Tere, mina olen Matthias ja Motaalla, rääkida natukene minu mälestustest. Kuidas Saksamaal jõulud olid? Paneme lõkked põlema ja grillime ja nii edasi ja nii on Saksamaal jõulude ka, et sa pead põhimõtteliselt, mida inimesed seal teevad. Kõik lähevad koju oma pere vanemate vanavanemate juurde ja, ja siis rullib seal see programm lahti. Aga võrreldes Eestiga on juba see aeg, kus ootad jõulud natukene teistsugune, mida ma olen tähele pannud, on see, et Eestis jõulud ei ole niivõrd komatsialiseerunud kui nad Saksamaal on ja see ei ole ka viimastele 15. aasta jooksul eriti väga palju muutunud. Ma olin just umbes nädal aega tagasi Kristiine keskuses, mitte üldse jõuludega seotud, aga aga siis ma nägin seal teisel korrusel praktiliselt kõik poed olid tühjad. Noh, mõtlesin need kaks nädalat veel kuni jõuludeni, kui see oleks Saksamaal. Need kaupmehed, mõtleksid enesetapusõjale, kui niisugust asja juhtuks. Kui ma olin teil üliõpilane ponievli koolis sellel ajal ja võib, on ja-ja kõll, Reini ääres on kaks hästi lähedal asuvad linnad. Ponnist küünini sõidab rong umbes 20 minutit ja siis mina sõitsin traditsioonilises lenne jõulud sinna Kölni jõulukinke hankida, sest seal on poetu oi kui palju ja, ja see on väga tuntud selleks, et inimesed sinna lähevad. Ma läksin rongi peale nagu alati, aga Kõime Nis juba peaaegu jõudsime sinna kõrni siis rongijuht lepikuleerit andis teada, et, et roog kõnnipeavaksalis peatu ja politsei on seda nõudnud. Ei sääselt peatada praegu sellepärast, et kesklinn on inimestest täis, sinna ei mahu enam mitte keegi, see hakkab ohtlikuks minema ja. Kus see niinimetatud shell siit see vale pool on Reini pare määr ja siis muidugi ei jäänud mulle midagi üle, et ma pidin siis jalgsi üle selle silla tagasi minema sinna kesklinna ja kuidagimoodi pugeda kuskilt nendest politsei linditest kõrvale, et ma saaksin ikka seda teha. Ühesõnaga terve linn pandi kinni sellepärast et jõulueelne ostu tunglemine läks kuidagimoodi ohtlikuks ja seda nüüd võrreldes siinsete oludega, noh, on siin ikka väga-väga rahulik enne olnud. Tehtud midagi enne jõululaupäeva, praktiliselt see tähendab kõik asjad pidime sellel ajal raat tegema, ma ostma siis jõulukuusk, sellega alustasime hommikul ja isa talle meeldisid niisugused suured kuused panna, et meil oli siis katus, halvu, mingisugune ruum, kus katuseharja oli ikka noh, kolm ja pool meetrit, neli meetrit, võib-olla isa arvas, et niisugune võiks ju sinna panna. Kui ka sinna rõdul üles tõsta ja naabritele vaatasid, et mis need hullud sealt tegema hakkavad, muidugi niisugusi hiigelkuuse jaoks ei ole ka mingid kuusejalg saadavad, pidid midagi ehitama, välja mõtlema, kuidas teda üldse püsti saada ja siis muidugi teda ehtide oli ka paras pähkel, et noh, suured suured redelid pidid olema ja väga palju ehteid, aga venelased, õed, et meil oli alati väga suur jõulukuusk oli meil mingist ajast peale ka teine jõulukuusk, sest igal aastal isa luges kuskile raamatust. Et sellel ajal, kui üldse Kuuse tuppa tuua, neil ei olnud veel kuusejalg olemas ja nad lihtsalt maal riputasid teda lae tallast mingisuguse konksuga ja talle meeldisid niivõrd, et võttis koha välja trellpuur ja puuris sinna lakke auku. Panin konksu sisse ja riputasin ka väikest jõulupuud seal üles, mis oli meil alguses väga raske ehtida, sest kuna need oksad puhuvad mäelt, sul peab olema hoopis teistsugune nägemus ja tehnika, et seda seda teha. Aga kõige suurem üllatus oli alati muidugi külalistele, kes siis tulid. Aga meile see väga meeldis ja see jäi meil kombeks, et isa. Too ikka pingsalt ära ja kui me olime juba teismelised, siis pidid ka muidugi kirikus nendesse jõuluteenistusest osa võtta, selles mõttes, et kus nad siis mängisid seda juttu, mida, mida pastor ette luges ja mina olin alati üks nendest kolmest targadest, mis mulle väga meeldis, et ta teda sealt mängida. No ja ja siis. Lõunas siis pärastlõunal, siis õhtul, ühesõnaga olid seal terve päev lapsena ja millalgi said koju ja siis tuli isaga koju ja siis kõik oli pooleni alati ja läks vägeva käivilja. Kuni selle hetkeni jagati kingitusi. Et Saksamaal ei ole. Pead kingitused jõuluvanast välja lunastama sellega, et sa luuletusi loeti, midagi, need kingitused kuuse alla pandud. See kõrge ETK-ga, see oli meil juba ju kuskil seal keskpaigal ja siis läksime, kes küll kirikus see oli viimane jumalateenistus. Ja siis koju tulles noh, et sa lihtsalt istusid perega koos ja tegid midagi midagi koos, kuni inimesed enam ei jaksanud. Ühesõnaga, mul on väga positiivsed mälestused seoses jõuludega.
