Mina arvan, mina, mina, mina, mina, mina, arva klass, Knaps räägivad. Tere, Kaia-Liisa Laura Heleni, Paul. Tere. Tänan, teine november ja hingedepäev, kus meenutatakse neid armsaid inimesi, keda meie hulgas enam pole ja nagu ma aru sain, on see kõik teilegi tuttav. No kindlasti, sest mingeid mänge nagu see, et kus sa, päästjad ei, kindlasti ma mäletan neid inimesi, kes on juba siit ilmast lahkunud üks ema hästi sõbranna tema nimi oli eine ja ta oli mulle ka väga kallis inimene, tal oli siis haigus ja siis sellepärast ta lahkus siit ilmast. Mina käin tavaliselt mälestamaskonna, mul pole aega sügisel käia. Käin Lõuna-Eestis mälestamas ühte oma vanavanatädi lainet. Ta vist lahkus meie ilmast eelmine aasta hingede vähem, ikka mälestame neid, kes on siit ilmast lahkunud, kolmanda, ka mina mõtlen nende peale ka mujal ajal, mitte ainult hingedepäeval, vähemalt nädalas korra mu enda vanaema toimetusse surma mõnikord pauh äkki mõtleb ja pealegi mõningal tuleb mul sügav mõte, lihtsalt hakkan tema peale mõtlema. Et enne mõtled võib-olla teiste asjade peale ja siis meenub see kallis kadunud inimene ka. Jah, siis saab panna näiteks küünla põlema ja nende inimeste peale õhtul mõelda. Kas kellelgi teist kodus pannakse ka küünal täna näiteks õhtul põlema, kui kõik on kodus või? Ja minu kindlasti ma rääkisin sellepärast minu ema rääkis mulle, et et siis kui mina panen küünlad vajavad siis ta nagu teavet, kuhu tulla, et, et selles mõttes, et ma panen iga hingedepäev, paneme küünla põlema. Ma arvan, et ma panen, aga pole päris kindel, kuna me oleme päris palju karjaid. Puust maja on ka. Et ma arvan, et me paneme, aga see pole kindel. Kombeks mõtleme pildiga Pets, tall Est, paneme küünlapildi võrd tähtis ja siis on selline tunne, et meiega koos. Meie paneme alati küünlaõhtul põlema ja paneme aknalaua peale, et siis nagu see inimene teaks koju tulla. Ja te olete ikka päris teadlikud ja meenutate oma jutuga ka meie vanarahva kombeid, sest et siis no ilmselt neid küünlaid pandi ka, aga Eesti rahvakalendris oli see hingedepäev üks igati tuntud päev ja oli terve hingedeaeg ja pandi lausa toitu kadunukest telearvati, et nad tulevad õhtul ja siis oli veel selline asi, et ööd ei tohtinud sel hingedepäeval ka teha ja eriti õhtul eriti tubaseid töid ja, ja lambavillaga ei tohtinud kohe üldse tegemist teha, sest siis arvati, et CD, head lambakarjale ja nii edasi ja nii edasi, et mis te neist vanarahvakommetest arvate, leidub veel terve rõdu? Need noh kombel natuke naljakad, aga noh, need võivad nii olla, kui vanasti inimesed tahtsid, neil sellised kombed oleks, minu vanaemal on ka see, et tema täitub hingedepäeval täpselt samamoodi nagu vana rahva komme ikkagi ütleb, et tema paneb Kaaemmegi toitu ja täitevõltsi tubaseid töid sellel päeval Tegajade Puurmanis ja siis seal ta aeti, teeb nende vanarahva kommete järgi, aga noh, minu jaoks on see natuke naljakas, kuna ikkagi mina sündisin siin joana. Nojah, sa oled linnatüdruk, et võib olla linnas nüüd kõiki neid asju teha, mida maal saab teha, et see päris mõeldav ei olegi, aga tõesti, see on tore, et su vanaema kõiki neid vanarahva kombeid siis niimoodi elus hoiad, tasapisi, ma arvan, kuhu te seda toitu. Köögilaua peale paneb seal hästi, paneb sinna igasuguseid no lihtsalt mingisuguseid kartuleid ja seda, mis me hingedepäeval tavaliselt toiduks teeme. Alati jätab natuke ikkagi järgi, et noh, panna need nagu laua peale. Minu arust on see ka natuke naljakas, on ka see rääkisid, et lambanahaga ei tohtinud midagi teha, sest lambakarjale ei lähe väga hästi või midagi, nii. No mina lugesin targast rahvakalendriraamatust, et lambavillaga ei tohtinud sel õhtul tegemist teha, et ilmselt kududa ei tohtinud ja igasuguseid ketrustööd olid keelatud ja aga vanasti oli ka niimoodi mõnel pool, et ega see toitmishingedele välja pandi, et ega see sinna ei jäänud, et mõni sulasepoiss selle ikka lõpuks ära sõi. Ja onu ongi kuidagimoodi, et noh, minu vend on öösiti üleval ta 20 astele, tema mängib, vahin seal niimoodi, et ja sellepärast temal on la tead, et ta nagu mõtleb, et tal ei ole mitte ükski tähtajad meelest ei ole hingedepäev ja võib-olla sünnipäevad midagi säärast. Staadium ütleb, et tema jaoks on see pandud, et see jääb järgi hommikul ütleme no kus need toit siis ka. Ja siis me ütleme nii nagu minu vennale seasid ära, ma arvasin, et see on minu jaoks. Nojah, vaevalt, et need hinged nüüd seda pahaks panevad, kui te neid kadunud inimesi meenutate, tulid nad lõbusad inimesed ka või Helen. Ja kiker sul oligi, mul oli vanaema ei, mäletan. Ma olin päris väike vida, ära suri. Siis ma mäletan seda. Me käisime ujumas ja tema oli ujumistreener. Teie vettehüppeid oleks ise ja siis ma mäletan, tahtis mind õudselt ujuma õpetada ja siis, kui ma nüüd hästi vööndis ise ütleb, et sinu vanaema läks väga uhke selle üle, aga minul, minul on vanaisa, mina kahjuks ei mäleta seda, et ma ei olnud veel sündinud siis kui tema ära. See on hästi huvitav mõelda, et kui sõbralik ta võis olla niimoodi. No mina lugesin targast rahvakalendriraamatust veel seda ka, et isegi hinge Santideks käidi, aga siis mõned jälle kutsusid neid hinge Saintega lihtsalt hingedeks ja ütlesid, võib olla sellise imestusega, et ega need miskid mardisandid ei ole, aga käidi tõepoolest kuskil mingid valged ja mustad, sellised Ürvid olid üle ja ma ei tea sellest nagu midagi, aga mardisandiks. Teie käite ja see hinge, seda tegid lapsed ei täis kasse, niuke. No ilmselt nii ühed kui teised, nagu mardisant tegi, aga Lätis olevat näiteks lõbusad hinged käinud, kes peresid. Kuskil siin ja mismoodi nad siis lõbustasid oma ideo, tegid nalja või mingeid mänge või mina ei teadnud, et kunagi käisid noh, vanasti inimesed käisid hingesantide, eks see tuleb mulle täiesti üllatusena. Siin imelik. Mulle ka mulle tuli see ka üllatusena. Aga sinu vanaema on hästi teadlik Kaia-Liisa, et kas vanaema on midagi ilmaga seoses ka rääkinud hingedepäeva kohta. Ei sellest pole rääkinud ta võib-olla mõnikord anne täidis, kui hingedepäeval küünal ära, kustub korraks, et kui mingisugune aken lahti ja siis ta rääkinud, et hinda ja kui tuli meid vaatama, et nimed alla kiiresti jälle küünla põlema panema, seda veel rääkinud. No nii, aga selle hingedeajaga seoses hakkas üleüldse mingisugune suurem ilmamuutus ka pihta, mis te arvate, muidugi eks see ilm ju aegade jooksul muutub ja ega nüüd tänagi veel niisugust pakast ei paugu, aga üldiselt kas oli mingi pöördeline aeg vä? Võib-olla läks külmemaks, hallad olid maas, spetsialistid, seal, ma arvan ka, et läks külmemaks. Tegelikult vanarahvas ütleski ka sedamoodi, et hinged vankritega tulid ja regedega läksid. Mis see tähendab? Äkki ma arvan, et nad tulid külmaga või läksid meilegi teise mai. Tulid ikka pigem soojaga vankritega läksid regedega, mis asi see regiund? Ei? Saa niimoodi vä? Aga hästi suur, sellega veeti vanasti võib-olla tänapäevalgi vast kuskil pool puid ja Eestis kui regedega mindi, siis selle ilmaga pidigi midagi muutunud olema. Ja hästi külm oli. Lumi oli smaalsest et kui saaniga minna, siis vahel olnud. Õige selline omamoodi täitsa tore päev on täna, eks ole, et tore on mõelda ju armsate inimeste peale. Ja sellepärast, et täna ongi nagu see päev, et millal on täiesti nagu mälestamine päevikut mõndadel on see väga kurb, aga minu jaoks on see jällegi hea, kuna mina, mina mõtlen, et tähele, kui tuleb ikkagi meie koju selja, ta vaatab meid, et minu jaoks on tänane päev väga tähtis ja tunnen, et ta on hinge päeval minu juures, et ma ükskord isegi nägin Unitavast hingedepäeval, et noh, Meelvatanud, kellest sa räägid? Minu ema sõbrannast, kes oli mul väga kallist nime Leela. Ja noh, ma arvan ikkagi, mul on väga tore ja väga tähtis päev on täna. No kui me vaatame kõik, kuidas Kaia-Liisa nägu on laia naeru täis, kui ta seda räägib, siis on see hingedepäev ja tegelikult ka peaaegu et üks rõõmsameelne päev, mõtleme heal meelel tagasi meile kallitele inimestele ja oleme tänulikud, et nad on meie jaoks olemas olnud. Keegi nõus, see, kas hingedel on rõõmusi suhte ka sinu enda, mõtleme siis, kui sa mõtled, et või nii, kurb, et praeguse meenutati temaga koos tore või rõõmus. Et see sõltub kõik sinust endast. Minu arvates ka. Et kui sa mõtled, et selle inimese peale, et kui ta oli sõbralik, selline lõbusalt, siis päev ei pruugigi olla nii kur, et ta on kadunud päev, võib-olla ka väga lõbus ja rõõmus. Kaia-Liisa Laura Heleni ja Pauliga ajas juttu Haldi Normet-Saarna helirežissöör on Vivika Ludvig kuulmiseni.
