Vaba. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kõigile raadio kahes on alanud saade puust ja punaseks. See on meie igareedene populaarteaduslik ülevaade uudistest, uuringutest, mis vahepeal ilmunud on, igast otsast keskendume ühele valdkonnale laiemalt. Täna on selleks teemaks või selleks valdkonnaks siis maateadus ehk mis meie planeedil toimuvad suuremate ja väiksemate arengutega seotud. Ja siin raadio stuudios on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Tervist, Jaan. Tere päevast. No ütleme niimoodi olnud tegelikult, et praktiliselt iga saade, mis me sinuga siin oleme teinud ja kus me oleme maateadusest rääkinud, et me oleme alustanud või siis vähemalt oleme mingil hetkel saatest läbi võtnud sellise nii-öelda siis viimase kliimaraporti, kuna tegelikult on ka nii, et kui otsida ütleme teadust, portaalidest kõiki uudiseid, mis on maateadusega seotud, siis sellised klimatoloog ja uudised noh, neid on umbes 80 protsenti, vähemalt mulle tundub siis niimoodi ja nad on sisuliselt muidugi kõik üsna sellised, et mustad või nukrad, need räägivad siis peaasjalikult sellest, et kliima meie ümber või noh, see kliima, millest me siin planeedil maa elame, on suures plaanis pidevalt soojenemas. Ja aasta algusele omaselt on nüüd tehtud siis ka kokkuvõtte eelmise aasta ehk siis aastal 2018 kohta. Ja see ütleb siis nii, et tegemist oli ilmavaatluste ajaloost arvestatuna neljanda, kõige soojem aastaga. Sellest soojemad olid siis 2016 15 17, aga selline üldine soojenemist trend on siis jätkumas ja see hinnang põhineb siis mitmete erinevate agentuuride andmete töötlemisel, seal on siis NASA ja USA okeanograafia ja atmosfääri analüüsiagentuur siis lisaks sellele ka ilmateenistus lisaks veel ka siis v moemaailma meteoroloogiaorganisatsioon, lisaks pani meteoroloogia agentuuri Aga ÜRO vaatluste tulemused, nii et noh, kuigi ilmselt on inimesi, kes tahaksid vastu vaielda ja öelda, et alles oli ju lumi õues ja kõik agentuurid ajavad tõlku jama. Paistab, et sellisele üldisele trendile siiski kuidagiviisi vastu ei saanud. Ülemaailmsed vaatlesin siis tehtud aastast 1880, nii et noh, päris kindlasti ei saa öelda, et tegemist oli eelmise aasta näol nüüd neljanda, kõige soojema aastaga läbi aegade, aga jah, just nimelt siis ilmavaatluste mõõdetud ajaloost saati. Jah, kui läbi aegade vaadata, siis siis sadu miljoneid aastaid tagasi oli ka meil muidugi katastroofiliselt palav tõesti, kus, kus kõik kõik mereasukad just nimelt praktiliselt surnuks keesid, ehk siis mõnes mõttes nagu ei ole kõige hullem aeg maakera ajaloo võrreldes selle ürgpuljongi ja aga mis selle selle praeguse kliimamuutuse juures hirmutab, on ikkagi selle, selle kiirus, et see on ikkagi seni seninägematu ja, aga noh, kui seda kiirust võrrelda, siis millegagi siis üldine tendents on ju olnud viimase 50 miljoni aasta jooksul näiteks, on on olnud ühtlane kliima jahenemine ehk siis inimene selles mõttes nagu on töötanud nüüd sellele sellele vastu ja umbes viie tuhandekordse kiirusega, siis meie nüüd soojendame ehk see kliima, praegune kliima soojenemine ise kiirus on, on enam-vähem 5000 korda kiirem kui kui oleks looduslik jahenemine ehk siis ükskõik millisel vähegi pikemal ajaskaalal, kui me juba lähme kümnetesse miljonitesse aastatesse, siis paistab see praegune kliimakõver äärmiselt järsuna. See tähendab ikkagi seda, et inimese selline võim ennast ümbritsevat loodust muuta. Tahes-tahtmatult on ikkagi väga. See on igatpidi suur jah, ta ei ole, ei ole täielik, aga aga hetkel tõesti see, see, et me oleme võtnud maapõuest välja sinna sinna kümnete miljonite jooksul salvestunud süsiniku siis need, need kümned miljonid aastad siis need annavad, annavad niimoodi tunda ennast. Ja olles siis tõesti kasvuhoonegaaside na atmosfääri lendunud ja teevad seal, me oleme siin järjest kiiremat siis järjest soojemaks? Jah, tõesti, ja see tähendab siis seda, et viimased viis aastat on olnud kõige soojemad ilmavaatluste ajaloo jooksul ja 10-st kõige soojemast aastast üheksa mõõdet, Nende seast on siis olnud alates aastast 2005, nii et tõepoolest trend on jätkuv manni, kes sellest midagi rõõmustavat välja lugeda üldse on võimalik, et nüüd tõesti see 2018 ei olnud kõige kuumem, nagu siin nüüd järjest läksid, et iga järgmine eelmisest soojem. Et kas sellest on võimalik midagi positiivset välja lugeda, et 2018 polnud nüüd selline aastamis eelmise soojusega üle trumpab vaid natukene nagu tõmbas tagasi, kuna see asetas sinna neljandale kohale. Ei, selles see üksikaasta ei näita mitte midagi. Et see üldine tendents on see, mis, mis loeb ja üldine tendents on tõesti täiesti selge, et kõik soojad aastat või üle üle keskmise soojad aastad on esinenud alates 50.-test aastatest, et see on, see on sellise asja puhul nagu noh, et me ju teame, kuidas aastad ei ole üldse üldse vennad, kui, kui, kui palju tegelikult varieerub aastate vaheline ilm. Ja see on selline asi, mis, mis looduslikult oleks, oleks väga, väga erinev. Et sellises on niivõrd selge seaduspärasele selles. See on ikkagi jah, fenomenaalne. Nii et ühesõnaga kõikidele neile siis ka, kes teinekord vaatavad lumehangi ja kui temperatuur kukub alla 10 kraadi, võib-olla meil siin talvel ja siis kellel tekib küsimus, et kus see kliimasoojenemine on, mul on ilus pakane akna taga katsuge näha lihtsalt natukene suuremat pilti, kuigi see võib olla päris ilmselgelt tõesti silma praegusel hetkel ei pruugi paista tegelikult laiemad, laiemad tendentsid, suuremat pikemat tendentsid on ikkagi need, mis asjana säravad. Sellised lood muidugi on igal aastal ka natukene juttu sellest, kui suur on jääkate siis Arktikas ja see on samuti üheks selliseks indikaatoriks, missugused olud parasjagu planeedil on ja nüüd mulle tundub, et selle talve jooksul on iseäranis palju räägitud just nimelt Gröönimaad katlast jääkilbist. Seda ma ei oska öelda, eks ikka Antarktise eest on palju uudiseid, võib-olla vahepeal oli nagu ma mäletan küll suurem laine Himaalaja liustike, sest et see on nüüd kuidagi kuidagi vaiksemaks jäänud, kuigi eks sealgi üldiselt jah, liustike mass ikkagi väheneb, et see on üks, üks üks selgemaid kliimamuutuse ilminguid, et võib-olla et noh, ega üle maailma ju ei ole, kliimamuutus ühtlane. Mõnes kohas seda hästi ei märka ja mõnes kohas, nagu seda siis on, need on Arktika on see jällegi väga, väga selge, et jah, võib-olla kõige rohkem on silma peal hoitud Põhja-Jäämerejää ulatusel ja siin on jah viimased andmed siis seda vaadatakse peamiselt septembris, aprillis september on siis see aeg, kus tavaliselt on kõige-kõige väiksem jää ulatus ja ta on kõige vähem aastas ja aprill aprilli algus on siis see, kus kus jää ulatus on kõige kõrgem ja seal jällegi tendents on, on väga, väga selge, et et selle jäämassi Suurus maht täpsemalt siis vaadatakse. Kubatuur, põhimõtteline kubatuur Päris õige termin on ikka, aga seda mõõdetakse ühesõnaga ikkagi kuupkilomeetrites kuupmeetrites. Jah, tuhandetes kuupkilomeetrites ja see, see on on mitmekordselt kahanenud. Viimastel aastakümnetel. Sellised lood kuulavad raadio kahte saade on puust ja punaseks, täna räägime maateadusega seotud teemadel ja stuudios on geograaf Jaan Pärn ning Madis Aesma. Raadiojaam, mida kuulad, on raadio kaks saade on puust ja punaseks ja täna 15. veebruaril 2019 on jututeemadeks maateadusega seotud uudised uuringud stuudios Jaan Pärn ja Madis Aesma. Järgmine uudis viib meid siis kaugesse-kaugesse minevikku, nüüd kaitsti ühte väga huvitavat doktoritööd Tartu Ülikoolis. See oli siis Kairi Põldsaar ja tema uuris koos oma kolleegidega seda, mis toimus siin Läänemere piirkonnas väga-väga kaua aega tagasi. Noh, ikkagi sadu miljoneid aastaid tagasi, ehk siis kambriumi ja ordoviitsiumi siis need on siis sellised perioodid, mis jäävad kusagile sinna 500 miljoni aasta taha ja veel kaugemalegi, ta uuris siis settekivimeid ja jõudis suhteliselt üllatavate tulemusteni, nimelt siis on meie Valklas kandja piirkonda peetud tektoonilise väga stabiilseks ja rahulikuks paigaks, kus juba üle 500 miljoni aasta pole midagi kest geoloogiliselt siis toimunud mõned meteoriidiplahvatused sinna-tänna võib-olla, aga nüüd siis Kairi Põldsaare ja tema kolleegide tööst tuli välja hoopis tänu sellele, et nad uurisid spetsiifilisi kivimimustreid. Et siin oli ikkagi sellist ägedamat löömingud, kui nii öelda võib. Sellist elektroonilist löömingud ja siinset piirkonda tabasid maavärinad. Tollal olid ka sellised päris võimsad maavärinad, üks vähemalt seitsme magnituudini ja üks selline iidne maavärin vallandas ka siis tsunami, mis omakorda tingis selle, et sügavalt merepõhjast leiti mitmesaja kilomeetrine setete laviin. Noh, ma ei tea, mida siit Jaan selle selle tulemuse pealt nüüd siis kaasa võtta, see on, see on nii ammune asi, et tegemist on lihtsalt huvipakkuva faktiga, ma kujutan ette või peaks ka mingit pikki järeldusi tegema. Ei noh, ma arvan, et, et siin üks asi ju selle juures ongi, et, et me ikkagi saame nii vanu sündmusi rekonstrueerida. See on juba ise ju ju põnev, vahel loomulikult isegi kui me tagasi korraks, et pöörduda selle kliimateema juurde, siis vahel osade inimeste selline kahtlus on kaetud, kus, kust me üldse teame, et mis, mis kunagi ammu on, on olnud, siis siis see, see uurimistöö on suurepärane näide sellest, kuidas me saame ikkagi suhteliselt suhteliselt hästi väga-väga vanu asju uurida, nende kohta infot pärineb noh lisaks võib ju meelde tuletada, et isegi evolutsioon, evolutsiooniteooria praktiliselt selle materjaliks olid ju ju kivistised ehk siis fossiilid fossiilid ehk siis see kõik meile ütleme võib-olla mitte küll sama suure täpsusega kui siin viimaste aastasadade mõõtmised, aga ka ikkagi täiesti arvestatava täpsusega me saame teada, mis meie alal On olnud ja noh, konkreetselt selle geoloogilise ajaloo juurde tulla siis siis täpselt see on mõnes mõttes nagu osa meie rahvuslikust narratiivist, et istume siin siin siin vaiksel mere kaldal ja kedagi ei sega, et ei, siin on juhtunud nii mõndagi. Ja ordoviitsiumi iseenesest oli siis ajavahemik 480 80 443 miljonit aastat tagasi. Selleaegseid settekivimeid, siis uuriti lisaks kambriumi omi, kambrium oli siis enne ordoviitsiumi ja põhiline elu, kui nüüd elust rääkida, elu oli planeedil maa tollal juba täiesti olemas ja üsna mitmekesine tänu siis lahariumi kambriumi plahvatusele, selliseid selline sündmus kui järsku elu hästi-hästi mitmekesiseks, muutuse, elu vahasega elukohas ja on peaasjalikult tol ajal ikkagi sellises mõnusas madalavõitu soojas meres, mitte maab seal, eks ole. Ma sain aru, et maa peal oli elu siis äärmisel juhul ikkagi ainult mere ääres, et neid eluvorme, kes olid kolinud maale, oli tollal veel hästi vähe. Aga oli siis meres väga palju igasuguseid erinevaid huvitavaid triloobiit, kellest on ka väga palju kivistisi leitud. Ta oli ka igasuguseid erinevaid, erakordselt huvitavaid käsijalgseid, need on siis selliseid ütleme meenutavad loomad, kes küll ei ole otseselt karpidega limuste kõige lähedasemad sugulased mõnusasti klassikaliste karpide, aga ühesõnaga, meres käis siis põhiline möll ikkagi, nii et need, kes sellest seitsme magnituudi, sest ürgmaavärinast kõige rohkem vastis kahjusaid või kelle elu rütmese kõige rohkem häiris, siis nemad tegutsesid jah, ikkagi vees. Ja et ma maapinnal tõesti olid tsüanobakterid ainsad teadaolevad eluvormid ja tõesti Eesti alalisel sel ajal madal troopiline, soe, soe meri meil umbes ekvaatori kandis. Sel ajal paiknesime Niisugused lood järgmise teemaga tuleme taas tagasi olevikku ja räägime natukene sellest kuidasmoodi. Taaskord siis inimtegevus mõjutab seda missuguseks muutub metsadealune muld, missuguseks muutuvad tingimused taimede kasvamisele siis, kui metsa lähen, oma pitseri vajutanud inimtegevus. Puust ja punaseks. Raadiojaam on raadio kaks saates täna Jaan Pärn ja Madis Aesma, meie teemaks on kõik, mis maateadusega seondub. Tuleme nüüd eelmisest ürgses teemast taas oleviku juurde. Me rääkisime siin siis mõni minut tagasi just sellest, mis toimus Eestis ordoviitsiumi perioodil, mis oli siis kusagil umbes noh, keskmiselt nii 465 miljonit aastat tagasi, aga nüüd siis oleviku juurde lühemate ajaskaalad juurde. No nüüd on ilmunud üks päris huvitav uuring selle kohta. Kuidasmoodi mõjutab siis see kui metsas toimuvad näiteks tulekahjud ja see, kui inimesed võtavad metsast puid maha kuidasmoodi mõjutab see siis metsaalust mulda ja nagu ilmneb sellest uuringust, siis need mõjud on palju pikemad, kui seni arvati. Jaan. Jah, siin on siis vaja puude taga näha metsa, selle kõige laiemas mõttes eksis ökosüsteemina, ehk see ei ole ainult, et seal ainult puud vaid ka see kasvusubstraat, mis tal on, mida siis tunneme mullana ja tõesti, kui me tahame metsa majandada säästlikult ehk siis sellisena, et aga järeltulevatele põlvedele säilib, mitte mitte, me ei kasuta seda ütleme siis mittetaastuva maavarana vaid, vaid vaid, vaid me kasutame seda ikkagi taastuva loodusvarana, siis, siis on meil vaja arvestada sellega, et et mis muutused lage raiel on kogu metsa ökosüsteemile. Ja siin on siis väga huvitav uuring, see on küll tehtud Austraalias, aga ma ikkagi ütleksin, et see kliima ikkagi on Eestiga võrreldav, see on täpsemalt siis Kagu-Austraalia ehk siis mis põhimõtteliselt, et on kliima puuliigiks küll eukalüpti, aga eukalüpti selline eripära võib-olla peamine võrreldes võib-olla eestilt puuliikidega on, et ta on äärmiselt tuleohtlik, äärmiselt kergesti süttiv ja, ja põlev, kes on eukalüpti jogurtivihtasid ju meil saunas kasutatakse, seal teeb, et see on hästi-hästi aromaatne eeter sisaldab eeterlikke õlisid, eukalüptiõli kasutatakse ju samuti meil igalt poolt aroomiteraapias ja see siis on hästi tuleohtlik ja seetõttu on võib-olla selle poolest on võrreldav meie männimetsadega, mis on siis Eesti kõige tuleohtlikum metsa puuliik. Ja siin tulebki selle uuringust välja, et metsapõlengul ja lage raiel on üsna sarnane mõju metsaökosüsteemile ja see on peamiselt lisaks muidugi sellele, et puistu kaob ja sellest Tulenevad mõjud on ju on ju ilmselged nii niiskus kui valgustingimustes, aga lisaks, mis toimub siis maa all mullas on see, et sealt kantakse välja suur osa toitaineid. Taimede peamiste toitainete seas on siis eeskätt räägime lämmastikku erinevatest vormidest ja fosforist. Ehk ehk siis isegi kui sinna mõne aasta pärast kasvab või siis inimese abiga kasvatatakse noor mets peale siis ja see nagu ütleme, silmale tundub, tundub toodid jah, tundub, tundub taastuvat hästi siis siis tegelikult, et mulla toitainete taastumine võib aega võtta aasta aastakümneid. Ja mis siis sellest sellest järeldada on ikkagi, et selle lageraidega tuleb olla ikkagi võimalikult ettevaatlik. Et ei piisa ainult sellest, et puistu taastamisest, aga, aga pigem tuleb ikkagi järgida neid looduslikke režiime, et igal metsa metsatüübil, kasvukohatüüpideks neid kutsutakse. Metsanduses ja metsaökoloogia-s on selline teatud keskmine aeg, millal ta looduslikult tõenäoliselt ise ka põleks. Et Eesti kliimas eriti siis sellised kuivad männimetsad põleksid. Jah, tihemini kui 100 aastat, seal on siis selline alla 100 aastane raiering isegi looduslikult põhjendatud. Aga muudes sellistes niiskemates kasvukohatüüpides tuleks raiering ikkagi hoida võimalikult pikk. Et kahjuks Eestis on tendents pigem vastupidine, et üha enam nihutatakse raie vanast nooremaks, mis, mis tõesti ökoloogiliselt kuidagi põhjendatud ei ole. Ei lähe nende metsade sellise loodusliku tsükliga siis kooskõlas, vaid on, vaid on oluliselt lühem. See on jälle siit koorub see vana hea probleem välja. Nagu sa ise ka mainisid, et noh, kui ikkagi tõesti mets on hävinud ja sinna pannakse uued puud inimese poolt kasvama, siis ühelt poolt see on muidugi väga tänuväärne, aga teisalt ikkagi on see selline noh, nagu öeldakse, puupõld. Et lihtsalt see, kui puud kasvavad koos, ei ole veel mets, vaid selleks, et kujuneks välja selline täiesti õige ökosüsteem võtab ikkagi noh, see asi võtab ikkagi päris päris palju aega ja kui tõesti seesama pinnas seal puude all on nende toitainete vaene seal ei ole, siis lämmastikku ja fosforit siis on noh, asi, mis sellest vast ikkagi kõige rohkem kannatab. Igasuguste erinevate liikide mitmekesisus Täpselt lisaks tuleb tõesti mainida, kas mullale või ütleme, puhtalt mulla toit toitainetele on siis, sellest sõltub nii mullaelustik ja selle mitmekesisus. See, selle taastumine võib võtta aastakümneid ja sama on ka ka ma maa peal see elu rikkusega, mis sõltub eeskätt erinevate kasu substraatide rohkusest, mis tekivad just nimelt vanusega ehk siis surnud kogukate tüvede hulgast ja, ja sellest selle lagunemisastmete mitmekesisusest. Ja ka neid sellest, et ütleme, nende asupaiga mitmekesisusest ehk siis osa sellest surnud tüvedest peaks kindlasti seisma selleks, et seal saaksid elada linnud ja muud muud loomad, putukad, osad siis on, tahavad just sellist seisvat kuiva õõnsust või, või lihtsalt tüve ja osad siis nagu eriti seened, aga samuti paljud putukad tahavad elada just sellises Niiske ees maha kukkunud tüve all ja see, see kõik nõuab, nõuab aega. Ühesõnaga, jah, see ongi see, mis siit sellest Austraaliast uuringust kaasa võtta, et ikkagi lageraiemõjud metsapinnasele on kauakestvad, kui seni on arvatud. Kuulan raadio, kahte saade on puust ja punaseks stuudios täna Jaan Pärn ja Madis Aesma, räägime meie koduplaneediga seotud teemadest. Puust ja punaseks. Järgmine teema on võib-olla üks kõige selliseid murettekitavaid üldse ja on olnud ütleme siis ökoloogia alal, ma arvan, vastaks selle nädala selliseid suuremaid uudiseid üldse, nimelt siis tehti nüüd üks metaanalüüs, kus võeti kokku väga paljude erinevate uuringud, mis puudutavad putukate arvukust. Selgub siis meie konkreetselt refereerimisi ühte Guardiani uudist, see selgub siis niimoodi, et 40 protsenti kõigist putukaliikidest on kahanemas, kolmandik putukaliik on ohustatud ja see putukate kogu mass kahaneb aastas lausa nii palli kui kahe koma viiega protsendi võrra. See on tegelikult ikkagi jube suur number, sellepärast et see tähendab ju, et 10 aasta pärast on putukaid juba veerandi võrra vähem. 50 aasta pärast on putukaid poole vähem ja kui samas tempos edasi minna, siis 100 aasta pärast pole neid enam üldse. Mis tähendab muidugi seda, et noh, ühest küljest võib ju olla tore, et oh, ma ei pea enam mingisuguseid sääski, eks ole, minema peletama või midagi taolist. Aga kui ei ole enam putukaid, siis ei tolmeldatega taimi, siis ei ole midagi süüa väga paljudel lindudel ja loomadel ja lõppkokkuvõttes jääme me kõik ikkagi nälga ja sureme ära. Jah, nii seda saabki, et kokku kokku võtta ja tolmeldamine on ainult üks, üks näide meile teadaolevatest ja, ja suuremalt jaolt ka tundmatutest ülesannetest või noh, meie vinklist siis ülesannetest, mida, mida putukad just nimelt meie jaoks elu elu tähtsalt ellu viivad. Et, et see selles osas putukate elurikkuse kahanemise osas tuleb kiiresti midagi ette võtta, siin tuleb siis veel täpsustada, et see uuring puudutab Euroopat ja Põhja-Ameerikat, ehk siis see ei, kõik ei juhtu kusagil meist lõist kaugel, vaid siinsamas ja seesama tendents on ka ka Eestis ja ehk siis mille, mille taga on põllumajanduse intensiivistumine või siis täpsemalt. Üha enam selliste tööstuslike meetodite kasutamine ja pestitsiidid. Peamiselt täpselt võib-olla number üks on ikkagi just see, need, see tööstuslik põllundus, mis ei, mis siis selle elurikkuse suhteliselt suhtes ei tähenda muud, kui, et kui, kui varem sellise noh, vähem efektiivse sedasi loomulikult saagi konkreetsel kultuuri suhtes vähem efektiivse põllumajanduse juures jäi ikka nii põllule kul põllu serva jäi mingisugust sellist muud elupaika ei olnud ainult üks puhast vili ja siis mis siis ruutkilomeetrite kaupa maad praegu katab tüüpilisel põllul, kes, kes läheb nüüd jälle kevadel põllule, siis seda, seda pilti üha üha enam ka Eestis siis näeb. Et selle vahel jah, noh, Eestis veel. Meil näeb seda, et, et on, on meil kraavikaldalt kaldale natukenegi kas seal metsa metsariba või kasvõi mingisugune võsa või midagi sellist võsa või siis ka niiduniiduriba on eriti. Samuti üks Elurikkuse looja veel elupaik, mis, kui jätta kasvõi näidatud siin meiegi instituudis. Et kui jätta iga põlluserva kas või paarimeetrine riba, siis ju kokku neid ribasid tuleb, tuleb oioi, kui, kui palju sadu ja tuhandeid kilomeetreid. Ribasid heina põhimõtteliselt lihtsalt suvalist taimestikku, mida ei niideta. Ei, seda niitma ikkagi peab, muidu ta kasvab ikkagi täis, et kõige parem on, kui seda just nimelt niita, sest et seda mitmeski jällegi kasu mõttes, kuni selleni, et ka põld on ise siis siis lagedam, tuleks, tuleks Ta eriti kui tahta arendada seal niiduelustikku. Aga jah, Lääne-Euroopas, aga ka Eestis üha rohkem siis need põllumajandusvõtted muutuvad tõesti nii tööstuslikuks ja efektiivseks, et sellist sellisele selline asi on kõik juba puhas, puhas kulu põllumehele, kes, kes loeb Kütuse liitrit ja, ja töötundi, no loomulikult, et juba kasvõi sellisele asjale mõtlemine võtab eriti kui sellega alustada võtab ju, võtab ju ju ka ka mõttetööd, mis võib-olla kui järgi järgi mõelda, siis võib-olla ongi see kõige kriitilisem koht, on see, et et masinad teevad juba üha rohkem meie eest, aga ka mõttetööd, et me enam ei ei mõtle laiemalt oma oma tegevuse tagajärgedele. Ja see analüüs ilmus siis teadusajakirjas pojale otsikut konservation üks selle autoreid on Sydney ülikooli teadlane, jällegi siis Austraalia teadlane. Me oleme täna päris mitmest nurgast juba Austraaliast rääkinud Francisco Sanchez Pajo ja tema ütles, et ta tõi sellise näite selles kaardini lauset tema ise adus seda putukate kadumist põhimõtteliselt oma silmaga, kuidas siis käis puhkusel hiljaaegu perega ja sõitis siis 700 kilomeetrit Austraalias autoga. Ja kui tavaliselt oli siis niimoodi, et noh, aastaid tagasi oli vaiadel pidevalt siis ikkagi vastu esiklaasi lendavaid putukaid sealt kojameestega minema pühkida, klaasi puhastada siis nüüd seda enam vaja teha ei olnud ja kui ma hakkan siin niimoodi tema ise praegu enda autosõitude peale suvises Eestis siis mulle tundub ka, et sellist nagu olukorda on tõesti vähemaks jäänud. Päris võimalik jah, jah, see on väga nutikas tähelepanek, sellist ütleme, metoodilist pikka vaatlusrida tõenäoliselt kellelgi pakkuda ei ole, no ütleme vähemalt konkreetselt, et siis esiklaasi põhjal, aga, aga eks needsamad uuringud, mis on siin nüüd rohkearvuliselt esinduslikult kokku võetud, eks nemad kasutavad ka vastavalt siis iga igale igale Taksonile putukad aktsionile, siis sobivad sellist meetodit võistanud standardset meetodit, kelle jaoks on vaja öösel riputada üles lina või kelle jaoks on, on sellised kogumistopsid või ekraanid. No põhimõtteliselt jah, osadele lendavatele tegelastele just nimelt kasutataksegi läbipaistvat pleksiklaasist ekraani, mille, mille pihta kui putukas lendab, ta, siis kukub sinna kogumistopsi ja see ei olegi ju nii, nii kaugel. Auto. Esiklaasist, ega ei ole jah, siin on siis juttu sellest, et mis tüüpi putukad on kõige rohkem ikkagi sellest kadumisest mõjutatud, nagu öeldud, siis 2,5 protsenti aastas kogu maailma putukate kogu massist on siis selle metaanalüüsi põhjal kadumas. Ja kõige tugevama hoobi on saanud siis liblikad ja igasugused erinevad koid. Ja samuti on siis tõsiselt mõjutatud ka mesilased, sellest oleme me siin oma saateski rääkinud noh loomulikult ka mardikaliike on ilmselgelt kahanemas, aga jah, kõige tõsisemalt siis nagu öeldud just nimelt liblikad ja koid ja ma ei teagi, mida siis nüüd, mida siis nüüd ikkagi teha, et sellele sellele kadumisele pidur panna? Kuidasmoodi me saaksime seda takistada, et me kõik umbes 100 aasta pärast ikkagi nälga surema, kui me juba seda muidugi varem mingil muul põhjusel. No seda tuleks otseselt põllumajandustoetustega, sest tuleb meelde tuletada, et põllumajandus on, on tegevus, mida, mida mitte ei tehta. Ainult Euroopa liidus ei tehta mitte vabal turul, vaid tugevate toetuste abil, ehk siis meie ise liidu kodanikena maksame sellele tegevusele kahekordselt peale, ehk siis kõigepealt ostes poest tooteid, aga, aga samuti ka meie maksude osa jaotatakse siis põllumeestele toetuseks ja neid noh, ilmselgelt Need toetused ei arvesta piisavalt nende kui see aspektidega, et nad on endiselt suunatud siis intensiivistada misele ja, ja tegelikult peaks noh, kui minu käest ja ma arvan ka paljude paljude ökoloogide ja üldse jah, teadlaste käest küsida, siis siis peaks kogu selline toetuse raha minema intensiivistamise eff efektiivistamise käest ära just nimelt sellistele elupaikade suunale elupaikade taastamisele loomisel. Aga kas midagi selline lihtne aiapidaja või siis väikest viisi aiamaa inimene ka teha saab, et putukate käekäik nii jube oleks, kas tasub jätta kusagil näiteks siis ikkagi mai tea muru natukene kõrgemalt kasvama? Ma ei tea, tõesti, siis ribake heina sinna-tänna, kuigi see võib-olla ei näe nii ilus ja efektselt pügatud välja. Jah, seda on soovitatud küll, kuigi üldiselt kõik kõige selles ütleme, maastiku mõõtkavas, kui me siis vaatame seda põllumajandusmaastiku, siis siis eks see peenar on pigem juba ise selline väike elupaik, käsitsi-käsitsi hargiga kobestatav peenar pigem pädeb juba juba ise väikese jah, elurikkuse tulipunktina. Et loomulikult on mida, mida vähem intensiivsem see tegevus seal on, et jah, mürke mitte passis elu, mida ei ole tarvis Lausaliselt. Selliseid taime taimemürke tuleks, tuleks vältida ja ja samuti no tõesti neid, neid, selliseid niidetavaid käsitsi niisutavaid alasid võimalikult et palju ja seda noh, olgu see siis köögiviljaaed või, või iluaed, selliseid veidi lohakile jäetud nurgakesi ja, ja Serakesi, need nende eest. Ja loodus-ja elurikkus ütleb ainult aitäh. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks täna stuudios Jaan Pärn ja Madis Aesma ja nagu öeldud, siis putukatega on lood tõepoolest väga tõsised ja selles uudisest konkreetselt, mis siis sellest nende kadumisest rääkis kasutati põhjendatult ikkagi üsna sellist ranget sõnavara. Nii, aga meie viimane teema, mõne hetke pärast, millest siin räägime, viib meid hoopis Jaapanisse ja ütleme, lõpetame sellisel kaunil roosal noodil täna. Puust ja punaseks. Raadio kahes on käimas, saadab uuesti punaseks tänaseks teemaks maateadus ja kõik, mis meie planeediga seotud, viimane teema puudutab, tahab taas ühte prognoosimist, aga see ei ole nüüd selline tavaline ilmaprognoos, vaid siirdume nüüd teisele poole maakera. Jaapan on vist teisele poolele maakera mehe suhtes, eks ole. Jah. Ja Jaapanis on nüüd niimoodi, et lisaks sellele, et seal töötavad tavalised sünoptikud ja meteoroloogid, prognoositakse seal kevadeti ka ühte teist väga olulist asja ja see on siis see hetk, mille kirsid täpsemalt siis kirsipuud õitsema hakkavad. Sest noh, Nonii kirsipuud õitsvad kirsipuud, need käivad ikkagi käsikäes väga paljudel fotodel väga paljudel maalidel on kujutatud siis lõputuid kirsipuude salusid ja futši mäge või siis neid vanu templeid, sealjuures see on noh, suur osa jaapani imidžist kui sellisest. Ja seal tegeletakse siis ka väga tõsiselt selle prognoosimisega, millal täpselt kirsipuud igal kevadel õitsema hakkavad. No üldiselt on see teada, nii et kõige varem hakkavad nad mõistagi lõunas õitsema asendis, millalgi märtsis seal Kyushu saarel ja Hokkaido saarel, mis on siis Põhja-Jaapanis, seal võivad nad hakata õitsema kusagil alles mais, aga tarvis seda kõike teada ikkagi sellise päevase täpsusega, sellepärast et need õitsvad kirsipuud toovad kohale meeletu hulga turiste, kes omakorda toovad kohale meeletu hulga raha. Samamoodi siis jaapanlased ise sööstavad mõistagi oma selfi toigastaja telefonidega õue, et teha endast pilti ja veedavad aega väljas, see on ühesõnaga selline rahvusliku tähtsusega kuupäev ikkagi. Kirsipuude õitseperioodi nimi on siis Sakura ja kura prognoosimisega tegeletakse, nüüd siis sa Kura alguse prognoosimisega tegeletakse seal mitmel viisil ja need on päris huvitavad sellised meetodid, nimelt siis aastal 2004 pandi käima niisugune asi nagu siis Kuura projekt, kus inimesed valisid endale puu ja hakkasid saatma vastavale agentuurile siis pilte sellest puust, täpsemalt pungadest, et sellest, missuguses olekus need pungad iga päev on ja selle järgi siis pandi prognoose paika päris huvid. Äärmiselt huvitav jah, et sellist huvi üks, üks loodusnähtus inimestele üle maailma pakub, et ja äärmiselt ilus nähtus muidugi jah, selle kohta konkreetselt, et ma midagi võib-olla ei oskakski lisada võib-olla laiemalt oskan öelda, et see et teadus siis mis, mis tegeleb looduses toimuvate muutuste uurimise ja, ja üldistamisega, seda kutsutakse fenoloogia. Ja see kirsiõitsemine on siis üks näide paljudest looduse, nii eluta kui ka eluslooduses toimuvate sündmustest mida jälgitakse ka ka Eestis ja mujal maailmas. Võib-olla selline traditsiooniline fenoloogia on jälginud, et noh, näiteks ilma sündmusi lume saabumine ja sulamine või siis jah, teatud piiripäeva keskmise temperatuuri tõus ja siis siis erinevad tärkamised kevadel no loomulikult, et mis on siis võib-olla traditsiooniliselt rohkem olnud, et põllumajandustööde planeerimiseks olulised. Et millal, millal jah, erinevaid kultuure siis külvata, millal kartul maha panna, et nii Eestis kui kui mujal on, on selliseid asju võib öelda, et sajandeid jälgitud, uuritud ja ennustatud, sest et see selle taga on, on tõesti suured-suured, rahad ja, ja ka inimeste toit ja heaolu paljuski seisnud. Ja no see on muidugi huvitav, et et selle jaapani Sakura puhul on selle fenoloogia objektiks, siis antud juhul suuresti ikkagi silmailu. Ma vaatasin nüüd viimaseid prognoose ka, et mida nad siis lubavad, millal Sakura hakkab Jaapanis ja paistab, et siis lõuna panis peaks toimuma kusagil 28. märtsi paiku. No siin on ikkagi jah, päevapealt paigas ja lõpuks siis peaks kirsid Põhja-Jaapanis eksis Hokkaido saarel õitsema hakkama jah, neljandal mail, nii et selline on niisugune esialgne prognoos, igatahes väga huvitav, ma ei teagi, kas maailmast muud seesugust paralleeli võtta on just nimelt lihtsalt sellise. Okei, siin on nagu öeldud, suured rahad taga, aga see on ikkagi eeskätt sellise noh kriitilise naudingu ootamine. Ma ei tea, meie siin lumikellukesi krookusi ei ennusta. No põhimõtteliselt ikkagi on, on ennustatud erinevate erinevate puude tärkamist ütleme, erinevate puude õite õide puhkemist, näiteks siin meiegi osakonnas on sireli õitsemist toomingate õitsemisega tegeletud väga kõrgel tasemel ja üks nii ütleme Eesti kõige märkimisväärsem fenoloog oli, oli minu hea sõber ja kolleeg Rein Ahas, kes enam-vähem täpselt aasta tagasi Tartu maratonil kokku kukkus ja ja, ja hukkus. Aga, aga jah, tema uuris põhjalikult Eesti erinevate õitsvate puude puhkemist, jaga jaga lehtede puhkemist, see on avaldatud iseenesest raamatus Eesti looduse kalender, aga, aga noh, see ei ole siis nii suurt tähelepanu pälvinud kui, kui jaapanis. Kirsipuud. Paraku. Nii tänasele saatele võib-olla tõmbaks joone alla ühe väikese selliseid teadaandega, mis puudutab siis Tartu inimesi ja järgmisest kolmapäeva nimelt siis tähe tänaval asuvas suurepärases lokaalis nimega Barlova toimub järgmisel kolmapäeval, ehk siis 20. veebruaril kell seitse teadus kolmapäeva üritus ja seal räägitakse siis legendaarse Eesti kliima vanaga Ain Kallisega, sellest, millised on 10 viisi, kuidas ilmataat meid püüab, seal on siis teemaks igasugused ohtlikud nähtused, tormid, tornaadod, uputused, äike, tsunamid ja kõik muu ja missugused katastroofid on Eestit lähiajaloos tabanud, neist räägitakse ka siis lähemalt see teatas, kolmapäevade sari on siis Tartu Ülikooli Tartu Observa toorini korraldatud selline aruteluõhtute sari, kus on siis muusika mõnus seltskond ja teaduskoos. Need toimuvad iga kuu kolmandal kolmapäeval, nii et kes on järgmise kolmapäeva õhtul Tartus noh, niisama vedelemas siis, miks? Et tõesti kell seitse Bar lavast läbi minna ja kuulata Ain Kallise vaieldamatult väga põnevat juttu, sellepärast et on väga hea rääkija kirjutaja. Ma soovitan ikka varem kohale minna, bar lava ei ole väga suur koht ja, ja eriti kes tahab, tahab seda seda jah, kindlasti väga intelligentset ja samas humoorikat juttu kuulda istudes, siis, siis ma soovitaks palju varem. Okei, poole tööpäevapealt siis. Täna olid siin saate puust ja punaseks stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma järgmisel nädalal juba sootuks uued teemad. Kõike mõnusat, head nädalavahetuse jätku.
