Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere. Meie tänase saate peategelased on ühed väga vahvad kujud, siin pole mingit kahtlust, nende hulgas on nii kuningaid kui kääbusi, aga ka viimati mainitud, võivad hingelt väga suured olla. Niisiis, saagem tuttavaks pingviinidega seltskonnaga, kes liigub küll kohmakalt, aga seest, sukeldub meisterlikult ja teeb veel kõikvõimalikke muid trikke ka. Ja need linnud on ka, võiks öelda Antarktika sümboliks. Et selline väga veider linnu hääl, sarnast testi lindudest mitte ükski küll teha ei suuda, pole kahtlustki ja öeldakse, et see on lind, kes püüab järgi teha eeslit. Ja tõesti natukene eesli hääle moodi, ta on igatahes eesel, pingviini nimi on tulnud sellest tema häälitsusest. Ja selle helisalvestuse ma tegin ühel ilusal tuulevaiksel hommikul Antarktise mandri juures. Ja tegelikult seesel pingviin on lähedalt vaadates ka väga kaunis, ta on niisugune silla poolt must kõhupoolt valge, tal on ja ilus valge, niisugune vööd jookseb üle pea ühe silma juurest teise juurde ja tal on punane nokk ja punased jalad nagu moeajakirjast välja astunud ja, ja ka igal juhul maitseb, kas, ja peale selle on ta muidugi niisugune pontsakas ja siis, kui ta kõnnib nii nagu kõik need pingviinid nihukese taaruva rünnakuga siis igal juhul on see väga iseäralik lind ja, ja, ja kui sa vaatad teda lähedalt ja pikka aega, siis nagu teistelgi pingviinidel sa ikka mõtled, et kas on tõesti lind, et tal nisukesi sulgi, nagu me oleme harjunud nägema pingviinide vaid need on hästi keha ligi liibunud, hästi väikesed ja noh, meenutavad pigem nagu soomuseid. Ja see, et pingviinil just selline välimus eks see on ikka seotud sellega, kus ta elab. Vesi on külm, õhk on külm ja niimoodi kogu elu kuidagi päevi sooja saama, just, ja soojuseks on tal siis esiteks see, mis teeb ta niukseks, pontsakas on see, et tal on suur. Kas nahaalune rasvakiht, linnuteadlased nimetavad seda rasva mantliks. Ja Rasva mantlil on kaks ülesannet, esiteks ta muidugi hoiab lihtsalt keha soojana, aga teiseks on ta siis ka energiavaru, teinekord kui süüa ei ole. Kui on näiteks koloonia aeg, kui on vaja palju aega lastele pühendada, siis lihtsalt elatakse nii-öelda vanast rasvast sõna otseses mõttes just ja teine siis, kui vaatad selle pingviini naha Allandal, siis maanteel aga nahapealse sulestik, see on ka väga-väga eriline, sest ta pingviin üldiselt, kui sa teda jälgid, siis põhilise aja, millega ta üldse tegeleta, tegeleb vahetpidamata kosmeetikaga. Ta nokitseb lõputult oma sulgi nokaga niimoodi ja, ja sellest ta ei väsi iial. See on tegelikult siis see, et ta võidab iseenda toodetud võidega pidevalt oma sulerüüd. Et see oleks absoluutselt veekindel. Jah, nii et siin on lisaks kosmeetilistele eesmärkidele ka muud. Ja see hoiab teda lihtsalt selles külmas vees väga kindlalt ja kaua aega. No öeldakse, et pingviini elust vähemalt pool möödub vees olles. Ja tegelikult pingviin on küll lind, aga ta on kaotanud lennuvõime. Ja see on midagi sarnast. Nüüd vahalaga, kui me rääkisime vaaladest, et vaalad olid kunagi imet pojad, kes kolisid ookeani ja kohe läksid hästi suureks ja paksuks. Samamoodi on pingviinid, aga kui nad hakkasid elama veekeskkonnas, siis enam polnud tähtis, et nad oleksid hästi kerged. Nad hõljusid õhus ja selle tõttu nende keha kasvas suuremaks, paksemaks ümmarguse maks. Tõeliselt ülekaalulised linnud. Nii et teisisõnu pole sellist jõulist tuulehoogu, mis aitaks pingviinil lendu tõusta, nagu näiteks Alba trassil. Ei vastupidi, tal ongi tähtis, et püsida hästi tugevasti maadligi, et, et tuul teda lendu ei viiks ja isegi maa peal on ta võrdlemisi abitu ja see, see taaruv naljakas-kõnnak. Et see näitab ka seda, et ega ta maa peal eriti osa pole, aga nii kui ta vette saab, ta on täiesti ümber sündinud. See on, see on uskumatu, milliseks paindlikuks kiireks liikuvaks linnukeste muutub vee all sukeldub nagu jumal ja ja ta väga kaua võib vee all ujuda. Ja kui teda vee all näiteks filmitud, siis vee all ta teeb täpselt samasuguseid liigutusi nagu teised linnud õhus lennates lehvitab tiibadega ja liigub edasi, liigub väga kiiresti edasi, jalad on tüüriks ja, ja täiesti nagu elegantselt hõljub seal ookeani vetes ringi ma lühikeste, just nagu kärbitud tiibadega. Nii et andke talle tema keskkond ja siis ilmutavad ennast graatsia, paindlikkus ja kõik muud kaunid omad. Seal ja on kadunud see näiline kohmakas kõnnak ja niisugune abitu olek, mis maa peal vahel niimoodi tundub olevat. Ja tulles veel korraks tagasi tema sellise jõulise sulestiku ja tohutu rasvapolstri juurde, siis ma saan nii aru, et Antarktikas ei ole temperatuuri, mis pingviinid liiga teeks, sest vastasel juhul ta ei elaks seal. Ei ole 60 kraadi külma, 70. Kasi, mis tal on, et kuna ta on ikkagi üle poole või vähemalt poole elust veedab ta vees, siis tal peab olema selline paik, kus ta aeg-ajalt saab siis vee peale tõusta ja hingata rohkem probleeme tal ei ole, et kui noh, tekib väga paks jää, siis sealtkandist ta läheb või ära, aga temperatuur iseenesest ei ole talle teema. Kui on miinuskraadid, probleeme tekib plusskraadidega ja on päris naljakas vaadata, kuidas nad vahel seal oli, kahju, suvi kui me seal olime, on siis kuskil võib-olla paar-kolm kraadi sooja ning liini jaoks on talumatu kuumus. Nad on siis seal kuidagi röötsakil maas ja Nokolla ja, ja tal on kohe näha, et täiesti ülekuumenemise oht. Vesi, äkki aitab siis ja vesi aitab täpselt, vesi on alati jahe ja jahutav ja, ja vees ta tunneb ennast tõeliselt hästi. Ja pingviinid on ju noh, ehedat Antarktika linnud. Kuigi, kui mõelda kõigi nende 18 liigi peale, siis osa nendest elavad ka Antarktikast väljaspool ja me oma Lõuna-Ameerika pikal reisil sai põgusalt räägitud Valteesi poolsaare suurest pingviinikolooniast, ütleme juba Lõuna-Ameerika peaaegu et keskosa rannikul. Ja kõige põhjapoolsem pingviin elab isegi ekvaatori juures või isegi sellest natuke põhja pool see Galapagose pingviin. Aga noh, see on väga erandlik. Ja et kui tüüpiline inimlik mõtlemine on nüüd selline, et kui üks külmapoolust üks on siis lõunas ja teine põhjas. Aga et siis võiks ju selle pingviini viia sinna põhja poole ja lasta ta sinna lahti ja ta hakkab rõõmsasti ja igas suunas paljunema. See mõtteviis on praeguseks ajaks täielikult aegunud, seal umbes 100 aasta tagune mõtteviis sel ajal inimesed väga tihti tegidki niimoodi ja ükskord üritatigi viia pingviine vääri saartel ja lasti sinna lahti neid. Aga õnneks neil ei olnud seal pikka paljunemist, nad ei levinud seal. Ja me teame praegu tagantjärgi tarkusega, et sellised eksperimendid võivad tuua ikka väga hulle tagajärgi kaasa. Võivad lihtsalt looduse tasakaalust välja, teinekord. Pingviinide elu sassi? Ja pingviinide ja kohalike loomade ja elustiku elu sassi. Eesti looduses on see ehe näide, see kährikkoer, kes on meile toodud kunagi Kaug-Idast ja kes lõi siin nagu linnuriigi päris sassi, kas sööma midagi, mida ta oma kodumaal seal Siberi Kaug-Idas kunagi ei söönud? Täiesti teiseks olendiks ja, ja samamoodi me rääkisime siin Antarktika puhul, kuidas norralased tõid kunagi lõunat George'i saarele põhja Tru ja kuidas need siis siiamaani ohustavad seal kohalikke väga haruldasi taimi. Nii et need eksperimendid on kõik väga ohtlikud, praegusel ajal keegi nihukest asja ei teeks kindlasti enam. Ja õnneks on pingviinid jäänud siis ikkagi sinna, kus on nende kodu sinna jäise mandri ümbrusesse. Ja kui meie nüüd seal ringi reisisime, siis me nägime ikka päris palju neid liik noh, uhkusega võin öelda, et siis oli kuus pingviiniliiki, kellega oli isiklikke kokkupuuteid, isiklikke eredaid elamusi ja liiga lähedale nad vist ei lasknud. Tegelikult ikka pääses neile sageli ikka uskumatut ligidale ja nad on reeglina sihuksed, usaldavad harjunud siis jah. Igal inimesel on pikem lugu, tõenäoliselt need esimesed inimesed, kes sinna tulid, need kindlasti jahtisid neid ja sõid neid. Ja tõenäoliselt siis nad kartsid inimest. Aga nüüd on tõesti niimoodi, et juba mitu põlvkonda pingviine on kasvanud, noh, selles arusaamises, et, et inimene neid ei ohusta, natuke nende moodi ka mõni inimene ja mine tea, mis nende peas liigub, aga kuidagiviisi on kindel, et, et nad on usaldavad. Võib-olla tõesti mõtlevad, et see on üks uus pingviiniliik ja et kuna ta ei ole kunagi mingit ohtu tekitanud noh, siis suhtume temasse usaldavalt blondimat. Nii et on peale tulnud uued õnnelikud pingviini põlvkonnad, kes ei oska inimest peljata ja ja jumal tänatud, ja õnneks ka inimesele jah, jätkuks ikka mõistlikke inimesi, siis. Jah, et see usaldus peaks olema siis nagu ikka, vastastikune pidevalt. Ja need pingviinid, kellega seal siis sai kokku puututud, noh mõnes mõttes võiks siis mõelda, et mõttes ma küll tegin niimoodi, et kes on ikka ilusam nendest kuuest, keda ma ise nägin ja ja kelle kohta sai siis nagu oma arvamust kujundada. Eilsel pingviin on kahtlemata väga ilus ja Ani ei ole ilus, aga ise on ilus, ise on ta väga ilus, tegelikult jah, see nimi on natukene niisugune seal natukene selle selle hääle järgi nagu niuke naljatleb, nimi pandud võib-olla, või Tügav nimi. Aga võib-olla noh, üldse kui mõelda, et kes nendest kuuest siis kõige vähem ilus oli, siis, siis need olid need Patagoonia pingviinid, kes elavad kas siis Lõuna Ameerika rannikul mitmes paigas ja, ja nad on tõesti lihtsalt musta-valgekirjud, võib niimoodi ütelda, et ei midagi erilist ja võrdlemisi tagasihoidliku välimusega olid ka valjaspingviinid eesel ja valjaspingviinid olid need, kes elasid selles selle mandri lähedal nendes karmimates oludes. Ja valjas pingviin on ka väliselt niisugune tagasihoidliku välimusega, aga kui sa ikka hoolikamalt vaatad? Tal on niisugune värvide tasakaal, on tal Täiuslik, ta on ka niisugune musta-valge värviline, aga silm on ta niisugune sügavpruun sellel valge-l näol väga ilusad silmad ja, ja tal jookseb niisugune väga elegantne must joon nagu lõua alt eile selle valge kasuka niimoodi läbi, nii et see näeb välja nagu hobusevaljad ja selle järgi on ta siis nime saanud valjas pingviin. Ja kui mõelda nüüd juba uhkemate pingviinide peale, keda ma ise nägin, siis kahtlemata kõige tõmbad ja peaaegu nisukesed keigarlikud olid siis kaljupingviin ja tuttpingviin. Need on üldiselt enamik pingviine maailmas 18-st liigist. Põlvepikkused, tegelased, nihukesed, poolemeetrised umbes, ja seened, tutt, kaljupingviinid, nad natukene sarnased nii elu kommetelt, elu, paigalt kui ka välimuselt. Ka mõlematel on nisukesed uhkeldavad tutid ja need tutid on neil nagu kulmude kohal. Nii et sellel kaljupingviinid on natukene väiksemad. Aga tuttpingviinid on ikka tohutu uhked, nisukesed, kollased, tuti pahmakat siin silmade kohal. Veel kord tuleb mõelda selle üle, et küll need moedisainerid teavad, kus teinekord inspiratsiooni saada. Ja, ja mõnikord on ka võib-olla niimoodi, et mõni looduses ka pingutab natukene üle, kui sa neid tut pingviine vaatad, siis vägisi tekib tunne, et nad on natukene ise ka juba eetilistavad, lausa selle erilise efektse välimusega ja neil on hästi tähendusrikas nimi inglise keeles makaroni pinguins, ehk siis makaronipingviinid ja ka see makaroni tuleb siis sellest, et oli 19. sajandil Inglismaal, noh, eriti Londoni tänavatel olid niisugused noored mehed, kes olid eriliselt edevad ja Key, Karlik ja nad kandsid väga ekstravagantseid, riideid, ekstravagantseid, soenguid ja kõik selle, mida nad moevallast nagu üle võtsid. See oli pärit Itaaliast ja tol ajal Itaalias oli samasuguseid keigareid. Aga kui nad siis samasuguse moega seal Londoni tänavatel ringi käisid, siis nad äratasid palju tähelepanu ja ja paljudele tundus, et noh, et nüüd on mindud üle igasuguse maitse piiri. Ja ilmselt see makaroni pingviini põhiline seos keiserliku mehega, tolleaegse mehega oli võib-olla see, et neil olid nisukesed väga uhked juuksesalgud, mis käisid nagu ülepea niimoodi kõrgele üles turitasid kahe ja poole niimoodi. Ja need tutvunkaritel oli vahepeal Ungarit on rohkem nagu ütleme, kuke moodi, nad võiks olla nagu kuke-ga seoses kuidagiviisi võib-olla loodusest inspiratsiooni saanud ja ma olen tihti mõelnud, et näiteks paljud linnupojad on absoluutselt punkarisoenguga ja ka pingviinipojad muide, on täpselt niisugune hari käed üle pea. Aga need tuttingvindid neil on just kaks uhket kuldkollast salku kahele poole niimoodi nagu laiali. Ja nad mõlemad elavad sellistes kaljustes paikades, kaljupingviinid ka niisugune nimi juba. Ja ühel päeval ühel hommikul me saime neid ikka pikalt jälgida lõunatsiootse saare juures paadi pealt. Ja see oli siis niimoodi, et seal oli hirmkõrge kalju ja selle kaljupealne oli tasane ja selle kaljupealse otsas. Selle tasase kaljumaa peal olid tuhanded tuttpingviinid pesitsemas. Nüüd sellest kaljust tuli Beatööritavalt kõrguselt alla, kohutavalt kitsad ja järsud mägirajad ja neid mööda nüüd hommikul parajasti need tuttpingviinid tulid, voorisid nägu allapoole rivis ja tundus täitsa uskumatu, et kuidas nad sealt oma kaela ei murra, sealt laskudes niimoodi libedad kaljud, aga oli täitsa näha, et seal olid rajad sissetallatud ja niimoodi väga ettevaatlikult menaadi kaljult kaljule astudes üksteise järel korralikult rivis. Mõnikord läks rivi sassi, siis tekkis plus järjekorras aga igal juhul kuidagi nad Hukerdasid mitusada meetrit sealt alla ja siis nad jõudsid päris mere äärde, aga enne kui merepind oli, siis oli ikka mitu meetrit, absoluutselt, järsku vertikaalset kaljusein sealt alla saad, see käis niimoodi, et see, kes parajasti jõudis sinna serva, vaatas sealt üle ääre alla äärmiselt imestunud pilguga, nagu ta poleks kunagi seda näinud iga päev uuesti ja, ja nagu ei oskaks nagu arvata, et mis nüüd peaks tegema. Aga siis võtab julguse kokku ja hüppab jalad ees alla, lehvitab õhusel tiibu ka ja siis järgmine vaatab üle äärekoht, kuhu see kadus, et vesi läheb üle pea kokku, kuhu ta läks. Täiesti naljakas, kui kõrge see kalju oli neli, meetrite umbes päris kõrgelt ja, ja nad ise on niisugused poolemeetrised tegelased ja seda oli hästi vahva vaadata. Kuna see oli hommik, siis nad just läksid kolooniast. Ja siis muidugi meil ei olnud nii palju seal aega, et vaadata, kuidas nad õhtul sinna ülesse kalju tippu saavad. Aga ilmselt iga päev saavad. No samamoodi hanereas siis pingviini reas ja no mis puutuvad siia haned? Ja nad on niisugused, ilmselt on, ma olen näinud filmidest, kuidas ta vee alt juba niimoodi võtab tiibadega tohutu kiirenduse sisse ja tõepoolest sõna otseses mõttes hüppab veest välja mitme meetri kõrguse ja need on vaja ju üles saada. Samas hüppe sellest samast järsakust vaja üles saada selle hüp pääsest detaile ja ei, ta ei oska lennata, sellest hüppab ja kujutleda, et kas, kuidas veel jaks suudaks inimene hüpata veest välja nelja meetri kõrgusele otse üles. Zone'i elegantselt, Väi ainult pingviin on selleks suuteline. Ja mõelda ikka seda nii-öelda mõttes seda iludusvõistlust nende pingviinide vahel nende kuue liigi vahel, keda me nägime, noh, see on üks kolmandik kõigist pingviiniliikidest maailmas. Aga nende hulgas siis siis kahtlemata noh, enda jaoks olid ikkagi kuningpingviinid kõige uhkemad. Et nad on kindlasti maailma kõige suuremad pingviinid maailmas on ainult üks pingviiniliik, kes suuruselt temaga võistleb keiser keiserpingviin ja aga ta on, ta on üks meetri pikkune, on see kuningpingviin ehk siis ligi kaks korda suurem kui, kui tavaliselt teised pingviiniliigid ja keiserpingviin on siis temast, no ütleme, 15 20 sentimeetrit veel pikem. Sisuliselt nad on enam-vähem ühte mõõtu, mõlemad nimed ütlevad ka, eks ole, eksam, keiser, teine kuningja, nende sulekuub, on minu meelest see on täiuslikku maitset, teostus, neil on selja poolt nisugune, hall on see kuub rinnapoolt täiesti valge ja kuskil siin pea lähedal ütleme seal, kus ütleme, meestel on võib-olla lipsud ja naistel ehted, seal on neil siis keiserpingviinid, niisugused kollased, ilusat lõuaaluse ja rinnaesise mustrid ja ka noka, nisugune kollase ja ja punase, vahelduva värviga ja kuningpingviinid on, on selle kollase asemel Rausa oranž. Hästi noh, mõnes mõttes niisugune nõudlik värv, aga ta sobib selle halli-valgega ikka väga ilusti. Sinine päikseline detail tema kostüümi juurde ja niukene rõõmus, rõõmsad värvid, tõesti, soojad värvid ja keiserpingviin on muidugi see kõikidest pingviinidest kõige vastupidavam ja, ja me ju oleme siin näinud Eestiski seda filmi prantslaste filmi. Pingviinide marss, see, see rääkis just sellest, kuidas keiserpingviinid uskumatutes oludes seal Antarktise mandri juures püsijääl munevad poegivad, kasvatavad oma pojad üles. Kaugel rannikust ja mingist tormis ja polaarpimeduses kasvatatakse pojad üles, on täiesti looduse uskumatu ime. Kuningpingviinid elavad märksa niisugustes mahedamates oludes, aga no sinna Antarktise mandri nii kaugele sügavusse meie ei pääsenud kuidagi keiserpingviine näha, aga kuningpingviine me saime ikka põhjalikult uurida ja nende keskel olla. Selle lõuna George'i saarel. Keiserpingviin on siis umbes 120 sentimeetrit pikk, eks ole, ja kuskil nii 30 kilogrammi raske, ehk siis pikkus on nii kuue seitsme aastase lapse omaga kaal tunduvalt suurem. Ja keiserpingviin on, on kaalult suur, sellepärast et just seesama, et ta oma poegade järeltulijate saamiseks ja üleskasvatamiseks tal peab olema ikka väga võimas rasvavaru. Sellepärast on eriti raske linn. Aga kuidas nende poegadega siis ikkagi on, kui nad ilmale tulevad, neil ju ei ole alguses kõiki neid kohutavaid rasvavarusid ja meeletuid sulestik ja kui nad tulevad seal no näiteks 60 kraadises pakases ilmale, siis siis on nii, et vanemad kaotavad oma tiivad nende üle või kuidas see asi välja näeb? Ei ole kuningpingviinide juures, Ma täitsa sain seda silmitseda oma silmaga just neid väikseid poegi, kui nad olid väga hiljuti koorunud, siis on niimoodi, et vaatad, et millegipärast pingviinid kuningpingviinid püsivad väga paigal nagu ankrus. Ja siis sa märkad, et tema, see sulgede alaosa, see, mis hakkab just maa juurde jõudma, see läheb kuidagi huvitavalt laiali ja sealt sulgede vahelt järsku pistab pisikene must pea mu välja ja vaatab niimoodi uudishimulikult ringi. Ja samamoodi ping liinidel on, on seal keha alaosas niisugune nagu laiuv tiibade noh, kuidas öelda polster või kaitse ja selle all nad laotavad need suled üle ütleme muna, kui ta haudub seal ja sinna ei pääse, see Antartiline külm, absoluutselt lekkis. Nii et ta on täiesti nagu mingis suletelgis see, see muna ja pärast kasepoeg väga pikk aeg ja siis siis tõesti sealt hästi madalalt, niisugune pisikene pistab pea välja ja kaob kohe ära ja sul pole aimugi, et tal on seal poeg või muna seal all. See oli niisugune isiklik kogemusest. Ja siis hakkab hästi tasapisi harjuma nende karmide oludega, kuhu siis seda on sündinud. Nojah, see on pikk ja keeruline lugu, keiserpingviinide on niimoodi, et nende nagu ellujäämise strateegia niimoodi, et nad igal aastal munevad ja kasvatavad poeg üles. Aga see on kohutavalt karm värk seal. Ühesõnaga ema peab andma vahepeal isa ja selle tegevuse, sest ta lihtsalt jääb nii lahjaks, tema toiduvarud lõpevad otsa, ei saa ju paigal olla kuude kaupa, eks ole, ilma söömata ja siis emad lähevad söömavahepeal siis isad istuvad kuude kaupa basaaltuisus ja polaaröös truult paigal ja keiserpingviinid kasvatavad oma pojad igal aastal uue pesakonna, aga kuningpingviinide on teine taktika. Nendel on niimoodi, et kui poeg näiteks koorub, siis on parajasti sügis ja siis pingutatagi, et see laps saaks juba vette minna sellel talvel, vaid ta on kaks aastat praktiliselt ehk siis täpsemini aasta ja neli kuud või kolm kuud on ta siis ainult vanemate hoole all ja kui need pojad esimese polaartalve üle elavad, siis nemad kogunevad mingisugusesse tuulevaiksesse orgu ja tõmbuvad niimoodi üksteise ligi ja õlg õla kõrval. Niisugune suursugune lasteaed seisab seal tuisus ja vanemad käivad muudkui aga merevahet ja toovad neile süüa. Ja kui me nüüd jõudsime sinna kuningpingviinide kolooniasse, see oli sügise poon suvest seal olid siis kahe vanusega poegi, need esimesed, kes olid tänavu talvel koorunud ja kes peavad ühe talve seal külg külje kõrval jälle polaaröö üle elama. Need olid siis need pisikesed ja mustad, noh, nad olid võib-olla niuksed, peopesa suurused, sellised aga teised, need, kes nüüd olid juba ühe aasta elanud, need olid ikka tõeline naljanumber. Alguses muide, esimesed polaaruurijad ja vaalakütid, need arvasid, et seal mingi teine pingviiniliik. Ühesõnaga ta on umbes sama suur nagu see täiskasvanud kuningpingviin. Aga tal ei ole midagi elegantset, et ta on üleni pruun. Suled on niisugused udusuled, pruunid udusuled ja ta on tohutult ümmargune, ta nagu niukene, pruun kera. Ja kujutame ette tibu, kes on siis meetri suurune ja ta teeb täpselt ka tibuhäält. Et kuulame korra seda kuningpingviinitibuhäält Nii et beebihääl küll, aga mõõtmed, hiiglaslik. Jah, et, et see ongi see naljakas vastuolu, mis, mis paneb lihtsalt muigama ja kui sa näedel seda ülekasvanud beebid seismas näiteks kusagil seal veelombi ääres, ma ükskord just vaatasin siis kui ta vaatab sealt seda v lampi, siis ta näeb nagu ise eeldab heegeldust kael pikaks aru, kes see seal. Ja inimesele on, see ka minule ta meenutas, ausalt öeldes ütleme meie kuulsat legendaarset laste telesaadet iidolit Leopold kujutamete Leopoldi, kes piiksub tibu häälekalt siis on kuningpingviinipoeg. Ja need seal siis kakerdasid ringi seal sort, et hulgas ja, ja mõnikord oli, see oli ka hästi koomiline pilt, kui kui mõni nendest Emmargustest hiigeltibudest hakkas jälitama mõnda täiskasvanud kuningpingviini, siis kahtlemata see, keda ta jälitas, oli ta ema. Ja ema jookseb meeleheitlikud ekstra emal on kõrini, emal on nisu otsesemalt teab, et ta ei tohi enam poega toita, ta on poega toitnud üle aasta juba ja nüüd on aeg hakata ise hakkama saama ja, ja aga ei viitsi, juhi kui sa oled kogu aeg süüa saanud, kuidas siis järsku, et ei saa, peab saama. Ja siis emme jookseb. Ta poeg ajab taga vahel hästi pikalt käib see jooksmine siis mõni emme siis ikkagi lõpuks süda läheb pehmeks ikkagi oma lapse pöörab ümber ja siis annab talle süüa. Noh, see söömine käib niimoodi, et ema avab nagu noka ja see hiigelsuur ruum kera, see pistab oma noka nagu sinna ema noka vahele. Need tundub, et hetkel, et nüüd ta ema sööb selle poja ära aga tegelikult annab talle hoopis süüa. Läks, süda härdaks, mis teha, eks ole. Aga tegelikult tal on see keelatud, sellepärast et nüüd on aeg poegadel hakata ise toitu otsima ja sest muidu ta ei saa hakkama, muidu ta ei saa hakkama. Praegu on suvi lõppemas, varsti tuleb sügis, siis tuleb karm talv, siis on ainus võimalus toitu leida ise vees ujudes. Selleks ajaks tuleb see naljakas Leopoldi kostüüm vahetada selle uhke kuningpingviini kostüümi vastu tuleb ujuma õppida, tuleb ujuma, peida, selles udusulestikus ta tegelikult ei olegi suuteline ujuma ja sellel koloonias oligi just parajasti see hetk, kui linnud olid need noored pojad olid erinevas sulgemisstaadiumis, seal oli igasugu variante, siis nende mõned niisugused Leopoldi, kellel pool kostüümid, siis ta oli siis nagu täiskasvanud pingviini oma. Mõned olid hoopis niimoodi nagu pidalitõbised seal niisugused suured sulgedeta laigud keha peale sealt alt midagi välja kasvamas ja mõnedel olid niisugused naljakad udusulgedest tutid pea peal ja olid nüüd naljakad tegelikult see sulgede vahetamise aeg, aga pojad peavad sellega enne hakkama saama, kui tuleb see karm Antartiline talv sest ainult nende päris sulgedega suudavad nad sukelduda ja ise vees liikuda. Ja nüüd oli niimoodi, et kui nad seal niimoodi sulekuube vahetavad, siis nad on ka muidugi väga abitud. Ja selles mõttes see on ka neile ohtlik aeg, et ühtpidi ise süüa ei jaksa hakkida. Aga teistpidi on vaja kuskilt siia saada, nad on näljased ja samal ajal tud. Aga külmakartlikud kindlasti, sest ei ole ühte ega teist, eks ole, kuube seljas parajasti ja see aeg kestab seal ütleme üks kuu aega. Ja siis kui talv tuleb, siis on nad kindla peale saanud, selle kuningliku rüü lähevad siis juba omapäi elama. Ja tegelikult oli seal selles kuningpingviini koloonias, noh see oli minu üks suurimaid ja vapustavama, ütleme looduselamusi üldse kõigil maailma rändudel selle koloonia juurde. Kui me laevaga nagu jõudsime, siis juba eemalt oli näha see paik lõuna George'i saarel, selle nimi oli Salisbury tasandik. See oli niisugune kaljude vahel ranna ääres paari kilomeetri meetrise läbimõõduga, täiesti tasane. Rahune ala, ideaalne koht siis just pingviinide iroonia jaoks ja see oli sõna otseses mõttes kihas elust. Nii palju, kui silm võttis. No see on kaks kilomeetrit läbimõõdus, täispingviine külg külje kõrval, see oli esimene seos eestlasele, on laulupidu. Või siis laulev revolutsioon on parajasti käimas, tõesti uskumatu. Aga järjepidev. Ei no igal suvel ta kordub, talvel pole siin mitte kedagi, aga igal suvel hakkab otsast peale. Ja siin on siis niimoodi, et kui sa laulupeoga võrdled, siis on esse, et tõepoolest meil on väga pidulikud riided seljas. Nad on väga elevil, sagivad, sahkerdavad, sahmerdavad edasi-tagasi, kõigil on midagi tegemist, midagi õiendavad seal omavahel ja sa jäädki seda sagimist vaatama, see segi kujutleda, et, et mõned on hakanud nagu dirigentide, eks seal kõige merepoolsemas osas paar pingviini olid siis niimoodi kuningpingviini, kes olid nagu näoga selle niisuguse suure nii-öelda laululava suunas vehkisid hoolega tiibadega. Ainult et keegi neid ei kuulanud. Kõik tegid ikka oma asju Edasi, dirigent iseendale ja enda meelest. Ja siis, kui me läksime, läksime otse nende sekka sinna paatidega, see oli väga täpselt läbi mõeldud, väga ohutu pingviinide jaoks, aga ikkagi tundus kuidagi kummaline, et kui need kummipaatidega rannikule tuled, siis esiteks tuleb otsida üldse kohta, kus maabuda saadet, kus on nii palju ruumi, et sa saad jala maha tõsta. Ja siis antakse väga lihtsad juhised, et palun väga, tehke nagu ise arvate. Põhiline on. Loomadele ei tohi minna lähemale kui viis meetrit. Tervelt viis meetrit on ju väga lühike, ma iseenesest küllalt ligidal ja aga teistpidi, see oli väga mõistlik nõuanne, sellepärast et need pingviinid on ka seal nii tihedalt, et seal annab leida Niukest kohta, et ükski pingviin ei oleks lähemal kui viis meetrit. Ja siis oli nii, et kes tahab, läheb giidiga kiitsis, seletab, õpetab, näitab, kes tahab, võib-olla siinsamas paadi juures, võib-olla kardad pingviine, ole siinsamas. Ja kes tahab, on oma pead, kõnnib lihtsalt omapead. Nii kaaluvati jah, ja, ja see vot see oli täiuslik. Teie käisite muidugi oma pead muidugi oma pead ja väga paljud läksid oma pead. Et see on ju elus ainulaadne võimalus lihtsalt olla oma pead pingviinidega ja lihtsalt vaadata, mis juhtub. Ja, ja see oli väga elamuslik. No kuidas nad reageerisid, no see oli. No ja nad on harjunud, eks ole, ühest küljest, aga siiski iga päev ei tule inimesi. Ei, ega jah, ega see inimene seal ikka tihti ei käinud pingviini, mälu seisukohalt. Ta on see inimene ikka üsna üsna harv juhus nende õue peal, ütleme niimoodi. Niisiis, ja siis on niimoodi, et sa siis lähed ja oled seal kusagil niimoodi. Ja loomulikult sa hakkad seda pingviini, kes otsast viie meetri kaugusel, noh, tavaliselt nad on mitmekesi, mõned on ka üksinda. Aga siis hakkad neid niimoodi jälgima, vaatad, mida ta teeb, see on jumalik tunne, ma olen seda igal pool maailmas ka Eestis nautinud, kui sa saad olla mingi metsloomaga või linnuga oma pead ja ta elab oma elu, ajab oma asju. Ja sa saad sellest osa, siis sa seisad seal, mõtled, et no kata, peaksime nägema, ma olen viie meetri kaugusel, mina olen ju siin ja siis vaatad, ohoo tuleb minu poole. Instruktsioonid olid sellised, et kui tuleb, ei maksa hist ära minna, et ega ta sulle kallale ei tule, hetkel ta läheb. Ta ei ole ohtlik peas, ei ole rahulik, ära karju olevat. Siis ta tuleb ja siis sa mõtled, et ohoo, nüüd me hakkame suhtlema. Näiteks minul olid need kaks pingviini, tulid väärikat minu poole ja siis vaatan üsna minu lähedale, siis kõnnivad must mööda mõnekümne sentimeetri kauguselt nagu tühjast koha nagu tühjast kohast, ei tee väljagi. Ja siis algul muidugi oled natuke solvunud, kuidas ma olen ju nii suur looduse kuningas on siin jah. Aga siis järsku tuleb niisugune tunnet. Et ta lihtsalt Ta ei karda, usaldab. Ja muidugi mõni jälle oli selline, kes tuli siis, kui sul oli fotoaparaat käes, tuli lähemale, vaat mis asi seal sirutab oma kaela niimodi pikaks, uurib seda kaamerat niimoodi ja niimoodi minutite kaupa. Ja, ja see on, see on niisugune tunne, et seda ju maailmas, mitte kusagil mujal, mina ei ole küll kogenud, et metsloom ei ole looma, et see ei ole mingi looma lautsejale mingi armas vissi või Utekene, eks ole seal seal metsik lind ja elab vabalt looduses ja et ta on usaldav, et ta võtab su omaks, see oli fantastiline tunne. Ja siis ikkagi sa saad jälgida ka, et mis elu nad ise elavad. Et näiteks väga tihti olid üksiklased, need olid kohe näha, et nad olid veendunud, et ma olen nii eriline. Need olid tavaliselt isad ja nad siis laulsid, ajasid oma kaela pikaks taeva poole otse üles ja siis tekitasid niukse erilisi, kummalisi kõrisevaid helisid, seda on võimatu kirjeldada siin saate lõpus me kuulame seda natukene. Need on siis, kes on veendunud, et noh, et ma laulan nii ilusti, et teised peavad minu juurde ikka tulema. Aga noh, tüüpiline seis, koloonias oli nii, et ikkagi nad olid paarikaupa ema ja isa kõrvuti ilusti mõnusasti ja tegelikult pingviinid on ka üsna niuksed paaritruud, nad hoiavad kokku aastate kaupa samad paarid. Ja siis oli aga niuke pilti, et kolm pingviini seisavad, üks on täitsa paigal, aga kaks tükki teevad niukesi imelikke liigutusi, et et üks togib oma tiivanukiga ühte pingviini ja see siis läheb nagu eest ära niimoodi küll küljed seest ära siis jäävad seisma, siis, kes Est ära läks, hakkab teist tokki mujale, siis lähevad külge selle teises suunas ja niimoodi niimoodi 11 togides liigud edasi-tagasi ja üks lihtsalt vaata Pealt. Seal muidugi pingviinide armukolmnurk kaks isa leiavad, et see on ilus ema, mina tahan teda endale. Mis sina siin teed? Ja siis niimoodi vastastikku, siis püütakse nii-öelda küünarnukimeetodiks nagu teisest lahti saada, aga see ei ole väga vihane, see ei ole niisugune veri ega suled, ei lenda, aga ilmselgelt on tegemist siis niisuguse armukadedusega niisugusi, kummalisi naljakaid suhtlemisi ja käitumisi. Lase võisidki seda lihtsalt vaatama, näete siin ja siis jällegi, kui vaatasid nagu ümberringi, et mis üldse toimub, siis oli selles Salisbury tasandikul oli Sist meie saatjat uurijate andmetel koos parajasti 200000 kuningpingviini tohutu armee ja meie olime siis sinna nagu ära haihtunud nende vahele ja siis vaatad väga tihti on niimoodi, et see, see inimene seal nende pingviinide vahel et noh, et ta on täiesti hardusest täiesti pisarad ei vool, aga mõni oli näiteks põlvili niimoodi ja pildistas neid pingviine, mõni oli kõhuli niimoodi, et ühesõnaga kõik inimesed tegelikult said sellest tohutu elamuse, et nad olid ka palju rännanud ja palju maailmanurki näinud ja palju erinevaid loomi ja linde. Sellist asja ei olnud nad kunagi kogenud. Mõtled peaaegu mõtled, et noh, et see on liiga ilus, et olla tõsi? Peaaegu umbes see on ju mingisugused vahitorni, niisugused vihikut, kus vahel levitatakse Jeesuse sõna seal selle vihiku peale on tihti niimoodi, et lõvi inimesega kõrvuti ja kõik on sõbrad, vahel keegi, kedagi, keegi kedagi ei ahista. Et maapealne paradiis. Aga siin oli siis mitu mitu asja koos, et selline hardus inimesel tekkis ja tekib jätkuvalt, et neid oli nii tohutult palju, et need olid inimsõbralikud, et nad on niivõrd vahvad, näevad välja, eks ole, ja mis kõik veel. Ja et nad on ikkagi nii ligidal ja et nad on usaldavad ja et, et see, et see usaldus on muidugi vastastikune, sest need inimesed tänapäeval lähevad, nad on ka muidugi väga pieteeditundega inimesed, kõik seal ja nad siis kui juba selline reis ette võtta, just ilmselt tekib see tunne, mis valdama jääbki. Et vaata, et kui, kui sina oled usaldav, siis sind usaldatakse ja, ja kõik need inimlikud tunded löövad tegelikult selles linnukoloonias välja ega meid ja, ja mis seal kuningpingviini taas, mis mõtted seal liiguvad, mingid mõtted seal liiguvad, igatahes ta inimesega sõbralik, kahtlemata ja usaldav, pole kahtlust, aga inimesele see on tõeline elamus. Ja siis sa mõtled, et noh, need maapealset paradiisi, et need on niuksed, kahtlased asjad üle pakutidel liiga magusad ja et mis see paradiis ikka siis üleüldse on. Aga siis hakkad mõtlema, et Antarktika ise, et see on ju piirkond, mis on kahtlemata maailma kõige suurem sõltumatu piirkond praegusel ajal kus inimene on kehtestanud juba aastakümneid väga hoolivad, kaitsvad hoidvad reeglid ja kuulutatud nii-öelda rahu loodusega inimese poolt kõikide inimeste poolt maakeral ja siis hakkad mõtlema, et ma, et kui üldse kusagil maakeral on siis inimese ja looduse vahel kehtestatud, et rahu siis see on see piirkond siin Antarktikas ja selle mõttega võib-olla siis lõpetajakski kuulaks siia lõppu siis neid hääli, mida ma salvestasin seal kuningpingviinide koloonia keskel ja siin on just kuulda põhiliselt näid isade hääl ja mis on seal niivõrd kummalised ja ja kordumatud ja, ja erilised kõigi maailmalindude häältega võrreldes ja vahel siis kostab ka seda ülekasvanud tibu piiksumist. Seesugune oli siis tänane saade lummavates tegelastest pingviinidest, millest tuleb juttu järgmises. Vaatame, kes on Antarktika, lendavad linnud. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast kuula.
