Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, täna on meil jälle rändamise saade ja läheme mõtteliselt vihmametsa. Jah, see on juba kolmas kord, kui me sinna vihmametsa läheme, seekordne vihmamets on siis Lõuna-Ameerikas, kas see on tegelikult pindalalt kõige suurem ja kõige võimsam ja kui te nüüd kaardi ette võtate, siis kaardi peal on kindlasti teil kõigil hästi näha. Suur jõgi Amazonas ja tema arvukad lisajõed ja selle ümber vihmamets igalt poolt paiknebki. Aga enne, kui Georg hakkab rääkima loomadest urmast taimedest võiks tammekännu Jaan täna rääkida. Muinasjutt, mis arg. Mul on alati muinasjutupoolt. Ma jutustan teile indiaani muinasjuttu ja see räägib ühest tuvist ja ühest laisk elajast, täpsemalt sellest, kuidas üks sõprus, mis sai alguse tuvi ja laisk elaja vahel pärast seda, kui tuvi oli laisk elaja ninakaru käest ära päästnud, kuidas sõprus otsa sai. Ja see juhtus nõndaviisi. Et kui laiskelajas jälle kord tuviga kohtus mõnulast too päikesepaistel oled sa ilus? Küsis laiskelajas tuvi käest juhmilt. Väga ilus vastast tuvi. Oota seni kui endale pidur selga tõmban, siis alles saad näha. Seda öeldes läks ta ennast ehtima, laiskelajas jäi aga istuma ja ootama. Võttis kaua aega, enne kui tuvi tagasi tuli. Aga siis nägi ta oma pidurüüs tõesti kena välja. Laiskelajas imetles teda ja nurust. D mind ka niisama ilusaks. Tuvile tundus niisugune palve jultununa. Aga järelemõtlikult, vastas ta. Sul on väga inetu kasukas, see tuleb ära värvida, kui sa niisama ilusaks tahad saada, nagu mina loodud olen. Ma lähen sulle Urukud tooma. Oota siin senikaua. Tuvi lahkus laiskelajas, heitis seniks ilusse pikali, jäädes rõõmsal meelel ootama. Tüki aja pärast tulid huvi tagasi, aga ei toonud eredat punakaspruuni Urukut vaid geni papot. Tõmbas laisk elaja sellega ülelaskja ajas oli vakka, tundis head meelt, koguni naeris ega märganud midagi. Mõtles hoopis, et nüüd hakkab ta niisama ilus väljend nägema kui tuvigi. Kui tuvi valmis jõudis, oma tööga katsustat minema sai. Laiskelajas ei pannud tähelegi, et ilmetuks mustjashalliks oli värvitud tema kasukas kujutles, et on imeilus leegitsevalt roostekarva, et kõik seda ilu näeksid ronista kõrge puu otsa ja kehkendas ning uhkeldas seal edevalt naerdes. Isekad tuvi kihutas takka uudishimu ja kahjurõõm. Ta tahtis näha, mis näo laiskelajas teeb, kui avastab, kuidas ta nüüd välja näeb. Seepärast eelista ettevaatlikult ligi, aga ei suutnud esialgu kuidagi laisk elajat leida. Lõpuks avastas ta otsitava puu otsast. Mis sa seal üleval teed? Hõikas ta. Aga laiskelajas ei vastanud, ainult naeratas üleolevalt ja ajas end sirgu, et huvi tema ilu imetleda võiks. Näiteks ainult huvi päris pahaseks. Sa laiskelajas. Ja peale selle veel viimane laiskvorst. Ma ei taha sinuga üldse enam tegemist teha. Pahaselt läks ta oma teed. Ja näete, milline lugu oli siis selle laiskloomaga, et tema oli nii laisk, et ta ei viitsinud isegi uurida, et kas tema on ilus või ei ole. Arvas, et on ilus ja mõnulasega muu teda ei huvitanudki. Minul on siin ees üks pilt ja selle pildi peal on ka igasugu elukad, kes seal vihmametsas elavad. Nad on tõesti huvitavad laiskloom ja möire ahvia veesiga ja siis mingisugune habe, peegaari, koolibri, Cayman selle pildi järgi otsustades tundub küll, et neid loomi on seal rohkem kui puid. Aga kuidas tegelikult on? Tegelikult on jah nii, et neid ploome tõesti palju-palju rohkem ja igasuguseid arvutusi loendamise tehtud ja näiteks seal keskeltläbi ühel hektaril elab rohkem loomi, kui meil praegu Eestis Eestimaal loomaliike teada on, et ühelt hektarilt saab seal need loomaliike rohkem kui meil siin Eestis või Soomes või üldse siin lähialadel olemas on. Muidugi taimi on ka seal palju, aga need loomaliik ilmselt eriti just putukaid, usse ja tigusid, neid on meeletult palju. Aga mille poolest siis see vihmamets erineb neist vihmametsadest, millest eelmistel kordadel jutt oli? Seda vihmametsa kutsutakse Selvaks ja mõtlesin kohe arvu Amazonase jõgi konna kitsalevialaga liike. Emmdeeme kasvab seal kaks korda rohkem kui eestimaal. Kõiki õistaimi kokku. Mis need kitsalevialaga indeemid on? Näiteks Eestimaal on selleks Saaremaa rabi rohimis ei kasvagi mitte kusagil mujal maailmas kui ainult Saaremaal Viidumäel. Väga väiksel territooriumil kasvavad taimeliigid. Need on siis need haruldased taimed, et neid on seal rohkem kui eestimaal taimesid kokku. Väga põnev. Nimelt 3000. Tendeemselt liiki ja kui te nüüd selle ene kaardi, mille järgi, mis seda reisimist oleme teinud ette jälle, võtate seal kaardi peal on sellise sinakasrohelise värviga see mets kujutatud number on 11 ja ta hõlmab ikka märkimisväärse osa sellest Lõuna-Ameerikast, kui ta võrdles sama värviosadega ülejäänud maailmas, siis ilmselt teda on seal rohkem kui muus maailmas kokku. Kas päriselt nii palju on, nagu kaardi pealt paistab, see on omaetteküsimustest viimasel ajal on seda vihmametsa kohutavalt palju maha raiutud ja nii et ega see pilt nüüd nii roosiline ei ole, nagu sealt kaardi pealt vaadates tunduda võiks, aga siiski teda veel ääretult palju alles ka. Aga mind huvitab küll, mis taimed seal kasvavad. Võib-olla kõige tuntuma Amazonase vihmametsa puu on veapuu, mis annab kaudsuket Brasiilia veapiimmahlast, mida kutsutakse Latakseks, on kuni 50 protsenti kaudsuket. Viie aastastel puudelt saadakse kaks kuni kolm kilogrammi kaudsuki aastas. Tuntud puu. On ka kaabu ja omapärane võib-olla selle poolest, et nõiad ei teki mitte võra ülaossa, vaid on hoopiski maapinna läheduses tüve peal. See on just troopalisel verd meile oma, need õied tekivad tüve alumisse ossa, tüvele ja kakaod tehakse siis ka kaabuviljade seemnetest. Kaabu viljad ison kuni kilogrammi raskused, piklikud, oranžid või, või lausa punased ega ka poise kasvab kuni 15 meetri kõrguseks. Ja on väga külmahell külmakartlik puu. Need seemned peavad päris pirakad olema. Kakaod saab niimoodi. Ei ole suured, aga seemned on ühes viljas väga palju ja enne, kui me saame kakaod juua, eelneb sellele keeruline ja pikk töötlemisprotsess. Selge ja kakao jaoks on piimaga vajak kas seal piimaputka või mingit sellist puud. Pihlapuud ma ei tea, aga muidu söödavate osadega puid ja põõsaid küll näiteks Manjok, mis on hoopiski põõsasse kuulub mürgisesse piima lilleliste sugukonda. Tema sugulane jõulutähega ja Kristuse krooniga. Seda ei tohi, süüa tohib süüa küll, aga mitte toorelt. Nimelt sellel Manjokil on hoopiski kuni 15 kilogrammi raskused, tärkliserikkad, juurmugulad ja toreldanud tõepoolest mürgised, aga neid keedetakse. Nendest tehakse jahu ja seda jahu tuntakse Brasiilia Aro Ruudi nime all. Ja samuti tehakse koledast ka terajat jahu ja seda kutsutakse hoopiski tapjokiks, millest keedetakse suppi ja tehakse ka putru. Nii et Manjoki mugulad, juuremugulad, need on nagu meie kartulid. Ja aga tärkliserikkad, kartuli kodumaa on küll ka Lõuna-Ameerikas, aga märksa lõuna pool taimelt vihmametsas kasvada kasvab Peruu andides. Niisiis on parapähklipuu, tema vili on väga rasvarikas, kasutatakse toiduõli saamiseks, samuti ka seepide ja õlivärvide valmistamisel. Sellel puul on huvitav nimi, parapuu, parap, pähklipuu, ma olen kuulnud parapsühholoogiast, kas see on kuidagi pähklihingedega seotud või pähklituumahinged igal juhul imelik. Ei, ma ei oska seda öelda, aga vili on tal igal juhul erinev pähklist vilja nimelt mitme kambriline ja seal sees on siis väikesed seemned ja vili on tugeva kestaga. Siis kasvab seal metsas veel kapocki puuektseiba ja see on väga naljakas, tema kuulub nimelt vilja pooliste sugukonda ja ta annabki tõepoolest nagu taimset villaviljad, kuprad on seest vooderdatud karvadega ja neid karvu kasvatatakse näiteks heliisolatsiooniks. Samuti tehakse nendest tekke ja patju. Jaga madratseid. Nojah, lambaid ju vihmametsas vist ei ole. Lambaid seal tõesti jõle, aga ma jäin mõtlema selle jutu peale, kus neid igasuguseid erinevaid taimi Urmas üles luges ja ja tegelikult need taimed, mida siis inimesed kasutavad, neid neid indiaanlased, kes seal vihmametsades elavad, oskad väga hästi kasutada ja nüüd viimasel ajal ründab sinnakanti väga palju etnobotaanikud tähendab selliseid botaanikud, kes uurivad, mismoodi sellised meie jaoks algelised kultuurid, kuigi tegelikult võib-olla isegi kaugemale jõudnud, kui meie oma kultuuritaseme. Kuidas need algasid, kultuurides maad harivad ja selgub, et nemad näiteks külvavad sellisel printsiibil oma põlde, nii nagu Lutsu kevadest teil meeles Tootsi peenar, kus kõik oli kokku pandud ja see on väga nutikas, seal tekivad sellised korrused, ülemisel korrusel kasvab midagi, keskmisel korrusel kasvab midagi ja all kasvab ka midagi. Osa taimi on lihtsalt selleks, et Neid putukaid sealt eemale tõrjuda. Ja niimoodi siis neid taimi kasvatatakse, see tundub selles maanurgas olevat kõige efektiivsem kasvatamise õis. Kui sinna lihtsalt ühte kultuuri põllu peale kasvama panna, siis mõne aja pärast on see põld ära kurnatud ja temast ei ole nagu midagi enam edasi võimalik saada ka niimoodi paljusid asju koos kasvatades püsivalt. Vot need põllud pikki aastaid ja saab ühe korraga kõik tarviliku kätte. Ja siis on Brasiilias üks pähkel, üks tuntud pähkel maapähkel ehk Karachis, mille viljataga jällegi ei ole pähklid, vaid hoopiski kaunad. Ja see maapähkel Karachis on üheaastane liblikõieline taim ja temal viljad valmides poevad hoopiski maa alla peitu. Seemneid kasutatakse näiteks Al valmistamiseks ja pressimisjäätmeid saab anda loomadele jõusöödaks. Ja ja siis tehakse väga häid komme. Arahhi suhkrus olen söönud. Seal kasvatatakse lisaks pähklitele banaane ja ananassi ja ja ka maasikaid, näiteks kasvatatakse veel õlipuud ja kummipuu teil kõige selle kasvatamiseks raiutakse maha kohutaval hulgal seda vihmametsa juhuse vihmamets maha võetakse siis see maa, nagu ma juba ütlesin, kurnatuse väga kiiresti välja, niimoodi metsa pindala pidevalt väheneb, puud võetakse, maha veetakse, tehakse sellist ilusat mööblit. Te olete võib-olla isegi siin Tallinna sadamas näinud suuri jämedaid puid, mis on toodud võib-olla kusagilt Brasiiliast või kusagil seal vihmametsaaladelt ja need puud võetakse maha ja see maapind kuulatakse ära ja siis jääb tühi preeria sinna asemele ja igal aastal kaob kohutaval kiirusel seda vihmametsamaakaardita. TC. Meie jaoks tundub, et see on väga kauge asi, mis nüüd muretseda, aga tegelikult me peaksime selle pärast väga tõsiselt muretsema, sest vihmametsad on need kõige olulisemad hapniku tootjad praegusel ajal maailmas oli ühel hetkel võib juhtuda niimoodi, et ei ole metsa ja siis mõne aja pärast ei ole ka seda, mida hingata ja mis me siis peale hakkame. Meil siin Eestimaal meie elu oleneb ka vihma mestestata. Ja täpselt meie elu oleneb ka ja tegelikult see maakera on kõik üks ühine palja, kõik, mis kusagil nurgas juhtub ühte või teistpidi, jõuab lõpuks ikka meieni ka välja see, et minest, vihmametsadest ja kõrbetesti kõigest räägime, see tegelikult on, sellepärast et me saaksime aru, et ega need kauged asjad nii väga kauged ei olegi, nad on meile teinekord päris päris lähedal. Vaatame siis, kes seal vihmametsas veel elavad, meie neid elukaid seal päris hästi tunne, kes seal elavad. Kõigepealt Amazonase jões elavad sellised eksootilised olendid nagu elektriangerjas ja elektrisäga, kes toodavad oma kehaga niivõrd tugevat elektrivoolu, et see võib inimese ära tapad, on 300 volti, noh siinsamas lambi sees on umbes 220 volti. Kujutage ette, kui kõva vooluse loomake teeb ja selle endal vaja saagi püüdmiseks. Sealt jõest on veel pärit mitmed akvaariumis kasvatatavad kalad, no näiteks kas või teile kõigile hästi teada neoonkalad, terneetsed ja siis mitmesugused pisikesed põhjakoristajad ja ketas, ahvenad, kes on hästi põnevad ja seal elab ka maailma suurim magevee kala, Paimaks väga iid, need on pärit juba kriidiajastust ja väheseid kohti maailmas, kus ta veel alles jäänud on. Ja seal jões elab veel üks põnev loom hiidsaarmas saarmaid on päris palju ja see on siis kõige suurem, peaaegu poolteist meetrit pikk ja umbes 24 25 kilo raske imeliku lapiku saba kanda. Ääretult haruldane ja vähearvukas loome kantud maaelu punasesse raamatusse, tema kõrval on seal jões veel Cayman krokodilli moodi tegelasi hulgaliselt igasuguseid kilpkonni, mida siis indiaanlased, kes seal elavad ja meelega püüavad ja söövad, mõningaid isegi kasvatav muuseumid indiaanlast peavad ka kalu farmides, nendel on ka kalakasvandus olemas juba päris iidsetest aegadest peale olnud. Ja siis on seal jões delfiin, mis jällegi hämmastav seepärast, et delfiinid on nagu mereloomad, aga seal Amazonas elab ka delfiine, söövad kalu. Ja siis imelikud loomad. Manaadid näevad välja nagu suured hülged, aga hüljeste sugulased nad ei ole siis taimtoidulised ja hästi sees massiivsed ja ettevaatlikud loomad, kes seal põhjas taimi söövad. Jõe kallastel elavad suured meie merisigade sugulased. Vesi, sead ehk kapibarat, need on maailma kõige suuremad närilised. Pildi peal ta küll sea moodi ei ole nagu jänes, kass või jänes, koer, kass. Igatahes iga tegelikult ei olegi don näriline ja neid kasvatavad indiaanlased samamoodi koduloomadena siis minu erilised lemmikud sealkandis on igasugused konnad, kes elavad seal põhiliselt puude otsas, seal hiiglasuured, kärnkonnad, agad ja peaaegu sama suured Plambergi kärnkonnad. Hulgaliselt on seal igasuguseid väikseid konn seal puude otsas ringi ronivad, need on need niinimetatud puukonnad või vahel mõnedes keetes ka noolemürgi kondadeks kutsutud, kes on ilmselt maailma ühed kõige mürgisemad loomad üldse. Hästi kirevavärviline, kõige fantastilisemaid värv üldse, umbes nii nagu linnuriigis juba võib kohata punaseid ja rohelisi ja kollase-musta kirjusid ja indiaanlased teavad noole mürki ja siis on seal mõned konnad, kellel on väga kummaline paljunemisviis, näiteks Kärkonnad paljunevad nii, et munad kinnitatakse selja külge, nad kasvavad seljanaha sisse sealsest tekkinud nagu mesilase kärjed, kärgede mesilas kärgedes kasvatasin kullesed, ühel heal päeval ujuvad need kullased välja. Ühel konnaliigil kasvavad pojad sinna selja sisse, kohe lausalised, need seljanahk läheksid pealt katki, sealt ronivad pojad välja. Kummalisi paljunemisviis. Konnad, seal on ka põnevad maod siilipoisid, oskad sa öelda, millised maod sealkandis elada võiksid? Ma pildi pealt ühte näen. See on kuningboa. See on küll suur madu. Ja tema on tõesti suur, ta võib kasvada viis pool meetrit pikaks, ta on ilus beežikas ja päike peale, paistab siis soomlased säradikas vikerkaare värvi, seda tavaliselt kena pruun või lausega punane sappa ja siis on seal veel anakonda, seal on kahte liiki Annakondlasid kollane ja siis päris ametkonda, kes võib tõesti kasvada kümmekond meetrit pikaks, pikim eksemplar, mis on seni mõõdetud, oli 11 meetrit 43 sentimeetrit, see on siis maailma kõige pikem madu üldse. Ja nemad elavad siis seal jõesaarekeste peal ja suurema osa oma elust veedavad vees püüdes seal siis saaki. Ja nad püüavad väga suurt saaki juba, nii et noh, näiteks inimese võib see madu päris häda teha ja ja nad on püüdnud kinni ka neid kaimani paarimeetriseid kaimanid ja ja need ära kägistanud, jaga ära söönud, nii et seal on päris suured ja ohtlikud maad, suuri mürkmadusid, lõgismadude sugulasi ja muidugi palju-palju kõikvõimalikke linde. Suur osa nendest papagoid, keda te teate ja tunnete, on pärit Lõuna-Ameerikast, erakordselt ilusad on need aara papagoid, kes on nii värvikirevad ja tundub, et ta peaks olema kohe kaugele kõigile märgata. Aga tegelikult see nii ei ole, sest see tropp ikka ülakorrustel see päikesemänge lehtede varjud ja valguse õied ja kõik teevad selle ülakorruseni värvikirevamaks papagoid kaovad sinna värvi sära ja see kude loomaaia puuris on tõesti ergas täpp, mis paistab kaugele silmas seal lootus kaob lihtsalt ära ja seal ta suurepäraseks varje väruseks. Kas see ongi siis maailma kõige kirevam mets, see Lõuna-Ameerika vihmamets? Ma ei usu tegelikult, et ta värvikirevam, sest mulle tundub, et näiteks kõige kaunimad metsavärvid on põhjaaladel siis kusesügisene lehtedega värviliseks muutuma ja siis nad lähevad hästi värvikirevamaks. Kaunimad värvilised metsa pildid on tehtud just Kanada ja Ühendriikide põhiosas, kus palju vahtraide, teisi taolisi puid seal on tõesti värve palju, aga seal on kõik ühtlaselt roheline ja need värvid, mis on tegelikult, need on seal kõrgel, neid seal metsas käia ilmselt ei näegi. Hall ja roheline. Ja seal on kummaline elu, ots on kõik nihkunud sinna üleslatvades, seal maapinnal ei ole suurt midagi, need vihmauss näiteks isegi seal elada ei saa seal vihmaussi, muuseas ei ole nii, nagu teda igas korralikus metsas nagu peaks olema vihmaussid, pole seal lihtsalt midagi lagundada, et tema sugulased ongi hoopis röövtoidulised söövad pisikesi putukaid. Ja siis on palju seeni, mis lagundavad puit, tuia ja putukaid, mis söövad omakorda seeni. Ja samal ajal väga palju elusolendeid on roninud üles puude otsa, seal on need bromeeliad Rumeeniat sees on omaette kooslused välja kujunenud, seal ühe taime sees on väike tiigikene, vesi on siin taime keskele koondunud ja seal elavad siis konnad, salamandrid. Siis on mitmesuguseid putukaid seal vee sees ainurakkasid, nii et seal täitsa omaette ühiskontsert kuue 70 meetri kõrgusel ja tema elab täitsa oma elu, ta ei teagi, mis seal maa peal toimub ja tal ei ole sellega midagi asja ja kui ta sealt alla peaks pudenema, siis on tema elu läbi, sest ta on kohanenud just selle Promeelia sees elamiseks. Aga ilmselt võiks ju küll olla see mets oma värvikirevuses esikohal selle poolest, et seal on nii värvilised konnad, värvilised linnud. Selles mõttes küll ainult, et need, kes seal käinud, on väidetud, ega neid loomi palju näha ei olegi, nad on seal ära peitunud ja seda värvi ei torka silma siis kui juhtub peale mõnda üksikut nägema, mis on küll ilus, värviline, kaob jälle ära sinna rohelusse kadunud ja muidugi veel lindudest mõned, kellest võiks mõne sõna rääkida, näiteks Tuukanid, kellel on linnu kohta võimatult suur nokk. See jätab mulje, kui teda pildi pealt vaadata, et see nokk peaks linnu küll kogu aeg ninapidi vastu maad kallutama, sest ta on nii kohatult suur ja, ja värvikirev. Aga ta on tegelikult seest õõnes, sellise kärje moodi toesega ja hästi kerge ja suurepäraselt kohastunud küpsete viljade söömiseks tooreid vilju temalt katki teha ei saa, siis ta läheb puruks. Ja siis on seal üks kummaline lind, vaat siin, kes on nagu jäänud niimoodi tee peale roomest linnuks muundumisel. Pojad on sellised, kelle tiibade küljes on veel küünised, ukerdavad seal mööda oksja ronivad, hoiad küüntega okstest kinni. Linnutiibadel Me teame, küüniseid ei ole, aga tema on siis ainuke, meenutab natuke seda Arhopter üksi, kes on seal kunagi elanud poolelt linde, pooleldi sisalik ürglinnuks kutsutud. Vaat, vaat siin on midagi taolist siis hulgaliselt koli, prisid, papagoisid suuri röövlinde veel, kellest tuntumad on Harpia ja ahvi kodas, kes seal siis tõesti hiiglasuured, püüadsed, puu otsast ahve, kes ettevaatamatult ette jäävad siis neid ahve on päris palju. Hästi tillukesi troti suuruseid ja natuke suuremaid keskmise kassi taolisi ja veidi veelgi suuremad, need on need möire ahvid, kes teevad maailma kõige tugevamat häält. Kisa kostab nelja-viie kilomeetri kaugusele sellega, Nad märgivad oma territooriumi ära, aga näiteks inimahve seal ei ole nii nagu Kagu-Aasias ja Aafrikas. Ahvid ja areng on seal ka nagu poole tee peale pidama jäänud ja kõrgem tase saavutamata. Mina vaatasin seda pilti jälle ja mul tekkis küsimus, et miks seal paljudel loomadel selline pikk ja terav nina urgitseb, nina? Ega seal nüüd neid pika ninaga loomi nii palju ei olegi, siia pildi peal on, neid satud natukene palju, kasvõi see Pegaarivaid taapil, need on pikkama ninaga või siis sipelgaõgija, need ongi peaaegu kõiksugused pika ninaga, sest ülejäänud lühikese ninaga. Pegaaril on selleks tuhnida maalsest Apiir. Temal imelik londi taoline nina on, seda ei oskagi keegi päris hästi seletada, võib-olla sellepärast, et kui ta ujub, et siis on seda jäävees välju ulatada aga lehti haarata nagu isa, nii nagu elevant näiteks londiga võtab, aga sipelgakeel on see nina selleks õieti keskmine sipelgagi, kes seal puude otsas ringi liiguvad, et seal sees pikk kleepuv keeli, sellega ta urgitseb, sipelgad ja termiidid põhiliselt pesadest välja. Aga noh, näiteks erakordselt lühikese koonuga laiskelajas Ta ei viitsi vist enda eest eriti seista ka. Ootab, et midagi ise suhu kukuks vä? No see on jälle suhteline, kas ta nüüd oskab enda eest seista, tema seisab endast kõige paremini siis, kui ta mitte midagi ei tee, kui ta sellega rabelema hakkaks, siis halb, mis temaga juhtuda võiks, Brontsetab sealt paari-kolmekümne meetri kõrguselt alla ja õudselt alla prantsatanud, siis seal maa peal tal väga kehvasti minna ja seepärast peab ta siis kõvasti kinni hoidma ja seisma siis seal paigal või liikuma võimalikult aeglaselt, nii et tähelepanu ei ärataks. Ja veel, huvitav on see, et ta kasvab vetikaid täis, seal üleval niiskesse vetikad aitavad talvel maskeeruda seal. Üldiselt see puu otsast tuleb talle väga vastumeelselt ja näiteks kempsuski käib ta kord nädalas ainult oln, spetsiaalne koht, kus kohas ta siis käib? Ta oli ikka tubli päeva ära, nii et see kannatakski rohkem võiks nälga surra, kui tihedamini peaks käima hakkab, aga siis, kui juhtub tõesti maha tulema, näiteks üleujutuse kätte jääma või vet prantsatanud vees liigutab ennast väga kärmelt, ujub hämmastavalt hästi. Amazonase ürgmetsaelukad on sellised, et nemad ujuvad kõik väga hästi, isegi loomad, kes nagu üldse vett ei peaks minema seal piirkonna suurim kaslane. Jaaguar peaks nagu kassi moodi vett kartma, siis tema, vastupidi, ta läheb aga hea meelega vette, püüab vees isegi kala, noh, räägitakse isegi tema kalapüügitehnika on selline, ta paneb saba vette liigutamis, kala tuleb uudistama saba, siis lööb käpaga, viskab kala kaldale. Indiaanlased vähemalt olevat teadnud jutt rääkida, kas nüüd päriselt või kalamehe jutt, seda ei oskamine hinnangut anda. Ja, ja kes kalale läheb, võib ehk nädala näoga ilusate õitega v toime. Selle veetaime nimi on siis Amazonase Victoria looduses on ta püsitoimega kasvuhoonetes. Põhjamaades kasvatatakse teda kui üheaastased, taimed on erakordselt kiirekasvuline, jaanuaris külvatud seemned juba juunikuu sees. Õitsevad ja õied püsivad ainult kolm päeva ja iga päev aga muudavad värvi valgest kuni punaseni. Looduses on samuti liiga lühike, aga taim ise elab mitu aastat ja me ei ole rääkinud taimedest, mis seal puu otsas kasvavad. Peale bromeelialiste on puu otsas mõistagi ka orhideed ja rikkalikult sõnajalgu on kolinud sinna ülakorrusele. No ja kui seal ülakorrustel see elu käib, siis küllap seal on ka head pesamaterjali. Jah, nii oksi, lehti, taimsaid, karvu. Ja väga kummaline on see, et väga paljud Lõuna-Ameerikas ka linnud ei tahagi seda pesamaterjali väga nad eelistavad pesa teha puuõõnsustesse ja kui seda õõnsus parajasti puul endal ei ole, siis mõni rähn rähni sugulane raiub selle sinna puu sisse ja väga paljud linnud pesitsevad puuentes, sellepärast et need söödikuid, kes võivad kallal tulla madusid ja sisalikke ja suuri linde, on seal väga palju. Kindlam on kuhugi varju, alla ennast. Ta ei, mitte lageda taeva all seal pesitseda, nii nagu meie linnud seda teemat. Ja näiteks mõned linnud koovad, sellised uhked pesad, nii nagu kangurlinnud aafrika savanni töö ja see on siis eeskätt sellepärast, et pojad oleksid kaitstud madude eest. Ja üks huvitav lind seal on veesal und kvee, seal on tema nimi sellepärast huvitav, et on erakordselt pikad sabasuled, noh, lindi saab neli 50 sentimeetrit pikk, koos sabaga, võib-olla peaaegu meeter 20 meeter 30. Need sabasuled on siis tõesti nii pikale. Leinud ronib pessa, suled jäävad pesa august välja ripunema ja ma olen mõelnud, et mispärast nii võiks olla ilus enda jaoks. Ühel hetkel ma avastasin, et see võib-olla sellepärast, et äkki need suled meenutavad neid puu küljes kasvavaid sõnajalgu, aitad maskeerida seda pesa aukus, nad tõesti on kaunikesti nende sõnajalgadega ühtemoodi niimoodi sesse linnupesa kaoks nagu ära. Aga võib-olla on ka mingi muu põhjus, igatahes lind on tähelepanu pälvinud ka nende kohalike elanike seas. Sabasuled olid siis indiaanlaste pealikute peakaunistuseks, kusjuures alati need suled püüti kätte saada nii, et lindu ei surmatut, vaid lind ei ellust. Selle hind oli nende jaoks väga tähtis ja, ja peaaegu püha, kasutati äraantava sabasuled. Need kasvasid jälle uued. Ma laulan teile nüüd ühe laulu. Kurvast papagoisid. Miks just kurvast, seda kuulate kohe ise, tavaliselt mõeldakse, et kõik papagoid on hirmus rõõmsad ja lõbusad. Kriicsklevad Jakraakslevad, aga kuulake nüüd, mis selle papagoi mõttes on? Ma ei tea, ma ole nii, me liine, siinipuuna, suuliine, vihmametsa kauneim linn ja papp. Ma Koiks on hüütud min. Ilus olla on küll hea, aga kaal ja on vead, kõik, mis elus on hinnas inimeste juures linnas. Inimene omatu suure raha. Nüüd rutab mure, et see ma kultuuri osta mind ja pane puuri. Ütlen neile. Et nad pole eksostus pettunud, ise ka on üle mere koju vihma. Sarretu. Ma tean, ma ole nime line sinipunasule line vihmametsa kauneim lind ja raudne Puurmu ilu. Kui teil tekib küsimusi ja ma usun, et neid ilmselt tekib siis pange oma keri posti ja saatke teele. Küllap siis saatega oma küsimusele vastuse. Aga nüüd on aeg meil teie käest küsida. Me siin jutuses mainisime, et seal Amazonases elab maailma suurim magevee kala, võib-olla mõnel jäi meelde see nimi mõne lei. Nüüd ma küsiksin, kes siis on see maailma kõige suurem mageda kala, kui suureks ta siis kasvada võib? Kes on oma soolas elav maailma kõige suurem magevee kala ja kui suur ta on, kirjutage meile nüüd öeldakse ju meie postiindeksid teistmoodi, nii et meie aadress on siis selline, et Tallinn e-null üks 100. Ja see seda, et ma ei koputanud, et see ongi kaks eed. Ja siis edasi läheb ikka Gonsiori 21 lasteraadiosiilile.
