Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Nüüd ma tean, kus ja ma ja ma tean, kus nunna ka, kus on lõunanaba, kes seal on ja kus ta, ma, nad ka, kus on lõunanaba, kes seal on ja kus ta ma ka. Jalgi ei. Ma ava, et arg pikal Antarktika all cum on põhjascum, on lõunas. Kui neid meelde jätta? Jõuaks, kumb on põhjus ja kumb on lõunas? Kui neid meelde jätta jõuaks? La neist pingviin ja teisel jal. Jääkaru, kuid kui on põhjascum Bon lõunas? Me helde ja ta ma ei jõua, kumm on põhjascum on lõunas, me ei jäta, ma ei jõua. Tere siis jälle. Nüüd me oleme oma raadioreisiga jõudnud põhja, Nabalt lõunanabale ja kes meie saateid kuulanud, ma usun, et need on üht-teist maailmast ja maailma lootusest aru saanud, aga täna me oleme jah, nagu laul, ütles lõuna Nabal. Üks asi on küll kummaline, et kui me sellest külmast paigast hakkame rääkima, siis meie siilipoiss ei ole kohale ilmunud kulum soojuse probleem või kardab ta, et kui me juttu räägime, siis erata osasse nii sisse, et ei saa enam kuidagi oma okkaid käima. Nüüd mul endal on selge küll, et kumb on Arktika, kumb on Antarktika, aga kui ma väiksem olin, siis ma tõesti olin omadega alati sassis ja mina ei saanud aru, mis neil vahet on ja kus on manner ja kus ei ole mandrit ja kus on ühed loomad ja kus on teised loomad ja võib-olla Georg meile täna neid asju vähe, siis seletab. Tõesti raske meelde jätta neid kahte nime, üks on Arktika ja Antarktika ja kriminaalomal ajal siis kui ma väike olin, ei saatke kuidagi pihta ja siis ma lihtsalt vaatasin seda kaarti ja tegin endale sellise asja selgeks, et üks on lühike sõna, teine piksuna lühikesena lähemal. Kuna me elame põhjas, siis lühike sõnase arktika, Lähen paik ja see kaugem paik tähendab seda pikemat sõnas on kaugemal ja seal seal lõuna mandamine, nii ma endale püüdsin selle asja selgeks teha, aga ma ei tea, kas on nüüd eriti kasutuskõlblik süsteem, aga minul jäi ta niimoodi vähemalt meelde. Ja tõesti lõunapooluse Allodis manner maismaa, mis on juba üle nelja miljoni aasta olnud paksu jää all peidus, see viitab elutingimustele ka seal selles piirkonnas, kuna see jää neli miljonit aastat muidu vastu ei peas, kui seal ei oleks kogu aeg ühtlaselt külmutatud tükiks vahepeal ära sulama. Aga see jääkiht on aina kasvavad ja praegusel hetkel on mõnes paigas Antarktika jääkihi paksus kolm kilomeetrit. Ta üpris raske ette kujutada, mida tähendab tegelikult kolm kilomeetrit ja et kuidas on tekkinud kolme kilomeetri paksune jääkiht ja annab täitsa sellist mõtisklemise ainet. Ma mäletan, ma olen näinud filme sellest Antarktikast, kahjuks mina ei oled seal ise kohapeal käinud, kuigi Eestimaal on päris palju inimesi, kes Antarktikas käinud. Ime küll, taju lähemaid kohti on sellised, kus ilmselt Eestis pole keegi käinud Antarktikas päästnud üpris mitmed inimesed ja kui ma olen näinud filmides, mismoodi seal need jääseinad siis merre vajuvad kümneid ja kümneid meetreid kõrgeid ja lahmakat järsku kukuvad merre ja vajuvad laiali maailmatu plahvatusega. Seda filmis on väga kaunis vaadata, eriti ilus muusika sinna taustaks pandud ja päike paistab peale kõik magusa püüdnud ette kujutada, mis seal tegelikult toimukudesse tonn jäädi, järsku lahvatab bet, seal tekib püüdnud kõrgeid laineid ja selliseid keeriseid ja, ja kui juhtunud seal liiga lähedal olemas oleks üpris ohtlik. Ilmselt isegi olete tähele pannud, et kui juba natukene jääd näiteks suvelgi, kui kusagil hoitakse, jääd sisse, jää, õhkab külma, see on füüsikaliselt natuke vale termin, aga, aga põhimõtteliselt on tunda, et see külmus levib kaugemale, kus jää on endiselt koguse jäämass, mis on Antarktikas on, mõjutab seal ümbruskonnas päris palju ja kuigi seal vesi ei ole nii väga külm, paiguti sealt lähevad päris soojad hoovused lähedalt mööda, sest Antarktikast on ta ikkagi ääretult külm ja see piirkond on näiteks selline tänu sooladele see vesi ei jäätu ja selle tõttu veetemperatuur võib-olla isegi alla nulli. Ilmad ära jäetaks. Sellises vees elavad kalad, kes suudavad siis elada seal sees ja nad ei jäätu samuti ära, sest põhimõtteliselt peaksime null kraadi juures kalade sees olev vesi juba ära jäätuma hakkab. Need kalad muutuksid jääpurikate selles miinuskraadides olevas vees, aga seda ei juhtu, sest nendel on peres selline eriline soolade kontsentratsioon, mis võimaldab ka siis neil ilma ära jäätumata miinustemperatuuridega vees elada. Maismaal muidugi on see lugu teistsugune. Maismaa loomadel on oma sisemine soojusregulatsiooni, et nemad sealt toodavad ise seda soojust. Tselluloosi kaunis kummalised ja tingimused on ikka erakordselt rasked, et seal peab olema tõeliselt vastupidav olend, kui sa seal tahad elada ja, ja ma usun, näiteks inimestel, seal võib olla küll üpris raske, kes sinna pooleks aastaks saadetakse tööd tegema, et see peab olema eriline, tugev närvikava ja võime igasugustes tingimustes vastu pidada. Kui kujutan ette niidet, satume sinna lume keskele, mis võiks olla esimene tunne. Ma arvan, et väga. Ma usun küll, et seal võib-olla jah, väga külm tunne suvel tegelikult on ranniku lähedal küllalt soe, kuna seal veetemperatuur tõuseb, see mõjutab rannikuala ja rannikul on isegi täiesti ilma jääta paikasid maapind nagu paljandub, kuid sisemaa poole liikudes muidugi see jää ei kao kuhugi ja on seal täiesti olemas kogu aeg suvel ja talvel ja noh, kujutage ise, kui te näiteks järgi jää kõnniksite keset Suves, see tunne oleks enam-vähem samasugune. Temperatuur on ikkagi seal õige mitmeid miinuskraade ja talv on muidugi väga karm ja seal mõõdetud madalamad temperatuurid üldse maakeral, miinus 88 kraadi. No mina näiteks ei suuda seda ette kujutada, missugune võiks olla miinus 88 kraad. Jah, ega ei suuda ma 40, riik külmakraadi, olen tundnud toa mägedes ja siis oli ka juba niimoodi, et kui kirvega läksid puud lööma, siis kirves läks kildudeks nagu mingi klaasikene. Aga 88, see on muidugi üle mõistuse. Miinus 50 ja selle ümber temperatuurid ei ole seal mingi haruldus. Seal muidugi ka kõik need materjalid, mida seal kasutatakse, kõik riided ja toidudes vajavad veel erilist hoidmist ja säilitamist, sest muidu lihtsalt häviksid need hoobid selle külma käes küll muudab kõik nii nagu Jaan rääkis, metallid rabedaks ja probleem on hirmus palju, ilmselt. Sina kipud ikka oma kännu pealt ära reisima. Sa tahaksid minna sinna? Külmapaik. Ma usun küll, et ma tahaksin, aga sedapuhku mitte vast niivõrd, et mind huvitab, kui ilus või seal on, aga ma tahaks teada, kas ma suudan või ei suuda, kas ma kannatan selle elu välja või ei kannata. See on selline nagu rohkem enese proovile panemise mõte oleks. Selles mõttes tahaks minna küll. Muidugi pingviini tahaks ka. Omas kodus. Ütle, Georg, kas sa seda tead, on kuskil raamatus on kirjas mina näiteks maismaa, siis kui suur see manner on Austraaliaga võrreldes? Täpselt nüüd ei oska sulle seda numbrit öelda, aga ta kaartide pealt vaadates tundub olevat natukese suurem kui Austraalia on. Et üpris selline aukartust äratav territoorium, ikkagi on see jää praegu peidus. Nii et praeguse tehnikaajastu puhul, kui enam inimesi mujale ära ei mahu, siis ulatame aga üles selle kamaka seal ja lähme sinna elama ja. Nojaa, tähendab vot siin tekivad omad probleemid, kui see vesi nüüd seal ja põhjas ka siis tuleks ära sulatada, see oht on täiesti reaalselt olemas, muuseas et ära võib sulada, ilmad mööda sulatama, väga hakkaksime, sest see kasvuhooneefekt, mis tänu süsihappegaasile on need suurenemas kogu aja. See võib ajapikku viia selle maakera keskmine temperatuur tõuseb mõne kraadi võrra isegi. Ja selle tulemuseks võib-olla tõesti nende Arktika ja Antarktika jääväljade sulamine. See omakorda võib tuua kaasa väga suure veetaseme tõusu maaelumeres ookeanides Antarktikas võib-olla tekib maad juurde, aga näiteks siin meie aladel ilmselt jää sulamine toimub siis on ainult üksikud paigad, mis jääksid maa peal, suur osa Eestimaast selle vee all. Et kas on eriti arukas koidasiter Antarktikast. Kui on palju paiku, kus on suur suur puudus joogiveest, siis kas ei saaks kuidagi abi nendele piirkondadele, ma kujutan ette, et seal on meeletult-meeletult head joogivee varud. Ja seda on tõesti, ainult teeb selle veehirmus kalliks, kui nad on väga kaugel, Lõuna-Ameerikasse võiks sealt vedada, see oleks kaunis lähedale Austraaliasse Kaaga sealse joogivee probleem polegi nii tõsine, kui just näiteks Lähis-Idas ja Aasias Aafrika riikides. Aga sinna on juba nii pikk maa, et joogivesi tuleb nii kalliks, et ei tea, kes selle siis kinni maksab. Vaesed riigid ei suuda seda lihtsalt seda vett kinni maksta ja seal on muidugi omaette probleem, kuidas seda transportida. Ma tean. Saudi Araabia selliseid, rikkad naftariigid on üritanud põhjast tuua, jäämägesid transportida ja seda vett kasutada. Aga ega see nüüd nii väga lihtne probleem ei ole, seda on katseliselt tehtud, aga sellist regulaarset jäämägede transporti pole küll veel minu teada sisse seatud, et vodka käivad graafikujärgselt laevad jäämägesid püüdma sele transportima, sest see on ikka tehniliselt väga keeruline ja võib-olla tegeletakse magedat, vett on ikka praegusel hetkel päris palju ja teda raisatakse tegelikult ka väga arutult palju odavam oleks natuke seda vett kokku hoida. No kas või siinsamas meil eestimaal vesi ilmselt kaob kusagil torude lekkimise igal pool ärakud, need torud ära parandada ja kõik see elunormi seada, siis oleks vaja hakata kusagilt seda vett juurde vedama ja võiks võib-olla isegi vett eksportida, palju väiksema vaeva, kui näiteks Antarktikast jäämägesid tuua. Minu käest ükskord üks väike poiss küsis, et mille pärast on nii, et mõnes maailma paigas on kohutavalt kuum ja teises jälle nii külm. Et miks on üldse vaja selliseid külmi paiku, kus mitte keegi elada ei saa? Seda on siis raske seletada, kui sa arvad, et noh, kõik ümberringi on valmis tehtud ja siis sind siia peale panduda, kui arvestada seda, et maailm on nagu ise arenenud on toimud evolutsioon alguses bioloogiline evolutsioon ja siis pärast ka bioloogiline evolutsioon asetub nagu iga asi oma koha peale, sellepärast et kõigepealt on sündinud see maa kui selline on olemas teda, päike soojendab just sellisel määral, nagu ta soojendab, tekib ühes kohas külmemaid kohti, teises kohas on tekkinud soojemaid kohti ja see elu, mis hiljem on tekkinud, see on lihtsalt kolinud sinna ja kohastunud nende tingimustega, mis loom pakkunud, nii et ta saab elada seal, kus talle tingimusi on, juured, tingimused muutuvad või hoopis ära kaovad, siis surevad nad olendid välja, seda on maailma ajaloo jooksul toimunud sadu kordi ja tegelikult neid välja surnud loomi ilmselt on palju rohkem kui praegu olemasolevaid loomi neid välja surnud loomi on teada igasuguste kivististe ja muude jäänuste järgi päris palju. Ja väljasuremise üheks põhjuseks ikka olnud see, et ei ole tulnud toime seda jõutingimustega. Aga kui lähtuda sellest, et kõik oleks loodud siia maa peale sinnapaika, siis loomulikult seal üpris kehv loomistöö on olnud, kui on tehtud paljud kohti, kus üldse elada. See ei ole teadmata, aga mõtlen üle, et maakera meil tiirleb ümber päikesesedapidi, et ekvaatorijoon on, et need on päikesele rohkem avatud, kui need otsad põhjanaba lõunanaba, sinna päikest satub lihtsalt vähem. Sellepärast seal ka külm. Ja maakeral on oma ring või sellist ringi ellipsit mööda ümber päikese tiirleb kogu aeg, lisaks pöörleb ümber oma telje, mille tõttu vahelduvad öö ja päev ja selle kõige koosmõjul see asendi tõttu päikese suhtes ta ei ole päris niimoodi püstise Magevad gloobust vaatad, gloobus on ka poolviltu, umbes sellise nurga all on ta pööratud ja siis kude päikesest kaugemal on ja ta on veel niimoodi natuke viltu ka siis teatud piirkonnad lihtsalt ei saa piisaval määral soojuste tekivadki sellised külmad kohad. Aga kus see jahtumine siis tuli, nagu ma raamatutest aru olen saanud, et kunagi oli kõik soe meri elasid soojavee kalad nii põhja Nabal, kui seal lõunanaba kandis, millest see jahtumine siis tuli, kas päikese intensiivsuse kadumisest või maakoore jahtumisest või millesse? Alguses oli jah, ma koor oli ilmselt kuumem tunduvalt, tähendab see maakera oli üldiselt kuumeme, kui ta üleni veega kaetud. Aga lisaks sellele maakera on kogu aeg jahtunud ja elamistingimused muutunud normaalsemaks. Ilmselt päris algus oli siin päris kuum ja siis oli ainult molekule selles päris hea supitemperatuuriga võrdses vees solingu ürgsupp, kus elu nagu tekkis hiljem see jahtumine toimus tasapisi ja elutingimused muutusid vahepeal ka. Kas aurumine suuremas tekkis kuivem maade vulkaanilise protsess ja see on väga keeruline asi. Seda kõike ei jõua praegu ära seletada. Aga ma tahan öelda, et näiteks külmad kohad ei ole alati olnud ühes paigas, meie oleme kunagi olnud troopikas hoopis need poolused on nihkunud, kuna see maakera telg on nagu ümber paigutatud nurka muutunud ja me oleme ka kord olnud nii õnnelikus seisus, et Eestimaa osa siin oli päris soe meri. Muidugi oli meil ka jääaeg, nii et kõik on tasakaalus. Ja siin Eestimaa kohal on ka paks jääkilp olnud ja hoopis teistsugused elusolendid on siin elanud, need, kes troopikas elasid, surid välja, tulid jääloomad asemele pärast taandusele jää jälle tulid soojematet aladelt, elusolendid siia. Nii et kõik on olnud muutumises ja liikumises ja selline see elu ongi. Ainult et need kõik on toimunud väga pikkade aegade jooksul, on inimelu, on lihtsalt väga lühike, tema elu jooksul pole suurt midagi, pähe kulub suurte muutuste jaoks kümneid ja kümneid tuhandeid aastaid. Ja me peame sellega arvestama, et see, mida me praegu kaardistame, kaartidelt näeme ja see ei ole mitte absoluutne ja lõplik, vaid pidevalt muutub ja ja mõne miljoni aasta pärast võib see kõik olla hoopis teistmoodi, kui me oskame ette kujutada. Jah, aga ometi, kuigi seal on miinus 88 kraadi seal Antarktikas ja räägime, et on kole ja külm, aga ometi on seal loomadel elukatel kodu. Ja alustatakse siin, seda teemat võib olla ühe väikese lauluga. Ütle mul linn, pingviin, kaasson la Dust ka siin, et sa allenna ta ei ka või kõhusõitu vihkad. Et saal lennata ei kamm või kõhus tuubis ka vastav mul siis pingviin, kuhu lennata on siin kõik on lage, Buy ei ole. Muidu lendan küll, mis kole. Kõik on, lagepuid ei ole. Muidu lendan küll, mis kole. Räägi ta siin pingviin, vahel tõesti päris piin, võin Jul lennata kui tuvi, aga lihtsalt puudub huvi, võin ju lennata, kui tuvi. Aga lihtsalt puudub huvi, ta saama pole mõtet kasutada lennuvõtet, kuni puudu Mulmoti, las parem puhkab tublidi. Kuni puudu mul motiiv, las parem puhkab tubliti. Ja esid laust tuli välja tõeline murese pingviini lendamise pärast, et ta tahaks nagu lennata, aga pole põhjust lennata, pole seda motivatsiooni. Ega tal tõesti pole olnud, sest ega lendamine tõesti asja eest teist taga ei ole arenenud nendel loomadel vaid evolutsioneerumist, terve rida põhjused on, miks nad lendama hakanud ja terve rida loomi, kes alguses on lennanud, on hiljem lennuvõime kaotanud, kuna see pole nii vajalik olnud ja on väga hästi toime tulnud ka need, kes on ilma lennuvõimet olnud. Aga pingviin on omapäral loom selles suhtes, et tema lendab küll ainult ta lendab teises keskkonnas, tema lendab edasi vee all tiivad, mis on jäänud neid, ta kasutab, nii nagu linnud kasutavad tiibu õhus, nii tema kasutab neid vee all ujudes teeb täpselt samu lennuliigutusi, sellest tuleb siis välja lõppkokkuvõttes ujumine ja ujumises on need pingviinid, fantastilised meistrid, nad teod vee all tõelise piruett. Ja muidu nad on ikka päris linnu Ehitusega, ainult et nende kehakuju on samuti muutunud natuke ebalinnulikus nad silinder ja, ja kohati rohkem eluga vees kui maismaal, vaid ma olen kaunis, kohmakad ja õhus, muidugi püsiks nad sugugi aga massiivsele paksule kerele. Pingviin ei leidu näiteks Gröönimaa põhjapoolsetel rannikutel ja kui nad sinna viia, kas nad suudaks seal elada või mis neid takistaks. Ma usun, et põhimõtteliselt nad suudaksid seal elada küll Gröönimaa aladel aga noh, kas sa nüüd eriti tark hakata pingviin Antarktikast Gröönimaale viimasel ajal ise küsimus sellepärast et nende kodu on seal ja selle keskkonnaga nad hästi kohastunud. Praegu neid ei näi nagu eriti midagi ohustavad ka seal pole mõtet hakata oma pead neid ümber tõstma. Nii nagu nupp malelaual, et täna võtame pingviini etturi, tõstame Gröönimaale, siis võtame muskusveise viima Antarktikasse ja nii edasi. Noh, seda on inimene teinud küll ja küll näiteks Uus-Meremaast rääkisime. Te mäletate, mis pahandusi sellest kõik on sündinud, kunagi ei oska ette näha kõiki tagajärge, mis selle Ühe looma teise paika viimisest võivad sündida haarad paremast olla seal Antarktikas ja seal Lõuna-Ameerika lõunaosas, kus nad praegu elavad neil väikestel saartel ja isegi Lõuna-Austraalias neid pingviine, nii et nad ei ole mitte ainult Antarktika Labodoteri liik on päris palju erinevates paikades, loomadel üldiselt, nii et nad elavad seal, kus nad elavad. Teil on enamasti kaks väljapääsu, kas tul nende tingimustega toime kohastuda ja elada seal edasi ja kui tingimused muutuvad, siis proovida nende uute tingimuste kohastuda, püüeta selles keskkonnas vastu pidada ja kui ei pea vastu, siis teine tee enamasti on see, et nad surevad välja. Ilmselt seal kunagi ammu välja kujunenud, see selline huvitav loomarühm Antarktika seantart kümblus saartel ja nagu ma ütlesin, see jää seal olnud umbes neli miljonit aastat, pingviinid on tunduvalt vanemad ja nad on lihtsalt tasapisi see kliima külmenemisega kohastunud. Ja on kujunenud selliseks, et nad selles tingimustes peavad vastu selliseid, eriti karmides kliimatingimustes elavaid pingviine seal Antarktikas ainult paar liiki, kes tõesti, vot siis, kui see talv on kusagil Sisemaal veel hauad seal poegi välja teevad, ilmus pikki matku seal jääväljade keskel on kolm kuni neli kuud söömata ja lähevad pesitsusaladele, munevad muna ja jätad siis muna teise paarilise hooleks, ise tatsadele seal sadu sadu kilomeetreid mere äärde tagasi söövad kõhu täis ja tulevad sinna poegade eest hoolitsemine ja kõik on väga pikaajalise puhastamise tagajärg, on kujunenud välja taoline süsteem ja usun, kui siin praegu minna neid aitama neile tingimusi muutma hakata, selle tulemuseks oleks see, et nad sureksid hoopis välja, et nad ei tuleks üldse toime meie meelest heade tingimuste loomisel. Nendele pingviinide. Ja selle minu küsimuse mõte oligi selles, et mitte, et neid tuua, aga, aga kas on midagi põhimõtteliselt erinevat, kahe pooluse kliimale? Tingimused on suhteliselt samad, ainult et lõunapoolne, et kliimatingimused tunduvalt karmimad Antarktikas on natuke veel karmimad. Arktikas on tingimused sedavõrd kerged, et näiteks inimesed on siiski loonud seal oma kogu ajapaiga peal oleva asundused Arktikasse ma saan aru, sinna tuleb golfi hoovus otsapidi siis see mõjutab seda ja eks ole seal Gröönimaa ranniku lähedalt liiguvad mööda soojad hoovused, mis natukene pehmendavad seda kliimat, kuid lõuna pool Antarktikas seda kõike ei ole, inimestel on seal selle tõttu raske kohaneda nende tingimustega, nii, aga tegelikult loomad, kes seal elavad, need tuled oma keskkonnas hästi toime ja tegelikult ei tuleks nad toime ilma mereta, sest tegelikult kogu see ökosüsteem kõik need loomad, kes seal Antarktikas elavad, on seotud merega, sest ainuke algne toidu valmistamine toidu tootmine toimub meres, meres on ainuke koht, kus saavad kasvada taimed, need on need väikesed planktonvetikad kes siis tänu päikeseenergiale suudavad valmistatud orgaanilist ainet, siis nendele seal toiduahelas järgneb loomne plankton, zooplanktonit toituvad juba kalad ja kaladest omakorda pingviinid osadest kaladest toituvad ka erinevad hülged, osa nendest on kihketeks muutunud, söövad ka Pingviine, nii et vot selline keeruline toiduahel on ja linnud omakorda püüad kas kalu või siis ka osa toitub, kuigi otsest planktonilist. Nii et kui nad merest ei oskaks toitu püüda, siis nad seal toime oma eluga ei tuleks. Ka. Pole seal ju ainult suur jää ja lumi vaid on ka veidi taimi. Ja seal on natukene taimi, aga need on siis põhilised vetikad, samblikud, mis seal kasvada saavad. Loomulikult ei saa seal kasvada sellised meie mõttes puud ja põõsad, nad ei pea taolistes tingimustes vastu. Tammekännu jaani jaoks kändu seal ei ole. Ei kändu seal nüüd olla tõesti ei saa. Minu jaoks on see Antarktika selles suhtes veel unikaalne Mannerit daamist poliitiliselt neutraalne, et seal nagu on tõesti loomad, peremehed või ma eksin. Minu teada ei kuulu mitte kellelegi, tähendab seal võivad kõik riigid sõbralikult koos töötada, omamata mingisuguseid õigusi sellele maale ja kaetud loodusvarad andeks, kõik ühised. Tegelikult see on omaette omaette loomade paradiis, niipalju kui need loomisel on. Ega need loomad väga kaugele sisemaale tule, välja arvatud mõned pingviiniliik, teised on piirdunud rannikualaga. Rannikul elab siis hülgeid, pingviine ja erinevaid linde lisaks pingviini televeel ja ka tähendab, huvitav on minu jaoks selline asi, et kui ma neid loomisel vaata, kes seal elavad, pingviine kuidas nad ikkagi sellises temperatuuris vastu peavad niiviisi, et te olete ise ka pannud tähele, et külmas toas näiteks ahi või üldse ise ka jahtuda, palju kiiremini maha kui näiteks soojast ja kuidas siis nad seal külmas nii maha ei jahtu võtnud ära külmuvad. Ja Nendele Arktika loomadele Antarktika loomadele on üks ühine omadus, nimelt nad on sellised, kes ei tee suurt numbrit saledusest, kõik kaunikesti rasvased ja pontsakas, sest ilmuse rasva korrata ei tuleks nad üldse toime. Nii hüljestel kui pingviin, nahaalune rasvakiht, erakordselt paks, tänu rahvale nad tegelikult elada saavadki. Süda peab olema ikka tugev ja süda peab olema tugev, sest seda verd tuleb päris kõvasti seal ringi pumbata, et kõik piirkonnad saaksid seda verd. Hüljestele ja ujumine on selline tegevus nõuab väga palju energiat, sest vesi on palju tihedam keskkond, õhk, selle tõttu ujumisele kuluksid energiat palju rohkem ja näiteks hüljestel on lugu nii, et selleks, et seal vee all kaua olla, seal vee all ei ole ka midagi hingata, tähendab selleks, et seda energiat toota, on vaja ka hapnikku veel. Ja neil on evolutsiooni käigus kujunenud välja taoline süsteem, et nad suudavad seda hapnikku kaotamist mõnes kehaosas piirata. Teatud kehaosad lülitatakse hapnikku saamisestiga veresaamisest teatud ajaks välja, nii et varustatakse intensiivselt hapnikuga ainult aju ja ja südant. Samal ajal näiteks kuhugi nahka ja, ja ka teatud lihastesse seda hapniku üldse ei antagi. Ja siis on nende lihased veel erilise valgurikate teated, veresse, hoovused, hapniku hemoglobiin, hüljest lihastes on lisaks selline valk nagu müoom, klobin, mis samuti võimeline hapnikku siduma, nii et selle tõttu nad on võimelised kaasa võtma suurema hapnikumäära kui näiteks kas või meie inimesed ja selle tõttu suudavad nad vee all päris kaua ringi ujuda, näiteks hüljes võib kuni pool tundi vee all olla ja huvitav on see, et nad suudavad eksimatult tulla tagasi sinna, kust nad vee all sukeldudes, kus on need augud, nad ei eksi seal vee all sugugi ära ja on tehtud katseid, näiteks hüljes viir täiesti võõrasse paika, mingi jääaugu veerde vaadatud, kuidas ta käitub, käitub ta nii, et kõigepealt natuke roomab seal augu ümbrus ringi, siis sukeldub sinna jääauku ja ujub sedasama augu ümbrus niimoodi ringi auk on tal kogu aeg silma all, siis tuleb ta natukeseks sinna maapinnale ja puhkapeedia, siis teeb siukseid pikemaid retki, umbes kaks päeva kulub tal aega, enne kui ta julgeb siis minna tõesti mitmesaja meetri kaugusel see jääaugust, aga siis ta on selle tee juba nii selgeks saanud, tuleb alati eksimatult sinna augu juurde tagasi, ka ta õpib, ilmselt on seal lisaks visuaalsele nägemismälule kasuta tailselt ka haistmismälu, ilmselt on seal erinev maitse või lõhn sellel veel. Et kasutab erinevaid selliseid võimalusi jääaugu leidmiseks ja, ja seal on väga keeruline süsteem veel. Ja veel üks huvitav asi nimelt suudab hüljes 500-l veepinna ja siis naha vahel toimuva soojusvahetuse miinimumi. Nimelt nahapinnatemperatuur võib olla kuni null kraadi. Ilmselt olete filmides näinud, et hüljes on üleni lumega koos. Olete ise ilmselt tundnud, et kui teile lumi, sajab näo peale või kätepealsesse lumi sulab seal ära, sest keha on ikka 37 kraadi soe ja lumi sulab ära. Näiteks kui satub lumi hülgekehale või pingviini kehale siis tänu seal rasva kehalise kehasoojuse julata naha pinnale välja. See lumi ei sula seal keha pinnal ära, vaid jääb alles ja moodustab õhukese pinnakihi lumekate, nende hüljeste pingviinide peale, see omakorda tegelikult lootusetult soojaks ka neile juurde. Et on nagu kahekordne soojussüsteemi külmeta, osa on kujunenud ka sooja hoidvaks osaks sinna peale leidlik leiutis, kui see oleks nüüd leiutis. Kes soovib, leiab raamatukogust kindlasti lisa meie juttudele. Antarktika kohta on ilmunud palju eestikeelset kirjandusse kude, raamat kuus, käid vaatamas märksõnana tardikal otsite neid? Raamatuid siste leiate üpris palju ja erinevaid kirjeldusi selle kohta. Teeme siis meie saatele lõpulaulu salmiga. Arktikast Antarktikasse kiime Me pik ka retke, me ei olnud sa matud, sest aitasid meid raamatuud. Me ei olnud saamatud, sest aitasid meid raamatuud. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
