Tere on nädala esimene ja ühtlasi ka viimane teisipäev  ja noova alust. Milline näeb välja üks ööpäev soos, seda saab teada mitte  isegi minnes sohu, vaid olles siin loodusmuuseumis laial tänaval. Näituste kuraator Ulla teab täpselt, mis siin ruumis toimub,  mida siin näha saab ja kuidas seda ruumi. Üks noor inimene, kes siia tuleb kõige paremini kasutada saab. Kas selleks, et saada nüüd ühes ägedas muuseumis kuraatoriks  kas selleks on vaja nüüd disaineriharidust,  kui sa just sisu poolt ei kureeri, mis, mis sina õppinud oled? Olen õppinud maastikuarhitektuuri ja urbanistikat,  tundub põnev. Nii, aga mul on selline mõte, et mina hakkaksin siin ruumis  siis proovima vaatama kõiki neid ägedaid asju,  mis te siin olete teinud selleks, et inimestel oleks põnev  ja sina õpetab mulle, kuidas ma seda ruumi kõige paremini  kasutada saaksin. Sobib nii, me, mis asi, kes need huikavad  siis vahepeal koguaeg keegi huikab, mis hääled need on? Need on siis soodes pesitsevad erinevad liigid,  meil on saali peale, siis on 15 minuti sisse mahutatud terve  ööpäev mis kajastub nii vitriinide valguses kui  siis helitaustas ja, ja siis ongi helid,  mida võid kuulda hommikul, mida päeval õhtul öösel. Et. Tuleb kõrvad ja silmad lahti hoida. Nii, aga siin on midagi väga põnevat, midagi  mida saab siis katsetada ja, ja puudutada  ja selle peale lausa astuda. Ma saan aru. Siin saab nüüd päriselt tunda, mis tunne on olla õõtsikul. Mis asi see õõtsik on? Õõtsik on selline taime juurtest moodustunud matt,  mille all on vedel muda ja vesi. See tähendab, et see on veidi nagu vesivoodi. No kuule, täitsa mõnus ju see nagu tuleb lihtsalt kuidas  madratsil hüpata, kodus siis jah, kodus vanemad ei luba,  siis tulge loodusmuuseumisse, siin saab madratsil hüpata. Väga mõnus. Tegelikult muidugi looduses õõtsikul hüpata ei soovitaks. Sest ühel hetkel sa võid vajuda sinna sisse  ja sealt välja saamine on väga keeruline. Olgu, ärge õitsikul hüpake, isegi kui hakkad vajuma  või kui jalg läheb sisse, siis mitte mingil juhul jooksma ei  tasuks hakata, et liigu rahulikult edasi. Soo on selline koht, kus igas mõttes olla rahulikult just Nonii,  aga liigume siis rahulikult siit edasi, siin on erinevad  jälle liigid, erinevad linnuliigid, kes pesitsevad jama,  siin tuleb nüüd ette üks selline. Putukate ütle, kas nad on päris putukad,  kes siin seina peal on ja need on kõik vastavatelt aladel  siis kogutud selle suve jooksul. No kes teil need putukad kokku korjab, kas sa ise käid mööda  sood ja proovid nad kätte saada või on selleks teised inimesed? Loodusmuuseumis on õnneks olemas kaks entomoloogi entomoloog  ehk putukateadlane kes on meile kõik need. Putukat kogunud mõnda olen isegi kõrvalt näinud,  kuidas näiteks seesama ämblik ronis meie entomoloogi ülal,  kui me tõime seda taime. Missugune nendest lendab, ma loodan, et mitte see suur. Appi. Nüüd me ühest sellisest ruumi osast saabus me teise  ja ma näen siin sellist mingit huvitavat nagu mõõdikut. Või mis asi see on siin seina peal, siin seina peal on ära  toodud siis seitsme meetri sügavune turba läbilõige  siis nüüd me oleme juba jõudnud rabasse,  sest siin ruumis on siis raba. No ütle mulle, mis see suures plaanis, mis on vahet sool  ja rabal. Peamine vahe on turbakihi paksuses soos on turbakiht,  ühem, rabas on paksem või isegi väga paks,  siis siit ma peaksin tõmbama mingi hirmus pika lindi välja. No siin me oleme ära toonud seitsme meetri sügavuse turba läbilõike. No nii seda ikka jätkub. Et see turvas on siis nüüd ladestunud. 9000 aasta jooksul. Oi kui põnevaks sa nüüd läheb ise tagasi ja,  ja see läheb ise tagasi. Nii. Lähme siit edasi. Me jõuame. Mingi väga huvitava seina juurde, kus siis ma saan aru,  saab niimoodi käega katsuda ja, ja nuusutada turvast ennast. Siin on jah, nüüd juttu siis turba tekkimisest,  sest selleks, et saaks tekkida turvast, peab alguses olema turbasammal. Ja siin on nüüd siis raba ülemine ots ja terve see osa,  kuni siiamaani on tegemist turbasamblaga,  siit allapoole tekib juba turvas ja turvas ongi  siis lagunenud turbasambla jääkidest koosneb. Nii ja siin sellistes anumates on siis. Tegemist on turbaga ühes selles koonuses on kuiv turvas  ja teises on märg, et on võimalik võrrelda siis,  kui palju turba sammal seob endas vett. Ja sellisel kujul oli ka see kogu see taimmaterjal,  mille me siia saali oleme toonud. Et selles mõttes see oli alguses päris raske kõik  ja võttis aega, et see vesi sealt kätte saada. No kuidas te saite? Kuivatasime väga pikka aega. Mis see siin on, ma saan aru, see on nüüd selline  interaktiivne atraktsioon, mida ma saan kasutama hakata,  mis ma siin teha saan? See on raba ületamise simulatsioon ja siin sa saad omal  nahal järgi proovida, mis tunne on ühest rabast üle minna,  siin on toodud siis kokku erinevad sammuvariandid. Mõned neist on turvalised, mõned sellised kahtlased  ja mõned on kindel läbikukkumised. Nii ma pean nüüd valima kolme erineva taime vahel,  mille lähedalt oleks mul mõistlik ületada just kanarbik,  pikaleheline huulhein. Ma ikka võtan kanarbiku, see tundub kõige tihedam. Kindel samm. Kasknok. Vot see on raske nüüd, et põhimõtteliselt ma valin kogu aeg midagi,  mis on nagu tihedam, ma saan aru. Ega tegelikult, kui elus juba see olukord ette tuleb,  siis fakt on selles, et natukene närviliseks muudab see  olukord meid kindlasti, kui meie jalg kuskile kinni ja,  ja parem olla närviline siin kui absoluutselt,  kui sisse vajudes. Et ma ise sedasama mängu testides selle näituse tegemise  ajal esimesed, ma ei tea, 50 korda vajusin kindlalt sisse ja,  ja nüüd olen täiesti saanud selgeks, kuidas seda raba ületada. Võin ise enda peal tõestatud öelda, et. Seda, see toimib, enne, kui hakkate minema rabasse  või sohu, siis tulge loodusmuuseumi sooja rabaruumist läbi  ja proovige, katsetage, õppige, kuidas seal õigesti käituda,  kuhu astuda, kuhu mitte astuda. Sest jah, mis seal, mis seal juhtuda nüüd võib,  kas jääb jalg kinni, kaotab kummiku või tegelikult võib  inimene sinna lupsti täitsa ära kaduda ka. Võib vajuda täitsa sisse ja et ongi, kui hakkad vajuma,  siis tuleks rahulikult proovida edasi astuda,  mitte, et kui hakkad jooksma, siis sa surub seda jalga veel  rohkem tegelikult sisse. Ja kui oled juba vöös saati sees, siis lihtsalt kõhuli  visata ja siis püüda välja roomata. Ilusa Eesti looduse juurest läheme nüüd edasi ilusa Eesti  muusika juurde. Kust tuli selle laulu idee? See idee tuli mul tegelikult öösel unes. Mis toimus selles unenäos? Ma nägin selles unenäos tegelikult täiesti korraliku kontserti,  kus kõlas see lugu siis ma võtsin ruttu telefoni. Ma tean, et hommikul on ju kõik unenäod pühitud,  peast. Võtsin telefoni, ümisesin sisse, et sa hommikul  meelest ära ei läheks ja siis, kui ma üles tõusin,  siis ma kuulsin üle, mis ma siis nüüd seal tegin. Käib kinni? Kes on sinu eeskuju? Minu ema Sellepärast, et minu ema on kõige armsam inimene üldse,  keda muidu Kui oled üksi, keegi sind ei näe. Panen klapid kõrva ja arvatavasti teen süüa niimoodi,  et ma tantsin samal ajal. Mis klappidest tuleb sellele tegelikult väga palju,  oleneb tujust. Aga reeglina tuleb sealt näiteks minu vaieldamatu lemmiklugu tabu. Seda ma vist kuulen umbes viis korda järjest  ja siis lähen järgmise loo juurde. Keda sa pead enda suurimaks konkurendiks Eesti laulul? Ma arvan, et üheks nendest on Viktor Ja teiseks on Uku. Miks just nemad? Sest neil on hästi võimas laul ja ma ise olen väga  meloodialiselt väga võimsate laulude austaja. Sa näed ennast 10 aasta pärast. Oma ilusas kodus kus mul on hästi ilus aed,  seal on minu pere ja kui aeg jõuab nii kaugele,  et on vaja ennast hakata sättima, siis panen peegli ette,  kaks tundi, laulan, vaatan endale silma ja  siis lähen esinema. Kui sinust poleks lauljad saanud, siis kelleks oleks tahtnud saada? Kooli ajal ehk siis keskkooli ajal mul tegelikult oli hästi  suur unistus saada helikopteri piloodiks  ja see unistus ei ole mul siiamaani kuskile kadunud,  nii et kui ma olen piisavalt palju ära laulnud,  siis vaatan, kuidas selle lennukooliga jääb. Sul on juba nii palju siin, et on tõesti. Kui vana sa hakkasid laulma? Ma ma ise seda ei mäleta, aga video tõestus on sellest,  et ma kahe aastasena laulsin jõuluvanale. Kes on sinu eeskuju? Eeskuju. Ah minu emme ja. Minu vanaema, vanaisa ja sest et nad on mulle  nii palju õpetanud ja, ja ma tahaks väga nende moodi olla. Kas sa oled kuulanud juba teisi Eesti laulu poolfinalistide  laule ja olen ja need on superhead. Milline neist oli sinu lemmik? Victor Storm, see Stor. Kas sa loodad, et ta võidab? No ma loodan, et ma väga loodan, et, et esiteks ma,  ma, ma nagu väga loodan, et mina ise võidan,  sest seda peab uskuma, aga kui mina ei võida,  siis Viktor kindlasti võidab. Kes on sinu? Minu cro. Ma pean vist siinkohal ütlema, et minu oma elukaaslane,  eks, sest et muidu kõik muud vastused on valed. Minu elukaaslane tekitab mulle siiamaani liblikaid kõhtu  ja ta ütleb mulle iga päev, et armastab mind  ja ja ma ei tea, mis saaks veel parem olla. Kus sa näed ennast 10 aasta pärast? Et ma saaksin laulda väikestel ja suurtel lavadel,  et ma elaksin võib-olla kuskil rahulikumas kohas,  kui seda on Tallinna. Liiklus rohkem rohke kesklinn ja, ja et,  et võib-olla mul oleks Armas perekond. Et ikka teiste seast silma paista? Lastejaama lehel on käimas Eesti laulukese võistlus. Kuidas see täpsemalt välja näeb, räägib meile Uku Suviste. Siis Eesti laulukese parimad on välja valitud kuid viimane  sõna jääb sulle. Mine lastejaam.ee lehele ja anna hääl just sellele noorele artistile,  kes sinu arvates on parim. Selline oli tänane nova, kohtume juba jälle homme,  kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 18 45 ETV kahes.
