üks lennuk oma tavalisel trajektooril neid aerosoolosakesi õhku õhku paiskab see loomulikult veel midagi ohtlikku endast. Ja et miks me siis sellest teemast üldsegi räägime, ongi see, et kui senimaani noh, nii need positiivsed pooled kui need võimalikud ohud sellise osakeste atmosfääri paiskamise puhul on olnud nii-öelda hüpoteetiliselt või ütleme, meie senise teadmise põhjal tuletatud, et mis võib juhtuda siis tegelikult distliku reaalsete eksperimenti kui nüüd kõrvale jätta need ajaloolised vulkaanipursked, sellist reaalset eksperiment, kus saaksid tõesti uut uurida ja mõõta. Ta neid muutusi senimaani olnud ei ole. Ja Harvardi ülikooli teadlaste rühm plaanibki reaalselt, et sellist eksperimenti võib-olla juba sel aastal, mille käigus ta siis paiskaks sinnasamma väga kõrgele stratosfääri 20 kilomeetri kõrgusele teatud koguse aerosoole, ehk siis üsna teenindatud kaltsiumkarbonaati, noh, võib vist öelda sisuliselt jahvatatud lubjakivi peenestatakse osadeks ja siis siis selline õhupall siis mõnda aega tiirutab seal pilve kohal ja all ja sees ja siis mõõdab, mis siis atmosfääris selle tulemusena juhtuma hakkab, niimoodi, et selline reaalne eksperiment, reaalne mõõtmine nagu valides sellise ainimis minimeerib võimalikke kahjusid, aga et me saaksime mingisuguseid uusi teadmisi ja tulemusi selle kohta, et kindlasti kui eksperimente läbi viiakse, siis olen kindel, et me siin saates räägime sellest uuesti. Aga jaan, kuidas sulle tundub, kui siin muidugi Eestiski tuleks keegi mingisuguse sarnase mõttega välja, et teeks prooviks, et kas oleksid valmis kampa lööma. Ja mina olen kasvule kaasa võtnud küll seni oli maapinnal. Ja nojah, muidugi, ega ükski inimene selle eksperimendi käigus vähemalt esialgu ei lahku ka maapinnalt, et sinna saadetakse tõesti siis õhupall. Aga, aga jah, nii palju kui see minu kompetentsi, kui kui keegi sooviks sellistes asjades, siis siis igatahes põnev ning paar uudist on meil teie jaoks veel varuks. Jätkub saade puust ja punaseks maateaduse uudisteteemadel seekord. Ja ikka kipub niimoodi, et päris paljud uudised meil siin saates on sellise kurva alatooniga või peame teile vahendama teateid selle kohta, kuidas erinevates maailma paikades on planeedi olukord läinud kehvemaks. Ja, ja ka järgmine uudis tegelikult langeb sellesse kategooriasse. Ning üllatas selle teema puhul on see, et kui me räägime jõgedest siis jõed vähemasti see, mida me koolis õpime, see, mida me tegelikult oleme ka valdavad, nagu isiklikult kogenud on see, et jõed on mageveekogudes, see vesi, mis nendes voolab, on mage, me võime sealt Kruusiga ammutada ja juua seda ja kõik, kõik on hästi, samal ajal merevett me ilmselt ei suudaks juua. Aga paistab, et sellise inimtegevuse mõjul on, on piirkondi, kus jõed on muutunud soolasemaks kui meri ja need piirkonnad ei ole sugugi mitte meist väga kaugel ja, ja tundmatut piirkonnad vaid paistab, et Hispaania on see riik, kes sellise muutumise käigus päris palju kannatab, et siin värske uurimus on vaadanud Hispaania jõgesid ja leidnud, et kuni kolmandik neist on juba üsna tugevalt suundunud. Jaan oskad sa lahtisele oletada, et mis protsess seal siis toimub, mis muudab jõed soolaseks? Jah, see protsess ta iseenesest ongi Soldumine ja ta on laiem maastikuliselt kui lihtsalt see protsess ise ei toimu selles jões, vaid, vaid kogu kogu selle jõe valglasse, eks vanglaks kutsutakse seda tervet maa-ala, kust jõgi oma Movee saab, noh, sinna võib kuuluda mõni mõni järv ja kui räägime jõgedest kui mageveekogudest, siis, siis muidugi kõrbetes ja ka paljuski ka steppides see see isegi täiesti looduslikult, et niimoodi rangelt võttes ei olegi, et seal jah, jõgi, mis, mis voolab välja soolajärvest näiteks on loomulikult sama soolane kui selle järve. Mis, mis selle teema siis tõesti toob meile lähemale, et ikkagi vahemereline kliima millest siin juttu tuleb, Hispaania siis selles iseenesest looduslikult, et ei oleks suurem osa jõgedest kuigi soolased lihtsalt seal soola võisteldes hooldumist looduslikult nii intensiivselt ei esine. No eks see vesi tuleb ikka tavapärastest kohtadest, eks ole, sademed, allikad, põhjavesi, eks ole, tal ei olegi siis päris looduslikku allikat looduslikku soolaallikat seal täpselt, et sademed meil ju soolased ei ole ja kuidas vesi saab soojaks muutuda, on ikkagi voolates siis läbi selle oma oma valgla, noh, selle selle mulla eeskätt siis, mis seal on. Ja ütle looduslikult ei ole Vahemere lisakliimamullad soolased või sooldunud, aga mis protsess seal siis mängu tuleb, on niisutus. Kunstlik niisutusinimene tahab viljeleda põllumajandust suhteliselt muidu kuivas mullas maastikus ja selle selleks, et põllumees niisutab põllumaad. Aga selle selline soovimatu kõrval mõju on see, et, et kui kui eriti kui niisutamiseks kasutatakse põhjavett, mis ei ole midagi muud kui erinevaid kivimikihte läbinud vihmavesi, ehk siis need kivimikihte läbides sinna maa alla üldse kokku voolates, ta loomulikult on endasse lahustanud rohkesti soolasid ja kui siis seda, seda vett nendes tohututes kogustes, mida, mida niisutamiseks ja põllumajanduse harrastamiseks kuivas kuivades piirkondades, sinna suunatakse see vesi, suurem osa sellest siis taimed kasutavad ära ja osa muidugi ka aurub ise otse mullapinnapinnast, aga mis juhtub, on, on see, et vesi küll aurab ära, aga soolad teadupoolest ju ei gaasilisse kujusse soolad ja kõik need soolad jäävad alles. Ehk siis mida rohkem me sinna vett peale valame? Me me ei näe seda vähemalt alguses, et vesi küll kaob ära, taimed vohavad. Me saame saaki, aga meile nähtamatult see põllumuld täitub sooladega, see protsess on siis ütleme, aastakümnete jooksul on tüüpiline tulemus on see, et see põllumuld, mida on siis intensiivselt niisutatud, see muutubki nii soolaseks, et seda enam kasutada. Isegi põllumajanduseks on ebaefektiivne. Ja siis siis need soolad ka uhutakse jõgedesse, mis omakorda muutuvad nii soolaseks, et on peaaegu elukõlbmatud täpselt jaher. Et need soolad siis siis ei püsi seal selles mullas Vahemere endises kliinu maas, talv on, on sademerikas ja sealt need soolad siis uhutakse jõgedesse. Oskad sa kiirelt kommenteerida, et kas see mingil moel ka meid ohustada võib, needsamad protsessid? Eestis ikkagi meil on meil niisut niisutamist? Ei, ei ole olulises olulisel määral kasutatud meie, meie kliima isegi jahe ja niiskuse suhtes selline keskmise niiskusega, nii et. Nii et see, see otseselt kujust väga lähema 100 aasta jooksul ma ennustaksin, et et meid ei puuduta. No tore iga, aga need, kes myylal Hispaaniasse puhkama plaanivad minna või niisama reisima ärge olge üllatunud, kui Jeki astudes avastate, et seal see vesi, mis voolab, on üsna soolane, võib-olla isegi soolasem, kui, kui, kui Vahemeres veel üks muusikapala siia vahele ja jõuame teile rääkida veel ühest uudisest juba õige pea. Puust ja punaseks. Ja meie saate viimane uudis viib meid Hollandisse. Niimoodi kõigepealt konteksti mõttes sinika eelmistes saates korra oleme rääkinud suurtest globaalsetest, maastiku muudatustest, tõime välja, kui palju on metsad kadunud maakera pealt ja ka siin viimastel nädalatel on tehtud selline huvitav kaart, et mis on satelliidifotode põhjal pannud kokku kõik muutused maismaal. Ja leidnud, et, et ajavahemikus 92 kuni 2015 on kogunisti 22 protsenti asustatavast maismaa pinnast muutunud tuntavalt. Seal on nii metsade raadamist, põllumaadeks tegemist, linnade laiendamist, kõrbete laienemist ja nii edasi. Aga jah, jätke see number meelde, 22 protsenti teemaakera pinnast on siis inimtegevuse tagajärjel tuntavalt muutunud. Viimane uudis, millest me tahtsime teile rääkida, on võib-olla taaskord püüa natukene humaneid, et halbu tegusid heastada või püüda neid leevendada. Me teame, Holland on riik, kes on pikka aega pidanud võitlust merega ja ja selle maa juurdevõitmise protsessi käigus on väga palju maastikke muutnud ja nüüd ühtäkki avastanud, et mõned nendest muutustest, mis nad on teinud, ei ole olnud üldse nii-öelda elu ja loodussõbralikud ja siis nüüd on järjekord ette võtnud võetud uusi muudatusi selle jaoks, et Briaan oskad lühidalt nagu lahti, selgitada selle, nende selle ajakava või või raamistikku, et, et mis siis Hollandis on tehtud? Jah, Ma kõigepealt taustaks, kui siis globaalsetest maastiku muutustest mida see puudutab, siis protsentuaalselt kõige või üks üks enim kadunud maastikutüüpe on, on märgalad, erinevad märgalad, noh, suurem osa märgalasid on sood, aga sinna alla käivad ka rannikuniidud padurid, mis on siis aju, oli ajutiselt üle ujutatavad rannikualad ja nendest Holland suures osas looduslikult, et jah, siis hilise keskajani koosnes ja, ja need tänaseks on kõik täielikult kuivendatud ja, ja teine asi ka mereveele ütleme nii hoos talle kui ka tõusule mõõnale suletud ja nüüd et seda loodust taastada, mis seal kunagi oli ainukene viis võita nüüd juba merelt, ehk siis siis mis jääb nagu teisele poole neid neid tamme ja, ja, ja lüüse võita merelt juurde maad, aga seekord siis siis looduse ja elupaikade kaitseks ja taastamiseks, loomiseks. Ja siin on siis loodud kõigepealt markermeerand selle, selle ala merelahe või selle 700-st ruutkilomeetrist on, on siis võetud tud umbes Osmussaare või Piirissaare jagu maad, seda täidetud liiva Yaleuriidiga Aloriidiga, huvitav siis liivast peenem, aga savist jämedam sette ja praktiliselt loodud sinna nii suur siis nagu öeldud jah, Osmussaare või Piirissaar suurune tehissaar, aga erinevalt, et siis nendest mainitud Eesti saartest, kus on mõlemad asustatavad, siis, siis see on on loodud märgalaks Hollandis siis. Ja, ja selle seal on ka hoovuste poolt ja suuremate tormide poolt üle ujutada tatav. Ja selle asja eesmärk on siis märgalad teile tuua tagasi elu, sest nagu ma aru saan, siis siis see järv seal oli muutunud selliseks sogaseks, et ei tahtnud seal elada enam kalad Pole kalu, siis pole ka linde ja üldse elu oliselt nagu hääbunud. Ja nüüd tänu nendele saartele siis siis elukeskkonda muutmas. Kogu see elu tuleb sinna tagasi. Nagu öeldud, Hollandis suleti suured lahed, avamere läheks põhja meremerele ja selle tagajärjel nad siis jäi see vesi seal seisma ja kuna sinna voolab kokku põllumajandusest osalt asustusest reovett, et ja, ja toitaineid lämmastikku, fosforit, siis, siis on see seal ka ummuksile jäänud ja selline vetikale haisev haisev lomp ta ta oli ja seda siis vaadata tõepoolest, et et üks mõistlikumaid asju, mis sellega teha, on seal taastada siis CD, looduslik maastik, looduslik elupaik, milleks seal on siis rannaniit erinevate rannaniidukooslused noh, näiteks soolarohu või, või muude just just siis mereveega kohastunud taimede kasvukoht ja mis oleks ka hea lindude peatuspaik, eriti just rände ajal. Holland Põhjamererannik on nagu, nagu ka Eesti tähtis lindude rändekoridor ja, ja nendele rändlindudele sobibki ainult selline niidumaastik toitumiseks. Nonii, väga tore selline üks edulugu selle saate lõpetada, eks, ja me teame, et neid märgalade taastamise on ju ettevõtted ka meil siin Eestis ja mujal maailmas ja loodame, et natukene õnnestub neid neid inimese mõjusid meie planeedile siis seeläbi ka leevendada. Selline saigi tänane saade puust ja punaseks maateaduse teemadel, siin stuudios olid saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Täname teid kuulamast, suur tänu Jaan asju tegemast puust ja punaseks. Ja meie saade on taas eetris nädala pärast kuulmiseni.
