Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Ma tean, kus ja no ja kus peale ja naba suure külma. Me taaga lai jala tundra ma suure külma Me taaga lai ja la tundramaaga rastundrad, leidsin paiga, kus on palju suu, uurimetsi öeldaks, see on taiga ja et raadinna exit öeldakse, et see on taiga ja raa sinna eksi. Ma jõudsin Ko tuum, et ta oma tammekännu otsa puhkasin ja teadsin, et mind ootama Donste. Puhkasin ja teadsin, et mind ootama son stepp, stepp panna varru kuuma. Meile uraasi ja preeria stepi kaksikvend Ameerikas peiti Enn preeria step bee kaksikvend Ameerikas peitis end kuigi tooma ret kelley, aadli valdaskusli liiva kõrvas ja kuis pion, torkad sõrme ja et oled jõudnud kõrbe ja kui skorpion torkab sõrme Teeaa, et oled jõudnud kõrbe. Kui ma kuulen, ma Emery len milleva Elmeri päästaks, Me ma helt välja ka Mil helt välja päästaks me ma helt välja ka Mil helt välja. Kui sõi ta tööle, Ma Me ütleb sulle, ega meil tere, Aafrikas oled jõudnud kõrbe südamesse sõudnud aafrit, kas oled jõudnud kõrbes südamesse, sõudnud rast kõrbekuuma vanni? Tudengi ma savanni, sa, vann on ka toore kant, seal elab lõvivant, savann on väga toore kant seal laablõvi vann. Kord, kui käisin in dias, seal kaunis on kui muinasmaa all, kuid kui nägin, ma tuusid mu jõud ja julgus ka tuusi. Kuid kui nägin, ma tuusid mu jõud ja julgus ka tuusi. Kui vihmametsale. Seal puudel suured lehed, mille all saab vihmavarju Mituumus ta mees, mil all saab vihma varjumit, tuumus ta, mees. Tere tammekännujaan juhatas meid jälle vihmametsa, jah, ma juba veidi aega tagasi rääkisime sellest vihmametsast Aafrikas. Riho Ots on tegelikult Welco Aasias, Ameerikas ja täna räägime Aasias olevast vihmametsast. See on maailma kõige vanem ja kõige kauemini muutumatuna püsinud kooslus üldse ilmselt vihmametsas. Arvatakse, et need tingimused Pole muutunud viimase 60 miljoni aasta jooksul nii kaua ja nagu te teate, inimene tuli siia maa peale alles 10 või viis miljonit aastat tagasi, nii et see on ammu-ammu miljoneid-miljoneid aastaid enne inimest siin olemas olnud, sellisena, nagu ta praegu on. See on küll. Kohutavalt pikk aeg. Kas see oli siis üldse maailma kõige esimene mets või? No seda ma küll ei julge öelda, nüüd et esimene mets oli sellepärast, et enne seda olid ju need kuulsad kivi, söestunud metsad, millest meil on jäänud maa sees olev kivisüsi, mida me siis põletame praegu ja niimoodi soojusena tuulde laseme need need kivis, Ojastu sõnajalgtaimede metsad olid ilmselt veel kaua-kaua aega enne seda vihmamets, aga see praeguse vihmametsaiga aukartust äratav ja see on andnud nendele elusolenditele, kes seal metsas elavad, võimaluse siis selle eluga ka suurepäraselt kohaneda, seal on tekkinud terve rida huvitavaid liike, mida kusagil mujal maailmas ei kohta, või siis teine võimalus, et nad on väga ära spetsialiseerunud, kuna elutingimused on pikka aega muutumatuna püsinud, siis saab kitsas spetsialiseerumine võimalikuks nii et ta kas mingi toiduga mingi elupaigad nii hästi kokku kasvanud, et kui seal midagi muutub, toit kaob ära või varjepaiku kaob ära, siis see loom on sunnitud ka elu areenilt ära kaduma. Urmas eelmine kord, kui me vihmametsadest üldse juttu alustasime, siis sa ütlesid, et see aafrika vihmamets see on teistega võrreldes kõige liigivaesem. Kas see aasia vihmamets on siis palju rikkam? Jah, ta on liigirikkam, ühel ruutkilomeetril võib kohata kuni 2000 erinevat taimeliiki üle poolte on nendest puud. Vihmametsafloorat taimestikku iseloomustab just puittaimede suurte puude rohkus ja liigirohkus ja Kagu-Aasia vihmametsale on pandud kohe oma nimi, seda kutsutakse Rimbaks ja vihmametsad. Just seal kasvavate väärtuslike puude tõttu on inimeste poolt ammu ihaldatud raiumis ala ja kogu maailma vihmametsadest raiutakse igal aastal terve protsent jääd seda piltlikumalt ette kujutada, siis see teeb taani suuruse maa-ala. Ja juba 70.-te aastate lõpust käesoleva ajani on vihmametsadest raiutud 30 protsenti. See on tõesti väga suur maa-ala, mis seal tühjaks tehakse, et mis selle puiduga siis tehakse. Oi, erinevate puuliikide puudust annab väga mitmesuguseid asju valmistada üks liigirikkam, taimesugukond on palmid, palmid annavad nii suhkrut, tärklist, peavarju kui ka salatimaterjali. Ja näiteks mõningate palmide viljadest tehakse nüüd kiudu. Nii et see on üks suurima kasutusalaga puuliike. Nüüd asi selgem oleksid, kus kohas vihmametsad on, kellel on kaart kaardi peal ka näpuga järge ajada, aga usun, te kujutate päris hästi ette ka seda Kagu-Aasia kanti, kus on Vietnam, Kambodža ja siis ka Malaisia tähendab üldse Indoneesia kui riik nendel aladel on siis vihmametsad ala levinud et kaardi pealt, kui te seda asja siis uurin, ma usun, leiate nad üles ka siis võiks muidugi veel taid mainida metsasid ja et kus näiteks hakatised Eestimaa pealt minema, siis otse kagusse minna, kagus ongi piirkond, kus need aasia troopilised vihmametsad põhiliselt koondunud on need suured saared Austraalia ja Aasia vahepeal, seal on samuti vihmametsi päris ohtrasti ja Uus-Guinea saar on ju maailmas pindalalt suuruselt teisel kohal. Gröönimaa järel. Seal ikka seda elundit jätkub igasuguseid, ma arvan, et alustame võib-olla taimedest, et minu meelest on seal väga põnevad taimed putuktoiduliste taimede hulgast, need on need kan põõsad. Mulle meeldivad sellised kummalised taimed, kes teistest veidi erinevad. Ja sa võiksid Urmas nendest nüüd natukene lähemalt rääkida. Pildi peal on nad tõesti nagu lillevaasid või piimakannud ilusat rohelist, pruunikat, värvi ja lehtede sisse ära peidetud. Jah, ega kan põõsad küll ei ole, ainult Kagu-Aasia troopikaomased liigid, palju neid kasvab ka Aafrikas ja küllaltki palju Emmdeemsed liikva Madagaskari saarel. Kan põõsad, enamus liik, Alliaanid, ronitaimed hoopiski ja nendel on väga omapärased lehed. Lehelabaajaleheroots on laienenud ja kokku kasvanud, moodustades sellise kannu või nõu, mille sees on siis loomseid valke lagundavad ained. Kui sipelgas, mõni väiksem putukas, siis lehe peal ringi jookseb ja ettevaatamatusest sisse kukub, siis mõne aja pärast jääb tema kehast järgi ainult seedimatu kitiin, kest. Sööjat kannul, sinna ei saa toitu hoiule panna, vaid, et nad söövad ise. Kui suured nad on. Pildi pealt ei saa päris hästi aru, et kas minu sõrm mahuks sisse. Ja võib küll mahtuda, nad võivad olla kuni teeklaasisuurused isegi suuremad ja peale on, Welco on nii, et vihmavesi ka sinna sisse ei saaks sadada ega seda tugevat lagundavad mahla lahjendada. Aga kes seda kaant siis liigutab peale ja pealt ära? Ei kaan, päris suletud ei ole, Khan on nii nagu katus. Kannu kohal, nii et räästa alt mahub sisse. Huvitav, kas ta sõrmest kinni võtaks? No ei usu, ei ole kuulnud päris inimsööjatest taimedest, aga väiksemast loomast saab ta kindlasti jagu, segan põõsas tõesti sõrmest kinni võtta, seal metsas elab üksik tore aforangutan, kes on õppinud neid kan põõsaid enda huvides ära kasutama, siin hästi on päris hea lõhnaga magus ja siis tema läheb selle kannu juurde ja luristab selle lihtsalt tühjaks, nii nagu joob klaasist vee ära, nii et see seedemahlu on suhteliselt nõrk. Talle endale midagi paha ei tee ja tema käib joobetkan põõsaid tühjaks koos poorseidule, putukamassi ja kõigega ja tekitab neile kan-põõsastele. Muidugi kui neil nüüd oleks oskus meelehärmi tundes kindlasti tekitaks neile palju meelehärmi. Aga neid kan põõsaid kasutad ära, teised liigid ka veel, näiteks mõned ämblikud on üks ämblik, kes paneb oma võrgu sinna kannu peale niimoodi, et kui sinna keegi hakkab sisse libisemist kukub kõigepealt ämblikuvõrku, ei kuku sinna kannu sisse, niimoodi jääb söömata üks teine ämblik teeb Justinile vedeliku kohal oma võrgu. Et kui ta sinna sisse prantsutad vedelikku, siis temaga juhtub midagi, ronib sealt välja, jätkab oma püünis tegevusi ja ma olen kunagi näinud filmis ka, et isegi mõned vastsed mõnede putukate vastsed tunnevad ennast lausa suurepäraselt seal sees elades ja kui sinna ülevalt söök kukub, siis nemad söövad selle söögi ära, nii et see vaene kann ei saa midagi, vaid need putukad, kes selle seedemahlases elavad, söövad siis seega pudenenud putukad nahka, nii et näete, esmapilgul väga lihtne süsteem läheb aina keerulisemaks, siis troopiline vihmamets tegelikult ongi üks hästi läbi põimunud võrk, seal on kõik omavahel nii risti-rästi läbipõimunud ja kõik on omavahel tihedatest suhetes, et raske on seda kusagilt otsast üldse arutama hakata. Ühe pildi peal on huvitav asi, mina näen pilti, lapsed teene, aga ta on selline nagu oleks vait või nagu kirju lips. Või on põõsas, kes on liblika kuju võtnud? Ei, see on ikka liblikas küll, seal on liblikaid väga palju enam äärmiselt värvikirevad väga paljud neist närvi kirjevatest suurtest liblikatest elavad just Kagu-Aasia troopilises vihmametsas, sest seal puude vahel ja puude peal lendamine väga vajalik oskus, need lendavad elukad tulevasel oma eluga väga hästi toime. Ja teine väga tarvilik oskustes, vihmametsas on ronimine, sest elu toimub põhiliselt puu otsas, maapinnal suurt midagi ei ole süüa ja seal midagi teha ei ole ka seal on kõik kõdunevad, seal elavad seened, nemad söövad siis seda kõdunevad materjali, aga see värskem materjal või kraam on kõik ülevalpool ja siis selle juurde tuleb ronida või lennata, neid lendajaid on seal tõesti palju ja ronijaid ka Aafrikas. Me rääkisime sipelgatest ja neist ei saa siin Kagu-Aasias ka mööda minna, seal on neid sipelgaid tõesti ka igavene hulk. Ja üks huvitav, aga minu meelest on kuduja sipelgas uudisteta eesti keeles õieti öeldagi sipelgas, kes teeb endale pesalehtedest ühisjõuga erinevat sipelgat, sikutavad siis kaks lehe poolt nagu kokku. Ja siis, et need lehepooled kokku jääksid, kogu aeg peaks nüüd kramplikult kinni hoidma lõugade jalgadega, siis võetakse oma vastsed, kes eritatsugust kleepuvad, nõret, selle käiakse nagu liimipulgaga need leheservad üle siis liim, see liim kleebib need lehed kokku, sinna sisse tehakse pesa, need sellised kummalised sipelgad elavad seal tesa, siis ripub kusagil puu küljes või on maapinnal, see on puu otsas, seal puulehed, nad kohe vaatad. Ahah, need on parajasti head, suured lehed sikutad otsapidi kokku ja liimivad kinni, ongi jälle tore pesa ja mõned taimed siis, et sipelgate söömisest hoiduda, vaid need sipelgad neid ära ei sööks. Aja jooksul neil välja kujunenud spetsiaalsed sipelgapesad kohe puu küljes tühimikud, kus sipelgas tuleb, seab ennast sisse, siis ta on nagu selle taime kohe hea sõber, teised putukad, kes tükivad taimi sööma, siis need aetakse sipelgate poolt ära või, või särada, lihtsalt süüakse nahka, nii et see on nagu oma õuevalvur kohe, kellel on oma hoovi majakene, kus ta elab ja pääseb seal siis seda puud valvama. Mina muidugi mõtlesin, et kui sa ütlesid kuduja sipelgas, et vaat kui kaval sipelgas koob sipelgakarule sokid või kindad või sallid ja siis sipelgakaru ei söö teda ära. Nojah, ainult, et nad elavad sipelga karuiasse kuduja, sipelgas väga erinevas keskkonnas, sipelgakaru on tasandiku loom seal Lõuna-Ameerika pumpade skeptima ringi. Seda kuduja sipelgate ka ei taha nagu kokku puutuda. Aga Kagu-Aasias on üks tore hiljaaegu avastatud sääsk, sääsk, nagu sääsk ikka hammustab valusasti. Aga kui hakata lähemalt uurima, siis selgus, et tal on väga omapärane paljunemine. Nimelt paljuneb ainuüksi nendes elevandi poolt jäetud jälgedes, mis on vett täis läinud elevandijäljega niimoodi tihedalt seotud, kui elevandid näiteks ühel päeval ära kaoksid, seal vihmametsas vihmametsad ära kuivaks, elevandi jalad maas, siis lohk ei vajutaks sinna. Veti koguneks, sääsed sureksid välja. Näete, kui vähesest asjast on ühe olendi elud kinni seal vihmametsas, ta lihtsalt peab ootama, kui keegi tuleb kuhugi, astuge jälje jätab, ja siis saab sinna selle peale oma elu rajada. Tammekännujaan laulis suurte lehtedega puudest ja küllap neid põnevaid puid on seal vihmametsas piisavalt, millest seal võiks rääkida. Jah, aga esmalt võib-olla Moniksime neid taimi, mis ost meile kõige tuntumate just sellest piirkonnast pärit. Kindlasti ei saa mööda minna riisist, kriis oli väga tuntud taimel, aga kas te ka teate, et riis on hoopiski ühe aastane korraline, mida kasvatatakse ette mitte külvata nagu meie rukist või otra põllule vaid ennem peenart kasvatatakse nooreks taimeks, alles siis istutatakse märjale põllule, riis on väga niiskus ja veelembene taim. Nii et hiljem on riisi toimub riisipõllud hoopiski veega, üleujutatud joriis annab aastas troopikas kasvades siis kaks, kolm saaki ja ongi peamine toidutaim. Siis me ei saa kindlasti mööda minna kookospalmist, mis on küll levinud väga laialdaselt troopilistel saartel ja eriti just ookeani rannikul, aga kookospalmi leidub just kõige rohkem Kagu-Aasia troopilistel saartel ja ta on üks esimesi, kes ka vulkaane teistele saartele jõuab. Taimedest ja kookospalm on igati inimese poolt ärakasutatav nii-öelda juurtest. Noortelehtedeni noortest lehtedest tehakse salatit siis, kui palju on juba küllalt vana, et õitseb ja viljub siis võite, mahlast saab teha suhkrusiirupit või mahla on väga suhkrurikas ja samuti tehakse ka sellest õisikuvarre mahlast nii-öelda palmiviina. Ja kui saavad viljad valmis, siis meil ei ole mitte pähkel, vaid vili on tegelikult luuvili ühe seeneline ja vilja puitunud. Kestast tehakse näiteks nööpe ja kuivatatud viljad, kasutatakse ka loomasöödana. Kuivatatud viljadest jahvatatakse jahu ja seda antakse loomadele. Sa ütlesid, et vili ei ole pähkel, mis see pähkel siis on? Näiteks sarapuupähkel kookospalmivili võib kasvada kuni kaheksa kilogrammi raskuseks. Peale kookospalmi kasvab selles piirkonnas ka väga palju teisi palme seal üldse üks palmide suur levikukeskus ja ma võiks öelda veel näiteks saago palm on võib-olla ka pisut tuntum oma nime poolest, nimelt annab kuulsat saago tärklist, millest küpsetatakse leiba. Siis kasvab seal ka vahel asutustes, kodudes kasvatatavad kalasaba palmi, mis kõrvetab ja veel ka arengupalm. Need mõlemad, nii kalasaba kui ränka palm annavad samuti suhkrut. Nende mahlast tehakse suhkrut. Nii, ja veel üks kuulus taim, mis Kagu-Aasias kasvab, on nimelt banaan. Ma arvan, banaanivilju on ka kõik vähemasti pildi pealt näinud. Aga kas te näiteks teate, et banaan on maailma suurim rohttaim? Nii et ei olegi üldse puu, kuigi me sageli ütleme banaanipuu? Tegelikult rohttaimed on suhteliselt lühianne rohttaim, tema maapealne võsu elab looduses ainult kaks aastat või vahel ka kolm aastat peale õitsemist viljub teisel aastal ja siis ma pean osa sureb ja tähendab juurevõsust jälle uue maapealse põsu. Mõelda, kui huvitav banaan on rohttaim, huvitav kast kasvab siis umbes nagu meie maasikas või. Jah, eluvormilt on ta maasikaga tõepoolest sarnane banaanivili, mis te arvate, kuidas seda vilja võiks nimetada? Banaanivili on mari. Nii nagu tomatil on vili mari kagurgil. Aga kui vili on mari, mis asi see banaan siis on? Ei maasikal ei olegi Virjutuse mari maasikal on hoopiski kogu pähklike. Mis asi, ma olen nüüd täitsa sassi läinud, kookospalmivili ei ole pähkel, kuigi ütleme kookospähkel banaani viljon mari ja maasikas, mis on mari, on hoopis pähkel. Kuidas siis nii? Jah, nii et kui me läheme näiteks kurke kasvunest korjama, võib julgesti öelda, läksin marjule. Ja kui ma lähen aiamaalt või ka raiesmikud maasikaid korjama, siis õigemini ma läksin kogu pähklile. Ja just nimelt kogu pähklile ja palaanil on luuvili ja see, et meie poest ostetavate banaanidel seemned sees ei leia, tähendab seda, et need on kultuursordid inimeste poolt spetsiaalselt aretatud, et seal ei oleks tülikad seemned sees, aga looduslikud liigid on kõik seemnetega ja see nüüd on seal üsna rohkesti sees ja see, need on kõvad ja looduslike liikide viljad ei ole sugugi nii maitsvad, ega nii suured. Ah, et nii on? Nojah. Kindlasti ei saa me mööda minna ka hiiglasliku kasvuga bambustest mis sellel alal kasvavad ja ka viimasel ajal üha rohkem toas kasvatatavate taimede hulgast on mõningad pärit just nimelt Kagu-Aasiast, näiteks ebaKrooton, mis kasvab suunda saartel või ka üks kruvipuumetsi pandan, on pärit paluneesiast. Ja muidugi Tarzani köis kasvab sealses vihmametsas troopikametsas ja üks ilusate õitega põõsas või väheldane puu roosi piske toakask on samuti sealse vihmametsaasukas. Sa räägid siin nendest igasugustest põnevatest puudest ja ma juba hulk aega siin näpuga siin ühe pildi peale, kus on kohutavalt palju orhideesid. Neid epifüütseid orhideesid on ju seal metsades ka hästi palju. Jah, orhideed on kindlasti üks silmapaistvamaid taimerühmi, mis just troopikametsas kasvavad ja tõepoolest enamus on nendest puude otsas kasvavad pealistaimed. Kahjuks eestikeelsed nimed on neist vähestele jõutud panna. Võib-olla üks rohkem tuntumaid on Malaisias, puude otsas kasvab ilus Malai lill ehk kuu orhidee õied on suured, kuni 10 sentimeetrit läbimõõdus, valged või roosad ja nad õitsevad väga pikka aega, nimelt terve kuu. Näiteks ühest täiskuust, järgmise täiskuuni püsivad taimel. Ja sellepärast ongi siis ta kuu orhidee? Küllap siis aga orhideed, troopikaliigid, kõik ei pruugi olla sugugi väga silmapaistvate õitega. Sageli on neil hoopiski väikesed õied, mis on siis koondunud suurematesse isikutesse või ka õied võivad olla värvilt rohelised, mis ei ole orhideede hulgas sugugi haruldane värv või hoopiski ka pruunid ja kõige lõhna hoopiski mitte meeldivalt, vaid võivad olla inimninale lausa eemale peletama haisuga. Ja ma tahaks taimede juurde lisada veel ühe, mis on erakordselt põnev minu meelest. See on maailma kõige suurem õistaimraitlill, mis on ka sealsete vihmametsade taim, siis on hästi pikaldase kasvus. Õie küpsemine võtab meeletult aega, õiepung inimese pea suurune. Kui see kroonlehed avanema hakkavad, siis kostub sihukest, sisin umbes nii nagu madu sisiseks kõvasti, nii et see võib olla jube elamus, kui järsku hakkab midagi kõrval sisisema, asjalikult hiiglaslik õis läheb lahti, sa rääkisid sellest haisust, temal see õis haiseb ka päris raipelõhnaga. Õie kroonlehed näevad välja ka sellise, nagu roiskub liha, oleks meelitab kärbseid hästi juurde, kes tõi sära, tolmeldab, aga muidugi see eriti meeldiv ei ole ja kõrvuti kasvab veelgi vahel kodudes kasvatatav hirmsa haisuga taim. Aaroni kepp ehk titaanjuur. Mugultaim ja mugulad on söödavad, aga õis, kui ta õitsema läheb, siis peletab küll eemale. Aga ta peletab eemale inimesi, putukaid meelitab ligi ja tal on terve lõksu süsteem sinna õie sisse kujunenud. Need putukad, kes teda vaatama lähevad, loodavat roiskunud liha leida või midagi muud maitsvat, saavad kõvasti pette, kukuvad selle õie sisse, seal pead tublisti vaeva nägema, enne kui välja saavad ja selleks peavad kõvasti tööd tegema. Taimesid ära tolmelt. Aga mina hakkasin mõtlema, et see on ju kohutavalt huvitav, et üks lill sisiseb, teeb sellist häält. Ja mõelda, kui seal on veel igasugu elukaid, kes teevad veel erinevaid hääli, selline moodsa muusika kontsert või siin ja kõmm kõmm, kõmm ja oman, ma ei tea veel. Nojah, kui need pärdikud seal häält teevad ja kan kraaksub kusagil tuul, sahistas vihkladised oma usus päris põnev olla, seda kõike kuulata seal sest seal on näiteks ahvid, Cybonid, kes laulavad, ütleme niimoodi, tunduvad hästi kõva häälega, see on siis nende laul, kostab kaugele, sellega märgivad territooriumid või kutsuvad siis paarilist kohale samuti näiteks Orangid teevad väga kõva häält, karjuvad neelud, spetsiaalne resonaator Kotsin kurgu all, kuhu mahub umbes kuus liitrit õhku sisse ja kui sissekott õhku täis tõmmatakse, siis võimendab selle karri. See pidi ikka noortele isastele mõjuma nii pahasti, et kui ta parajasti sööb näiteks vanaisaloom, kusagil lähedus karjuksise noor pidi nii kangestumata paar tundi julge ennast liigutada, kui ta just enne ei ole veel allagi pudenud hirmu pärast puu otsast. Aga samal ajal näiteks võivad need orangutangi kokku koguneda mingi maitsva puu, näiteks Tourjani puu on seal, mille viljad hästi maitsevad ja mille lõhn jälle ei ole suurt asja, nii et jälle ebameeldiva haisuga maitsva viljaga puu, selle puu juurde tuleb siis palju range kokku, see annab päris sõbralikult läbi saada, nii et 11 nad ei sega, nii et suhted on seal päris kummalised ja need suured ahvid liiguvad seal puude latvades väga osavalt. Eriti kipoonid, kes hõljutavad ennast puult puule emade käte abil, nagu riputaks igast konksudena sealt ühe puuoksa küljest teise külge teod, seal uhked õhulend ja vot see ronimine ja lendamine, sellest ma juba natuke rääkisin, see on väga levinud sealsete loomade hulgas ja seal hakkavad lendama loomudki normaalses olukorras, nagu üldse lendamist peaksid väga kaugel olema. Näiteks kõige kummalisemad lendajad on seal kahepaiksete ja roomajate hulgas, seal on üks konn, keda kutsutakse lenkonnaksis, tema varvaste vahel on ujulestad, mis annavad talle erilise kandepinna. Need konn hüppab puu otsast alla, ajab varbad laiali, planeerib seal paar-kolmkümmend meetrit järgmise puu peale äärmiselt kõhna, nälginud väljanägemisega, kui päris aus olla, aga paiskuda lendaks, uhke on teda vaadata. Seda planeerimast aga endiselt, ega niisugune paks konn ei saakski eriti planeerimise potsatas sealt ülevalt alla ja peabki sihuke kõhnake välja nägema. Ja siis on kaks liiki sisalikke üks Kekko ja siis lenddraakon, kes lendavad kõik kolon samuti saba küljes, natuke laienenud osa ja varvaste vahel niimoodi, et tema eriti hea planeeri ei ole, aga see lenddraakon tõesti seal 50 60 meetrit võib ühest kohast teise lennata. Aga kõige hämmastavam muidugi lendav madu, kes hüppab puu otsast alla, ajab oma ribid külje suunas laiali. Siis tekib päris arvestatav toetuspind, nii et ta planeerib läbi õhu ja maandub siis teise puutüve peale ja seal ta mitte ei haara oksast kinni, vaid viiped ribid, hästi, kähku selle puutüvega kontakti, nii et imeb nagu vaakumiga endast sinna Puttide kinni, on tema täit ka seal puu otsas väga palju madusid elab tegelikult puu otsas ja nad enamasti ronivad mööda, tüvesid sinna ülesse ja otsivad sealt siis linde, enamasti neid linde söövatel madudel on sihuke hästi pikad hambad, millega saab linnusulgedest kinni. Suled on hästi libedad ja ise olete, ilmselt tundub, et madude kätte saaksite pikemate hammastega ole Elapjale lindudega, palju imetajaid seal puu otsas näiteks on üks maailma suurim praegusel hetkel suurim lendav imetaja on kaagu, on, kes on 60 sentimeetrit pikk ja kui lennunahad laiali sirutab seal käppade vahel, siis ta on peaaegu meetrise siruulatusega sealhulgas lendoravaid ja kunagi ammu siis kui need hiidsisalikud valitsesid, siis võis seal ilmselt ringi lendamas, näha ka neid hiidsisalik, et nii, et see lendamine on seal väga populaarne, lendavaid imetajaid on see tegelikult väga palju, näiteks nahkhiiri on ka seal erakordselt palju osalevatest putukaid, aga urajal need puid on palju puudel vilju siis väga paljud nahkhiired on hakanud söömaga puuvilju, näiteks need lendkoerad või mõned keetes ka lendrebased seal vihmametsa asi vist toidupoodidest ei teki. Ma arvan küll, et ei ole karta ja kõik puud peavad valmistama seemneid ja need seemned tavaliselt mitte avatult paljalt, vaid ikka viljades ja sageli on just viljad lihakad. Ja kui vilinal lihakas, siis küllap on taga söödav. Aga ma tahan kindlasti lisada, et nii nagu Aafrikas, nii kasvab ka täna jutu all olnud metsas rohkesti sõnajalgu nii maapinnal kui puu otsas. Ja üks sõnaga on põnev, mida võib-olla oleks huvitav mainida, on nimelt saarlasena seal ka põdrasarvsõnajalg ja inglise keeles kutsutakse teda hoopiski irve sõnajalg tõlkes. Temal nimetan huvitavat hargnenud sarve, meenutavad lehed kasakapuu otsas ja kogub enda sisse palju huumust ja mulda. Need võivad olla väga rasked. Need kogumikud. On ta üldse oma elus põtra näinud või hirve Võib-olla et on näinud ka, aga üldiselt hirvisel troopilises vihmametsas eriti ei elada, tähendab seal raske liikuda, selliste teiega süüa, ühesõnaga pole midagi, Need elavad ikka tasandikualadel, aga seal on sigu ja siis on need, kes neid sigu söövad näiteks tiigrid, tiigrite kodumaa levik on küll natuke põhja pool, aga seal Jaava saarel ja Sumatra saarel elavad ka tiigrid ja otse Sumatra tiiger on toredam, on tilluke, umbes meetri pikkune tiigripoja väljanägemisega siis elavad seal veel ninasarvikud, kaks väga haruldast ninasarvikut üks on Jaava ninasarvik, teine Sumatra ninasarvik, mõlemad hästi-hästi ohustatud liigid, sest nende elupaik kipub käest ära kaduma. Neid erinevaid väikseid kasse on hulgaliselt kõikvõimalikke linde, konni, ahve. Oleks pisike ahv näiteks tont, kandlan on hästi toredam Poola või siis paks loori või tüseloori sõlmakaakkaja reesus, ahve ja languure ja nii edasi ja nii edasi tähendab neid igasuguseid elukaid seal tegelikult lõpmatult. Nagu Urmas ütles, see elu on hästi, värvikirevuse taimede liigirikkus on suur ja putukate liigirikkus on ka suur. Kusagilt lugesin, et need putukad, võib-olla seal ka ühel ruutkilomeetril mitu 1000 erinevat liiki Martikatega on seal loomisel eriti palju vaeva nähtud, neid kõige fantastilisem väljanägemisega. Mõned fantastilise töötamise uni võib öelda näiteks ühel on kaitse puhastamisse sihuke pommitaja mardikas kes suudab siis vaenlasele näkku paisata umbes sajakraadist vedelikku, mis tema kehas tekib niimoodi, et see on nagu väikse põleva pommi. Loomulikult see sööjal kaob igasugune söögiisu pärast taolist pommitamist ära ja ta oskab Berkalendamisel seda vabanevat energiat natuke väiksema jõuga vabastada ja saab sealt siis energiat juurde lendamisel need väga kummalisi elukaid elab seal Kagu-Aasia vihmametsades. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
