Tere, kuule, tere rändtere. Me räägime täna Antarktika imelistest lindudest, kellest üks majesteetlik kumaid on ilmselt albatross ja, ja nagu tuhandetel teistel karvastele sulelistel pole nende elu ka üldsegi mitte liigagi kõrge. Näiteks tänu oma tiibade tohutule siruulatusele saab lind õhku tõustavaid üsna tugeva tuulega ja kas ka ainult kaljuservalt. Ja see on Albatrussidel tõesti nii mad. Ja igal linnul, kes sellises karmis piirkonnas elab, peavad olema mingid erilised omadused, et siin üldse ellu jääda. Noh, niisugust väga veidrat, kas siis mürgitamist või naeru meenutavat häält teevad mustkulm, Alba trossid lindude laulud tähtedega ja, ja kindlasti mustkulm-albatross, enda jaoks on see kõige säravam, kõige kaunim, kõige peibutavam laul, mis üldse võimalik. Aga see on ainult üks nendest paljudest Antarktika linnuliikidest, õieti mustkulm-albatross, elab lähis Antarktikas, kas ja seesama helisalvestus, selle ma tegingi Falklandi saarestikus ühel väikesel saarel, mille nimi oli ost point. Ja siin oli üks hästi suur mustkulm Albatrossi koloonia ja sai väga lähedalt ja kaua ja rahulikult jälgida elu selles linnukoloonias. Aga tegelikult oli ka seega üks tõesti võimas linnukoloonia, sest ta must kolm Alba trossid on paljudes paikades, ütleme Antarktikas ja lähis Antarktikas. Saartel on nende tooniad, aga just siin folklandi saartel on üle poole kõikidest maailma must kolm Albatrossidest igal aastal pesitsemas. Ja miks tal selline nii on? See on väga lihtne, kui sa seda lindu näed, nagu enamik kalbados anda niisugune kaunilt heledat värvilind aga tema kulmu kohal on siis hästi pikk, tume, kaugeleulatuv tuv triip, sellepärast siis nimi mustkulm-albatross. Loodetavasti ei ole tegu puhmas kulmudega, meenub kangesti kunagine suure laia kodumaa juht ja õpetaja. Ei, need ei ole niisugused, need on just niisugused kitsad, võiks öelda imelikud võrrelda daami, kas need on kitkutud, kulmud selge aga lind on niisugune väga-väga ilus. Tegelikult ta ei näegi nii väga suur välja. No ütleme, on loomulikult suurem kui rajakas võib-olla mõne hanesuurune, aga kui ta oma tiivad seal koloonias korragi välja sirutas, nose lõi täitsa kohe pahviks. Sest ta nagu kõikidel albadrossidel on ka must kolm halba trassil väga suur tiibade siruulatus. Nii et tema tiibade siruulatus on kuni kaks meetrit trit ja 40 sentimeetrit ja kui see nüüd midagi eriti ei ütle, siis näiteks, kui mina sirutan oma käed välja, siis ma mõõtsin selle just teile ära seal meeter 70, minu käte siruulatus, nii et Albatross võtab juba väikelennukit, vaatame, kui ta tiivad välja sirutada ja igal juhul ütleme inimese käte siruulatusest mustkulm-albatross i tiibade siruulatus on tubli kolmandiku suurem. See on ikka tõsi, päris võimas. Aga no miks ta selline nad on niisuguse suhteliselt väikese ja kerge kehaga ja tohutult saledat tiibadega ja suurte tiibadega, sest nii nagu teisedki halva trossid. Ta on loodud õhus hõljuma ja just nimelt hõljuma. Kui ta juba ookeani kohal on siis on eriline võime kasutades ookeani tuuli püsida niimoodi õhus, et sa eriti ei pea ka energiat kulutama tiibade lehvitamiseks ookeanide kohal nad elavadki põhilise oma elu ja see on väga võimas ja uhke pilt, kui me nägime neid ookeani kohal lendamas nad tõesti kuidagi nagu kergelt ja täiesti ilma igasuguse pingutuseta püsivad õhus. Ookeani kohal on alati tuult, neil ongi vaja, et sealt tuult oleks ja niimoodi õhus veedavad nad tohutu pika aja oma elust linnuteadlased mõned väidavad isegi seda, et Alba trossid on võimelised magama õhus, hõljudes, õhus hõljudes, see tundub küll täiesti uskumatu, et tal on niisugune eriline tiibade ehitus, et ta on võimeline nii-öelda lukustama oma tiivad. Nii et, et kui ta ajab need kaks meeter 40 tiivad laiali siis ta lööb nad lukku ja ta ei pea üldse lihaseid pingutama, tiivad laiali püsiksid ja ta lihtsalt nagu purilennuk. Ühesõnaga lülitab sisse püsikiiruse püsijuhtimise autopiloodi autopiloodi, täpsemalt jääd tukkuma, näiteks mingi oht varitseb teda seejuures, kui ta magab, just taas on kindlasti erilistes oludes, kui on hästi rahulik, ühtlane tuul. Aga et see üldse võimalik kannase tundub küll uskumatu. Ja muidugi loogilisem tundub, et magab vee peal, no enamiku juhtumitel ta muidugi magab vee peal ja seal on ikka veel kindlam nagu tukkuda ja, ja lainetel õõtsuda vaikselt. Aga erandkorras ütleme, võib tõhustukud ja kahtlemata maa peal veedate äärmiselt vähe aega, ainult selle pesitsusaja ja tema elu möödub ikkagi ookeaniavarustes ja see mustkulm-albatross näiteks läbi niisuguseid pööraseid vahemaid. Et ta on viimastel aastatel näiteks linnuvaatlejad on leidnud näiteks Inglismaa rannikul Šotimaa rannikul linnukolooniates et seal on ka siis mõni külaline mustkulm-albatross, mis on siis nagu ajaviks lihtsalt lennanud põhjapoolkerale ütleme, mis siin on astunud, ehk lennanud korraks läbi ja kui igav hakkab, kõhtu täis ei saa, siis lendad tagasi. Milles küsimus? Et nad on ikka fantastilised lendajad ja põhiline elu möödub neil nii-öelda üksinda ja vabana ookeaniavarustes ja kui me olime seal selle koloonia juures, mis pilt seal avanes, noh, kõigepealt hakkasid silma must kolm Albatrossi pesad. Need olid niisugused nagu ütleme mudast ja rohust tehtud paksud tornid, umbes niuksed, põlvekõrgused poolemeetrise läbimõõduga ja pealt nõgus. Ja iga sellise torni otsas selle näo sees istus must kolm albadusi, poeg. Ja need pojad olid tegelikult hirmus armsad, nad olid üleni udusulgedessugustes hallides, pehmetes, udusulgedes ja teisest küljest, kuna oli sügis, siis nad olid juba saanud väga suureks ja nad ei mahtunud hästi pesasse ära. Ikka kuidagi pressisid ennast ja nii, aga ikkagi nagu natukene peada, natukene saba jäi üle ääre ja iga mustkulm Albatrossi paar hoolitseb siis ühe pere eest, üks ema muneb ühe muna Audatakse välja ja siis sügiseks peab siis saama sellest udusulgedest pojast selline lind, kes on võimeline ise tuult tiibadesse saama. Aga parajasti praegu olid nad veel selles seisus, et ikkagi vanemad nende eest hoolitsesid, tõid neile süüa ja seal kogu selles koloonias muidugi käis igasugune askeldamine nagu koloonias ikka, et ühed leidsid. Ta on vaja naabritega tülitseda, naaber on liiga lähedal. Miks ta nii lähedal? Tegelikult nad lihtsalt elavadki nii lähestikku, teised jälle väga ilus. Ema ja isa kurameerivad. Sealbadrusside kurammeerimines on tõesti väga, väga ilus ja elegantne, ma ütleksin, ema ja isa seisavad nagu vastastik, kui teil on niuksed pikad, ilusad suured kollakad, nokad ja siis nad ristavad need need suured Nokodava vahel umbes niimoodi ja panevad need üksteise vastu ja niimoodi seisavad niimoodi, siis on see väga-väga majesteetlik pilt tegelikult. Ja Alba trossid on üldse hästi paaritruud linnud, terve elu väidetavalt elavad koos ja ja nende elu on pikk, et Alba trossid elavad aastakümneid näiteks mustkulm-albatross ikka oma 70 aastat uskumatu, 70 aastaseks ja ja nad on paaritruud ja nad on ka paigatruud, nii et nad tulevad ikka samasse paika, kus ta ise pärit on ja tuleb igal aastal tagasi sinna, kus ta on pesitsenud ja niimoodi on, see on niisugune omamoodi väga truu lind. Noh, ja tegelikult see mustkulm-albatross on siis üks nendest kümnetest linnuliikidest, keda me seal siis Antarktika-reisil saime lähedalt uurida ja vaadata ja ja, ja kokku vist. Me nägime seal ikka ligi pooltsadat linnuliiki mõnda küll väga niimoodi põgusalt. Aga ikkagi nad kõik on väga erilised, sest nad ju elavad niivõrd erilistes. Maakera oludes peavadki erilised olema. Ja väga tüüpiline on, et enamik linde on ikkagi merelinnud ja siin on ka oma kindel loogika, sellepärast et me ju kunagi rääkisime, et ta siin on mitmeid elukooslusi ja just vete elukooslused on tohutult Elurit. Järelikult lindudele leidub just ookeanist toitu ja sellepärast on merelinnud nagu valdavad maismaal on toit väga-väga kasinalt ja sellega ei hoia hinge sees. Väga lihtne. Aga nendest ütleme lindudest, keda me nagu lähemalt nägime või, või saime nagu lähemalt tuttavaks. Võib-olla oli üks, üks väga huvitav, üks kormoran liikme kormorane, Eestiski on üks liik olemas, seal oli neid neli, siin oli siis lõunakormoran, see on siis loomulikult sellepärast, et ta elab hästi kaugel lõunas ehk hästi karmides oludes. Ja nemad elavad Antartilistel saart ja välimuselt nad on niisugused musta-valgekirjud, tutt peas ja silma ümber imeilus sinine rõngas. Ja siin noka tüviku juures on lõuna kormoraanidel niisugused kollakad, niisugused nagu käsnad ütleme inimpilguga vaadates tundub, et see ei ole nagu väga ilus. Aga ilmselt lõuna kormorane meelest on see täpselt vastupidi. Ta on väga ilus, et midagi ilusamat ei saa lihtsalt olla. Ja kui on näiteks pulmade aeg, siis, siis need kollased Nazad värvuvad eri erkkollaseks ja siis on väga ilus sisened vastupandamatut ja vähemalt enda liigikaaslastele ja, ja teisele soole ja siinkandis need, kus kormoranid elavad, siin peab olema alati vaba vett ja nii nagu maailma kormoranid üldse väga tihti hormonaalne, niisugune Lindetan küllalt, ütleme nutikas ja, ja selle tõttu Ta lubada endale ka laiskust ja näiteks lõunakormoran ei viitsi eriti üldse kuskile rännata, vaid ta pesitseb umbes selles piirkonnas, ta vaatab, kus ka talvel on vaba vett, kus saab siis küttida, saaki püüda, vest ja siin ta püsib aasta ringi. Ja ta võib pesitseda aasta ringi isegi talvel, peaasi et oleks. Ja tema toitu põhiliselt kalad. Aga see, kuidas lõuna kormoranid küttimas käivad, see on ka hästi huvitav, Nad lendavad suure parvena, noh näiteks 100 lindu lendavad korraga ookeani kohal ringi ja kui nad siis tuvastavad kusagil seal all paraja kalaparve, siis nad kõik sööstavad sukelduvad korraga vee alla. Nad on väga osavad vee all ujuma ja kui niisugune 100 lindu korraga kalaparve satub, loomulikult kalaparv satub täielikku paanikasse ja hakkab rabelema edasi-tagasi ja see ongi siis jälle kormoranide jaoks hästi kerge saak, et nad saavad kiiresti oma kalad kätte ja lendavad sealt jälle minema. Nii et hätta nad ei jää ja ja tulevad väga hästi toime. Aasta ringi püsivad enam-vähem samas kohas siis üks väga Iseäralik lind, ta oli niisugune, keda me ka mõned korrad nägime. Et nad olid niisugused tuvi suurused ja nende nukad olid niisugused suured, jämedad ja roosad Kattaga. Sulestik oli, oli helevalge nende lindude nimed on tuppnokad. Ja nad on siis niisugused erakordsed linnud, Antarktika linnustikus, kes ei saa oma toiduveest vaid maismaalt, aga maismaal eriti variante ei ole, süüa võib leiduda ainult seal, kus ookean heidab, mängid armuande kaldale ja sellel rannikuribal nad siis otsivad mida iganes. Nad elavad näiteks korjustest väga tihti, aga väga tihti söövad kõike, mis, mis natukenegi allaneelatav tundub mingit taimeosi, mingit loomade jäänuseid ja ilmselt on nad ka alailma päris tugevas näljas ja siis nad on väga nutikad noh, natukene ka nii-öelda virutama ja varastama. Ja näiteks passivad üks trikk, mis on ainult Tupp nokale tõesti iseloomulik, et kui näiteks linnukoloonia seal koloonias ema tuleb nüüd oma täispauguga ja, ja saagiga oma poega toitma, siis sellel hetkel, kui ta maandub oma pesale pojale süüa anda, maandub Tupmak, tema selg ja ükskõik mis väike toidupala, nüüd satub sellest linnupoja nokast mööda selle tupp nokk haarab sealt selja tagant, maksti ära ja lendab minema. Nii et, et ühesõnaga kaval tehnika, jah, no nälg teeb osavaks ja ja vahel on nad muidugi ka päris hädas, sellepärast et nad võivad mõnikord neelata inimasustuse lähedal täiesti võimatuid asju, nii et noh, on näiteks nähtud, kuidas Tukmak lihtsalt nägi ühte kasutatud patareid ja neelasse lupsti alla. See kindlasti lõppenud talle hästi. Et kui mõelda inimühiskonna peale, siis võiks võib-olla neid dub noki võrrelda võib-olla trükkalt näiteks et kuidagi hädaga seisab hing sees. Aga noh, ilusad püsivad ja siin nad on ja nad on ikkagi põlised Antarktika linnud. Et jah, et loodus on nad ilma jätnud võimest toituda mereandidest ja sukelduda ja mis iganes sellisel moel, eks ole. Muidugi kahju jah, neil on oma oma nišš looduses ja aga kuidagi see on ka nii võimalik ellu jääda, sellel liigil üks huvitav liik on jälle niisugune, kelle nimi on vaalalinnud. Nad ei ole üldse suured, Need on niisugused 30 sentimeetri pikkused ja neid on lennu pealt hästi kerge ära tunda, sest kui ta lendas neid allpool sinu vaatepunkti, siis tal selja peal oli nagu selline kaksikv tume kaksikv seal hea meelde jätta, vaalalind algab V tähega, et see on tal nagu sinna kirjutatud selja peal. Aga et kui ta nii väike lind, et miks ta siis niisugust nimetada kannab, nimi tuleb sellest, et kuidas ta sööb, kuidas ta süüa hangib, seda ta teeb niimoodi nagu vaal mäletame, vaalal käis ja siis niimoodi, et ta ahmis kõva ampsu ookeanivett ja siis nõristas läbi kiuste sellel välja ja sõelus nii-öelda toidu endale niimoodi suhu. Et see vaalalind teeb täpselt samamoodi, tema siis ujub vee peal ja alailma, kui ta juba ujub, siis on niimoodi, tundub, et lind on ilma peata, tegelikult on, peab, pidi vee all ja siis niimoodi läbi noka nagu läbi sõela nõristab seda vett ja kõik, mis sinna siis sõela peale jääb, see endale söögiks ja sellest talle piisab, et niisugune toimetuleku oskusel haruldaselt armsad linnud olid tormipääsud. Need on mitu liiki, aga, aga nad on üldiselt kõik niisugused hästi pisikesed ja väga haprad. No niisugused paarikümne sentimeetri pikkused, välimuselt tagasihoidlikud halli-valgekirjud, aga nad on selles mõttes põnevad, et see, kuidas nemad saaki püüavad, nad lendavad tohutult madalal ookeanilainetel vihal kartmatult. Ja siis, kui nad leiavad, et siit võiks midagi saada, siis nad sirutavad lennu peal oma jalad niimoodi välja ja puudutavad jalgadega. Ja mõnikord näib, et nad lausa kõnnivad vee peal või hüppavad vee peal. Ja tal on niisugune pisikene kõver nokakene ja niimoodi vee peal niimoodi hüpeldes või kõndides. Ja no uskumatu osavusega nende tiibadega niimoodi manipuleerides. Ta suudab näha seal vee sees siis need pisikesi loomakesi ja siis näitajate kaupa välja noppida. Nii et eemalt vaadates tundub, et, et keegi kõnnib vee peal, siis on see natuke kõnnidki, natuke kõnnib, aga samas ta on ikka nagu, ütleme köietantsija, selles mõttes, et, et seda kõndimist ta tekitab oma eriti osavate ja kiirete tiiva liigutustega, tasakaalukunstnik on tõeline ja kui mõelda jälle niisuguste suuremate lindude peale, siis see üks kõige tavalisemaid, kes meid ka alatihti saatis, ava ookeanidel seali, erinevalt tormilinnuliigid ja üks eriti meeldejäävaid nendest oli siis hiid-tormilind. Tormilinnu nimi, see tuleb sellest, et ta juba ammustest aegadest meremehed märkasid seda. Et kui ilmub tormilinde, siis on varsti tulemas torm, aga see seos on umbes midagi taolist deta tormilinnud, nii nagu ka Alba trossid. Nad ei saa püsida nendes ookeanide osades, kus on tuulevaikus, sest siis nad ei saa hõljuda osavasti õhus, neil on vaja tuult tiibadesse kogu aeg ja sellepärast, et igal pool, kus on siis tormilinde või albatross seal peab olema ka tuul ja miks siis mitte ka tormi. Umbes niisugune seos on sellist kunagi tekkinud. Sellest nimi, vaat selle hitt tormilindu lähedalt vaadelda oli hästi lihtne. Veetsin tihti aega sellega, et olin seal laeva kõige kõrgemal tekil kõige ülemises osas seal lagedal laevatekil ja siis sa vaatad, kuidas need hiid-tormilinnud tulevad laeva juurde ja, ja neil käib mingi oma väga kindel reegel. Kõigepealt näed, et tormilind tuleb kaugelt nagu laeva sabas hästi vett ligi lennates ja siis, kui ta jõuab nii-öelda laeva ahtrisse, siis ta hakkab tasapisi nagu kerkima, kõrgemale ja väga tihti juhtus niimoodi, et ta jõudis kemisega seal laeva külje juures täpselt minu enda kohal samale kõrgusele ja sa näed seda lindu, noh, täiesti liikumatult, tiivad laiali hõljumas. Aga kuna laev liigub ja tema liigub, siis näib, et ta püsib paigal õhus. Ja see on kuskil, ütleme 10 meetri peal, 20 meetri peal ta tohutu suur lind, tal on põhiliselt pruun värv ja tema tiibade siruulatus on ligi kaks meetrit. Nii et ikkagi jälle rohkem, kui üks täiskasvanud inimene käed laiali ulatas, iialgi jaksab, aga mitte nii suur kui halba trassil mitte nii suur kui halba trassil, aga inimese kätega võrreldes ikkagi suurem. Ja selline suur lind hõljub sul seal lähistel ja siis sa vaatad, sa saad teda väga põhjalikult jälgida, siis sa näed, et tal on midagi nihukest. Röövellik on, tema välimus on midagi nihukest robustselt mõtled, et millesse tuleb ta silmad, ta silmad on niisugused, tumedad röövli silmad, kurjad, niuksed, tumedad, sügavad, ettearvamatud, ütleme niimoodi. Ja tema nokk on niisugune, tundub kuidagi äärmiselt jäme, robustne ja siis sa vaatad, et miks see niimoodi tundub võimalik seda väga hooletult uurida, seda nokka seal lennu peal. Ja siis sa näed, et tal on nagu kahekordne nokk. Ja selle nii-öelda selle tavalise noka peal on veel üks justkui üks teine nokk ja selle nimi on, on sõrmetoru ja, ja see selle otsas ongi näha suur avavus, see ongi nagu toru, nagu mingi üheraudne piss on tal seal noka peal ja see on väga kummaline ja tähtis atribuut, tema jaoks ka linnud, lätlased veel kuskil viiekümnendad aastate eel ei teadnud seda, et miks tal üldse nihukest asja vaja on, aga samas teati küll, et merelinnud peavad saama juua ainult merevett magedat vett pole kuskilt võtta. Aga samal ajal merevesi on soolane, merevesi on liiga soolane, et seda ei saa ju niisama juua. Et kuidas ta üldse saab hakkama, terve eluaeg joob merevett ja ikkagi saab hakkama, jääb ellu, töötlevad seda kuidagi eest ja see oligi seesama imelik sõrmetoru selle sõrmetoru, ütleme selles peapoolses osas on niisugused näärmed, mida nimetatakse soola näärmeteks ja need toimivad. No umbes nagu inimesel, neerud, neerud filtreerivad, eks ole, kõike mittevajalikku kehast välja. Aga nüüd võlanäärmed toimivad kümneid kordi tõhusamalt. Ja kõik see vesi, mida nüüd linud neelab see filtreeritakse läbi soolanäärmete ja siis tekib niisugune küllastunud soolavedelik ja see siis läheb mööda seda sõrmetoru lihtsalt kehast välja. Ja ma olin nagu lugenud, et see tähendab ju seda, et tal lennates peab alati olema nii-ütelda nina otsas, tilk selleni otsas peab olema üks niisugune selge niukene veetilk ja kui nad on nii lähedal, oli, sa said teda hoolikalt vaadata, nad tõesti oligi ja siis lihtsalt see soolast raske tilk kukub lihtsalt tolksti sealt ookeani tagasi, eks ole, ja, ja lind elab sellisel moel. Ja see soolatilk läheb uuele ringile, kas halba trassidel on ka see töötlemine? Albodrussidel on, on need samasugused sõrmetorud ja praeguseks ajaks teavad linnu-uurijad, et tegelikult need soolanäärmed on, on väga paljudel linnuliikidel aga tihti nad ei ole nii selgesti nagu märgatavad nagu nendel tormilindudel näiteks. Ja muidugi, kui see ei tormilind seal niimoodi lendas, siis, siis ta natukese aja pärast, kui ta oli tõusnud laeva, ütleme, ninaosasse ja kõige kõrgemale, sest ta pööras lihtsalt kaugele Oceani peale, vaatasid, kuhu ta keerab suure ringiga tuli jälle tagasi ja tegi, noh ütleme minuti veerand tunni jooksul jälle samasuguse ringi ja niimoodi päevade kaupa lendavad, et mõtled, et miks nad lendavad. Mu esimene mõte loomulikult siin võib-olla keegi poetab mingi toidu palakese, saab midagi noka vahel, eks ole. See on üks põhjus, aga see öeldakse, et, et, et see ei ole üldse ainus vaid hoopis võib-olla tähtsam on see, et tema jaoks üks on laev noh, selline hea tuulesuunaja, et ta lendab nii-öelda laevatuules ja laevatuules lennates, ta kulutab palju vähem energiat ja jõuab suunata palju kaugemale kui oma tiibade jõul, ainult et see on tegelikult üks, üks tähtis põhjus tema jaoks laev mingil moel aitab teda. Jah, aitab uude paika rännata. Kas see aitamine on aegade jooksul olnud ka vastastikune, selles mõttes, et halba, trosside ja tormilindude olemasolu näitas, et tuul on olemas, aga tuult oli meremeestel vaja, nii et see oli kindlaks signaaliks. Või minna küll just nimelt ja meremehed pidasid seda nagu heaks märgiks üldiselt, kui näiteks oli tormilinde albatross nende lähistel olid purjelaevade ajad, tuur oli väga tähtis ja, ja siis oli siis ilmselt see vastastikune nisugune tunne. Meremeestele on tormilinnud Alba trossid olnud alati hea saatuse märgiks ja nad alati hoiavad neid linde seal seal olnud reegel. Aga et kui tormilind suure osa oma elust veedabki niimoodi ulgumerel lennates tohutuid vahemaid läbides, aga kui tal on vaja siis ikkagi pesitseda, siis nad pesitsevad ka tark ikka lähistel, saartel. Aga nad ei moodusta suuri kolooniaid, vaid hiid-tormilind on niimoodi, et ta väikestest Seltsingutas ja naabritega on kõik väga soliidne vahe. Et igaüks on nagu omaette niimoodi. Ja nad on muidugi suured linnud ja selle toitmise ajal nad vajavad veel eriti palju toitu poegade jaoks, millest nad toituvad ja millega nad poegi toidavad. No põhiliselt ausalt öeldes suured linnud siis väga sageli ütleme, mereloomade korjustest toitud ütleme siis on kõiksugused pingviinikolooniat, et ütleme siis võimalikud hülgekolooniat nende lähistel, Nad hiilivad ringi ja passivad niimoodi. Ja kui pingviini koloonias mõni ema jätab poja natukene järelevalvet täna siis võib sellega elava pojaga halvasti minna. Ja see noh, röövli välimus selles mõttes nagu reedab selle linnu olemust, et ta on ikkagi ka võimeline, ütleme kõigile väiksematele lindudele ikka kallale minema ja kui ta vähegi saab seal pesitsusajal, siis ta võib ikka nad täiesti surnuks rapsida, et ikka endal ja oma poegadele elu sees hoida. Et niisugune karmivõitu lind, aga kui nüüd mõelda ikkagi selle peale, et kõigist nendest Antarktika kümnetest linnuliikidest, kes võiks olla siis nagu see kõige uhkem, kõige võimsam, kõige suursugusemad siis on ikkagi needsamad, kellest me alustasime, Albatrassid, albatross liike on palju ja kui valida nende hulgast veel see kõige-kõigem, siis kindlasti rändalbatross rändalbatross on maailma kõige suurema tiibade siruulatusega lind. Ja siin selles sõnastuses peab no olema, sest sa ei saa öelda, et ta on maailma kõige suurem lind, seal napis jaanalind kõige suurem, kes ei oska jälle lennata. Ja stiibade siruulatuse tõttu just ja ka tema suurust ei ole ja, ja ütleme ka kaalu järgi ütleme andurid kaaluvad ikkagi kolmandiku rohkem kui Alba trossid. Aga nende tiibade siruulatus on väiksem. Nii et mitte kõige suurem lendav lind, vaid ta on kõige suurema tiibade siruulatusega lind. Ja see on jälle niimoodi, meie nägime neid põhiliselt lõunatsiootsia saare lähistel, sest seal on nende kolooniate kolooniasse meid ei lubatud, see on rangelt kaitse all, aga seal nad lendasid nagu laeva lähistel ja ikkagi sa ei saa seda kujutlust. Aga lõuna George, seal seal krütlikeni küla juures oli koduloomuuseum ja seal koduloomuuseum, mis oli üles riputatud üks rända, Alba trossid topis ja seal olid tiivad välja sirutatud. Ja siis sa said selle pildi kätte, tähendab rändalbatross tiibade siruulatus ulatub kuskil kolme meetri 50 sentimeetrini. Ja kui nüüd jälle ma ei ole enam väikelennuk, suurem lennuk, kui mõelda jälle inimesega võrrelda, inimene on alati hea mõõt kõige jaoks teisele inimesele kohe selge, et mis mõttes on siis jah, et kui näiteks minu käte siruulatus on meeter 70, siis paned need kaks sellist inimest käed laiali kokku ja ikka ei saa veel tiibade siruulatus kätt ja seda sai seal koduloomuuseumis proovid, kuna ta oli seal niimoodi riputatud üles, siis tõesti kaks inimest seisid käed laiali ja ikkagi ei ulatunud tiivaotsast otsani välja. Aga samas need tiivad on tohutult võimsad, aga see keha, see ei ole sugugi nii väga suur, ta on umbes meetri pikkune, hästi kerge ja jällegi ikkagi nagu need teisedki halba trossid. Ühesõnaga kogu tema kehaehitus loodud õhus elamiseks ja sellepärast on tal tiivad erilised keha kerged, tiivad suured ja ta elab nii nagu teisedki halba trossid taga palju oma elust õhus ja siis veel teise osa suure elust ookeanilainetel ujudes ja pesitsema tuleb ta ainult ikkagi maale, muul ajal ta maaga seotud ei ole. Jänes, rända, Albatrossi, pesitsemine, see on ka üks kohutavalt keeruline asi, sellepärast et on suur lind. Ja ta see poja üleskasvatamine võtab tal tohutult palju vaeva. Nii et ta on niimoodi. Et kui ta on selle poja välja haudunud, siis on juba sügis käes ja poeg ei oska veel lennata. Ja siis on niimoodi, et ta esimese Antartilise talve elab edasi sealsamas pesa juures. Ja vanemad käivad vahetpidamata ta truult kogu talvekuude ajal iga päev teda toitmas. Ja noh, ma ju olen oma silmaga, ma ei ole seda näinud, aga filmides ma olen näinud seda. Mõnikord on siis poeg üleni lumega kaetud. Ja, ja ta püsib elus see sellepärast, et vanemad hoolitsevad ta eest kogu aeg. Ja siis, kui ta lõpuks järgmisel suvel on siis saavutanud selle selle täissuuruse siis ta ka alguses ta ei oska oma võimsat lennuaparaati kasutada ja ta kakerdab seal kaljutipu otsas edasi-tagasi ja ei tea, mida nüüd edasi teha. Ja siis vanemad õpetavad, et, et sa pead nüüd lendu tõusma. Aga see lendutõusmine on halba trossidel väga keeruline, sest kui sul on nisukesed võimsad tiivad, siis siis juba neid laiali sirutada on juba väga keeruline. Kuidas nendega veel õhku tõuseb, et õhku tõustakse harilikult nii nagu deltaplaanidega kusagilt kaljujärsaku servast. Ja siis ongi nii, et see poja esimene lend on siis õieti niimoodi, et ta lihtsalt kukutab enda üle kaljuääre ja siis avastame o tiivad kannavad, ma oskan lennata ja siis saab julgust juurde ja õpib lendama ja, ja nii saabki temast niisugune ookeaniavaruste vallutaja ja üks poeg. Peab pesas püsima 250 päev. Et see on ikka röögatult pikk aeg. Saavad ikka vatti, nii et pole ime, et nad väga tihti neid järglasi ei saa. Kuidas see oligi üks kord kahe aasta jooksul. Seal või rändalbatross on jah üks kord kahe aasta jooksul ja kui see üks poeg on lõpuks ometi üles kasvatatud, siis vanem Nad võtavad aasta puhkuse ja lähevad soojamaa reisile ja parimatesse paikadesse, et siis jälle jõudu juurde saada. Ja tegelikult on veel nende rändalbadosside lennuvõimes on täiesti fantastiline, aga linnu teadlased on siis lihtsalt uurimuste tulemusel. Eks saanud tulemused. Üks rändalbatross lendas ühe nädalaga 8000 kilomeetrit, üks nädal 8000 kilomeetrit pole paha? Ei, see on täiesti arusaamatu, ausalt öeldes ja, ja ma oskan seda ainult niimoodi põhjendada, et pidi ikka hea tuul olema. Sest ilma tuule abita ei suudaks kümnekesi vahemaid läbides selg, tuul ei olnud vastu ja, ja, ja niimoodi tuul tiibadesse rändate mööda ookeaniavarusi. Ja nii iga kord, kui meremehed teda näinud ja nii on see aastasadu olnud on neil tuju hea. Et albatross toob meile hea saatuses ja vastupidi ka, et kui halba trassi keegi tapab siis tahab sellele tapjale ja ka laevale halva saatuse õnnetuse lausa ja annetuse needuse selle kohta on kirjutatud üks üks poeem isegi juba kuskil 18. sajandi lõpus, kus sel ajal siis ammuga keegi meremees lasi laeva pealt selle Albatrossi maha ja, ja, ja teised teadsid, et sellest tuleb väga suur õnnetus ja siis karistuseks sunnitud tee kandma seda meremeest, kuni selle reisi lõpuni, seda surnud Albatrossi oma kaelas. Aga sellest ei olnud ikka abi, meil läks väga, väga haprust kõikidel. Vot see vana põline veendumus, nagu ta saab nagu uue tähenduse, siis kui sa mõtled, et praegusel ajal rändAlba trossid on väljasuremise piiril ja põhiline ja üks oluline surma põhjus on see, et nad satuvad kalalaevade õnged otsa. See on niisugune, et tänapäeval on üks niisugune püügiviis, seda nimetatakse õngejadaga püüdmiseks ehk siis laeva taga hõljuvad niisugused pikad nöörid, nende otsas on suured võimsad konksud. Ja nüüd, kui albatross niimoodi sööstab vette, et sealt nagu toitu haarata, siis ta jääb selle konksu otsa kinni ja ta upub ära lihtsalt. Ja ta ei ole õppinud veel ennast neist. Eemale hoidma loodus, loodus ei õpi nii kiiresti, see, see oleks tohutult pikem aeg, vajalik inimene on leiutanud nad suhteliselt taga hiljuti siis võtab aegadesse ja praegusel ajal on see üks suur mure ja siis ega ei teatagi päris õiget väljapääsu, aga kindel on see, et, et suur osa nendest maailma suurima tiiva siruulatusega lindudest niimoodi tänapäeval hukkub. Ja siis sa mõtled, et selle vana mõtteviisi kohaselt et iga hukkunud lind tähendab needust needust, kellele ja siis noh, lähevad ausalt öeldes päris päris süngeks, et see panebki mõtlema ja ja see tugevdab veelgi seda tunnet, et neid kuninglikke linde tuleb hoolega hoida. Ja selle mõttega nagu lõpetakski kuulaks siia lõppu veel siis teise Albatrossi liigi mustkulm, Albatrossi, häälitsusi nende koloonia juures, mida ma salvestasin. Vast point saarel. Seesugune oli siis tänane saade võimsatest merelindudest, Albatrossidest, tormilindudest ja teistest, millest tuleb juttu. Järgmises saates vaatame silma meri karule. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
