Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast, kallid raadiokuulajad. Alustame Raimo saadet reispass, linalen Ivatsiat, tõrkin. Tervitan teid taas kaunelt kodumaalt. Kariibi merega on mõneks korraks ühel poolpaks, lumevaip katab maad ning mind lahutab hetkel sellest lumevaibast ja krõbedast pakasest raadio kahe hubase ja kõrgtehnoloogiast täis tuubitud stuudio vähemalt kolmekordne pakettklaas. Kuid kel polnud mahti, saate järelkuulata meie eelnevaid kindlasti veidi rohkem igasuguste tausta, kolinate, hõiget, jalgrattakellade ja muude viledega täis pikitud saateid ja maikalt ja Kuubalt mis on vabalt saadaval raadio kahe kodulehel raadiga häppis või pea igasse telefoni sisse ehitatud podcasti programmis. Kuid mõttes viime teid siiski nagu kombeks ka täna kodust kaugele. Vahetame selle koheva lumevaiba. Ikkagi kuuma kõrbeliiva vastu, ehk õnnestub ka nüüd varvas korraks soolasesse vette kasta ning igal juhul läheb vaja laia äärega kübarat kui ka päikesekreemi. Kuid kindlasti ei ole meie tänane jututeema sihtkoht mingi klassikaline päikeserannik, ehkki rannajoont on ka sellel maal suisa seal ligi 300 kilomeetrit. Me hakkame rääkima Iisraelist maast, Lähis-Idas täis kultuuriajalugu vastuolusid, kindlasti ka üksjagu eelarvamusi. Aga meie vaatenurk, nagu siin saates ikka, on elu siin ja praegu läbi ränduri pilgu. Ning minu vestluskaaslaseks on Kadri Säde, kelle reisi kohvrile on tänaseks kogunenud kleepse enam kui 30-st riigist, põhja-Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Euroopas millest mõnes on käinud ka vaated kümmekond korda. Tere, Kadri. Tere, tere ja tere siis seekord Iisraelist ja heebrea keeles, tere tähendab siis teekonda millestki läbiminekut. Eesti keelde on tulnud nii mõnigi sõna või sõna mõte sealt. Ole kallis, vii mind palun ühte hetke ühte kohta, Iisraeli, ütleme hommikul ärkame, ringutame, ronime voodist narilt võrkkiiges või hotellitoast välja, kuhu me sattunud oleme. Mis hääled kostavad, palju rahvast ümber on, kuhu? Lähme? Niisiis kuivas lähistroopikas. Kõigepealt ärgates tahaks ikka näha vett, tahaks merd. Ja esimesel reisil sinna sai valitud eksperimentaalselt RPM p ja sattus selline muhe Surftjud vastu võtma, kelle tuba oli surfilaudu täis ja esimesel hommikul silmad lahti tehes, siis oligi 10 minutit teekonda randa ja, ja ma ehmatasin ära, et kuhu ma sattunud olen, sellepärast et see teekond oli päris kole. Kuigi me jõudsime ka lõpuks jahvasse jahva, tähendab siis eesti keeles midagi ilusat. Ja kindlasti vanemale kuulajaskonnale on ka tuttav jahva apelsin nõu käest, mis jõudis meile Eestisse. Aga, aga jah, justkui getosse oleks jõudnud ja Castro Kuuba sest selline koloniaalstiilis arhitektuur oli ümberringi küllaltki räpane, jäi mulje, et ainult araablased ja palestiinlased elavad sealkandis. Ja väga palju maha jäetud roomaaegseid reljeefsed kaunistusega, kaunistustega, maju oli seal ja kui välja jõudsin, siis loomulikult oli tohutu palavus. See oli isegi novembrikuus ja see oli ootamatu. Merevesi on seal tavaliselt 25 kraadi, siis jaa jaa. 23 25 kraadi sama. Ja teekond sinna randa oli oli siis ekstreemne, aga rannas avanes fantastiline vaade. Oli näha surfarid, kes olid siis tegemas oma tööpäeva hommikul seitsmest, kaheksast õhtul viieni ja neid oli seal ka sajaligi. Rõivas. Surfari päeva tööpäevaks, ma usun, et kõik maailmasurfarid on sinuga 100 protsenti nõus. Iisraelis käinud kolm korda. Mis sind sinna üldseeviis? Kõigepealt hakkas mul tekkima väike huvi oma nime vastu. Ja siis ma hakkasin uurima, et mida see erinevates keeltes tähendab, pädev säde jah, ja leidsin, et heebrea keeles säde tähendab välja, et kas see on siis energiaväli või lennuväli? Sädedeufaa näiteks ja või see võib olla ka lahinguväli sõja ajal või siis oliivide väli rahuajal. Ja säde on seal ka väga levinud perekonnanimi, põhimõtteliselt võib olla igal 10.. Ja, ja siis ma uurisin edasi veel nii palju, et hakkasin lausa heebrea keelt, piima ja õpitud, sai seda ligi aasta. Ja sain teada, et eesti keeles on veel selliseid huvitavaid sõnu nagu tohuvabohu, mis on heebrea keelest tulnud, tähendabki täpselt sedasama, mida meilgi. Ja seda sõna teavad isegi meie vanaemad-vanaisad. See on väga kaugest ajast ja, ja kama tähendab nende keeles üldse palju, aga kamas ongi päris palju erinevaid jahvatatud teraviljasid ja, ja herneid, ube ja ka palju jõudu. Ja veel on näiteks Võru murrak, kus mõned sõnad ime on neil sama modima nagu emagi eesti keeles. Ja see kõik oli minu jaoks väga põnev ja uus maailm, mida avastada. Ja kuigi ma alguses plaanisin ikkagi Araabia poolsaare ja Lähis-Ida Iraani kanti minna, siis lõpuks hoopis sattusin siiski Iisraeli. Räägime siis natuke selle maa kultuurist, mismoodi, mismoodi ta sind selle koha pealt kohtlas või mida sina sinna kultuuri poole pealt otsima läksid vaid mida leidsid? Pühama terrazang ta et teisel korral ma läksin sinna paasapühade ja ortodokside, Jeruusalemm versus siis pealinn Tel Avivi, mis on tuntud maailma Key pealinnana, mis on tuntud maailma Key pealinnana ja suudlevate meestega jahva vanalinnas siis lisaks veel need pikad rannapromenaadi, paljaste ülakehadega, rannavolle mängivaid noormehi või, või teine asi, mida nad seal mängivad, Macot, nende rahvussport, selline ilma pinksilauad, ta reketit meenutava asjaga mängitakse midagi tenniselaadset. Ja, ja see on, see on kontrastne, vot üks asi, mis on seal selline kultuuri poolest teistmoodi ja mis minu reisikaaslasele ei meeldinud, oli sabad sabat, Shalom, niipea kui ta seda kuulis, siis tal tõusid ihukarvad püsti. Sellepärast et legend räägib juut, sellel ajal isegi ei taha tualettpaberit rebida, et enne kui reede õhtul pannakse siis puhkepäeva, küünal või küünlad põlema, siis eelnevalt enne seda on isegi tualettpaber valmis rebitud tükkideks, et isegi selle rebime nende ja sellel ajal töötavad ainult araablased seal siis iga nädal. See on siis jah, iga nädal, püüa, see algab reede õhtust ja kestab kuni laupäeva õhtuni ja sellel ajal kärbes ka põhimõtteliselt ei lenda, et ühistransport väga arvestada ei saa. Teatud aegadel on väga hõre näiteks. Ja sellel ajal tõesti kuidagi elu jääb mõnes mõttes seisma, inimesed käivad rohkem jala, vaatavad, mis nende enda ümberringi on ja süvenevad sellesse. Et meil Eestis on kuidagi see püha päevitamine hakanud ära kaduma, et kogu aeg on tehnika ümberringi ja sõidetakse iga päev põhimõtteliselt autoga või kuidagi sellist asja enam ei mäletata, aga seal see tunne minule tekkis tagasi. Ja seal ma tõesti võtsin aja maha, sellel ajal. Ma esimesel korral tahtsin minna ka uurida, et kuidas oleks minna sinna. Globalismi mis seal on, et ka vana, selline judaismi selline natuke süvitsi minev haru võiks öelda ja minu enda heebrea keele õpetaja ütles, et et enne peaks õppima ja uurima tooret ja veel muid teisi raamatuid, kui jõuda siis selle sära raamatoni Sahhaarini. Ja kui ma jõudsin sinna kapalistika keskusesse Tel Avivis, siis siis ma sain aru, et ma pean ikka veel väga palju heebrea keelt õppima, et seal kohapeal seda edasi uurida. Seda teemat? Jaa, jaa, päris kommertslikuks oli see aetud ka, et minu jaoks seal seda müstikat või salapära jäi natuke väheks. Aga see oli muidu päris huvitav teema ka Tel Avivis ma ehmatasin pisut ära, et seal miliseb väga palju elu käib seal nagu New Yorgis 24 tundi ikkagi ööpäevas ja, ja vaatamata siis sellele peetakse sabatit, seda nii-öelda pühapäeva. Ikkagi on kogu aeg selline möll, et mina seal magada või puhata ei saaks, sellepärast siis ma planeerisin, et järgmistel kordadel peale esimest korda, et äkki ikka saaks päris loodusesse ja mujale ka, aga huvitav oli see veel veel, et kõik teavad kindlasti Ameerikas, Californias, Silicon Valleys, siis seal on Silicon vadi ja, ja väga paljude suurte korporatsioonide peakortereid ja ka uurisin, et millised võiksid olla seal töövõimalused. Ja, ja tõepoolest, Iisrael ei ole tegelikult nii soodne riik, nagu näiteks on minna puhata Türgis või kusagil Bulgaarias või mujal isegi Lõuna-Euroopas ranniku ääres. Seal on elukallidus paar korda suurem, kõrgem kui meil Eestis. Ja sellele vaatamata siis ma ikkagi suutsin niimoodi kombineerida, et minu jaoks see kõik need kolm reisija lid seal erinäolised ja väga põnevad. Ja siis kolmandal korral õnnestuski minna, aga matkame loodusesse. Äärmiselt elaviivist veel korra välja lähen ja sa ütlesid, et see linn on lärmakas. Et ma küsin alati selliseid, noh, nii-öelda reisijale siin ja praegu tahaks teada siis noh, mis mul seal, kui ma heebrea keelt ei oska, kas ma inglise keelega saan seal hakkama ja kui sa ütlesid, et on kallis noh, ütleme ma lähen kuskile restorani, mis hinnaga ma pean siis umbes arvestama. Et tegelikult seal saab inglise keelega Tel Avivis väga vabalt hakkama ja isegi vene keelega saab hakkama, et üllatas, oligi see, et väga paljud inimesed räägivad ka vene keelt, bussijuhid, müüjad, hotellide administraatorid, restoranide pidajad, kohviku töötajad, kokad, telefoni poekeste omanikud, et põhimõtteliselt kuidagi ei olnudki seal nii väga heebrea keelt tõesti esialgu vajagi. Kui sellest suurlinnast miljonilinnast mitte nii väga kaugele minna sellest turistlikumast piirkonnast. Aga ühekorraga ikkagi ma sain tunda uhkust selle üle pinud seda sellepärast, et et kui ma vaatasin ringi matkal USA pargis siis seal aia taha kinud üks mees ennast tööautoga ja meil oli kõik toit otsa saanud ja vesi põhimõtteliselt ja me teadsime, et seal on Messarimm pisike küla, mõned kilomeetrid ja siis mul õnnestus, kuigi ma ei osanudki Tiivel küsida, heebrea keeles õnnestus talt paluda, et ta meid mõned kilomeetrid edasi viiks kusagile lähimasse külla. Ja siis pidin selgitama ja, ja aniilomedeti viri ja, ja, ja et any me Estonia, et me oleme Eestist ja me alles õppine heebrea keelt. Ta hakkas nii palju jutustama bussis. Pidin ütlema, Lomevina päris kõigest ei saa veel aru. Aga jah, et, et selliseid momente tuleb pigem siis kui, kui minna juba seiklema kaugemale keskustest. Sa Kadri ennem rääkisid, et sa kohtusid kohalike eestlastega Tel Avivis. Alati huvitav, räägi nendest kohtumistest. Loomulikult tundub seal kauge maa, kus natukene võib kõhe olla, esimesel korral eriti ja kui ei ole keele koha pealt ka nii palju kindlasti veel, et siis õnnestus luua üks kontakte ka kohaliku eestlasega, kes oli seal juba 25 aastat elanud ja tema otsustas juba Eesti iseseisvumise ajal Eestist lahkuda ja oli ta õppinud siis EKAs, arhitektuuri ja, ja tänapäeval ka siis arhitektina leidnud endale sellise austusväärse koha. Ja see naine siis võttis meid vastu niimoodi, et me kohtusime ja see kohtumine oli selles mõttes ikka väga positiivne soe, et näha ehk niivõrd kaugel, kes kes on seal ka kõik need 25 aastat elanud ja vastu pidanud, et siis see andis julgustust seal kohapeal rohkem ringi vaadata veel edasigi ja käisime koos fotofestivalil. Ja neil on selline komme, et kui jälle üks uus pilvelõhkuja püsti pannakse ja mida tehakse tohutult, et põhimõtteliselt aastas kümneid sest väga palju tehakse seda aga hiinlaste rahadega sel moel, et ameeriklased on, eks ole, kõik teavad hiinlastele võlgu ja siis ameeriklased valisid just sinna võivad siis hiinlased enda ärihooneid püstitada, üks kõrgemaid on näiteks Adrieli hoone, millel on 100 korrust, äkki ja sinna väikese lunaraha eest on võimalik siis minna linna imetlema ja pilvelõhkujate puhul siis tehaksegi nii, et kui need hakkavad valmis saama, siis mõned kõrgemad korrused näiteks kasutatakse ära näit ütluse kohana, et kui ei ole veel täiesti jagatud kontoripindadeks ja sellises kohas on hea vaade, avarus palju mänguruumi ja esindatud seal oli Baltikumist leedu see oli päris huvitav üllatus. Okei liigume äkki nüüd siis edasi sellest Tel Avivi kosmopoliit, susest, pilvelõhkujate mürast ja, ja kõigest sellest linna kuhu ilmselt tahavad minna kõik turistid, välismaalased, grupid, kes, kes Iisraeli soovivad külastada loomulikult Jeruusalemma. Jeruusalemm on tõepoolest täiesti teine maailm, väga palju ortodokssed juute. Ja pole üldse imekspandav kohata seal vanalinna tänaval perekonda, kus väga nurge naine võib-olla ainult vaevalt 30 tuleb vastu. Põhimõtteliselt seitsme kaheksa lapsega väga kena juudi soost mees uhkelt kõrval. Ja, ja loomulikult selline naine vaatas igatseva või kuidagi kadestava pilguga mind, kes ma üksinda uitasin seal apelsin kusagilt poolt nopitud peos. Ta vaatas mind, et oi kui vabam olen, aga vastupidiselt ka mina vaatasin, et oi kui ilus perekond tal on, et kui, kui õnnelik ta võib-olla midagi, mida meie külmas ja karmis kliimas on tegelikult tänapäeval üha raskem teostada. Ja ka majanduskeskkonnas. Ma küsin sellise ränduri küsimuse et sa räägid siin üksi huvitamisest kuuba kettale sarnale vast keskkonnast, mere ääres, kui turvaline on Iisrael nüüd ärme räägi siis poliitikast muide, kaasajast või millest sellest, et oleme elus, siin ja praegu, kui turvaline on Iisrael rändurile päkkeri või ma ei tea, lihtsalt bussiga rändamiseks, kott seljas, või kuskil niimoodi nurgatagustes kohtades, ööbimisel või öösel tänaval liikumiseks, et et kas see on turvaline koht, kuhu, kuhu kott seljas minna, uitama. Nii see nüüd natukene oleneb sellest et. Et kui jälgida endistelt kaartidelt hoolega neid vaidlus siiani vaidluse all olevaid alasid ja mitte sattuda neile siis üldiselt keegi relvaga, kas siis tulirelva või vii sellise külmrelvaga ähvardama ei tule. Et siis on turvaline ja kui vältida ka Mušeede piirkondi ja nende aedasid või, või, või helikopterite maandumisalade lähedusse või midagi sellist, siis on turvaline. Et kuritegevus on Iisraelis üldse väga madalal tasemel. Ja ainuke kuritegevus, millest on ka isegi Eesti meediasse võib-olla midagi jõudnud, on koduvägivald sest tegelikkuses vaene ortodokse perekonna pereema on üsna palju kodumasinaid sarnaselt kasutusel ja, ja, ja ka väga palju koduvägivalda Iisraelis, et seda peab mainima, et see on ainuke selline, kõige suurem murekoht neil võib olla. Et muidu see riik on tõesti igapäevaselt turvaline, et näiteks kui minna keskustest välja, siis põhimõtteliselt see, see on niivõrd turvatud, et viis korda päevas lendab sõjatehnikat üle pea. Helikopterid ja ülehelikiirusel lendavad lennumasinad, et põhimõtteliselt selles mõttes Jah, onu. Ütleme nüüd siis ma ei tea, võtame siis Tel Avivis õhtune aeg ma ei tea, kuidas, kuidas seda mošeed piirkondi näiteks või, või kuidas, kas, kas, kas nad on seal niimoodi, et sa nagu saad aru, et okei, et sinna sinna linnaossa ei tasu minna? Või noh, jätame need kaardid hetkel kõrvale, et ärme räägi riigis tervikuna, aga võtame kasvõi sedasama Tel Avivi või Jeruusalemma, et kas see on, kas see on nagu selge. Kui seal seal nagu huvitav. Lihtsalt et kui nüüd Tel Avivis minna juba kuskil 25 kilomeetrit lõuna poole, ongi juba põhimõtteliselt Gaza sektor ja tegelikult ta Jeruusalemma on ka ikkagi uus vaidlusalune ja endine vaidlusalune piirkond, et siiamaani ei ole selge, kelle ta siis peaks kuuluma. Ja see on selline delikaatne küsimused oma telki ei tasu mošee aeda panna. Kella hättis mõelda. Okei, aga see, et sa ütlesid sõjatehnika lendab üle mitu korda päevas? Jah, nojah, ma saan aru, see on ka selline vastuoluline küsimus, et kas ta pigem peaks lisama turvatunnet või pigem peaks meelde tuletama, et tasuma ikkagi kuskil, kus kus veidi säriseb? Hea küll, selleks lähme, lähme edasi rõõmsamate teemadega kus me oma mõtteliselt rännakut Olime ma mainin nüansi juurde et tegelikult peab arvestama sellega, et seal piirkonnas võib olla palju põgenikke Iraanist, Süüriast ja igalt poolt Lähis-Idast Araabia poolsaarelt. Et vot sellised tänavalapsed võib-olla võib kohata, kui seal olla pikemalt pool aastat või mõned kuud. Et vot see on selline ainukene riskantsem kontingent, kellega ei tahaks õhtuti või hommikuti kohtuda, võib olla. Jätame natukeseks need inimesed, Kadri ja räägime Iisraeli loodusest. Et Iisraelis on väga hästi arenenud põllumajandus ja tegelikult on ise väga tihedalt asustatud aga vaatamata sellele on seal rahvuslik matkarada mis on väga hästi märgistatud ja viimati pea kahenädalasel reisil sai ka siis nädal 10 päeva kusagil vot seal imetletud neid uskumatuid vaateid. Ja, ja loodust on seal tihedale asustatud keskkonnale siiski vaatamatult palju ja hästi mitmekesist. Näiteks ma arvasin, et terass ajad on olnud Aasias. Hiinas kasvatatakse riisi, aga olid ka seal ja väga iidsed. Just alustasime seda reisi Pedžemeenist, mis eesti keeles tähendab justkui päikese või päikesemaja. Kus sa, kus sa. Natukene paika, et see asub nüüd kusagil Tel Avivi ja Jeruusalemma vahel ja siht oligi seatud Jeruusalemma poole. Ja, ja teel sinna siis me tegelikult kaldusime natuke kõrvale sellest rahvuslikust matkarajast, sest avastasime võime näha aastal aktiitide koobast selliseid sarnaseid koopaid, kust on leitud ka vääriskive või poolvääriskive millest tänapäevaks on tulnud neil ka majandusharu, mis on üsna olulisel kohal ekspordil just poolvääriskivide tootmise ekspordil värskivide tootmise ekspordil. Siis seal oli üks, mis oli publiku läheb avalikkusele avatud ja, ja jõudsime sinna siis alles päikeseloojangul. Aga koht oli fantastiline. Panime oma telgi sinna üles, saime kasutada avatuks jäetud tualettruume. Sest vesi ikkagi on seal päris oluline teema. Ja see koobas oli hästi põnev, seda me külastasime järgmisel päeval, see oli selline soe ja, ja väga detailideküllane ja, ja internetist võib selle kohta ka leida, täpsemalt pilt ja muud infot. Et see oli üks meeldejäävamaid seiklusi seal seal tõlkimisel. Ja ka õnnestus ühe iidse linna varemetel telkida Ainkobis kus kohtasime üht toredat perekonda. Sõpruskonnaga, kes kutsusid meid enda lõkke juurde, võõrustasid meid suurepärase õhtusöögiga, mida nad valmistasid ja veetsid väga lahkelt meiega õhtu ja ja saime vahetada muljeid Iisraeli Eesti kohta. Ja hommikul ärgates avastasime, et nemad olid väga vara startinud, et edasi rännata ja külastada edasi teekonnal. Neil on võimalik valida seal riigis Praveleinseleid, kes sarnaselt Mis on see eesti mõtled nagu a'la nagu ja, ja vot mis sarnaselt kaudsercingule võtavad külastajaid vastu ja nad on lihtsalt huvitatud seltskonnast. Et siis nemad olid hommikul vara juba läinud, aga juba uued külastajad tulid vaatama seda iidset mitu 1000 aastat. Vanalinna. Igasugused ortodokssed, juudipoisid, kes jalutasid seal või siis mägijalgratturid, kes tuhisesid mööda ja sõitsid neist treppidest seal alla ja läksid sinna alla orgu edasi avastama. Seda rada. Kui pikk see rada üldse on, mitu päeva sa seal matkasid? No me matkasime kaheksa päeva Ja ma saan aru, et selle raja peale on okei panna telki elada looduses keset metsikus tähistaeva all ärganud. Ja et seal teekonnal oli väga palav ja ujumas sai siis matkal käidud ka allikale ehitatud iidses minibasseinis ja Jeruusalemma lähedal kandis üks selline ideehaari nimi. Ja sarnast ma olin juba varem Šveitsis jäädes kombost elada Rootsi palverännaku rajal näinud ja neist sünnitusvannide suuruste sõnarustes, siis kunagi käisid naised ennast või, või siis ka pesurestidel pesu koos pesemas. Ja see oli selline sotsiaalne kokkusaamiskoht ja oli ka tänapäeval, kohtusime seal kohaliku, kuulge naised siis tegid oma suplust, natukese aja pärast tulid mehed need valged mustade kirjadega triibulised palverätikud üle õla, et värskendada ennast kuumal suvepäeval. Ja see oli tõesti väga hea leid seal teel, sest vodka oli palav ja, ja leidsime teel ka palju mahajäetud istandusi. Näiteks sellel ajal, kui mina seal käisin, oli novembrikuus rosinaaeg ei olnud värskeid viinamarju, aga sai toidetud rosina kobaratest oliividest. Keibid olid valmis apelsinid ja mõrumandlid. Ja midagi sellist kohalikku ja värsket oli, oli teel kogu aeg noppida. Aga kuna kas neil on ikkagi linnastumine, siis väga palju oli selliseid suuri mahajäetud istandusi seal. Ja novembris, detsembris õitsevad seal mägedes alpikannid, nartsissid, krookused, tulbid ja, ja, ja allikad ja veevõtukohad olid tee peal olemas, aga vaatamata sellele ühel päeval me pidime tegema suure ringi ümber kaevanduse ja vesi sai otsa, aga õnneks meil oli kaasas selline matkapoodides müüdav Veefilt. Ja sellega me siis saime mäe põhjapoolselt küljelt sellisest, kas poollooduslikust, inimtekkelisest veevõtu orvast, võtta endale joogivett, Juua sealt lihtsalt. Ja sellega me lahendasime enda jaoks elulise probleemi sel teel. Ja elusloodust võis kohata väga palju, seal oli jääne kitsi meie mõistes hiidsisalik, kõrbekassid ja kõige üllatavam seik. Olime matkarajal, laskusime ühte mäekurus ja järsku vaatame suurel kivil istub rabi ja selline pikkade oimulokkidega kuni nabani põhimõtteliselt täisrüüs labi ja ei tea kust oli sinna mäe gurusse sattunud, isegi meil oli siin raskusi, et sinna jõuda. Ja, ja me jäime tükiks ajaks 11 vaatama, vaikides hämmingus. Ja, ja ei tulnud sõnagi alguses. Ja siis tervitasin teda, aga ei tulnud midagi ja rabi, kui me teda märkasime, tuli telefonil, Josis rääkis jumalaga. Aga sellele telefoni pani ta suht kohe ära. Aga jäi mõttesse, kui me lahkusime. Ja hiljem ma sain teada, et ortodoksi-ist juda istlikel meestel pole kombekohane rääkida naissoost isikutega, keda nad ei tunne ja ammugi siis veel sobib neile rääkida. Ei tea kust. Mäe gurusse sattunud matkajaga ja. Ta tuli sinna salaja mobiiliga rääkima. Ei tea tõesti, aga, aga leidsime ennast selliselt iidselt huvitavalt häält koos temaga. Kirjeldan natukene seda maastikku, kas ma oma vaimusilmas lihtsalt kujutan ette, et see on Kõrbaga kõrbekivine ja, ja, ja ma ei tea, siis kollane aga, või noh, et on ta siis selline kõrbemaastik on, seal on seal hundid, mäed, orud, et mis sul nagu silmapiiril avaneb. See nüüd oleneb väga palju, kas minna põhja mägedesse. Kolaani mäestik. Kui ma mõtlen isegi seda konkreetselt Aga see minu rada, kus mul õnnestus käia, siis seal peitsime ennist kuni Jeruusalemma, nii, seal oli see selline mäestik, aga mitte väga sügavate orgude ka või väga kõrgete tippudega. Ja kui minna veel lõuna poole sinna Eilati kuurorti suunas, mis on nüüd juba hoopis teise mere ääres, kui Vahemeri. Punase mere ääres, et siis seal on selliseid kõrbe, ei, rohkem, kus sa näed sellist tasandik kui ja avarust, vaikust ja ei ühtegi puud. Et loodus on seal, selle koha pealt on omapärane mitmekesine, et see rada, kus mina käisin, sinnani rajatud, palju männimetsi just nimelt nende nende erinevate Ameerika nii-öelda toetusgruppide poolt kes olid siis lasknud põhimõtteliselt need viinamarjaistandused või männimetsad sinna istutada. Et selle tõttu oli seal tõesti see loodus kohati nagu sarnane sellise nõmme jalutuskäiguga. Sest väga suvisel kuival kuumal suvepäeval. Aga novembrikuus on midagi, mida väga tahaks vahelduseks lihtsalt rannale ja suurlinnale, sest et seal vaip, kus öösel küll mõned sellised koiotid uluvad või häänid hauguvad, omavahel peavad seal vestlust oma keeles, mis võib päris õudne olla esimesel ööl. Aga jah, et muidu on seal põhimõtteliselt saab välja magada. Peale. Ja seal ma saan aru, et peale selle telefoni otsas istunud rabi te väga palju nüüd teisi matkajaid ei kohanud. Ei, see polnud vist selline hooaeg ka, et tegelikult kõrbesse minnakse talvel, et siis seal kõik õitseb. Et päris kõrbesse ja me alguses kartsime ka, et äkki seal on ohtlike putukaid sisalikke, madusid, piane, aga tegelikult nemad armastavad eriti tulist kuumust, sellist, kus on datliistandused ja, ja temperatuur on ikkagi üle 40 45 kraadi. Et meie teekonnal, kuna temperatuur oli isegi peale vihma võis langeda 10-ni, mis siis 25-st 35-st päikse käes sellest plaadist oli päris suur kontrast, et siis see oli selline eestlasele väga, isegi pigem talutav, et ja, ja isegi võib-olla natukene jahe seal. Lahendasime me muidugi oma sellised momendid, nii et meie ostsime Delawiis matkapoest kaasa, gaasi gaasi lennukisse, niisama kaheksasse kilose ei mahuta, ei ole lubatud ja siis tegime sellel tulel teed kohvi. P lisaks veel sellele, et Iisraelis on minu arvates väga hea piim halav ja see on tõesti võiks öelda Et see säilis ka seal isegi matkakotis mul paar päeva, nii et kohvi pidanud, viimati. Mis taimest või loomast piim tuleb? Nad väga palju müüvad kitsepiima, aga on ka lehmapiim. Nii et ühesõnaga Iisraelis on võimalik tunda ennast siis täitsa üksinduses. Täiesti sellises. Nagu metsikus džunglis võib ennast leida, et seal orgudes on väga lopsakas loodus. Ja seal ei lenda sõjalennukid üle pea. Oleneb, kui sattuda jah, nende treeningpiirkondade lähedusse, et siis ikka võib-olla. Aga muidugi isalis on. Meil sellised põllumajanduslikud asutused nagu Kibutsi demošavid, Kibutsid loodi siis kui sellises Nõukogude kommunistlikus vaimus ja Mushavid on siis loodud ameeriklaste poolt selline kapitalistliku mudeliga küla. Ja tegelikult Mul oli ka väike soov minna sellisesse külla nagu benshemeensest ühe minu esiisa perekonnanimi isa poolt, Elysemen. Jemeen tähendab heebrea keeles õli ja, ja siis ma uurisin, Vikipeedia andis info, et seal elab 800 inimest, siis Mushaav tüüpi külakeses ja nende põhitegevusala ongi oliiviõli. Või siis afarzymoni ehk Hormaali tootmine. Sinna me siiski ei jõudnud, viimasel korral veel. Aga saime igal hommikul avastada ennast erineva vaatega telkimiskohast. Õnnestus isegi teleTel Avivi rannaribal niimoodi telkida, et nägime seda kuulsat Hotellide promenaadi õhtul vääriskividena hiilgavas ranna ääres. See oli fantastiline. Ja, ja Tel Avivi puhul muidugi ei saa mainimata jätta, et elektrisõidukeid, rollereid, mootorrattureid, neid jalgrattaid, neid oli seal tohutult palju ja sain ka ise proovida ja, ja saab kihutada 50 kilomeetrit tunnis, isegi kiivrit tegelikult ei nõuta. Et see on seal väga mugav, kuiva. Troopilise kliimaga maal on see võimalik, ei pea üldse autot rentima. Jõudsime vaikselt Tel Avivi inimeste sekka tagasi, mainisid erinevaid sööke, seal. Kibutsis või, või oma matkarajal? Räägi, mida Iisraelis süüakse siis linnakeskkonnas, milliseid toita, milliseid restorane on võimalik külastada, mida? Kuidas, kuidas on võimalik maitsemeelega Iisraelis reisida? Iisrael on kindlasti kebab justkui inimestele sest lihtsalt araablastele, palestiinlastele igasugustele Lähis-Ida inimestele meeldib pidada palju söögikohti ja valik on suur ja lai, et loomulikult leiab seal ka sushi elas. Ja muud sellist rahvusvahelist burgeri puudust ka ei tule. Ja igasugused Frankfurt ja nüüd on võimalikud leida isegi Jeruusalemmas. Aga päriscosseeri kohti, et see oli katsumus, oligi väga raske leida. Neil on muidugi oma sellised seltskonnaüritused sabatiõhtut del, kus tullakse kokku ja siis paarikümne heebrea Seegli eest panustatakse siis sellisesse ühisesse sööma aegadesse ja vot ainult põhimõtteliselt sellistel koosistumist, tal on võimalik seda õiget kusseeri saada. Vastasel juhul ikkagi nagu väljastpoolt seda nii-öelda nende usu ühiskonda tulijatele jääb see päris kušeer, toit käib kättesaamatuks. Et võib-olla see nii-öelda kõige kušeerimongis siis saada turult see toit, kas need puuviljad või siis liha, müüakse seal üldse väga vähe ja kala veel vähe turul. Et nad on kõik põhimõtteliselt veganid, keda mina kohtasin, et ainuke, mis nad sinna natukene juurde võtavad, mõnikord on erinevad juustud. Et sellist toidugurmaani unistuste reisi Iisraelis ma pigem kardan, et see nõuab väga palju eeltööd. Ja aga samas on seal selliseid väikeseid toredaid oaasi palju, näiteks nagu Nevedzee teki linnaosa, kus toimub rohkem kultuuriüritusi ja rohkem ehedaid. Näiteid on koloniaalaja, arhitekt, tuurist ja romantika. Paralleele võib tuua ladina kvartalite kui üle maailma ja kassaroona turg on selline koht või Haathanaar ongi ja mis on kõik antud sama ajastu õhustikust. Peale jahva vanalinna muidugi. Räägi korra lahti paari sõnaga, mis kosher tähendab. Ahaa et kui kõik siis teavad, et juutide menüüs puudub totaalselt sealiha, et nemad eelistavad siis lambaliha või veiseliha ja see peab olema valmistatud õigel moel ja mitte lihtsalt ajaviiteks iga päev suvalisel ajal ei tarvitata seda. Näiteks sina, koogid annavad välja menüüsid ja vastavalt siis aastaajale ja pühale on siis iga nädal kindel me, nii et ühel nädalal on näiteks piimatoodete söömise aeg ja teisel nädalal, kui siis on vastavalt siis usurituaalidele ja pühadele lubatud ka liha tarvitada, siis on lihasöömise aeg ja Orte Dogsetel sideperedel on isegi lausa eraldi külmikud liha ja piimatoodete jaoks neid koos kunagi ei tarvitata. Ja isegi eraldi kraanikausid on konservatiivsematel Ortedokslikel peredel siiamaani võimalik kodudes külastades köögis leida, mis kindlasti on eestlase jaoks selline. Oh, mis luksus, et hea küll, meil vannitoas on sellised asjad või on kaks vannituba. Okei, kuule, aga kui sa mainisid siin need seltskonna, need seltskonnaõhtuid seal Tel Avivis siis seal on tegelikult kaasaseks lindistus ühelt sünnipäevalt. Et ma laseksin seda siinkohal nüüd mõned sekundid, aga räägime siis natukene, mida, mida, mida selle helipildi juurde me võiksime ette kujutada, milliselt ürituselt see pärineb ja mis seal, mis seal ümber toimub. Ahaa et ühel päeval ma alustasin hommikut Messiniaanlikust põhimõtteliselt luteri likuste kirik, kust ja selle lähedal linnaosas mis oli siis jahva vanalinna väga lähedal ja kui ma käisin seal, siis peale seda jalutades ma kuulsin, et kusagilt tuleb palju muusikat, keegi laulab väga hästi ja, ja see laul oli nii ilus, et mul olid hoopis teised plaanid õhtu jooksul minna hoopis teise linnaossa vaatama, et mis seal toimub. Ja ma ei saanud sealt eemale, ma jäin seda kuulama. Ja, ja kohe ma ei leidnud, et millise maja katuselt see muusik ikka tuleb või kust see tuleb. Ja siis ma leidsin ühe loominguliste inimeste maja, kus oli viis, kuus korrust ja, ja ukse lahti, ronisin trepist üles ja olin seal katuseterrassil. Ja siis ma nägin seda teist lähedal asuvad katuseterrassi, mille tundus, oli väga suur pidu. Ja siis ma proovisin oma objektiiviga soovida ja salvestasin, kuulasin ja ja mõtlesin, et ma tahaksin ka seda seltskonda lähemalt näha ja et kas see laul tuleb lindilt või see on ehe. Ja siis ma lõpuks leidsin selle maja, leidsin sissepääsu, oli ilus, selline kuuvalge öö. Ronisin mööda räämas trepp, bee, möödusin savipottidest, selline. Järsku oli katus, seal katusel, oli tohutu palju inimesi, aga seal võis olla 40 50 meest, ainult mitte ühtegi naist. Siis alguses ehmatasin ära, püüdsin nagu harjuda kusagile, et äkki ei kõlba, on tegemist selliste kurjade araablaste palestiinlastega, kes siis ka mu kividega kohe oimetuks seal ja, ja lohistavad õhtulehte. Aga siis kutsuti mind lahkelt seltskonda, dokuti kõike jooki, toitu ja oldi väga lahke ja siis ma nägin, et seal lauldi karaoket ja üks mees oli niivõrd omapärase ja meeldejääva lauluhäälega, et et seda ma kuulan telefonihelina tänaseni. Väga cool, kuulame meiega seda mõned hetked. Kadri, aga kui me oleme siin Tel Avivis koguslasgosmopoliidsuses räägime, saate lõpuks siis kellele võiks olla Tel Aviv, kes võiks sinna minna või mida sealt võiks otsida? Et Tel Aviv on selline koht, kus sa saad aimu natukene mitmest kultuurist nagu värav ka araabia maadesse, sest tänavasildid ei ole seal ainult heebreakeelsed, vaid ka on inglise ja araabia keeles. Ja, ja see, On selline huvitav erinevate kultuuride ühendus, et Tel Aviv on koht, kus sa võid kohata inimesi kogu maailmast sest juudid, kes on Iisraeli elama läinud või inimesed, kes on tulnud sinna ka mujalt tööle seal kohtub põhimõtteliselt kogu maailmaga. Ja lõpulooks ongi seal valitud, eks. Kogu seda kosmopoliit sust esindav lugu. Selle nimi on nad AK ninna. Palun korrigeeri mind. Ja inglise keeles see raid, kamm, hine Aniba. Ja tagada Hadagna tas nahašan esitaja maasse Babaa on siis jah. On üks lugu veel, mis on väga hea, aga see hine Anybaan siis herra, igavam ja see on filmist Sahhaan You don't mess. Ühesõnaga, see on selline, natuke tausta siis sellise Iisraeli versioon natuke meenutab videokeegel vene vene mängisin ma Ljuva, kus tüübid sõidavad nagu autoga mööda linna ringi, röögivad hullküte on peal diskoteegid ja naised ja kosmopoliitse, kuidas kõik on sõbrad ja araablased ja juudid ja ultraortodoksid on kõik oma jumala lähedal ja samal ajal ei ole mingi props neil kõigil seal miksida ja ma ei tea, pea limu katuseluugist väljas mööda linna ringi röökida. Ja siis ma saan aru, et seal on ka väike Tallinn Tartu konflikt sees, et Jeruusalemm versus Tel Aviv või midagi sellist. Miks sa seda kõike dealist videos on tal subtiitrid all, soovitan väga Youtube'ist vaadata. Aitäh, Kadri Säde. Lehid. Toda rabasuurtena. Suur tänu väikese tüki Iisraelist. Saadan Reispass värske vaban raadio kaks ja kauni kohtumiseni.
