Koha päästmine Pärnu lahes on kalurite ja teadlaste ühismure. Siin Pärnu lahes 50 viiese silmasuurusega ei ole midagi teha,  sealt ujuvad kõik alad läbi. Eesti lehmad toodavad kõige odavamat ja puhtamat autokütt. Pluss on see, et eemaldatud on ka lägale iseloomulik vänge hais. Lind, kelle võimas nokk on nii peitli kui haamri eest. Sõidame Pärnu lahe jääl natuke veel ja me jõuame paika,  kus endine tippjalgpallur ja praegune rannakalur Raio  Piiroja püüab võrkude ga koha Koha on Pärnu lahe üks väärtuslikum kala kutselised kalurid  püüavad teda põhiliselt talvel ja kalastajad pigem suvel spinninguga. Mure on selles, et Pärnu lahe kohavaru on oma hiilgeaegadega  võrreldes väike ja haavatav. Populatsiooni põhiosa moodustavad noored kalad  ja on oht, et koha ei pea suurele püügisurvele vastu. Ühe leevendava lahendusena on sellel suvel plaanis  kohapüügivõrkude silma suurust muuta. Pärnu kalurid ja keskkonnaministeerium pole  selle muutusega päris ühel meelel. Sellepärast. Teadlased kalurite abiga erineva silma suurusega võrkudega katsepüüke. Seda oli selleks vaja, et ministeeriumi kalavarude osakond Proovis proovis poolvägisi nagu läbi suruda,  et õige silma suurus Pärnu lahel oleks 55. Eks me tänase päeva jooksul nagu näeme ka,  et et mis 55. võrgus on, et et siin Pärnu lahes 50 viiese  silma suurusega ei ole midagi teha, sealt ujuvad kõik alad läbi. Et praegu on 48, neli, 40, kaheksas on küll see mure,  et et palju on nagu kaaspüüki, et palju pead kalu nagu  tagasi laskma, mis on alamõõdulised. Esimesena kontrollimegi seni lubatud 48 millimeetrise  silmasammuga võrke. Nagu palutud silma järgi võiks öelda, siis et see on nüüd  kas napilt mõõdus või ikkagi pigem mõõdust väljas. Ma arvan, et see on tegelikult mõõdus, ma arvan. Mu silm, mu silm suht täpselt ütleb. Aga eks teadlased mõõdavad üle. See on nüüd see kala, mis on selle 48. võrgu 48. võrgu miinused. Palju jääb kalamudelis kala sisse. See on nüüd selline koha, mis on piiri peal. Aga siin kaeban ka kaks senti alamõõdu, et vana mõõduka  oleks mõõdus, aga uue kahe sendi ega ei ole nagu see kala,  et on nii elus, et kui see nüüd tavaliselt teeme nagu  kõrvale teise augu, et kuhu me loobime neid alamõõdulisi,  et, et see kala läheb nagu kindlalt kindlalt käima  ja elab ilusti edasi. See on surnud ja vaata sellega, kui ta suust kinni jääb  ja lõpus kaaned liikuda ei saa, et siis kala augu. Ja siis me vaatame, et kas on elusad või surnud kalad. Surnud selline pulkas ja kõva. Et laboris inimesed teada saaks, et tegemist on surnud kalaga,  ma panen siia nii-öelda suhu perfokaardi enda märgi  ja pane kotti, jalad. Viiekümnene. Järgmine silma suurus ja kohe ongi natukene nagu suurem ala  natuke natukene suurem, ilusti ilusti mõõdus. Loogiline on see, mida suurem on silma suurus,  seda, seda vähem, seda vähem kala sa saad. Et aga. Aga? Ja väiksemal on jälle see, et väiksem püüab paremini kala kinni. Aga, aga, aga palju jääb ka pisikest kala sinna kinni. Kaas kaaspüügi protsent läheb, läheb suureks. Praegu oli see, et võrgus ei olnudki ühtegi kala. Midagi tuleb siis ikkagi kirja panna, jah. Ja paneme ikka kirja, et on tühi, siis on laboris kindel nagu. Ei ole mitte midagi nii-öelda kaotatud. Kuna meil on veebruarikuu, siis ja, ja meil on selline  korralik talv, mida me ju olemegi tahtnud,  ehk et meil on paks lumi jää peal ja jää on  ka suhteliselt paks, ehk siis kala on vaikne  ja ta ei liigu, et seda on näha ka võrkude s,  et kalavõrkudes on suht napilt, et osad on tühjad  ja mõne koha peal natukene on, aga nii see on veebruarikuus. Miks ta ei liigu siis valgust on vähe või jää on paks  ja valgust vähe ja vesi on külm, et nüüd ta säästab energiat,  et kaluri jaoks ikka see põhiaeg on ikka esimese viimase jääga. Et see vahepeal on lihtsalt, et sees nad on  ja siis pead neid käima, et mõned üksikud kavad välja võtma. Noh, kui ütleme, kui esimene jää on, siis ütleme niimoodi,  et sul iga võrgu peale on 30 kala, mitte mitte üks kala. Siin on nüüd järgmine võrgu silma suurus. Mis meil on, see on see viis, viis, millest on räägitud  ja millest ongi tahetud teha uus Pärnu lahe koha püüdmise  õige mõõduvõrk või. Kui see nüüd õige suurus oleks, siis. Siis ilmselgelt me kõik juba nendega püüaksime nagu. Aga, aga elu on näidanud, et selle silma suurusega ikka  pärnu vahel sa jääd, jääd kindlasti nälga. Et see on silma suurus, on liiga suur ja sellepärast kalurid  tegid ka kompromissettepaneku nagu, et, et teha  siis viie 50 õigeks õigeks ilma suuruseks. Aga näed? Päevad ei ole vennad, eelmine kord oli siin 10 võrgu peale  üks üks koha, nüüd on, nüüd on esimese 10 meetriga kolm koha  juba käes. Mida Pärnu kalurid ise arvavad,  mida annab teha, et kohavarud paraneksid. Ega ega siin nagu mingi mustkunst ei ole,  et et eks see püügikoormus on Pärnu lahes päris suur,  et. Kui püügikoormust püügikoormust vähendada,  siis ilmselt läheks ka olukord olukord paremaks. Aga see kõik tähendab ikkagi seda, et koha on rannakalurile  väga oluline just talve talve talvekuudel. Kuna suvel suvel ja kevadel enam seda kala püüda püüda ei  saa tänu piirangutele siis talvel on ta ainukene sissetulek,  et ma arvan aasta lõikes kuskil. 15 15 protsenti kogu aasta sissetulekust on see talvine  talvine kohapüük. Kohasaak on nüüd käes, selles kotis jääb üle viia see laborisse. Ja vaadata, kas võrgu silma suurusi tuleb muuta. Et liiga väikseid kohasid ei satuks püüki. Kuidas see kalaanalüüs nüüd välja näeb? Noh, kõigepealt, kui sai kirja pandud missugusest võrgust  see kala pärineb, siis me kaalume ta ära. Kaal on siis 1061 grammi. Ja edasi, siis mõõdame kõigepealt siis selle täispikkuse,  mis on siis kala ninamikust kuni nende kõige viimaste uime  sabauimekiirte lõpuni ja see on sellel kalal lausa 51  sentimeetrit ja siis me võtame siit kala vanuse määramiseks soomuseid. Kalade vanuse määramine annab ülevaate kohapopulatsiooni  vanuselisest koosseisust. Kui populatsioonis on valdavalt noored kalad  siis püügisurve on liiga suur ja kalad ei jõuagi suureks kasvada. Ikkagi läbiv probleem olnud see, et koha on liiga noor,  see, mis kinni püütakse. Jah, ühelt poolt liiga noor, aga teiselt poolt püütakse  nii suurel määral seda koha, et sisuliselt koha kudekari Koosneb valdavalt ainult. Ühe põlvkonna kaladest, tähendab, need on kõik ainult ühevanused,  et kui see kala jõuab sellesse ikka, et ta on nii-öelda  püügisobilik ja ka seaduses lubatud püüda,  siis seda püütakse kinni ühe aastaga. Nii et sellisel juhul kohavaru väga ei saagi nagu taastada absoluutselt? Mida vähem põlvkondi on populatsioonis, mida vähem põlvkondi  on kudekarjas, seda haavatavam on varu. Sest et kui tuleb üks põlvkond, mis on väga nõrk,  see võib terve varu praktiliselt kokku kukutada,  et siis võib juhtuda selline lugu, et, et kudejaid ei olegi  üheks aastaks. Nüüd on siin mõõtmise laua peal need kalad,  mis on väiksemad kui alammõõt. Nende võrkude silmasammu suurus on 48 millimeetrit  ja see oli võrk, millega seni võis Pärnu lahes koha püüda,  aga seda tahetakse muuta. Paneme siis ta kaalu peale vaatame. No siit on kohe näha eelmistega võrreldes,  et see on 579,6, see kala on ju oluliselt väiksem kui 55-st  silmasammuga ja 50. tes olid Ja ja see on selgelt alamõõduline. Kala pikkuseks on 42,2 sentimeetrit ja lubatud kala pikkus  praegu oleks siis 46. Katsepüügid peavad näitama, kas Pärnu lahe koha kutseliseks  püügiks ja kohavaru piisavaks säästmiseks sobib kalurite  pakutud 50 millimeetrise silmasammuga võrk  või hakkab kehtima keskkonnaministeeriumi plaan  ehk 55 millimeetri se silmasammuga püünis. Kui väiksema silmas mmuga võrku jääb lubamatult palju  alamõõdulisi ehk alla 46 sentimeetri äri pikkusi kohasid  siis jääb püsima ministeeriumi seisukoht. Milliseid tulemusi need katsepüügid peaksid näitama,  millise silma suurusega võrk siis kohapüügiks sobib? Sellega me siis tegeleme tõenäoliselt märtsikuuni välja,  teeme piisava hulga katsepüüke. Et saada. Võimalikult korrektsed tulemused. Ja. Jõuda siis selleni, et missugune nendest võrkudest on kõige  optimaalsem kasutada, kus alamõõdulise kala kaaspüük oleks  minimaliseeritud vähemalt seaduse piiridesse mahtub  ja samas siis oleks ka saagikus enam-vähem vastuvõetav kalurkonnale. Fossiilsete kütuste aeg on peagi läbi saamas,  sest aina enam arendatakse välja keskkonnasõbralikke alternatiive. Kas teadsite, et Eestis toodetakse lehmade väljaheidetest  kvaliteetset mootorikütust biometaani? Mangeni põllumajandusühingu 1700 lehma igapäevase  elutegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed viiakse juba aasta  aega otseteed lautade kõrval asuvasse moodsasse. Energiatoote. Mis kompleksi? Kas selline farmide jääk on tooraineks hea biometaani tootmiseks? Farmide jääk ehk siis vedel ja tahesõnnik on väga hea  tooraine biometalli tootmiseks ja sealt tuleb gaasi omajagu  ja põllumees ei kaota sellest midagi, sest meie võtame  sellest vedelast ja tahkesõnniku segust välja metaani  ja süsihappegaasi, põhiliselt kõik muud toitained jäävad  sinna nii-öelda kääritusjääki alles. Ühes aastas kasutatakse siin tehases ära 80000 tonni läga,  5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo. Need suured kääritid imiteerivad tegelikult oma omadustelt  lehmamagu kus on anneroobne keskkond ehk hapnikuvaba 37 kuni  40 kraadi sooja ja põhimõtteliselt sama bakter,  mis lagundab seda rohtu lehma maos. Sama bakter lagundab ka seda rohtu, sõnnikut meie kääritites  ja saame sealt selle metaani välja ja päevas paneme  siis kuskil 200 kuupi läga 15 tonni silo,  15 tonni sõnnikut ja sellest me saame päevas  siis nii-öelda puhast gaasi kuskil 3500 kuupmeetrit  ja üks kuupmeeter on väga jämedalt kütteväärtuse järgi sama  nagu üks liiter vedelkütust. Siit on näha tõesti, kuidas seda läga siin niimoodi keerleb  ja seal niimoodi vaikselt see kogu asi moodustub. Jah, seitse meetrit siin vee all. Jah, 4500 kuupmeetrit on seda toorainet ühes 4500 kuupmeetrit,  teises neli segajat sees ja segamist on vaja selleks,  et peale ei tekiks koorikut või põhja ei setiks nagu võõriseid,  et oleks kogu aeg liikvel ja nii-öelda bakterid pääseks kogu  aeg toorainele ligi ja kaas pääseks kogu aeg nagu välja,  nii mullidena, nii et gaas koguneb siia kukli alla,  siin on 20. Ja siit siis toorgaas läheb maa alla ja jahtub seal kondensaatvesi. Settib välja, kondenseerub välja ja siis gaas läheb edasi  puhastusse juba, kus võetakse välja süsihappegaasi. Nendes kahes sinises konteineris, esimeses on membraan  puhasti Hollandis tehtud ja see on nüüd minu teada esimene  Baltikumis Eestis ja see põhineb siis gaasimolekulide  suuruse ja eraldatud peale, kus siis metaanimolekuli läheb  ühe torusse ja, ja süsihappegaasi molekul läheb nii-öelda  teise torusse. Piltlikult öeldes ja kui enne puhastamist on metaani 58  protsenti siis pärast puhastamist on 98 97 protsenti sama  palju kui maagaasi. Sellepärast me ütleme, et biometaan kütteväärtused  omadustelt kasutatavuselt on samaväärne maagaasiga igas  vahekorras segatav kasutada igal pool, kus kasutatakse maagaasi. Kui biometaan on valmis tehtud, surutakse siia treileris  olevatesse gaasi balloonidesse. Siia mahub 5500 kuupmeetrit, mis on teha see pooleteist  päeva toodang. Siit edasi liigub see tarbijatele ja kusjuures gaasi  transportiv auto sõidab ise ka biometaaniga. Sina, kui biometaani tootja ka ise tegelikult sõidad  igapäevaselt gaasiga, kui soodne see ikkagi on? No väga lihtne arvutus näitab, et vähemalt poole soodne,  kui mitte rohkem võrreldes vedelkütustega,  et kui mul kulutab mootor 3,5 kilogrammi 100-le kilomeetrile  kilogrammi hind on ütleme keskmiselt 86 senti  siis lihtne korrutustehe näitab, et 100 kilomeetri  läbimiseks kulutan ma alla kolme euro, nii et  nii lihtne see ongi. Mõnes kohvikus maksab tass kohvi rohkem. Meie põllumajandusettevõte mangili BMOÜ juba on täiesti  reaalselt öelnud, et kui meil tankla valmis saab  ja ta hakkab järgmise sadulveokeid ostma veoks  siis ta kaalub väga tõsiselt gaasiveokite ostmist  ja see on see näide, et tegelikult kus ideaalne olekski see,  et me ei peaks isegi seda gaasi viima nii-öelda mitmekümne  kilomeetri taha tarbimise, vaid me enamus tarbis tegelikult  siin kohapeal ära oma suurte autodega, see oleks nagu veel  võit või olukord. Kui lägast on kaas eraldatud, suunatakse siia laguunidesse  ja läheb edasi põldudele väetamiseks. Pluss on see, et eemaldatud on ka lägale iseloomulik vängehais. Karmimaks muutuvad keskkonnanõuded sunnivad üha rohkem  tähelepanu pöörama alternatiivsetele kütuseliikidele. Eesti on võtnud endale kohustuse saavutada 2020.-ks aastaks  transpordisektoris taastuvenergia osakaaluks 10 protsenti  2030.-ks aastaks isegi 40 protsenti. Selleks ongi siis välja töötatud riigi poolt mitmeid meetmeid,  mis siis tarbimist ja Tootmist toetavad, et üks on siis tootmistoetus,  kus siis biometani tarnitud biometani eest saab tootja toetust. Kui see vastab säästlikkuse kriteeriumitele  ja tarbimise propageerimiseks on siis kaks meedet välja  töötatud üks siis propageerib kohalikes omavalitsustes  gaasibusside kasutuselevõttu, et siis nad võtaksid hiljem  biometaani endale paakidesse ja teine on  siis tanklate toetus, et sellega oleme siis enam-vähem terve  Eesti gaasi tanklavõrgustiku üles ehitanud. Suur osa Eestis toodetud biometaanist suunatakse ühtsesse gaasivõrku. Klient saab osta rohegaasi, makstes alternatiivenergiahinda,  nagu ostame ka rohelist elektrit. Tangitav gaas võib olla nii võrgust saadava maagaasi  ja biometaani segu osadest tanklatest võib osta  ka sajaprotsendilist biometaani. Praegu on üle Eesti avatud 14 surugaasi,  tanklat 13 on veel valmimas või kavandamisel. Oluline on, et biometaani osakaal gaasiturul suureneks märgatavalt. Pärnu linn võttis esimesena Eestis kasutusele rohegaasi  enamikes oma linnaliinibussides. Millest see vajadus tuli, et Pärnu linn? Tahab rohegaasi hankes osaleda. See vajadus tulenes kõigepealt sellest, et kui on välja  kuulutatud taastuvenergia transpordi eesmärk aastaks 2020 10  protsenti lõpptarbimisest transpordis peab olema  taastuvenergia siis kes seda siis nagu peaks ellu viima,  kui mitte meie kogu see valdkond on ju tundmatu valdkond,  millesse me sukeldume. Teine asjaolu ongi see, et see oli meie jaoks põnev. Ja kolmas asjaolu muidugi ka see, et ka Pärnus tahetakse  hakata rohegaasi tootma Paikre prügikäitlusettevõtte poolt. Ja ka see, et kohalik ühistransport kasutab rohegaasi,  see on ka nende projektidele tõukejõud. Ta annab Eestile energiajulgeoleku, aitab kaasa  jäätmetöötluse efektiivsemaks muutmisele,  esialgu vähemalt on rohegaasi puhul aktsiisivabastus. Nii et kui me ootame, et fossiilsed kütused siiski  kallinevad aktsiiside tõttu eriti diiselkütus  siis rohegaasi see lähiajal vähemalt ei ähvarda. Miks on biometaan keskkonnasõbralik? Ta on sellepärast keskkonnasõbralik, et tema näiteks  eriheide on mitu korda madalam kui tavaliselt CNGl  ehk siis fossiilsel maagaasil tema eriheide on 16 grammi CO  kahte ekvivalenti megatšauli kohta ja CNGl on  siis 69,3, et noh, mitu, mitu korda on tal eri heite,  mida madalam lisaks ta ei sisalda peenosakesi,  mis siis tavalistel vedelkütuste siis gaasil bensiini  põlemisel siis tekivad, et linnaõhk on puhtam,  ka müra on vähem gaasisõidukitel, et näiteks suured bussid  ja veokid, mis sõidavad diisli peal, kõik teavad,  et mürisevad aga kui kasutad gaasi, siis gaasisõidukid on märkimisväärselt. Vaiksemad. Eesti kõige suurem biometaanitootja asub Kundas  haavapuitmassitehase Estonian Cell naabruses. Tehase reoveest tehakse biometaani kuus miljonit kuupmeetrit aastas. Biometaani potentsiaal on Eestis aga palju suurem kui tänane tootmine. Tooret on meil nii palju, see on korduvalt,  uuri tõestatud magistritöödega, et me võiks tegelikult  asendada kogu Venemaa gaasi Eesti biometaaniga. Viimaste aastate maagaasi tarbimine Eestis on olnud  suurusjärgus 500 miljonit. Normaalkuupmeetrit ja Tallinna tehnikaülikooli magistritöös  tõestati ära, et Eestis oleks tooret kasutatavat tooret 450  miljoni normaalkuupmeetri tootmiseks, nii et suurusjärk on sama. Mis see toore siis Eestis võiks? Valdavalt ongi seesama roheline rohi, mis ei ole  siis kasutuses põllumajanduse loomasöödana  või kuskil mujal, mis tegelikult on kas kasutamata maadest  või kus lihtsalt liidetakse rohi maha, nii et  põhimõtteliselt sealt tuleb valdav osa 380 miljonit  ja siis ülejäänud kuskil alla 100 on erinevad. Näiteks suuremad kohalikud omavalitsused,  kes peavad jäätmeid koguma ja käitlema bioloogilise  jäätmetega bioloogilise jäätmetest. Räägin, et näiteks Tallinn, see oleks väga hea variant,  kuidas kohalik bioloogiline jääte kokku kogudes ära  käideldes ära väärindada, toota kõrgkvaliteedilist mootorkütust. Kui inimesed korralikult oma biojäätmeid sorteeriks,  neid jõuaks õigesse kohta, siis ka nendest saaks teha biometaani. Just täpselt, see oleks väga ilus mõte. Järgmine kord, kui sõidate bussiga, mille peal on silt rohe gaas,  siis teadke, et oma panuse on andnud sellesse kütusesse  ka Eesti lehmad. Suur kirjurähn on meie kõige tuntum rähniliik. Oma punase sabaaluse kontrastselt, musta selja  ja valgete laikudega jääb ta kindlasti silma. Eriti värvide vaesel ajal. Isaslinnu kukalt ehib ka kaunis punane mütsike. Tänu toksimisele võib need silmajäävad sulelised üles leida  nii pargist, aiast kui sügavalt laanest. Talvel hoiavad suur-kirjurähnid okaspuude ligi. Suur käbisid täis kuusk või mänd, pole midagi väärt,  kui rähnil puudub üks korralik sepikoda. Seda enam, et iga käbi jaoks uue tagumiskoha leidmine  kulutab aega ja energiat millega talvisel ajal ei tasu priisata. Sepistamise juures on suur kirjurähnidel üks kummaline komme. Pärast käbitöötlemist ei viska nad kasutud kesta kohe maha  vaid teevad seda siis, kui uus käbi juba süles. Vaatepildi humoorikas sõltub sellest, kui osav sepp on. Et toit liiga ühekülgseks ei muutuks, otsivad rähnika talvel  midagi valgulist. Mõistagi tuleb selle nimel rohkem tööd teha,  kui suvel. Puidulaaste lendab siia-sinna,  et kätte saada mõni rammus vastne või valmik. Toidupalade kättesaamiseks ei kasuta suur kirjurähnid mitte  nokka vaid pikka ja kleepuvat keelt. Kui talv üle elatud, tuleb kevadel mõelda järeltulijahnipõlvele. Pojad kasvavad puuõõnsuses, mille vanemad on neile raske  tööga valmis toksinud. Ühel soojal juunikuul jälgisin vanas metsatukas kõrguvat haaba,  milles kostus rähni noorukite lakkamatu toidumangumine. Enamasti hoolitsevad nõudlike rähnipoegade eest mõlemad  vanemad kuid selle pesakonna nõudmisi täitis millegipärast  vaid emaslind. Kui tavaliselt toovad vanemad poegadele toitu umbes kaheksa  minuti tagant siis see rähnimamma toimetas poole kiiremini. Lisaks toiduotsingutele puhastas suurkirju tihti  ka pesansust toimetades sealt välja hulganisti prahti. Mõne kuu pärast võis selles metsatukas kohata juba noori  rähme kes olid oma ema eeskujul innukalt puudel toksimas.
