Tere ilusat teisipäeva. Tänane Nova räägib interneti teemadel. Meie armas noorreporter, Klaus proovib leida vastuse küsimusele,  kuskohast tuleb internet ja räägime ka interneti ohtudest. Kust tuleb internet? Äkki satelliitidest ruuter? Ma ei tea, kust veel võib tulla internet. Ma arvan, et õhust äkki kuidagi, ma usun,  et internet tuleb elektrijaamadest ja siis läheb igale poole. Ma ei tea, kust see tuleb, ma arvan, et kuskilt taevast,  aga ma pole kindel. Veetorudest ei, ausalt öeldes seda on raske seletada,  praegu. Ma arvan, et meie jaoks tuleb internet ruuteritest. Ma arvan, et internet tuleb ruuterist ja ma ei tea,  kuidas sinna ruuterisse jõuab. Minu jaoks on see lihtne teed lihtsalt telefoni lahti  ja see ongi juba kõik on seal olemas, et nagu kogu maailm on  põhimõtteliselt sinu käes. No internet tuleb ainult ühes kohas. Ma ei tea täpselt, aga siin kuskil Ameerikas. Tere, minu nimi on Klaus Jürgenson ja täna me lähme,  uurime, kust tuleb internet. Tere, Ivo. Saan mulle rääkida, mis asi on internet? Kui nüüd niimoodi lihtsalt öelda, siis arvutivõrk on  igasugune selline olukord, kui vähemasti kaks arvutit  või näiteks kaks telefoni omavahel kokku ühendatud. Kui me nüüd võtame mitu sellist võrku neid omavahel kokku ühendame,  siis nimetataksegi internetiks, mis tähendab tegelikult  siis võrku, kus on kokku ühendatud mitu võrku. Et siit tuleb see valge kaabel, vaata, see läheb siia siit  ekraani taga, kui sa näed arvutikast läheb sinna külge. Siis siin on sinine kaabel, see läheb sinna kõrval arvuti külge. Must kaabel, ah vabandust, ma siin siga veel must kaabel on see,  mida parti külge valge on see, mis tuleb nii-öelda  internetist nüüd. Millal tekkis internet? Internet nüüd ei tekkinudki päris niimoodi hetkeliselt,  seda hakati ehitama kuskil 1900 kuuekümnendatel aastatel  ja enam-vähem selliseks, nagu me praegu teame,  kuigi palju väiksemaks oli ta kuskil 70.-te aastate keskel,  et võib öelda, umbes niimoodi, 74. aastal. Millised asjad on vajalikud, et tekiks internetti? Selleks, et arvutivõrku teha, on kõigepealt vaja loomulikult  neid seadmeid, mis seal võrgus on näiteks arvuteid  või telefone. Siis on vaja midagi, mille abil saab neid omavahel kokku ühendada. Tavaliselt on selleks kas siis elektrikaabel võib-olla  ka valgus, kaabel või siis tihtipeale kasutatakse  ka raadiolaineid. Mis need mõlemad juhtmed teevad, et siin on kaks taipit,  üks selline hästi peenikene. Esimene juhe on see, mis tavaliselt on kuskil kodus  või ka kooli arvutivõrgus ma siin natukene lõikasin katki,  ärge kodus järge tehke. Ehk siin sees on kõige tavalisem masktraat. Ehk siis arvutid suhtlevad tegelikult elektriabiga. Teine, mis on palju ägedam asi nagu valguskaabel  mida võib ka kodudes leida, aga tavaliselt sellega veetakse  siis niimoodi ühest suurest linnast teise  või ühest suurest arvutivõrgust teise. Ja see on selline imelik kaabel, mis juhib valgust,  kui sa siit ühest otsast sisse vaatad, sa näed,  et eks ole, on valge. Kui ma näiteks panen siin arvutiekraani peale,  Läheb heledamaks, kui ma panen kohakuti arvutiga,  kus ta on roheline, siis see pilt läheb ka roheliseks,  täpikene on ju, on alati sama värvi, ehk  siis siit peaks nüüd roosat tulema natuke,  ehk siis see valgus, mis siit Ühest otsast sisse tuleb, see läheb läbi,  selle kaabli tuleb teiselt poolt välja, kuigi  nii imelik, kui see ka poleks, et on, eks ole nagu kõverasse keeratud,  aga valgus läheb ikka läbi. Aga et näiteks kui ma võtan telefoni lahti,  võtan Facebookionju ja ma postin ühe pildi sinna,  siis kuidas see jõuab põhimõtteliselt mingi sekundiga minu  sõbra arvutisse Ameerikasse. Kõik asjad, mida arvutisse pannakse ja tegelikult muudetakse  selliseks numbrite jadaks. Omamoodi ka pilt, põhimõtteliselt nagu see värvi numbrite  järgi midagi taolist. Ja siis ta jõuab nii kiiresti seetõttu, et seesama elekter  liigub valguse kiirusega, ta jõuab maakerale tiiru peale  teha vähem kui kümnendiku sekundiga, nii et elekter on väga kiire. Ja nagu siit pildi pealt näha, see on hästi palju selliseid  merealuseid kaableid on, mida pidi ta siis ühtepidi neist  suure tõenäosusega Ameerikasse läheb? Aga kuidas see töötab, et ma tean, et üle Atlandi Atlandi  ookeani ei ole kindlasti mingi traadilaine kuskil umbes  Ameerikas on post ja seal Britis on post. Võtaks kaabel keritakse rulli pealt lahti,  nii et ta vajub merepõhja hästi, lihtsalt. Samasugune valguskaabel muidugi mitte selline,  vaid kõvasti, parem, aga, aga olemuselt sama. Ja teine variant on veel, et tegelikult on kosmosesatelliidid. Ja need satelliidid, nendest ma olen kuulnud,  aga näiteks kuidas see kaabel sur vai ib  nii kaua seal all, et kas neid vahetatakse  ja kuidas see vesi sinna sisse ei tule? Kaabel tehakse siuke isolatsiooniga, et vesi sinna sisse ei  lähe ja loomulikult vahest nad lähevad katki,  et kas siis tuleb neid parandada, kui on võimalik  või siis mõnikord jäägi muud tulema, pannakse uus kaabel. No näiteks, kui ma vaatan siia taha, siin on mingi tuitter See on selline leht, kus saab näha nii-öelda sellist  praegust statistikat selle kohta, mida internetis on tänase  päeva jooksul tehtud. Näiteks küsin tõepoolest Twitter kuskil,  kus ta nüüd mul on siin aa, seal on kirjas,  et mitu twiiti on tänasel päeva jooksul tehtud internetis  ja see number jookseb seal hästi kiiresti,  nagu te näete. Loomulikult on näha veel ka siis üldse, kui palju neid  kasutajaid internetis on kõige esimene siin siin on kohe näha,  et on umbes 4,1 miljardit, no ma rääkisin,  et umbes pool elanikkonnast isegi natuke rohkem  siis on seal näha, näiteks, kui palju on kodulehti,  neid on umbes kaks miljardit. Nii et keskmiselt kahe inimese peale on siis üks koduleht üleval. Vähemasti need, mis teada on, räägitakse,  et neid, mida teada ei ole, on tegelikult palju-palju rohkem. Siis on näiteks kirjas, palju emaile on saadetud täna see  number on seal juba suurusjärgus 150 miljardit. Seda on nüüd natuke raske öelda, mida selle suuruse all mõeldakse. Et kasutajate arvu poolest nagu mainitud,  kuskil umbes pool maakera elanikke kasutab,  et on kuskil siin neli, neli miljardit, viis miljardit kasutajat. Nüüd need aparaadid, mis on sinna võrku ühendatud,  neid on veel rohkem, neid on hinnanguliselt kuskil 50  miljardit erinevat seadet, mis on interneti ühendatud. Ja nüüd, kui palju seal andmeid on, räägitakse,  et vist ühes sekundis pidi liikuma läbi interneti 40000  täispikkuses filmi. Ühes minutis pannakse vist Youtube'i üles,  kui ma õigesti mäletan, 400 tundi videosid. Et sa ju elu sees, kui Youtube'i ära vaadata,  sest iga minut pannakse rohkem juurde, kui sa jõuad päevas vaadata. Issand, aga kas internet võib kunagi ka kõik otsa saada? Üks variant on see, et kui keegi enam ei hoolda neid masinaid,  siis nad lõpuks lähevad kõik katki, internet enam ei tööta. Aga see, et ta nüüd ruum otsa saaks, ei ole väga,  väga realistlik, et sinna pannakse pidevalt kogu aeg mälu juurde,  et kõik, mis tehakse, ilmselt mahub sinna ära senikaua,  kuni teda hooldatakse. Ja kui hooldatakse Siis kunagi võibki kõik otsa saada. Kõik aparaadid lähevad lõpuks katki, kui keegi neid kas ei  uuendada või remondi. Ja noh, kui internet otsa saab, siis ega vanasti elati ilma internetiega,  elu sellepärast nüüd päris seisma ei jää,  aga tükki ebamugavamaks läheb küll, kõiki asju peab jala  tegema ja tahad filmi vaadata, pead. Tahad takso tellida, siis takso? Siis. Jah nagu Ameerikas. No aitäh, Ivo, head vastust eest. Millised on põhilised ohud, mis varitsevad 2019. aastal noor internetis? Mina arvan, et kõige suurem oht on see, et tehakse kavalaid petuskeeme,  et üle võtta kellegi konto meiliaadress ja seeläbi saada  ligi siis kas krediitkaardi andmetele või  siis sellele kontole ja selle kontoga teha mingeid pahandusi. Ega selliseid probleeme on olnud. Väga palju, sest kuigi noored on väga teadlikud,  siis kas või selline petuskeem, mis ütleb,  et noh, ma ei tea, klõpsa mind siit ristist kinni  klõpsatakse ja mõelda ja pannakse okeisid sellepärast et  näiteks sa tahad oma mängu edasi mängida või,  või see küsimus on nii kavalalt seal esitatud,  et sa ei saa aru ja, ja ikkagi püütakse väga palju noori lõksu,  et selline kontode ülevõtmine on ikkagi minule igapäevaselt  saabuv info. Kui populaarsed on alanud aastal surmamängud? Surmamänge on nüüd sellel aastal juba korduvalt,  info on meieni jõudnud ja eelkõige me räägime  siis momost, et kui aasta poolteist aastat tagasi me  rääkisime sinivaelast, siis praegu on ikkagi momo,  on see, millest noored kõige rohkem räägivad  ja me räägime siis esimene kuni neljas klass. Mumu on väljamõeldud tegelane, tegelikult üks kunstnik  Jaapanis joonistas ühe sellise koleda pildi  ja nüüd seda kasutatakse selleks, et hirmutada lapsi  ja see noh, nii-öelda tausta lugu on selline,  et mumu ütleb, et ma olen häkker, ma olen sinu kontole sisse läinud,  ma tean sinu kohta igasuguseid asju ja nüüd,  kui sa ei tee neid, neid, neid, neid asju,  siis ma tulen ja tapan su ära. Noh, meil oli Tallinnas üks juhus, kus õpilane julged  koolimajast väljuda, sellepärast et Momo oli öelnud,  et kui sa koolimajast tuled välja, siis ma tapan su ära  ja tal ei olnud võimalik enda vanematele sellest teada anda  ja seetõttu ta oli nii-öelda koolimajas ja nuttis  ja ei julgenud koolimajast välja minna. Tihtipeale seesama Momo on ju sinu enda kooliõpilane,  kes teab sinu kohta, ma ei tea näiteks sinu koera nime,  kassi nime teab, kus sa elad ja, ja väidab,  et ta on selle info saanud kätte häkkimisena  ja sulle võib tunduda, et ta ongi nii-öelda selline,  et tegelane, aga tegelikult on oma kooli poiss,  kes teeb väga rumalat nalja. Kui midagi sellist juhtub, et võõras inimene võtab sinuga ühendust,  et sa annaksid kohe vanematele teada või annaksid teada oma vanemale,  õele või vennale koolis, õpetajale, et kindlasti nemad oskavad. Nii-öelda edasi öelda, mida sa tegema peaksid? Momo väljakutse pigem püüab enda võrku selliseid esimene  kuni neljas klass, eks ole. Ma kujutan ette, et sealt üles veidi vanemaid võib puudutada  pigem oht, mis valitseb nende enda telefonis,  see on nende pildipank. Absoluutselt kui pilte teha, siis me räägime ikkagi sellest  kõik pildid, mis seal pildipangas on, peaksid olema riietes  laste puhul me ei saa rääkida, et noh, et pool paljas  või natuke paljas, et meil on esiteks seaduses väga kindlad piirid,  et alla neljateistaastasest tehtud pilt,  kus laps on alasti ja, ja võib-olla võtnud mingi vallatu poosi. See on juba kuritegu ja, ja sellist pilti ta ei tohi ise teha,  ta ei tohi omada, ta ei tohi edasi saata. Aga On noori, kes neid pilte teevad hiljem seda pahandust,  kui see pilt läheb levima klaarida on juba päris keeruline  ja levima ta läheb ikkagi väga paljudel erinevatel põhjustel. Kõige lihtsam on muidugi see, et telefon unustatakse kuhugile. Teine on see, et see varastatakse ära. Kolmas on see, et keegi saab teada sinu parooli,  ehk siis ma väga soovitan noortele, et ärge kasutage neid  mustriga parool ehk siis seda on kõige lihtsam ära arvata,  et kasutage sõrmejälge, tage väga keerulist numbrilist kombinatsiooni. Sest kui keegi nüüd saab sinna ligi ja neid pilte hakkab  edasi jagama, et siis selle hilisem klaarimine on ikkagi  tunduvalt keerulisem. Kuidas hoida üldse oma pildipanka korras ja,  ja turvalisena? No mina olen noortele soovitanud alati seda,  et kui ema ütleb, et laupäeval on vaja tuba ära koristada,  siis pühapäeval tuleks sotsiaalmeedia korda korda teha. Ehk siis sa vaatad sotsiaalmeedia üle, pluss  siis kõik need pildid, mis on seotud sotsiaalmeediaga  või mida sa siis selle nädala jooksul oled teinud. Ehk siis, et näiteks sa vaatad telefonist oma 100 pilti üle,  jätad alles näiteks ainult viis, mis siis on väärt  säilitamist ehk siis see, kui tekib pildipank,  mis koosneb tuhandetest piltidest, siis on üsna suur tõenäosus,  et tegelikult sinna jäävad alles pildid,  mida sa ei taha, et teised näeksid. Aga kui sa sellist korra pärast küberhügieeni jälgib,  siis on tõenäosus, et sellised pildid ei lähe levima. Üks suurimaid probleeme noortega seoses on otse-eeter,  kõige tihedam näide muidugi on see, et rikutakse seadust sellega,  et suitsetatakse otse-eetris alaealistena juuakse alkoholi otse-eetris,  saamata aru, et tegelikult politseil on võimalik siinkohal sekkuda. Ja see, et meil on näiteks alaealised, lähevad otse eetrisse,  ütlevad, et anna mulle mingi väljakutse,  et ma, ma täidan mingi väljakutse. Ja tihtipeale see on, ma ei tea, jook, klaas,  viin, eks ju, või hüppa kuskilt alla. Aga on olnud neid ka, kus öeldakse, et tõmba püksid maha,  sinu väljakutse on see, et tõmba otse-eetris püksid maha,  otse-eetriga, ma arvan, kõige suuremaks ohuks on ikkagi see,  et lapsed ei taju seda, et kõik, mida nad teevad,  sellest jääb jälg ja seda saab keegi edaspidi ära kasutada  või ka see, et kui nad teevad midagi väga tobedat,  siis nad ei saa seda enam tagasi võtta. Ja mõistlik on rääkida ka erinevatest suhtlusäppidest,  et kui meil noored Need kasutavad eelkõige Whatsappi  ja snapchati, siis see trend on tegelikult kasvav,  ehk siis minnakse ära avalikest platvormidest,  ehk siis seesama Facebooki sein mis praegu kõik on nii-öelda  peaaegu et avalik, et on sõbrad näha, pildid näha,  siis nüüd minnakse ära kinnistesse keskkondadesse  ja vaat seal on hoopis teistmoodi maailm,  sest seal sa oled väga suletud ringis ja kui seal nüüd  midagi juhtub, siis keegi peab rääkima, seal ei ole võimalust,  et veebikonstaabel kuidagi seda märkaks,  seal ei ole võimalust, et mõni täiskasvanud inimene seda märkaks. Kui seal kedagi kiusatakse või kellelegi tehakse liiga  või või kellegi alasti pilte näiteks jagatakse,  et seal on oluline see, et kui midagi juhtub,  palun andke meile teada, tehke sellest screenshot. Salvestage need vestlused ilusasti ära ja,  ja andke meile sellest teada. Internetist ja sellega seotud ohtudest räägime tulevikus  kindlasti veel. Kuid meie kohtume juba homme, kolmapäeval ikka 18 45.
