Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks alanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks. Tervitame teid veebruarikuus ning tänane saade on pühendatud loodusteemalistele uudistele. Siin stuudios on saatejuht Arko Olesk ning minuga koos loodusteadlane Randel Kreitzberg. Tere. Tere, Argo. Ja kuna alanud on aasta uus, siis kuna Eestis on hoo sisse saanud see komme iga aasta puhul nimetada siis erinevatest sellistest organismi rühmadest nii-öelda aastaliik, siis võib-olla me saamegi alustada sellega kiire ülevaade, et kes siis on need loomad, linnud, taimed ja kõike veel, kellele siis sel aastal pööratakse meil siin Eestis erilist tähelepanu. Kiire ülevaade aasta lind on meil öösorr, aasta loom on kobras, aasta puu, kibuvits, aasta sammal on Wulfi turbasammal aasta käpaline on lehitu pisikäpp. Aasta seen on soomustindik, aasta muld on madalsoomuld, aastal liblikas on kuslapuusõrmiktiib ning kõige värskem uudisena saama markeerida, et aasta kalaks on valitud jõesilm. Et noh, see nimekiri on nii pikk, et ka vist päris suurel loodushuvilisel võib-olla läheb raskeks aasta jooksul kõigile neile tähelepanu pühendada, kuidas sulle tundub? Aga see vist ju üks nende aastaloomade ja taimede valimise eesmärk ongi, et et me ei vali mitte selliseid, kes on kõige populaarsemad ja kõigile teada vaid just selliseid, uusi ja huvitavaid, sest kui ma isegi nagu neid nimesid siia otsingumootorisse sisestanud, siis vaata need o küll on alles vahva ja vähetuntud liblikas või või samamoodi orhidee ja, ja huvitav on ka see, kui kui põõsas aasta puuks ja sõõrsu aasta kalaks Ühesõnaga, need kategooriad on nagu sellised venivad, et, et või aasta puuks võib ka saada põõsas. Ja, ja ega vist iga aasta aasta sõõrsuud meil ei olegi vist võimalik valida. Tõsi ta on, nii et igal juhul mitte küll praegusel aastaajal, aga siis kui läheb soojemaks ja loodus tärkab, et siis kindlasti paljudele nendele liikidele soovitame, kes iganes loodusesse satub, pöörata rohkem tähelepanu just sellist hoolivat tähelepanu, et teha endale selgeks, kes ta siis on, kus ta elab või kasvab, mis on tema funktsioonid ja, ja seetõttu tunda siis meie loodust natukene paremini. Ja tegelikult meie esimene uudis, mille me oleme välja valinud teie jaoks ka räägib sellest, et tegelikult see, see meie sama Eesti ja Läänemere loodus siin ümberkaudu mis võib ju tunduda nii läbi uuritud, nii tuttav pakub meile endiselt ka veel üllatusi, ehk siis uurime Läänemerd ja meil õnnestub sealt leida täiesti uus kalaliik. Randel, kuidas selline asi saab võimalik olla? Ma võin uhkusega väita, et ma olen seda uut kalaliiki käes hoidnud ja seda söönud aga lihtsalt tollel hetkel ei öeldud tema kohta veel uus kalaliik. Ehk siis tegemist on meile kõigile tuttava lesta kalaga, mida müüakse meil kalaturul ja, ja mida on võimalik ka ise siin sügisesel ajal õngega näiteks püüda. Aga kui muidu arvati, et, et see on kõik üks ja see sama läänemerelest latistus, fleesus veelta levib isegi siit Läänemerest välja siis nüüd Helsingi ülikooli teadlased, et võtsid selle teema rohkem süvitsi uurida. Ja seda tegelikult oli ammu teada, et see läänemerelest, et üks grupp nendest kaladest on selline, kes koeb meil siin rannikule ning valdavalt Eesti kalad on ka siis sellesse gruppi kuuluvad. Ja teine grupp nendest lehtedest on siis need, kes koevad Läänemere süvikutesse ja arvati, et lihtsalt, et kaks selle lesta nii-öelda variatsiooni. Aga nüüd siis vaadati nende selliseid nüid suguprodukte ja, ja geene natukene detailsemalt ja ja otsus sai tehtud ja kuulutati välja, et tegelikult ongi tegemist Kahe erineva liigiga, nii et Läänemeres meil siis elab nii-öelda see Euroopa lest selline seni teada-tuntud ja see uus liik SAISis nimeks läänemerelest. Ja, ja tema on meil ainult siis Läänemerest on endeemne ja kui nüüd oodata seda levikukaarti, siis sellele nii-öelda Euroopa lestale, see, kes koeb nendest süvikutes ja kelle mari siis hõljub seal põhja kohal siis see elab nüüd meil seal Läänemere lõunapoolses otsas see piir jookseb kuskilt sealt Läti-Leedu piiri juurest või, või Lätimaa kohalt ja see ülemine ots ja valdav osa siis näiteks Soome lahe lestadest on siis kõik see nii-öelda see uus liik rannikumerelest või siis läänemerelest, kes siis koeb oma marja otse põhja, substraadile, liivapinnale ja, ja mitte siis suurtes sügavustes, vaid. Vaid siin, meie rannikualadel nagu muidugi huvitav selle teema juures võib-olla ongi see, et mida ka need kuulajad natuke lavad, ongi need, mis on siis see, mis teeb nagu eraldi liigi, et kui tõepoolest nagu, nagu sa ütlesid, varem arvati, et noh, tegemist on põhimõtteliselt sama kalaga, kes, kellel võib-olla erinevad populatsioonid, käituvad natukene teisiti niimoodi siis mis on siis ikkagi see, mis teeb nad nii võrra erinevaks, et me võime nüüd öelda, et tõesti, nad on erinevad liigid? See on hea küsimus, selle üle viitsin pikalt diskuteerida. Kunagi tähendas liik seda, et nad ei saanud omavahel sigimisvõimelisi järglasi. Et kui näiteks hobune ja selle omavahel sugu tegid, siis need muulad, kes sealt sündisid, nad küll nagu elasid, aga nad omavahel nagu järglasi muuladest järglasi ei saanud. Pikka aega arvati, et see, et see asi on niimoodi ja siis hakati uurima geneetilisi nii-öelda seoseid ja loomade põlvnemise ehitama filogeneesi puid. Ja tegelikult on tänase päevani need piirid mingil määral hägusad. Ja siis nende organismid tõstmine sellisest liigi staatusest, alamliigi staatusesse ja, ja tagasi see tegelikult on Taksonoomidel, kes siis sellega tegelevadki igapäevaselt seal neile väga-väga levinud asi, et, et need staatlused. Et siin ka, et tegemist on nagu siis geneetiliste meetodite ja siis munarakkude ja spermatosoidide detailse vaatlemisega, siis saadi teada, et tegemist on eri liigid. Ja noh, käitumise poolest ka, et kui kui üks koeb süvikus põhja kohal hõljuvaid munarakkusid või marja ja, ja teine siis hoopis madalamas vees liiva peale, siis nad on juba nagu oma eluviisides niivõrd erinevad, et nende nüüd munarakke ja isased sugurakud, need nagu ei saagi nii-öelda kogemata kokku, et et see juba tekitatele lahkenemise Mida ma selle teadmisega nüüd peale oskame hakata, et näed, melasin Läänemeres uus liik tõepoolest liik, mida mitte kusagil mujal ei leidu taliste kui ainus selline kalaliik, eks ole, kes elabki ainult Läänemeres. Et mis me siis nüüd teeme, et kas, kas me peame nüüd seda uut ja hakkama kuidagi eraldi kaitsma või, või me nagu seda püüda ja suitsutada seda samamoodi edasi, nagu me senimaani oleme teinud? Kaitseväe ilmselt mitte, aga aga kui igal aastal antakse väljapüügikvoodid mingisuguse kala jaoks, sest lest on ta ju töönduslikult püütav kalaliik siis neid kalavarusid peab hakkama eraldi hindama ja, ja tegelikult on seda vist siiamaani kõigepealt tehtud, ma ei tea, kui kaua aega. Aga vähemalt viimastel kalateemalistele konverentsidel räägiti, et, et see on oluline nende varusid nagu eraldi hinnata, milline varu on ülepüütud või mitte ülepüütud ja kui suured need püügikoormused on, sest nende need sigimismeetodid on erinevad. Aga nüüd siis on see veel kord nagu kinnitust saanud, et et meil ei ole üks Läänemere lestavaru, vaid meil on siin kaks eraldi liike. Ja, ja tulebki hakata vaatama, et, et üks nendest kahest siis mingisuguste stressorite poolest on, olgu see siis kliimamuutus või, või soolase vee sissevool Taani väinadest või siis inimesepoolne püügisurve. Et üks nendest liikidest ei oleks ebaõiglaselt suure surve all. Sellised uudised tänase saate alustuseks saime tuttavaks uue koduse Ligiga ehk siis Läänemerelestaga. Kuulame siia vahele natukene muusikat ning jätkame mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks täna loodusuudisteteemadel ning nyyd tutvustavad teile saatejuht Arko Olesk ning loodusteadlane Rannel Kreitzberg, kes tööalaselt asjatad nii Tartu Ülikoolis kui Eesti maaülikoolis. Ning meie tänane teine uudis räägib samamoodi natukene sellist lootusrikkast juttu, et, et kui me saates tihti on väga palju jutuks olnud see liikide väljasuremine ja üldse keeruline olukord, siis aeg-ajalt mõni selline lootuse valgus kiireke ikkagi nüüd paistab ka sinna läbi, ehk siis ka siis, kui olukord tundub teinekord mõnele liigile üsna keeruline ja peaaegu lootusetu on kõik siiski võimalik, teinekord ka kõikvõimsa interneti abiga. Ehk siis päris põnev ja naljakas uudis, mida me theniline tutvustama hakkame meile mõlemale. See tohutult meeldis lugu konnast, kes pani interneti tutvumiskuulutuse ja leidis omale kaaslase. Mul on suu kõrvuni kõik see aeg, mis sa seda sissejuhatust tegid. Aga, aga tõesti suurepärane lugu. Et konn, kes oli 10 aastat isane, konn roomaja nimeks ja arvas, et ta on viimane oma liigist sai siis internetiga paania abil. Selle kampaania abil koguti siis rahasel internetist, otsis endale kaaslast ja, ja selle raha eest tehti ekspeditsioon Boliivia pilvemetsadesse ja supersuur, uudis digitalle veidi talle lausa kaks naisterahvast ja, ja paar meesterahvast veel nii-öelda lisaks ka nii et ma ütlen, mis on siis? 500 protsenti suurenes selle ühe ekspositsiooniga. Kas Ligi teadaolev arvukas, eks ole, ja, ja. Et siin jah, tuleb nagu täpsustada, et ega see ilmselt konnad ise ei arvanud, et tema on maailma viimane, vaid need olid ikkagi teadlased, kes teda uurisid ja kellel ei õnnestunud tuvastada ühtegi teist selle liigi isendit enne seda, kui kui õnnestus tõesti raha koguda ja sinna ekspeditsioonile sõita ja tegemist siis tõesti on sellise Ligiga, ega ta vist nagu õiget eestikeelset nime ei ole, et kui nüüd otse inglise keelest tõlkida, siis on see fluent kase. Et elabki seal kusagil Lõuna-Ameerikas erinevates niisketes piirkondades ka Boliivias ja ilmselt temast saab, kus ei ole nagu selles suhtes erakordne ilmselt, et sellistes elurikastes piirkondades ongi väga palju liike, kelle arvukus ongi üsna väike ja täpselt seal piiri peal niimoodi, et iga selline keerukam kliimamuutus või muu elutingimuste muutus võib neile saada saatuslikuks. Ja seal vihmametsas neid erinevaid Nišš, mida nendel erinevatel liikidel on võimalik asustada, neid on nii palju ja seal võib olla mingi vana kustunud vulkaanikraater näiteks, mille sees on mingi järv või, või mingil muul põhjusel on mingi levimispiir ja, ja seal võib olla tohutu liigirikkus. Ja, ja siis, kui öeldaksegi, et meil surevad välja liigid, keda me pole veel avastanudki. Et see ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid, vaid niimoodi toimubki. Ja seesama Weekon püütises vabast loodusest 2008. aastal. Ja minu arust on märkimisväärne see, et peaaegu 10 aastat kuni 2000 seitsmeteistkümnendal aastal poni sellel isasel konnal ikkagi ka tema enda arvates see lootus säilis, sellepärast et ta tegi neid, kutse hüüdsid emase ligimeelitamiseks. Aga et pärast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõppu oli ka tema hääl vaibunud. Et, et tõesti selline hästi sihuke kaasaja romantiline lugu. Ja nagu ma aru saan, siis tegelikult need kokku ei ole veel viidud seda Romeot ja Juliat. Et seda nagu teadlased plaanivad alles, et vaadata, et kas, kas neil üldse hakkab nagu asi asi toimima. Ja pruut või pruudid pandi siis karantiini sellepärast et meil on siin kahepaiksete seas igasugu erinevaid hulle haigusi levimas mis ongi ka üheks põhjuseks, miks kahepaiksed Ta arvukus viimastel kümnenditel on tohutult alla käinud. Et kui niimoodi ülemaailmselt vaadata, siis kahepaiksed on liigirühm, mis on kõige tugevama sellise keskkonnamuutuste survel. Üheks põhjuseks on siis haigused ja, ja ka kliimamuutused ja ja reostus. Ja, ja põhjus on siis see, et nad hingavad läbi naha ja NATO on otseselt kokkupuutes kogu ümbritsevaga kogu aeg. Et kui inimesel on näiteks selleks ainult kopsud või me hingame või, või joome vett, siis me oleme nagu eksponeeritud ja muul ajal nahk meid kaitseb, siis konnal see nii hästi ei toimi, sest vähemalt osaliselt käib hingamine läbi naha. Ja, ja nagu ma aru saan, siis teadlased siiski nagu loodavad, et noh, vähemasti selle liigi puhul on nüüd õnnestunud vähemasti nende kohta rohkem teada saada, et, et nad ei pea kogu oma teadmist põhistama selle ühele ainsale isendile Sleroomiale, keda nad tunnevad vaid, vaid nüüd tõesti, nad saavad ka rohkem neid isendeid uurida. Neil on kindlasti oluliselt suurem tõenäosus, et see liik säilib. Vaat kui tore uudis selle tema nadi kohtingu portaali profiili, mis teadlased sellele konnale valmis kirjutasite, seda me riputame ka üles meie Facebook'i küljele. Et igaüks teist saab minna, tutvuda, võtta võib-olla eeskujuks, et näed, mis toimis, et ka oma liigi viimane leidis endale sobiva paarilise ning saame talle võib-olla jätkuvalt kaasa elada. Kuulame siia vahele taas muusikapala ning oleme tagasi paari hetke pärast. Hakkab saade puust ja punaseks, tutvustame teile täna loodusest pärinevaid põnevamaid teadusuudiseid ning saamegi jätkata konnade teema, sellepärast et kuidagi konnade kohta on tulnud põnevaid asju nüüd just viimastel nädalatel välja. Ja ka eelmises saatelõigus mainisime, et kuidas konnadel on nagu elukeskkonnale erinevaid surveid, mis muudab nad haavatavaks. Ja konnad nagu kõik teised liigidki surve all teatud moel kohanevad ja teadlased on võtnud uurimise alla, et kuidas kohanevad teatud panamasse elavad konnad. Kui džunglisse tungivad järjest rohkem asulad, kerkivad majad ja seal, kus oli varem puutumatu elukeskkond, on siis nüüd peaaegu nagu linnalik keskkond. Mõned konnad on siis kolinud jäänud nendesse asulatesse ja mõned selle liigi esindajad elavad jätkuvalt nii-öelda maal. Ja küsimus ongi selles, mis siis muutub, mis nendega juhtub, kuidas näiteks kohanevad need, kes linnadesse kolivad ning teadlased on leidnud sellise üsna silmatorkava erisuse, jällegi asi, mis puudutab ja mõjutab nende püsivust ja jätkusuutlikkust. Ehk siis linn paneb konnad teistmoodi krooksuma, nagu ma aru saan. Randal jah, selle kohta ma ütleks niimoodi kokku võtvatelt, et, et konnad oskavad hakkama saada küll seal linnaeluga ja vähe sellest, et nad lihtsalt teistmoodi kraaksuvad. Need, konnad, kes sinna linna kolivad, need üleüldse pidavat siis selle uurimuste andmete põhjal olema rohkem kohanemisvõimelised uue keskkonnaga. Et kas see võiks tulla siis ka näiteks selleks, et, et need konnad, kes üleüldse või need perekonnad, kes sinna linna läksid seal ka järglasi said, et need juba olidki algusest peale sellised suurema avastamistuhinaga julgemad, riskialtimad isendit kes katsetasid midagi uut ja, ja selle uue katsetuse hulgas muuhulgas oli krooksumine. Ja siis noh, üleüldse see uuring sai alguse sellest, et teadlased tundsid seda liiki piisavalt hästi ja teadsid, et neil on kaks sellist täiesti erinevad konnad rühma no vot täpselt nagu meie lestalgi, kes teab, äkki kunagi on kaks erinevat liiki aga need kaks erinevat konnade rühma siis ühedki, siis oli linna kolinal teised, kes jäid, jäid nii-öelda maale või metsikusse loodusesse. Et need krooksusid erineva häälega ja hakkasid siis uurima, et milles see asi on ja kuidas nende elude erinevad ja, ja mis siis saab, kui need omavahel näiteks kokku panna või, või linna conmaale viia või vastupidi. Ja, ja tuli välja, et linnakonnad, kes on see sellised julgemad ja avastamis simulisemad on edukad nii linnas kui maal ja suudavad ennast oludega vastavalt kohaneda ja lähevad ka vastassugu. Poolele paremini peale, jah, ma hakkasingi mõtlema, et huvitav, kas see nagu on paralleelne inimestega ka, et kas, kas meil ka nagu võimul linnainimesed maal võivad nagu pidudel skoorida paremini, aga kas nad ka paremini hakkama saavad, et see on võib-olla iseasi, aga olgu seda võib-olla paralleeli hakkasin edasi arendama, aga aga kui me räägime konnade krooksumisest, siis see, nagu ma aru saan, selle eesmärki ongi nagu meelitada ligi paarilisi, eks ole. Ja ja selle linna konnade krooksumine oli siis mitmekesisem rohkemate selliste elementidega ja, ja siin üks, üks huvitav selline aspekt, mis veel see töö välja toob, on siis suguline valik versus looduslik valik. Me oleme nagu harjunud mõtlema, et looduslik valik, see tähendab seda, et tugevam jääb ellu annab rohkem järglasi ja, ja siis nii-öelda seda tugevama liini siis see looduslik valib soosidki. Aga siin on selline, tuuakse sisse selline teine termin nagu suguline valik, ehk siis see, kes jääb alati ellu, ei pruugi olla see, kes meeldib naistele nii-öelda vastassugupoolele ja sellel nendel konnadel, kes sinna linna kolisid. Meil selles mõttes vedas, et nad muutsid oma selle konna krooksumis hästi mitmekesiseks silmatorkavaks. See meeldis vastassugupoolele. Ja samal ajal nad pääsesid linnakeskkonnas oma parasiitidest, kes neid muidu võiksid rünnata. Seal olid igasugused sääsed, nahkhiired kelle nad muidu oleksid seal džunglis ligi meelitanud endale selle keeruka kõlava lauluga ja oleksid nii-öelda karuteene endale teinud seal linnas neil selles mõttes trehvas hästi või õnn oli suur, sest see käib, mine, mis neilt vastassugupoole jaoks atraktiivseks tegi. See kiskjate kõrvu õigustanud. Aga selle loo juures on huvitav ka ju see, et, et nüüd on teadlased ikkagi tegid selle eksperimendi, võitsid nüüd linnakonnade, võtsid maakonnad ja viisid nad nagu sinna teise elukeskkonda, linna konnad maale ja maakonnad linna ja vaatasid, et mis siis juhtuma hakkab. Ja, ja seal ka vist võime nagu öelda, et linnakonnad kuidagi said selle vahetusega paremini hakkama. Oli küll jah, et kui need maakonnad linna viidi, siis nende selline suguline atraktiivsus väga palju ei paranenud, aga linnakonnad olid, olid ka maal atraktiivsed selles mõttes küll ja pakutakse, et et mis ta nagu stimuleerida võis seda nii-öelda keskkonda sobivat käitumist võis olla see meelte kaudu saadav stimulatsioon sealt linnakeskkonnast endale konnadele kõik see tegelikult, mida me räägime, et see on keskkonnastressoret, liigne valgus, liigne müra, et see mõjutab liigi sellist närvisüsteemi hormonaalsüsteemi ja, ja see panebki liigi teistmoodi käituma. Et noh, lihtsalt, et see ei ole ju konnal valik, et ma nüüd lähen linna ja selleks, et linnas läbi lüüa, ma pean natukene keerulisemalt laulma, kui siin Maal nende tavaliste maakondade seas. Et selle pidi pidi ikkagi mingisugune, kes kiimul olema, mis, mis seda põhjustas ja arvatakse, et see võis olla olla siis need igasugused meeltega meelte stimuleerimine, selline üles stimuleerimine, mida need konnad linnakeskkonnas siis said. Aga see välja kujuneb, on ikkagi pigem nagu pikaajaline on tõesti nagu eksperimendist tuli välja, et maakonnad ei suutnud hakata linnas kohe laulma keerukamalt ja huvitavamalt samas kui need linnakonnad maal tegelikult sait üsna ruttu nagu aru, et nad ei pea võib-olla nii palju pingutama, kui nad linnas ja siis nende laul muutus jälle selliseks lihtsamaks ja pisut vaiksemaks, nii et noh, nemad nagu kohanesid nende oludega jälle kiiremini tagasi. Jah, et ja see tõesti kas ma ei pannud tähele või ei tulnud sealt artiklist välja, et et kas nad hindasid ka kuidagi ta selle kahekonnatüübi sellist nii-öelda riskivalmidust, et, et need, kes sinna algselt juba linna läksid, et äkki nende loomadel on samuti erinevad isiksuse tüübid, et nad olidki äkki juba mingisuguse geneetilise riskikäitumise eelsoodumusega. Kas see on tõesti nagu väga huvitav ja, ja ma arvan, et me tuleme selle juurde tegelikult ju oma järgmises järgmises uudises ka tagasi ja, aga tegelikult paistab, et see mehhanism nagu mingil moel või teisel ikkagi suunabias sunnib üsna selgelt jällegi nagu eks eristamiste poole, et, et võib-olla tõesti nagu sa mainisid, et, et varsti ka nendes konnade puhul võime rääkida lihtsalt kahest liigist, kes, kes ongi omavahel juba niivõrd erinevad, et nad ei kuulu enam samasse konnaliiki. Evolutsioon toimub edasi jälle kord muusikapala aeg ja jätkame nagu lubatud linna loomajuttudega kohe pärast seda Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks ning nagu lubadus õhkus ei paisatud, siis jätkame juttu sellest milline on loomade lindude elu linnas ja siin on meil tegelikult väga hea meel tutvustada sellist uudist värskelt artiklit tuul sepalt. Eesti teadlased, kes ju tegelikult on ka saate kuulajatele tuttavad, et on ka siin saates meil olnud omal ajal tihe külaline just aitamaks selgitama erinevaid loodusuudiseid ja tema selline värske artikkel gaasine paiskab tegelikult õhku rea küsimusi, et, et mis on siis ikkagi need mõjud, mida linnas elamine loomadele tekitab ja võib olla. Võib-olla alustuseks natukene koordistaski seda, et et mis, mis siis toimub, et miks tulevad loomad linna ja mis siin on siis nagu teistmoodi kui nii-öelda selles looduslikus keskkonnas? Ökoloogia see on, on selline termin nagu ökoloogiline lõks. Et üks, üks näide selle kohta näiteks, et, et kui kilpkonnapojad pimedal troopilise ööl mererannas liiva alt välja kaevavad, ennast sisenevad, näevad tähtede järgi seda, kus polomeri hakkavad sinna suunas minema, sellepärast et teisel pool on tavaliselt palmipuud ja need varjavad tähed ära ja siis nad lähevad nende tähtede poole jõuavad merre, lõpuks aga, et kuna nüüd on siis rannikuäärsetel linnadel niivõrd suur valgusreostus, mis siis kumab üle ja läbi nendest palmipuudest, et siis nüüd on olukordasid ja juhtumeid, kus kilpkonnad hakkavad minema vales suunas kuni sinnamaani, et nad ei jõuagi merre. Ehk siis ehk siis ökoloogiline lõks või või mingi asi, mis tundub olevat hea, aga tegelikult ei ole täitsa valgus tundub olevat hea ja õige asi sinna suunas liikuda, aga, aga siis tuleb välja, et see ei ole. Ja linn on mingis mõttes paljudele loomadele samuti ökoloogiline lõks ka inimestele, et kui, kui hakata paralleele tõmbama et see tundub olevat koht, kus on ressursse rohkem igasugu rasvatihased ja varblased saavad prügikastide juures oma kõhud täis rääkimata linnarebastest ja, ja kellest veel tundub olevat mitmekesiste elupaikadega, et sinna näiteks nahkhiired leiavad endale igasuguseid selliseid varjulisi pragusid, kuhu pugeda maja seinte sisse ja ja erinevatesse kohtadesse. Aga teisest küljest needsamad rasvatihased saavad seda friikartulid süües samasuguse üle rasvumise ja, ja ainevahetusega seotud haigused nagu, nagu inimestel. Ja see nahkhiir, kes on leidnud endale mõnusa talvitumiskoha seal puumaja voodri vahel. See lendab pärast sealt voodri vahelt välja tulemist esimese klaasseina vastu ennast surnuks. Et jah, selline selline keeruline keskkond, mis oleks nagu atraktiivne, meelitab, aga teisest küljest nõuab väga kiiret kohanemist ja see, kes ei kohane, see põhimõtteliselt saab kohe hukka. Ehk siis linn on mõnes mõttes kui selline evolutsioonilabor, kus sellistes inimese poolt kogemata üles laboritingimustes siis on loomadel valida, kas elada või surra. Ja elamine tähendab siis äärmiselt kiiret kohanemist. Ja tõepoolest noh, need linnatingimused siin on päris palju asju, mida on uuritud, et nagu inimeste peal sama õhureostus, valgusreostus, müra, toit, mida me siin tarbime. Et need on asjad, mida nagu inimestel on uuritud ja nähtud, et ega need inimestele hästi mõju tekitavad kõiksuguhaigusi kuni kuni vähini välja. Mida me teame sellest, kuidas need mõjuvad loomadele? Kõvasti vähem sarnaseid asju aga kõvasti vähem. Et üldiselt on levinud arusaam, et metsikutele loomadele on vähk väga haruldane nähtus. Aga mida uuring edasi, seda rohkem leitakse. Et põhimõtteliselt on ju niimoodi, et nii nagu inimeselgi ei teata ka loomade puhul täpselt, mis seda vähki tekitab ja, ja mis hetkel ja kuidas see protsess täpselt toimub. On lihtsalt teada, et nendel inimestel, kes elavad linnas, on vähki rohkem vähki kui haigust. Ja nendel loomadel, kes elavad linnas, on vähki rohkem. Ja, ja on teada ka selliseid nii öelda konkreetsemaid põhjuseid, et a'la mingisuguste metallitöötlustehaste läheduses elavatel loomadel või siis valgusreostuse tulemusena nii inimestel kui loomadel tekib rohkem vähki haigusena ET metsikutele loomadel ja vabas loodusele elavatel inimestel kelle eluiga on lühem, on vähk väga harva esinev niuke surma põhjus. Aga linnastunud keskkonnas on meil kõigil eluiga, on pikem erinevaid keskkonnast, professoreid on palju ja vähki suremise tõenäosus kasvab kõvasti. Ja see tuuleartikkel, millest nagu meelselt vestlus algas, et tegelikult ta on nagu püstitabki selle küsimuse, et või seda püstabki selle mõtte, et me peaksime hakkama just nende linnaloomade tervist uurima, selleks, et siis mõista paremini nii linna mõju loomadele kui ka loomade hakkamasaamist nende keerulistes oludes ja võib-olla uute haigustega. Sest noh, me oleme ju kõik hulkraksed, organismid ja vähkhaigusena tekkis ilmselt millalgi siis, kui tekkisid ka hulkraksed organismid. Ma tõenäoliselt ütlen valesti mingi a'la miljard aastat tagasi või midagi sellist. Ja ei ole see vähke uus asi evolutsioonis. Ja kuna me oleme suutnud ikkagi nagu tänapäevani ellu jääda, erinevad liigid, nagu me siin oleme evolutsioneeruda, järelikult oleme me selle vähiga kunagi hakkama saanud kuidagi. See tähendab seda, et meil kõigil on olemas mingisugused molekulaarsed mehhanismid rakkudes millega me suudame seda rakkude kontrollimatut tud pahatahtlikku pooldumist vaos hoida. Me omaeneserakkude sees olevate mehhanismidega kontrollima seda, mis meie kehas ja rakkudes toimub. Ja see kõik toimib või funktsioneerib teatud piirini. Kui inimene elaks 40. eluaastani nii nagu nagu siin võib-olla paarsada aastat tagasi elati, siis tõenäoliselt oleks väga vähe neid inimesi, kes vähki sureks, aga me oleme hakanud elama kauem. Meie kaitsemehhanismid ei tööta piisavalt aktiivsusega meie vähikaitsemehhanismid, mis meie rakkude sees on ja lisaks tekitame oma rakkudele nende keskkonnastressoritega siis nagu need on. Rasvane toit, et valgusreostus, müra, rikutud, unerežiim me me ise nagu hoiame oma oma rakkusid stressis sellega ja anname nii-öelda pakume kandikul välja põhimõtteliselt võimalusi nendele agressiivsetele vähirakkudele paljunemiseks. Ehk siis uus ja tegelikult väga ulatuslik uurimisvaldkond ootab, ootab ees ja nagu hea meel, et tegelikult just nagu Eesti teadlased on siin mu haaramas ohje ja mõtlemas ja arendamas selles suunas just väga põnevaid. Uuringuid, et jah, et, et need, et linnaloomadel selles mõttes tõesti hindamatu noh, nagu selline looduslik, nagu ma ütlesin, evolutsioonilabor et inimestega igasuguseid eksperimente väga palju teha ei saaks, niimoodi, aga neid loomi on võimalik ju nagu nende konnade puhul, et linnaloomasid viia maale ja maaloomasid, tuua linna, võrrelda, vaadata, millised on olukorrad nende järglaste ka. Et see, et nüüd on metsloomade vähile rohkem tähelepanu hakatud pöörama teadlaste seas see tegelikult on uus vähiuurimise suund, mis, mis annab võib-olla lootust ka inimesele. Väga põnev. Nii, meil on teie jaoks veel üks uudis varuks ja jõuame selleni kohe pärast seda muusikapala. Tänase saate viimane uudis viib meid üsna sügavale nii-öelda avab meile täiesti uue maailma ja parafraseerides kused ütlusi, siis tuleb peaaegu välja, et selle maakera sees on teine maakera, mis on veel suurem kui see pealmine siin. Ehk siis äsja avaldati niimoodi suur ülevaatlik kokkuvõte ühest pikaajalisest uurimisprojektist projektist, mis püüdis aru saada, kui palju on elu maapõues ehk siis siin maapinnast sügavamal kui hakata puurima-uurima ja puurima puurida nii sügavale kui võimalik võtta vahepealt proove, mida me sealt näeme, keda me sealt leiame? Seda uuriti, seda tehti ja nüüd on esialgsed kokkuvõtted olemas ja võib vist öelda küll, et need tulemused on üsna üllatavad, et seal maa all ikkagi nii-öelda isegi. Kihab elust on tõesti ja see, et maakera sees on teine maakera, see jube hästi sobiv paralleel siia. Me ju see võib-olla ei ole enam väga suur uudised, et meil ookeani põhjas süvikutesse kihab elu. Sest siin isegi kõige sügavamatesse süvikutesse on juba ja erinevad sellised inimjõul või inimese poolt projekteeritud veealused, allveelaevad jõudnud, seal filminud ja pildistanud ja, ja see on hästi põnev. Aga seda ei osanud tegelikult isegi mina nii-öelda eeldada, et see on nii-öelda maapõues või pinnase sees see elurikkus nüüd niivõrd suurel. Ja mis on tegelikult hästi huvitav nüanss selle juures on veel see, et see vist on ainus selline nii-öelda meedium või, või keskkond mis on inimese poolt rikkumata ja inimmõju poolt nii-öelda kahjustamata ja oma sellises sadade miljonite aasta vanuses ehedas seisundis kuni praeguse hetkeni. Mida siis teadlased tõepoolest tegid, Nad puurisid hulga puurauke nii maakoorde kui ka geni põhja, noh tõesti, mõned mitme kilomeetri sügavused võtsid sealt proove, vaatasid, kui palju seal on erinevaid mikroorganisme baktereid, arse ikka hulk traksid ja siis rehkendasid kokku selle põhjal, et kui palju neid üldse võiks maakoores leida ja see, mida nad ütlevad, et et maa süvikutes on sellist nii-öelda elusmassi või ütleme nii-öelda süsiniku, mis on elusorganismides 15 kuni 23 miljardit tonni, mis on siis tõesti sadu korda rohkem kui koguse inimeste kaal siin maamuna peal kui nii, et tõepoolest seal, seal seda on päris palju ja ka tõesti päris päris sügaval ja ja see elurikkus seal all, nagu nad ütlevad, ei jää sugugi maha sellest, mis on meil siin maa peal, võib-olla isegi on, on niimoodi mitmekesisem. Ja nad ütlevad, et 70 protsenti meie bakteritest ja arhedest elavadki maal. Nii nagu ookeanis hüvikutes Anned kõrgendatud temperatuurid siis siis need bakterid ja arhed on samuti sunnitud hakkama saama äärmiselt ekstreemsetes tingimustes. Et nad puurisid siin kuni viie kilomeetri sügavuseni ja, ja leidsid, et osad nendest bakteritest näiteks on täiesti rahulikult valmis elama, kasvama ja poolduma siin 121 kraadise seisusekraadise temperatuuri juures ja, ja veel veel siia juurde panna veel lisaks tohutu rõhk, mis seal maa all on siis erinevad gaasid, metaan. Meil on hoopis hoopis teistsugustel põhimõtetel toimib see elu seal ilma hapnikuta, ilma päikesevalguseta keemilist energiat, et kasutades ja ma kujutan ette, et seal võivad. Ma ei kujuta ettevõtjale, kindlasti ongi ka nendel samadel bakteritel, kes elavad nagu keemilisest energiast, nendesamadele bakteritel põhinevad isegi toiduahelad ja väikesed ökosüsteemid. Sa ütlesid keemilisest energiast, oskad sa nagu lahti seletatud, mida see tähendab. Mida need bakterid seal maal söövad? No põhimõtteliselt keemilist energiat kasutavad inimesed ka ju, et et kui me, kui me tarbime süsinikku sisaldavaid toiduaineid, neelame need alla ja see energia läheb meie rakkudesse ja paneb meie rakud tööle. Kui meie nii-öelda maapealsed ökosüsteemid baseeruvad päikesevalgusel ehk siis fotosüntees ja toidetakse siis suhkruid, mis seal siis esmased? Toiduahelate nii-öelda algus, etapid siis smaal päikest ei ole ja maal need bakterid kasutavad siis näiteks lämmastikku mida nad võivad saada erinevatest erinevatest gaasidest võisis metaani ja, ja saavad sealt oma eluks vajaliku rakkudes olevaid. Eks, Vito Kondreid tööle panevad. Energiat ja nagu ma aru saan, mõned neist on suutelised ka samuti kivimeid lagundama ja sealt võtma neid vajalikke toitaineid. Jaa jaa, täpselt, et mingisuguseid aineid, mida on keemilisteks reaktsioonideks vaja, siis neid saadakse näiteks kivimitest või kui on rauda nii-öelda lagundavad bakterid, rauasööjad, bakterid, ookeani põhja. Näiteks Titanic, mis lebab meil siin nelja kilomeetri sügavusel ookeani põhjas, hakkab varsti piltlikult öeldes otsa saama. Sellepärast et rauabakterid on ta kõik ära tarvitada. Et bakterid saavad ja arhet ka, kes meil siin elavad. Näiteks kuumades väed vli tiikides siin maa peal ulkaanilistes, sellistes väävliveekogudes või sellistes keisrites. Et nad saavad tehesti ulmelistest tingimustes. Tõepoolest, see üks järeldus sellest tööst ja ongi see, et et me ei ole senimaani suutnud leida seda piirina sellist temperatuuri, piirirõhu piiri, energia kättesaadavuse piiri, millest edasi me saaksime öelda, et noh, sealt ei ole elu enam võimalik, sellepärast kogu aeg me, meil õnnestub leida mingisuguseid organisme, kes püsti on nii-öelda uue rekordi, kui kuumas nad suudavad elada, kui suure rõhualad suudavad elada, millistes tingimustes nad saavad olla nii et et noh, tundub, et kas neid piire meil siin maa peal lõpuks üldse nii väga ongi. Ja. Bakterid isegi rahvusvahelises kosmosejaamas, mis, mis tiirleb 400 kilomeetri kõrgusel maa orbiidil. Ja. Nullilähedane temperatuur ja kosmiline kiirgus. Angerjad on suurt avakosmoses ellu jääda. Eksperimente tehtud. Siis müts maha bakterite. Tõepoolest hakkab baktereid uurima sellise asja peale just ja, ja inimene selle kõrval on üsna väeti olend, kelle ees tuleb üsna palju hoolt kandma selleks, et ta elus püsiks. Aga me oleme targad. Me oleme bakteritega sümbioosis. Nii et midagi me ikkagi oskame ka. Tõepoolest, mul on ka tunne, et nüüd, kui hakatakse neid kõiki neid baktereid läbi uurima, kes seal maa all on, veel ei ole tuvastada, aga me teame, et seal on nagu tuhandeid liike, kes, kes tõesti on väga eriliste omadustega, et neid läbi uurides ilmselt leitakse võimalusi, kuidas saada sealt mingisuguseid uusi aineid või, või mõtteid, ideid, geene, kuidas ka meie elu paremaks teha. Ja ja huvitavad küsimused tõstatavad need samad teadlased oma teadustöö ja uuringu lõpus, et et kes teab, et äkki elu saigi üldse alguse maalt mis pärast nendeks bakterid kõik igal pool üle kogu maailma sealmaal ühesugused on ja kuidas nad alla sai ja kuidas nad seal püsivad. Miljoneid aastaid niimoodi pool suikunud olekus, et, et seal on väga palju põnevat, millele veel vastust ei ole. Just just kas elu tuli maa alt maa peale või läks maa pealt maa alla, nii et päris fundamentaalsed küsimused. Aga siinkohal sellega ongi meie saateaeg paraku seekord otsa saanud. Siin stuudios olid saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli maaülikooli loodusteadlane Randel Kreitzberg. Täname teid kuulamast. Loodame, et teil oli sama põnev kui meil siin ning meie saade on taas eetris nädala pärast, siis juba täiesti uuel teemal, uute uudistega, kõigi heade kuulmiseni.
