Plaanitud jala maha. Ja oma. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kõigile raadio kahes on alanud saade puust ja punaseks nagu igal reedel. Võtame siin tunni aja sees kokku ühe teadusvaldkonna uuemad uudiseid, uuringud, vaatame, mida teadlased vahepeal avastanud ja teada saanud on ja katsume neid uusi teadmisi siis mõtestada ja ka kuulajatega jagada ja täna on selleks suureks valdkonnaks kosmos. Me räägime sellest, mis toimub kosmoses meie ümber siinsamas, meie täielikus kosmilises naabruses ja räägime ka sellest, mis toimub mõnevõrra kaugemal. Ja siin stuudios. Raadio stuudios on täna kaheksandal veebruaril Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Tervist, Tõnis. Tere. Kuidasmoodi sulle endale vahepeal läinud on, millega sa tegelenud oled? Me ei ole sinuga siin raadioeetris kaega nüüd kohtunud. Vastan õigustatud küsimus. Tööalaselt. Et tööalaselt läheb väga kiiresti, et, et siin meil on üks rahvusvaheline projekt käimas, millega seoses et hakatakse igasuguseid uusi vaatlusi planeerima ja, ja on, on jah, nii-öelda mitmeid-mitmeid sõitusid plaanis põnevatesse kohtadesse maailmas, et väga suurte teleskoopide lähedusse. Nii et jah, selles mõttes on põnev elu olnud ja noh, nii-öelda ka nende samastagi astronoomi uudiste mõttes on ka, on nii-öelda põnev aeg olnud, et igasuguseid uusi huvitavaid asju on leitud ja avastatud. Ja esimese teema juurde lähemegi nüüd siis mõne hetke pärast tegelikult noh, see puudutab ikkagi asju, mis toimuvad meile ikka väga-väga lähedal, täpsemalt siis kuu peal ja juttu teeme siis hiinlaste sondist nimega John G neli sellega kaasas olevast kulgurist nimega juttu kaks ja pisut siis ka sellest nii-öelda releesatelliidist, mis change ja jutuandmeid siis maa peale saada. No see sond jõudis siis kuule, aastavahetuse paiku, kus oli vist esimese teise jaanuari vahepeal kusagil seal ja on ja on olnud selles mõttes väga suur edulugu, et tegelikult ei ole kunagi õnnestunud varem noh, kosmosesse on inimesed seadmeid saatnud juba üle 60 aasta kuulegi saadeti esimest korda vist kas luna kaks aastat 59. Mitte kordagi varem ei ole suudetud sooritada Kuu tahaküljele pehmet maandumist või siis kuundumist, nii et see oli, see oli esimene selline õnnestunud laskumine kuu sellele poolele, mida meie siis siit maa pealt palja silmaga mitte kunagi ei näe, see põhiline probleem, Tõnis, nagu ma aru saan, miks Kuu tahaküljele nii raske laskuda on, on, siis, on siis selles, et seal oleva noh kuu ta Kuu tagakülje kohalviibiva kosmoseaparaadiga on väga raske sidet pidada. Täpselt nii, kuu blokeerib kogu selle raadiosignaali ära ja noh siis kui näiteks Apollo missioonid toimusid siis samamoodi sellel ajal, kui siis see Apollo no ma ei tea, siis see, see nii-öelda kuu peale laskumise moodul, kui ka siis kuu orbiidile jäänud moodul olid Kuu tagaküljel, siis nendel oli raadiovaikusmaaga, et siis nad olid äärmiselt üksildased inimesed. Ja see on jah, rutiinne kõigi apar kuu ümber tiirutavad aparaatide puhul, et, et läbi kuu ei kostu midagi. Ja mõnes mõttes on see hea ka jällegi. Et, et just nende samas tegi see just sellesamase hiinlaste kuu missiooni. Noh, kontekstis et sellel kuunduril siis ütleme on olemas peal pikalaineline raadioteleskoop. Ja maa pealt ei ole noh, pikemaid lainepikkusi kui umbes 30 meetrit lainepikkusega laineid ei ole võimalik. Kosmosest üldse kätte saada, sest Maa ionosfäär peegeldab neid laineid. Ja teisest küljest on jälle see, et, et maa nii-öelda noh, väga lahe ümbruse lähiümbruses on igasugust müra on väga palju. Nii et kuu on selles mõttes ideaalne koht, mis blokeerib maalt tuleva raadio sodi nii-öelda ära ja on võimalik kosmost uurida sealt. Selleks nüüd muidugi, et siis hiinlased saaksid oma kosmoseaparaati, mis parasjagu Kuu tagakülje kohal on hästi juhtida, selleks natsid viisid eelmise aasta mais kuu orbiidile või orbiidile ümber kuu siis veel eraldi satelliidi, mis paigaldus sinna või siis jäi, jäi sellisesse punkti, mille nimi on siis lagransi punkti ja see tähendab siis seda, et see on just täpselt sellises kohas, kus tal on ühe üheaegselt võimalik siduda, et pidada nii maaga ta nii-öelda siis nagu näeb maad, kui ka siis näeb kuu tagakülge ja selle kaudu siis seda change nelja juhitigi ja see jõudis, nagu öeldud õnnelikult siis kuu pinnale, täpsemalt Kuu tagaküljele, kus ta siis asub ühes kraatris fon karmani kraatris ja sealt Change nelja pardalt, siis omakorda tuli välja ka kulgur nimega juttu, kaks need, need hiina, need satelliitide ja siis kulgurid, kõigi nimed on sellised üsna peenendada mütoloogiast võetud. Changee on siis hiina kuujumalanna järgi nime saanud, juttu tähendab nefriitjäneseks üks selline juttu on juba kuu peal olnud, hiinlased on saadetud ka, aga too oleks siis millalgi ikkagi rikki, nii et praegune on siis juttu kaks ja siis eriti peene nimega on tegelikult veel see satelliit, mis on siis seal orbiidil või seal lagransi punktis. Selle nimi oli siis kliendid jao, mis tähendab midagi seoses Harakate sildadega või midagi taolist ka kusagilt mingisugusest rahvapärimusest jälle võetud, aga üks huvitavaid selliseid katseid, Sa rääkisid siin Tõnis raadioteleskoobist üks huvitavaid katseid, mis võib olla paljudel eestlastel ka südame põksuma paneb, kuna me oleme ikkagi kõvad sellised aiamaa ja potipõllundus inimesed ja paljudele kindlasti ka suuremad põllud oli siis see, et selle sondi pardal oli selline spetsiaalne kapsel, milles olid siis igasuguste erinevate taimede seemneid, sealhulgas oli ka siis karta tuli seemneid, nii et põhimõtteliselt iirlased viisid esimesena ikkagi päris kartulid. Kuule, ma ei ole kindel, kas Apollo missioonidel oli seal kuumooduli, sest no võib-olla oli ka kartuliputru kuidagi kuidagi pulbestatud. Aga nemad viisid siis sinna jaam karta tule idia, siis äädikakärbseid nad viisid sinna puuvillaseemneid igasuguseid selliseid asju väikeses konteineris, et vaadata siis kas need suudavad seal idanema hakata ja kas tekib äkki selline väike ökosüsteem, kus siis taimed toodavad, eks ole nendele äädikakärbetele hapnikku ja noh, siis kõik hakkab toodud hõlmitsema. Selgus, et tõepoolest kuu peal hakkaski mõnda aega hiljem pärast maandumist seal kapslis üks väike puuvillaidu idanema, aga see suri üsna kiiresti. Aga noh, mingisugune alguses on siiski tehtud. No just et raskel ajal asi seegi. Aga aga jah, et siis kui kuu seal tagaküljel saabus ehk siis kuul noh, teatavasti ei ole seda tumedat külge nagu seda mõnikord üteldakse, vaid q kõik küljed üldiselt saavad enam-vähem sama palju valgust nii-öelda ühe kuu jooksul. Ja, ja siis, kui saabub, siis on see Kuu pindmurru külm. Nii et, et see päevane aeg kestab seal tsirka kaks nädalateks. Et siis selle ajaga jõudis tõesti noh, iseenesest on see huvitav, et, et ainult seesama puuvill siis Puuvilla seeme läks kasvama ja et, et need teised ei läinud, mis võib-olla ütleb midagi selle nii-öelda kosmilise kiirguse ja noh, selle keskkonna kohta seal ka. Et noh, igatahes jah, see nii-öelda eriti just pikkadel kosmosereisidel ja, ja, ja mingisugustel noh, kosmosebaasides on, on see nii-öelda oluline ühel hetkel, mida kaugemale minna vaielda, et just, et oleks võimalik omale süüa ja noh, võib-olla ka siis hapniku tekitamist nagu kohapeal nii tekitada. Ja ütleme, kui sa oled ikkagi väga pikal kosmoselennul ja sul on maa pealt kaasa võetud värske salat, mis kusagil potis kasvav, eks ole, ja on plaanitud sinna kasvama mitmeks kuuks ja ühel hetkel sa lihtsalt tõesti siis kosmilise kiirguse või millegi läbi kukub. Ega situatsioon on päris karm. Jah, nii on. Aga mis nüüd puudutab veel seda change siis tegelikult ju kui saabus öö, ainult ei väsinud ära see õnnetu puuvillataim, vaid ka juttu pakkis ennast selleks ajaks siiski magama, sellepärast et tollel ei ole kusagilt ta siis ikkagi päikesevalgusest, mis langeks paneelidele. Sest et päikeselt saadava energia abil see nefriitjänes või juttu siis seal Kuu pinnal ringi hüppab, aga nüüd on ta jälle üles ärganud, ma vaatasin, et olen ka oma selline spetsiaalne Twitteri konto, kus ta üsna nunnu moel oma tegemistest siis rajatav ja ja nüüd on ta siis tõesti jah, jälle üleval. Kusjuures seesama sangee neli tegelikult siis mõõtis ka kuu peal senini kõige madalama temperatuuri mis oli miinus 190 kraadi Celsiuse järgi üsna krõbe. Et päris krõbe jah, et selline, et no see ilmselt ei ole nüüd küll päris rekord, et noh, nii-öelda koha peal ei ole küll mõõdetud, kõige pole käinud mõõtmas. Aga noh, arvatakse, et nende kuu vooluse piirkondades alates kraatlejates puhub põhja päike, kunagi ei paista. Et, et seal võib-olla noh, nii-öelda mõned kraadid üle absoluutse nulli isegi ainult temperatuur, aga noh küll sinna ka jõutakse seda uurima ja mõõtma kuulama uudist, uusi rekordeid, uudiseid. Üks asi veel, mis nüüd seoses selle change missiooniga on ja mis on samuti selline põnev vaatamine, on siis vast see, et nüüd Õnnestus teha siis selline too, mille peal on näha siis Kuu tagakülg, mida noh, nagu öeldud, maalt kunagi näha ei ole, mille peal on Kuu tagakülg ja sealt Kuu tagakülje tagant või noh, kuu tagant, mis seal siis tagakülje poolt pildistatud paistab ka tilluke maa seesugust fotot varem kunagi tehtud ei ole ja nagu ma aru saan, selle pildi autoriks on siis toomsatelliit, mis on seal lagransi punktis. Ja et see sama releesatelliit mida kasutatakse sangee neljaga ja kulguriga sidepidamiseks. Et need punktid on jah, sellised kohad, kus mingisuguse kahe taevakehasüsteemis on nende kahe taevaga keha külgetõmbejõud võrdsed. Ja, ja see nii-öelda maa ja kuusüsteemil Agransi teine punkt asub siis maalt vaadates teisel pool kuud. Ja see on, need on sellised kohad, kus nii-öelda kuhu noh, nii-öelda kas punkti või selle punkti lähedusse pandud kosmoseaparaat võib seal noh, nagu pikka aega paigal olla. Et mitte, neid kasutatakse siiski just niukses sidepidamiseks sidepidamisteks enamasti ära. Ja selle relee satelliidi peal on kaamerad, mis siis vaatasid ka kuu ja, ja maa poole ja noh, mis on nagu niisugune natukene ka märkimisväärne on see, et, et tegelikult selle pildi noh, nii-öelda tegid ja, ja laadisid alla raadioamatöörid noh, siis inimesed siis, kelle, kelle hobiks on raadiosidepidamine. Nad muidugi kasutasid selleks võrdlemisi suurt antenni, et, et see on üks vana raadioteleskoop mida nad selleks Brookisid, aga noh, saavutus sellest hoolimata Ja pilt on tahe, järgmine külaline, kuule, kes siirdub või missis siirdub, on sootuks erinev praegu siis nagu öeldud hiinlased või siis hiinlaste seadmed askeldavad Kuu tagaküljel, aga need mõned aastad tagasi oli mäletatavasti üks selline programm käimas, mille nimi oli siis Lunar yxpris, seda korraldas Google. Ja see oli siis niisugune justkui võidujooks kutsuti siis ettevõtteid üles, et valmistage selline kulgur, mida on võimalik kuule toimetada ja ülesandeks oli vist see, et kui ma mingi teatud arvu meetreid tegema pool kilomeetrit jah, pool kilomeetritest. Ja no programm lõppes siis sellega, et muudkui järjest pudenesid kõik need ettevõtted sealt sellest võidujooksust välja lõpuks siis keegi õigeks ajaks või siis tähtajaks selle asjaga hakkama ei saanudki. Yks broice. Pudenes nagu läbi kukkus läbi, pudenes kokku, aga paljudel ettevõtetel tegelikult oli juba suur tükk tööd tehtud ja nii ka siis. Ühel Iisraeli ettevõttel nimelt on siis nüüd iisraellastel juutidel plaanis saata juba sel kuul, nagu ma aru saan kuu poole SpaceXi raketi turjal teele niisugune maandur, mille nimi on siis BRS-i ja see peaks olema siis ka niisugune. Niisugune seade nüüd mis on justkui murdepunkt kosmoseuuringute osas, selles mõttes on tegemist on sellise noh siis eramaandur. Juurdeehituse peale just, et, et seda, seda ei ole varem tehtud selleks, et, et mingisuguse erafirma kosmoseaparaat laskub kuhugile teisele taevakehale ja veel rohkem. Et kui selles Google'i Q x PRIZi nii-öelda võistluses oli see tingimus, et, et sinna see kuu peale saetud noh, aparaat peab olema võimeline liikuma seal 500 meetrit siis selle juutide näide kuunduri seal ei ole kulgurid peal, eks noh, nagu see jutu või, või, või olid venelaste kuukulgurid varemalt. Et, et see on hoopis midagi teistmoodi, see hüppab seal põhimõtteliselt rakettmootorite jõul ringi. See meile pisut nagu neid satelliite, mis saadeti hiljuti jaapanlaste poolt sinna selle asteroidi, pealegi. Või midagi sarnast, kuigi seal osad olid nemad liigutused ennast noh, nii-öelda piltlikult hoorattaga, eks veeretasid ennast ringi. Aga, aga, aga see on ikkagi selline noh, nagu ma ei tea, kolmanda planeedi saladuses. Et, et ikka pannakse rakettmootor käima, tõuseb nii-öelda pinna kohale, lendab natukene edasi ja siis laskub uuesti pinnale. Selle selle kõige juurde sobiksid nii hästi need point Poing, saundid, kui ainult kuu veel midagi kuulda oleks. Täpselt nii et, et jah, et iseenesest on see jah nagu sihuke päris päris nagu noh, nagu huvitav, huvitav asi ja ma väga hoian pöialt, et et see nii-öelda õnneks läheks neil, et see on ikkagi päris päris nagu niisugune noh päris suur samm edasi. Et noh, seda on ju kogu aeg proovitud kogu aeg proovitud, noh nii-öelda noh, viimastel aastatel viimase aastakümne jooksul nii-öelda saada sellist tulemust, et ka erafirmad kosmoses tegutseksid maa lähedal tegutsed tegutsetakse usinalt. Kas või seesama SpaceX, eks ju, on ju täpselt samamoodi täiesti erafirma ja noh, nad, neil läheb ikka väga hästi, et ma arvaks Ja aga teisele taevakehale laskmine, see on siiski midagi sootuks muud. Selle kuu jooksul, nagu ma aru sain, peakski siis juba start toimuma, nii et neid uudiseid peressiiti kohta peaksime kuulma juba üsna varsti. Keeles praegu enamus keelest. Venest. Kare. Puust ja punaseks. Raadio kahes saates puust ja punaseks on täna teemaks värsked Kosmose uudised ja stuudios on Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja tegelikult võib öelda, et see saade on tänasesse päeva kaheksandasse veebruari just selle poolest hästi sattunud, et huvitavaid kosmoseteemasid huvitavaid kosmoseuudiseid ongi viimasel ajal ja selle aasta algusega päris mitmeid tulnud. Kui me siin rääkisime eelmises saatelõigus sellest, et hiinlastele õnnestus siis Kuu tahaküljele kuundada kuundur nimega John G neli ja lisaks sellele siis ka tolle pardal olnud kulguri juttu kaks siis nüüd siirdume Päikesesüsteemi tõelistele äärealadele. Kuigi need äärealad ei ole päris võib-olla üheselt, et väga selgelt defineeritavad, aga seal toimus midagi väga põnevat, vot just nimelt siin aastavahetuse kandis nimelt Sonjoraisans teeneline Sonny horisondist, mille tegemistest me oleme siin saateski palju rääkinud. See kosmoseaparaat saatis meile siis esimesed sellised suurepärased pildid Pluuto, Pluuto, kaaslasest, Saronist ja veel teistestki pisikestest kuudest, mis seal ümber ludes Aroni tegutsevad, Juhan raisanud, nüüd siis möödus esimesel jaanuaril jälle siis pidulikult aastavahetusega ühes rütmis sellisest ülikaugest taevakehast, mis asub siis Kuiteri vöös, mille nimeks rahvalikus nimeks Ultima Thule. See ei ole küll pandud siis tuntud eesti rokkbändi järgi, vaid ikkagi inimeste poolt, kellel kardetavasti sellest aimugi ei ole, aga aga saavutus kui selline on põnev selle pärast tolle Ultima Thule kohta, siis enne seda, kui nihu raisans sellele ligines spekuleeriti, et missugune see olla võib. Oma välimuselt arvati vahepeal, et see võib olla tegelikult mitte ainult üks selline pisike taevakeha, vaid hoopis, kas missis tiirlevad ümber ühise massikeskme. Lõpuks selgus, et sel juhul haisen seal midagi sellist üsna veidrat. Noh, võib öelda, et ta meenutab natuke nagu, nagu kaunas olevat kahe pähklid maapähklid, eks ole, ongi kaks sellist või, või siis nagu võisid nagu ebasümmeetrilised hantlid või midagi taolist. Et need ongi kaks sellist kosmilist kivi, mis on selliseid pisikesi jätke omavahel ühendatud. Aga mis on selle selle Ultima Thule puhul oluline on see, et need väikesed taevakehad, mis seal väga-väga kaugel, kuid vöös samuti ümber päikese orbiidil on seal teisel pool Neptuuni. Need taevakehad on hästi vanad ja nende uurimine võib meile siis anda infot selle kohta, kuidas päikesesüsteem kunagi ammu tekkis. Ja see kupperi vöö noh, nii-öelda objektid, niimodi nimetataksegi neid, et kui prevee objektid, et nad võiksid olla, aga noh, ega seda ei ole nüüd varem nagu ei olegi ju teatud et võiksid olla võrdlemisi sarnased näiteks komeetidega. Et need komeedid, mis tulevad noh, nii-öelda meie päikesele lähedale kuskilt päikesüsteemi kaugetest äärealadest no seesama komeet, mille juures käis aparaat Rosetta siis Tšurajoomav ja, ja keerasime enko jahed, mis nägi väga sarnane välja, nagu see see Ultima Thule. See kuju oli ka siuksest koosneb nagu kahest tükist, eks ja, ja noh, praegu jah, nii-öelda tundub, et arvatakse, et seesama Ultima Thule ongi tegelikult kaks mingisugust väiksemat sihukest. Planeeditekke noh, siukest alget või, või, või taevakeha, mis on seal kaugel-kaugel, kui perevöös üksteisega väga aeglasel kiirusel kokku põrganud ja kokku jäänud niisugune umbes üks kahele umbes on nagu see nende taevakehade läbimõõtude suhe jämedalt, eks, et, et sihukene niisugune kaks, kaks umbes ümara kujuga, tegelikult kaks siukest kartuli kujuga sihukest nagu tüki. Ja nüüd, kui siniraysons lendas sellest Ultima Thulest mööda päris need kõige lähedamal tehtud pildid umbes 6700 kilomeetrit, ainult sellest Ultima Thulest. Et sealt on tegelikult näha, et selle selle Ultima Thule pinnavormid on tegelikult noh, nihukesed päris nagu mitmekesised. Et noh, kui kaugelt nii-öelda vaadati seda, siis siis nähti seda üldist kuju aga just selle möödalennu juures seal valguse-varju mäng tõi, tõi välja ka palju sihukesi huvitavaid pinnavorme, nii et, et noh, on täiesti nagu aru saada, et et millise kujuga nagu see taevakeha on. Aga siiski need pildid, mis meieni praeguseks jõudnud on, sealt jõuab infomaale on muidugi väga-väga kaua, eks ole, just inimestelt, sest et tõesti raisanud siia siis need kultuuriobjektid on nii kaugel. Need praegused pildid siis, mis meil ikkagi käes on, ei ole veel need kõige paremad me neid, selliseid kõige etemaid fotosid sellest taeva käest peame ikkagi veel mõnda aega ootama. Nad tulevad ja hästi nii-öelda aeglaselt, et noh, hinnanguliselt see kiirus on umbes 500, bitti sekundis, nii et noh, kui siin kuulajad mõtlevad, et milline on nende internetiühenduse kiirus, siis noh, see on ikka hoopis midagi muudeks. Jaa. Selle tõttu see kogu andmete kättesaamine plaanitult võtab aega järgmise aasta septembrini. Ja noh, peale seda sellest Ultima Thulest möödalendu oli tegelikult Juhan raisanud, mõned, umbes umbes paar nädalat oli päikese taga, nii et temaga ei olnud võimalik maa pealt sidet pidada, aga nüüd on ta jälle päikse tagant väljas, nii et andmete allalaadimine jätkub. Ja noh, sihukesi hetkel ma isegi noh, et ma vaatasin, et tõesti, et et ei olegi väga palju paremaid pilte sealt Ultima Thule juurest kätte saadud. Et nüüd järgnevad eelmisel siis ka suurema lahutusega värvilised pildid. Ja, ja noh, võimalik, et, et siis veel nagu järgmiste mööda lennufaaside pildid, kui neid, kui neid seal on, et, et seal, NASA kodulehel oli terve ports toora pilt, kus oli kus oli näha suurepärast kosmilist pimedust. Et et ilmselt siis kogu aeg, see kaamera ei, ei olnud siiski seal Ultima Thule poole pööratud, et et ma ei tea siis, kas see oli noh, nii-öelda nagu plaanitult või noh, et, et nii, nii nii lihtsalt, et oligi või, või oli selle Ultima Thule täpse asukoha ebatäpsused näiteks tingitud? Ja huvitav küsimus on muidugi see ka nüüd, et Johnson nüüd Ultima Thulest mööda jõudnud, eks ole ta seal kusagil vöös kui pere või on siis see teispool Neptuuni asuv piirkond, kus on väga palju selliseid väikesi Planet hoida ja muud kiviprügi ümber päikese purjetamas orbiidil. Nüüd on üks huvitav selline teema selleni raisanud siia edasise käekäigu ja paljude minevikku kosmoseaparaatidega koos, mis on tõstatatud siin täiskomisjonist, et kui palju on meil nüüd selliseid väga kaugele jõudnud inimese ehitatud seadmeid, mis on jõudnud tähtedevahelisse ruumi, see siis tähendab, et nad on jõudnud päikesesüsteemist välja, kas juhu raisanud? Tema on ikka veel päikesesüsteemis ametlikult, kuivõrd kupperi öö on Päikesesüsteemi osa, eks ole. Ja see tegelikult see päikesesüsteemi vägistamiste välja jõudmine, see on noh, nagu ikka öeldakse definitsiooni küsimus just et kui perevöö kahtlemata on Päikesesüsteemi osa kupperi, ulatub päikest ühtegi päris kaugele, et, et niisugune mitu 1000 astronoomilist ühikut Jah, ja kui arvestada, et eks ole, et maa ja päikese vahe on üks astronoomiline ühik, siis see on ikkagi väga-väga-väga palju. Just ja, ja peale seda on noh, nii-öelda arvatav õpikorti pilv kust tulevad komeedid meile ja isegi arvatakse, et, et see Effecordi pilv ulatub umbes 100000 astronoomilise ühiku kaugusele kus on tegelikult rohkem kui üks valgusaasta. Et, et see, noh, see on umbes poolteist valgusaastat. Nii et, et see on päris kaugele ulatab. Aga, aga nüüd see, kuidas nii tihtipeale nüüd käsitletakse seda noh, nii-öelda päikesesüsteemi ääreala on siis ka see, et kui kaugele ulatub päikese mõju Päikese mõju päikesekiirguse mõju, siis ütleme, päikesetuule mõju. Ja siis just nimelt ja tõepoolest siin mõne viimase aasta jooksul On olnud neid noh, nii-öelda noh, uudiseid ja nii-öelda avastusi ja noh, nii-öelda teadaandeid, et Voyager üks ja Voyager kaks noh, jõudsid siiski tähtedevahelisse ruumi. Ja nii-öelda ületasid siis sellise nii-öelda piirjoone, mida nimetatakse heliopausiks ehk heliopausi on siis see koht, kus kohas need päikesetuul ja noh, meie galaktika sees olev kosmiline kiirgus on noh, nii-öelda omavahel nagu tasakaalus. Et väljaspool seda helia pausi saab siis võimuse tähtedevahelise ruumi, kosmiline kiirgus See käib siis sedasi praktiliselt, et tõesti, kui maale jõuavad mõne kaugele jõudnud kosmoseaparaadi pealt saadetavad andmed, nagu siis eelmise aasta novembris oli Whitšer kahe puhul siis täpselt nii ongi, registreeritakse päikesetuulemõjude ma plaatidele on, on lõppenud ja siis loetakse, et okei, nüüd on jõudnud tähtedevahelisse ruumi, kui me just äsja defineerime seda heliopausi siis kui päikesesüsteemi piiri, aga kokku siis neid selliseid seadmeid, kui need selle juurde korraks tagasi tulla peakski olema, vist siis. Viis võib vist öelda teel neid, neid, mis nii-öelda kandideerida sellele noh kuidas siis. On jõudnud või jõud maas? Jah, just et on, et neid, neid on, neid on kokku viis jah, et, et pioneer 10 11, mis on noh, nii-öelda kõige esimese lendudel just just, ja siis on vaja Tšereid, Voyager üks ja kaks, mis siis nüüd on noh, nii-öelda jõudnud sellest heliopausist läbi ütlema ja New Horizon, mis siis suundub kasina poole. Aga, aga jah, et paraku on, paraku on niimoodi, et, et raisans siiski läks teele nii palju hiljem, et, et ta lahkub ka ikkagi võrdlemisi pika aja pärast sellest või noh, läheb sellest heliopausist läbi. Et kui see heliopaus on umbes samas kohas kui vaja Tšereide puhul, siis noh, seal 30 aasta pärast jämedalt. Umbes niimoodi asjast politseile, eks ole, ju, startisid 77 mõlemad mingi nädalase vahega võist jumala raisanud, kas oli 2006 äkki ja siis pioneerid, need olid veel natuke varem, nendega muidugi enam sidet ei ole, need lendavad kusagil täiesti omapäi või siis liiguvad. Aga samas on täiesti side olemas, kuigi päris kõik need algsed, seal nendel enam ammu ei tööta. Just ja, ja noh, tegelikult mille koha pealt ollakse üsna põnevil, on siis see, et, et kui raysons jõuab sealt heliopausist läbi siis tema pardal on olemas ka hoopis teistsuguseid mõõteinstrumente, muuhulgas peaks olema võimalik tema abil mõõta tähtedevahelise tolmu noh, nii-öelda koostist senimaani ei ole, ükski aparaat ei ole olnud võimeline tegema, et et see, et see on, see on nagu päris huvitav noh, nii-öelda ütleme, galaktikate arengu ja noh, üldse ka tähtede ja nii edasi arengu seisukohalt. No mine tea, võimalik, et, et sealt leitakse midagi põnevat, mis võib kuidagimoodi vihjata aga nii-öelda elu toetava materjali levikule, et universumis veel meie galaktikas No ja tähetolm on see, millest me peaksime, me oleme ka ise kõik tehtud. Just nagu öeldakse, et mis see siis on ikkagi täpselt? Kuula traadi kahte saade on puust ja punaseks, täna räägime kosmosest stuudios Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma nüüd liigumegi järgmise teemaga kosmilises mastaabis ikkagi oluliselt kaugemale. Seni kõneldud asjadest. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, me räägime täna kosmosest, stuudios on Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Ja järgmine uudis puudutab meie kodust galaktikat linnuteed ja selgus siis, et Linnutee ei ole päris selliste ideaalsete proportsioonidega, nagu võiks siis kujutleda, et selline ilus ühetasapinnaline spiraalgalaktika kusagil kosmoses vaid vastupidi see ketas on ikkagi nurkadest just nagu vähendunud või midagi sellist, nagu oleks nagu oleks mõlkis või siis või siis nurgad oleks ära käänatud mingisugusel põhjusel. Tõnis, ma saan aru, et sa tegelikult iseenesest midagi väga haruldast ei ole, et, et galaktika, kui selline ei ole ideaalsete proportsioonidega ketas. Täpselt nii ongi, et galaktikate loomaaed on päris kirju. Nad on kujude mõttes, on neid väga-väga erinevaid ja kui ka seesama nii-öelda galaktika ketta kujusn getos, galaktikaid, galaktika kettavääne on võrdlemisi noh, levinud niisugune nähtus, et isegi umbes jämedalt pooltel galaktikatel võiks, võiks arvata, et on, on see olemas erinevatel galaktikate erineval määral. Ja, ja kuidas seda võiks ette kujutada, on siis niimoodi, et jah, et kui ideaalne käsitlus, nagu sa ütlesid, eks, et meil on nagu niisugune üks nagu tasand milles siis natukene üleval ja allpool on on siis galaktika ketast keskel on siis galaktikas tuumaosa ehk mõhn must auk. Jah, ja kus sees on must auk. Siis tegelikult on jah nii-öelda, et see ketta üks äär või serv on nagu on nagu sellest noh, ideaalis natukene nagu noh, ütleme mingisugused suvalised suunad madalamal ja teine vastasserva kõrgemale, eks. Ja kuigi seal kosmoses ütleme, üleval ja all selliseid mõõtmeid ju ei ole. Defineerime kuidagi lihtsalt üleval, üks on üles väänatud, teil on alla väänata. Just ja, ja seal siis tegelikult ka linnude puhul see ei ole nagu päris niisugune uus avastus selles mõttes et linnude gaasiraadiovaatlustest oli teada, et see gaas, noh, nii-öelda paikneb galaktikas kah niimoodi väänatud kujul kätte, aga aga, aga see uus avastus nüüd, mis on ka hiinlaste poolt tehtud nemad uurisid siis pulseeriva tähti cheffeida pannes kokku hästi mitmetest erinevatest siis andmehulkadest, kataloogidest, nii-öelda tsehhide asukohad kasutades ka infrapunaandmeid, mida varem ei olnud väga olemas. Jah, selle infrapunaandmetes on siis lihtsalt näha ka läbi tolmu neid tähtajaks ja saadi seal üle 1300 Tseeeffeiidi. Nende, nende nii-öelda eripära on see, et nende kaugusi on võrdlemisi täpselt võimalik määrata, sest nende Fušeerimise periood ja nende heledus see nii-öelda noh, tähe enda heledus need on päris hästi korrelatsioonis selle noh, nii-öelda põhjal on siis võimalik hinnata nende kaugust noh, mõneprotsendise täpsusega noh, ütleme viie protsendi täpsusega, mis on väga hea tulemus siis nii-öelda kandes need nii-öelda galaktika sihukesele Cartesiuse koordinaadid või ristkoordinaatide nii-öelda kaardile siis nii-öelda siis loodeti tuvastada uusi spiraalharusid või kus kohas meie galaktika spiraalharud täpselt nagu noh, nagu on seal kosmilises ruumis. Aga hoopis avastati, et Chefiidid on, nad paiknevad galaktikas just nimelt niukses nagu väänatud ketas. Et mis siis on jah, esimest korda selline noh, nii-öelda noh, näppude peal näitamine ja nii-öelda kanooniliste või tavapärast astronoomiliste vaatlustega, et, et jah, meie galaktika kettas on kah nii-öelda kergelt pöördes. See iseenesest see teave meie galaktikaga on need niisugused lood, see on lihtsalt fakt, eks ole, mida astronoomid šamphak teatavaks võtta. Aga sellest nagu mingisuguseid fundamentaalseid uusi selliseid ümbermõtestamise ju ei tulene. Natukene siiski on, sest alati, kui mingisugust asja avastatakse, siis ju tekib see, et, et jah, et nüüd on niimoodi, aga miks miks või kuidas ja, ja vot need küsimused, et kuidas selline nii-öelda väänatud ketas tekib või miks ta on selline. Siis mis selle põhjused on siis seda proovitakse selgitada noh, on erinevaid võimalusi, nii-öelda hüpotees on õige mitmeid ja meie Linnutee puhul on neid erinevaid hüpoteese lihtsam kontrollida kui paljude kaugemate galaktikate puhul. Sest nii-öelda need võimalikud mõjutajad on meile lähemal osal juhtudel lihtsamad mõõta või juba mõõdetud põhipõhjuseks selle väänatud ketta põhjuseks arvatakse näiteks, et et ketta erinevad osad oma noh, nii-öelda gravitatsiooni ja ka liikumisdünaamikaga mõjutavad 11 samamoodi, et võivad olla. Et meie galaktikakaaslased on selle põhjuseks nagu maga, Elashi pilved. Või siis meie galaktikat ümbritsev meie galaktika halo noh, liigub teistmoodi kui meie galaktika siin sees. Et need kahe, kahe nii-öelda selle süsteemi teljed ei lange kokku, eks, et, et see, noh, kõik need, need võivad kõik oma panuse anda, aga eks siis nüüd täiendavad uurimised annavad, annavad selgust, et mis need, mis need, nagu täpset põhjused on või kui suur ühe või teise nii-öelda mõju panus sellesse asja. Galaktikate vahel ei anna meiega tänase saate viimases lõigus ja räägime mõne hetke pärast siin raadio kahes ühest huvitavast väga-väga vanast pisikesest galaktikast, mis juhuslikult avastati meie enda, kui nii võib öelda kosmilisest naabruskonnast. Raadiojaam on raadio kaks, saade on puust ja punaseks ja täna, kaheksandal veebruaril on meie jututeemad kosmilised stuudios on Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja meie viimane teema. Sellega käsitleme ühte avastust mis täiesti juhuslikult, noh, väga palju asju on maailma teadusajaloolased muidugi juhuslikult avastatud mõned neist väga-väga märkimisväärsed, mõned võib-olla siis selliseid pisema tähtsusega. Aga nüüd selle avastusega ma saan aru, on asjad nii ja naa, et Hubble'i kosmoseteleskoobi abiga avastati üks väike galaktika ka, millele anti nimeks Vediin üks ja see ei asu meist nüüd kosmilises mõttes liiga kaugel, võisid galaktilise mõttes liiga kaugele, on umbes 30 miljoni valgusaasta kaugusel meest. See avastus iseenesest, et selline väike galaktika ilmsiks tuleb, see ei ole nagu midagi haruldast, aga Tõnis nagu ma mõistan, siis mis on selle avastuse juures väga eriline on see, et see galaktikasse väike galaktika pediin, üks see on ürgvana praktiliselt praktiliselt vanem olla oleks juba väga-väga raske universumi ajaloo kontekstis. Jah, et kui, kui see avastuse mõttes võiks isegi peaaegu öelda, et et jah, et, et see on lihtsalt üks üks avastus järjekordsete nii-öelda reas, et, et selliseid väikseid, väikese massiga galaktikaid leitakse küllalt tihti ka meie galaktika ümber noh, mitte just üle päeva, aga siiski siis see galaktikas Seebeedin üks asub meie suhtelises läheduses. Et noh, kui Andromeeda galaktika, mis on teine sihuke suur galaktika nagu meie linnude sarnane, isegi suurem on umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel, siis see on 15 korda kaugemal. Et natukene väljaspool meie võib-olla seda kohaliku galaktikagruppi. Ja noh, ta on niisugune hästi nõrgukene, ta on, ta on väga väikene, väikse massiga etud ja väikeste mõõtudega ja väikse heledusega. Jah, nagu selle avastuse puhul oli, et, et tegelikult Uuetika eras parvesid Hubble'i kosmoseteleskoobiga meie galaktika keras parvesid ja siis seal kerasparve nii-öelda serva taga piltlikult öeldes tähtede vahelt paistis, et seal on veel midagi kuskil kaugemal. Sellel lavastusel on nii-öelda kaks tahku, üks on see, nagu sa ütlesid, ta on hästi vana. Teine asi on see, et enamasti need sellised väiksed kääbusgalaktikad on suurte galaktikate kaaslased. Aga nüüd see galaktika tundub, et tema on selline üksildane üksildane hunt kuskil seal suuremates galaktikate eemal. Pisike üksik. Jah, just, ja see galaktika tekkis ja nii-öelda täielikult ära või nii-öelda sai täiesti valmis umbes 800 miljoni aasta jooksul peale suurt pauku. Et peale seda on seal üks ports. Võrdlemisi väikese massiga tähti, mis on ka hästi metallivaesed, et nad koosnevad, need tähed koosnevad peaaegu ainult vesinikust ja heeliumis ja noh, siis nüüd tiksuvad seal piltlikult öeldes omal vesiniku heeliumi Heilemiks põletades ilmselt veel miljardeid aastaid. Et, et jah, et just just see, et sellised süsteemid nii kiiresti on valmis saanud peale universumi tekkimist on see, see nagu niisugune huvitav osa. Ja kui mõelda selle peale, kui vana on päikesesüsteem, see oli, kas ma nüüd täpselt ei mäleta kusagil 4,5, viie miljardi aasta. Vahel no ütleme, ütleme jah, et neli pool miljardit aastat on päris hea ja, ja maa on siis mõned miljonid. Mõned miljonid ja maanmõni mõnisada miljonit aastat. Foto 4,5 neli koma kaks-kolmsada. Ja ütleme ja maanpaarsada miljonit aastat noorem. Jah, et selleks ajaks, kui päikesesüsteem tekkis, olid need tähed jõudnud seal siis juba valmis olla ja tiksuda kusagil noh, mis ta siis on kaheksa ja pool miljardit aastat, eks ole, ja see on siis, mis on siis mis seal siis peaaegu vaated, kaks päikesesüsteemi eluiga. Tõesti, päris ürgsed tegelased ja ja suutsid rahumeeli üksi kusagil isekeskis olla, siis need tõelised universumi vanurid kuni nüüd lõpuks meiena üles leidsid. Ja ja noh, seal on, seal on jah ka veel see, et et see avastus tehti Hubble'i kosmoseteleskoobiga, mis on ka sihuke paras vanur ja eks ta on ka 30 aastat umbes kosmoses olnud ligi 30 aastat. Ja noh, loodame, et ta veab 30 välja, sest sest ega ega teda väga kauaks ilmselt enam ei ole. Aga, aga äkki, ja äkki tuleb selle Hubble'i kosmoseteleskoobiga veel palju põnevaid avastusi? Lisaks Habolile muidugi õige pea lähemate aastate jooksul peaks olema kosmos minemas ka teisi põnevaid seadmeid, teleskoope, mis töötavad juba ka uuemate tehnoloogiate järgi. See omakorda tähendab, et uuriv pilk ei kao kosmosest loodetavasti mitte kusagile ja eeldatavasti saame uuematest avastustest ka siinsamas raadio kahes saates puust ja punaseks koos Tõnisega lähemas ja kaugemas tulevikus rääkida. Täna siis, nagu öeldud, oli puust ja punaseks laiemaks teemaks kosmos. Stuudios olid Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma raadio kahest ja imelisest teadusest tuleval nädalal juba sootuks uued teemad. Mõnusat nädalavahetusi. Paagi ära teeninud, aga tol ajal oli täitsa enda viga, et. Kohe pakin oma pagasi, keera Tele2 teadetel pae siseneda enda viga, et mu juurde, siis need ei ole. Hästi. Piinama neid korralikke palju. Sinisilmne sammas tore. Kutsuv linn olemas. Tuleb ta hoopis siia, tüdruk. Jäämusi, midagi välja. Ja lõpuks on ikka. Oma oma see. Väike kõike ise teinud. Kamazi minek kohaline kaebani. Teenidele. Polegi täitsa enda viga. Mine kaeba, keel oma vara. Keera teenindajale. Ta tapeti enne meelest Vana teema juba. Kaeba. Teenindajale kõigi tuju teada, et ei panegi neid. Täitsa enda viga, et teeme kohe veneka, panin oma, keera, teenin sellega. Ei piirdu, teadetel polegi need aparaadid nendega enda viga.
