Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere kõigile, kes kuuldel, tere. Tere. Nüüd on siis kevad juba kuu aega olnud ja, ja natuke seda kevadet märgata ka, vähemalt lindude järgi juba päris palju puude pungade järgi ka, nii et nüüd ta enam-vähem niimoodi on olemas ja erinevates Eesti paikades on praegu ilmselt väga erineval järjel, nii et kui te kähku meile suudaksite kirjutada, siis ilmselt oleksin Tallinna lastel päris huvitav kuulda, mis Võrumaal toimub ja, ja Võrumaal imestamistele küllaga, et vaata, kuhu nad seal Tallinna kandis jäänud, alles mina olen käinud sinililli korjamas. Nojah, need lilli praegu on päris igasuguseid ammu-ammu juba lumikellukesi ja neid märtsikellukesi ja ma usun, et paiselehti peaks juba siin-seal olema. Ja mõnest kirjast olen ma lugenud, kuidas on pandud aknalauale sibulad kõik kenasti kasvama, et oleks värsked võtaja kevadväsimus kimbutama, ei tuleks. Ja seda võib muidugi teha ja praegu ma olen siin linnaski ringi kõndides vaadanud, et tänavu aasta aknalauad eriti usinasti kõik igasugused potsikud, pott täis pandud tomatitaimedel, kurgid ja igasugust muud kraami paistab seal akna peal sirgu, et need inimesed on väga tõsiselt võtnud seda. Sellest oleme juba, oi, ma ei tea, kui palju kordi rääkinud, et kevadel tuleb hästi nähtavale kõik see talvel kogunenud sodi. Küllap te ise teate, mis selle sodiga tuleb peale hakata. Aga nüüd siis hakkame veekirju lugema ja rääkima neist vahvatest fantaasialoomadest millest juttu jagub meil veel peale tänase mitmeks korraks. Aga kõigepealt üks murelik kiri Jaanika Partsult, kes on juba kaheksa aastane, teatab enda kohta, ta armastab väga loodust, tahab sealsest loodusest palju, tead, ükskord leidis metsas koeraga jalutades siili, õieti küll kraapis kojalt hommis resiili pesast välja ja, ja siis, kui ta oli koju toodud, siili tahtnud magama jäädes tuba oli soe ja nüüd ongi mure, et mis temaga peale hakata, aga ma arvan, et mitte niimoodi, pluss 10 kraadi ringis. Ma arvan, et siis võib see siili metsa lasta küll, sellepärast kodus tõesti ei oska teda pidada ja, ja see toit, mida me kodustele pakume, piim ja liha, nii nagu siin kirjas lugeda võib. Ega see nüüd päris ainus ja õige visiiditoit ei ole. Aga inimesel on väga raske talle neid putukaid ja kõike muud kraami pakkuda. Aga mis puutub nüüd sellesse köhasse, siis seda on nii kirja teel raske otsustada, sellepärast et siilid häälitsevad niimoodi imelikult turtsuvad. Ja see võib natuke köha moodi kustuda kah, aga tegelikult see on nende selline loomulik häälitsus. Nii et ma ei oska nüüd öelda, kas seal on köhaga tegemist või mitte. Aga mis puutus okaste kukkumist ja siis see on üpris normaalne siidid, ikka kaotavad mõned okkad, üks, kaks okaste kaotate, see ei ole siidile mingi mure. Tal on neid seal 16000 kasuks, nii et sellepärast temaga veel midagi lahti ei ole. Ise debatte täheletelgi kevade poole lähevad juuksed lahti ja kammi vahele või harja vahele jääb neid üpris palju. Seal on samasugune karvavahetus ilmselt kas ilge ile antava karvatants, jämedamad okkad ja näiteks kaob natuke. Ja Aegviidust on tulnud Talvi Antonovi kiri küsimusega, et mis või kes on Leeguanid? Eesti Entsüklopeedia nime ei olnud, ma otsisin. Niimoodi on ta siia kirjutanud. Leegionid on suured sisalikud, kes elavad Lõuna-Ameerikas elavad maismaad ja võivad ka puude otsas ronida. Väga efektne. Paljudes loomaaedades olla eksponeeritud rohelee kohalid, rohekat värvi ja elavad sellistel soojadel aladel veekogude kohal ja ujuvad päris hästi. Paar-kolmkümmend sentimeetrit seal sabaks ka juurde, mõned suured eksemplarid võivad olla kuni meetri pikkused. Selja peal on mõnedel liikidel kaunis hari ja tugev lihaseline kerega tugev saba, nii et on väga kaunis ja omapärane sisarik ja ma usun, kui suuremates loomades käia, seal võib teda näha, aga kui sa tahad temast täpsemalt teada, siis kõige parem on lugeda veel nendest kõikidest leekoonidest loomade elu viiendast köitest, kus siis juttu kahepaiksete ja roomajate ja see raamat peaks turiga saamatuks olemusele. Ja siis on siin teine küsimus veel küsimusega, et mis loom see pildil on tal pikk saba nagu rotil? Seda on väga raske öelda, sellepärast see pilt on ilmselt ajalehest välja lõigatud ja kaunikesti ähmane. Ja ta võib olla näiteks mingi opossum. Aga võib olla ka Hendrik, kes on karvad selja peale lidusse lasknud, aga võib olla ka mingi troopiline rott, nii et pildi järgi võib talle veel võib-olla kümmekond erinevat nimetust pakkuda, sest ta on niivõrd udune. Aga siilipoiss, keda sinani hellalt, sealt kaenlas hoiad. Ma leidsin ühe looma, ta sattus mu teele. Kui ma raadiomajja tulin, siis tahtsin kohe stuudiosse vuhisedaga loometee peale ette, et ma sandiselt kätte. Pruuni kerega ja mustade lillekeste ja lehekest tega loomake ja pikk valge saba taga. Ja ma arvan, et selle võis tuua toonekurg, sellepärast et mina olen sel kevadel juba toona kurki näinud. Ühte koroonakurge nägin ja see toonekurg lendas hästi minu lähedalt mööda. Toonekurg on kirja tagasi andnud sellel loomakesel. Ja selle kirja peale on kirjutatud Carlumps. See on vist mingi uus tervitus viis Carlumps korruks. Huvitav, kuidas siis nägemiseni võiks olla? Karjumps. Jaa, aga vaata, siin on veel pikk kiri ka, niiet. Ja kirjas on nii, et tore ja armas elukas, kes ei söö teisi loomi ega inimeste närve sel lihtsal põhjusel, et ta elab pilve peal. Selleks, et ringi lennata, on tal kiivad. Kuna ta on kukkurloom nagu känguru, siis on tal olemas kukkur, kus sees hoiab poega või toidutagavarasid. Ta sööb pilvi ning seetõttu on ta ka ise päris pehme. Õudne. Paistab, et see on hoopis selle looma. Selline käitumise ja elulookirjeldus võib olla Carlumpsonis hoopis looma nimi. Loe edasi. Kuna ta aga oma elupaiga pilve tihti ära sööb, peab ta ka tihti lendama ja lendamisel on talle abiks saba ning jooksed. Nii et ilmselt pudenes ta siis pilve pealt hoopis alla, mitte kurg ei toodud. Võib-olla ka ja eesti keeles on see jooksed siis juuksed, Carlumpsis ise nimetab neti okseteks ja siis nende jooksjate saba abil saab ta ennast pöörata. Väga huvitav ja tuttkõrvad kuulevad juba kaugelt ära selle, kui mõni pilv teisega kokku põrkab. Siis lendab ta sinna ning hakkab neid sööma. Tänu sellele jääb tihti vihmasadu ära, aga kui meil hakkab sadama, siis on asi lihtsalt selles, et Carlumpsun parajasti mõne teise mere või mandri kohal. Seal on siis kindlasti maitsvamad pilved, martsipani, pilved või, või šokolaadipilved oleksid huvitavad küll. Lilla kolmnurktaid jooksjate peal on üks osa tema kodupilvest, kus ta parajasti elab. Kodupilv, selline siitsiline pilv, ilus pilv, võiks olla taevas ka selliseid pilvesid sisu veel märgitud, et kolmnurk on jooksjate peal sellest tema kodupilvest, sel juhul, kui see pilveotsas, kuidas seda ära söönud. Õnneks on praegu kuklas nii, et sinna sööma ei saa. Ja siis on veel kirjutatud, et siis võib ka vihma sadada, kui Carlumps kohal. Hine teisel pool paberi peal on hoopis kirjutatud Kristiina Vaarik kolmeteistaastane. Keilast. Carlumpsile taevast kogukkunud vaid Kristiina Vaarikut saatnud. Ja Kristiina on see tüdruk, kes seal Keilas igasuguseid põnevaid asju ette võtab, on seal hoogtööpäevak, kuid korraldanud, et seal puhtamaks saaks ja võistlusi korraldanud, nii et jõudu ja jaksu Kristiinale kõigile Keila lastele ja kogu eestimaa tüdrukutele-poistele kodu kaunistamiseks. Ma leidsin Carlumpson kukkurloom ja praegu Georg leidis Karl uksi kukkust ka ühe paberi. Ja selle peale on ka Carlumps kirjutatud ja Kristiina Vaarik Igaks juhuks kindlustus veel, et kui kiri peaks ära kaduma, siis teaks, kellega tegemist. Aga nüüd on siin üks okaskera moodi tegelane, kaks suurt silma peas. Vurrud, suur pikk keel, selle tegelase nimi on Tolmoff, vaata, kes tolmuahvi meile saatis, natuke siili moodi, natuke kastanimuna moodi ja üks on selline suur ja ümmargune, aga teine hiigellössi vajutatud, see küll põrandaharja meenutada. Minule meenutab ta kangesti pudeli pesemise harja. Veel kasutamiskõlblikke, sihuke suur pudelipesuharjaga, see on väike juba ära kulunud. Tegelase nimi on tolmuahv ja tolmuahvi, pilti ja pika kirja saatis meile Urmas Väljaots, kes elab Tallinnas. Kiri algab nii. Tere siilionu. See on päris meeldiv, et vahel onu öeldakse, et aga ma tahaks ikka poissi rohkem olla. Ei ole siis poiss pealegi, aga Ma olen kirja edasi kuulasin tee saadet veebruaris, kui te kuulutasite selle võistluse välja, kuid mul läks meelest ära ja koolivaheajal kuulsin jälle tee saadeti, hakkasin agaralt kirjutama. Päris tore, et avaralt kirjutamaksist tolmuahv on väike loomake, ta nimi on sellepärast tolmu aafrites tolmu. Ta on hallika värvusega, seega tolmu värvi. Sujuvat ja pehmete liigutustega. Välimust vaadates võib uskuda küll, et ta sujuvalt liigub. Georg võrdles teda pudelipesuharjaga seene hea pehme hari. TermoAh suudab oma kuju muuta ümmarguseks ja lamedaks. Tolmuahvil ei ole keha ainult nägu ja väikesed käpad. On jah, lõua küljes on käpad ja tolmuahvile millegipärast hästi pikk keel. Ilmselt selleks, et tolmu limpsida ja ainult esikäpad on tal huvitav, kuidas ta liigub. Ma arvan, et ta veereb, ta on ümmargune ja tal on hästi pikad karvad. Hambaid tal ei ole, aga on lai, pikk ja kleepuv keel ning kõva suulagi. Huvitav, miks ta silmad on samasuguse ehitusega nagu kassil, kuid ei tea, kas nad hiilgavad pimedas või ei, pole ju nähtud? Ta liigub õhu abil. Siis tal polegi neid jalgu ju vaja, kui ta õhu abil liigub. Arvatakse, et hääldi tee, keegi pole kuulnud tolmu, Ahtlased tolmu, vett ei tarvita, vett kardab väljas, õues ei liigu ainult siis, kui kolib ühest majast teise. Armastab kuiva ja sooja. Nojah, tolm armastab ega kuiva sooja. Arvatakse, et elab väga vanaks. Sigib hästi, elab igal pool, elab majades ja kõige meeldivam koht paistab tal olevat majades, kus on ilukilbiga mööbel. Seal ilukilbiga mööbliesemete all elab. Tolmuahvi vaenlane on inimene, sellepärast ta segab, tema eluolusid imeb tolmuimejaga, tolmu tekitab tuuletõmbeid. Tolmuahvi tuntakse juba vanast ajast, aga neid ei ole saadud kätte. Ainult väikesi karvakesi on leitud. Esimene, kes kätte saadi, oli surnud Vonni loomaaias. Ma ei ole üldse kuulnud Bonnis loomahetki, on nii, et see on äkki mingisugune salajane maa-alune loomaeda ainult teatud, eriti haruldaste loomade pidamiseks, kes siis sinna aeg-ajalt kära surevad. Teatakse ainult tolmuahvi kuju ja väheseid ellu puutuvaid üksikasju. See Bonni Loomaaia surnukeha tehti topiseks ja pidavat hästi palju maksma. Tolmuahvi on nähtud palju, aga kaks korda korralikult. Esimene kord, kui ta oli ümara kujuga ja hõljus õhus ning teine kord, kui ta muutis ennast ümarast lamedaks ja kadus kapi ilukilbi taha. Kui kaparadestati ei leitud midagi. Tolmuahvi on halvasti uuritud ja sellepärast emast ei teatagi nii palju tolmuahv nagu lumeinimene kõikkonda jälgi näinud, aga midagi täpselt ei teata. Kas salapära on loom küll seda pilti vaatasin, juttu kuulasin siis mul tuli mõte, et äkki inimesed on teda tähele pannud ja leidnud kolevuslike äärmiselt kasulik ja ja võtnud ta eeskujuks hakanud tema alusel siis igasuguseid harju tegema ja, ja need harjadega siis nad on võtnud tolmuahvi funktsioonid ka ülle pühivad selle tolmuga, kui niimoodi vähendavad tema eluruumi, siis lõpptulemusena on saadud siis konkurent, kes tema võib-olla tasapisi välja tõrjub, igalt poolt. Aga võib-olla see oli kuidagi teistmoodi seda keegi teha. Siilipoiss tuli täna siia kaenlas Kristiina meisterdatud kar lonks. Aga me oleme juba mitmes eelmises saates öelnud, et Pärnu kuuenda keskkooli neljanda c klassi õpilane Kristel unus on saatnud meile loomakesi kirjelduse, kelle nimi on soolumbs. Sügaval eestimaa soos, seal, kus inimjalg pole veel kunagi astunud, elab ürgne loom soolumbs, keda keegi pole siiani lähedalt näinud. Tema kirjeldust on kantud edasi jutustuste kaudu esivanematest meieni. Selle looma kereon, kirgas, punaste ja korallroheliste soomustega kaetud. Pean tal veidi karvane. Ta muudab oma soomuste värvi vastavalt ilmale. Sompus, ilmakonda, soomused, pastelsed. Suuruselt meenutab ta metssiga. Jube suur, kuid ta on kerelt peenem ja seegi jalad on nagu karul, jättes inimestele sarnaseid jälgi. Kõrvad on tal kahelt poolt pead laiali, silmad pisikesed, sädelevad punased nina nagu seakärss otsast londi moodi, millega ta imeb sitikaid ja Nolpsab suhu. Toitub taimedest ja putukatest. Maiuspalaks olnud sääsed, puugid ja parmud seal siis äraütlemata tululik loom suvises metsas. Ja, ja nii mõnigi inimene, kes soo servas teda on silmanud, arvavad ta kohtus peletisega. Meile ta tegelikult ohtlik ei ole, kuid ta peab meid kohutavateks ja varjuks sügavale soosse peitu, et ta elab ka veel vee all, siis on tal lõpused nagu kalal. See ploom poegib üks korda kahe aasta järel. Ilmale tuleb üks äbarik juunikuus. See äbarik on siis poeg. Vastsündinu on nii viletsa olemisega, et ellujäämiseks on tavaliselt all vähe võimalusi. Kui pojuke siiski üles kasvatatakse, elata kuni 150 aastaseks. Vastsündinul on pikk rõngassaba nagu ahvil mis aastatega läheb tillukeseks. Huvitav selle sabaga hoiab ta end ema küljes. Pojuke saab täiskasvanuks alles 30 aastaselt, siis võib ta ise sugu jätkata. Ja siin on ka kümneaastase soolumpsi pilt. Pildi peal ei näe sugugi nii kohutav välja, pigem naljakas. Ta näeb ausalt öeldes päris armas välja, aga nina on tal nagu puulusikas niimoodi, et see osa, mis tavaliselt suhu pannakse, et see on soolumpsil näkku kinni jäänud ja tema karbon või mis tal seljas nüüd on nii nagu rohelise punase mummuline pidžaama näeb kaunikesti naljakas välja. Piilub puu tagant igatahes väga vahvad loomad. Nii ja nüüd on siis jutujärg looma juures, kellel on põnev nimi Kaliman, taani hiid hüdra ja tal on ka ladinakeelne nimi hüdrovski Khanis Kalymantan. Selle loomakse on konstrueerinud või väljamõeldud Toivo ratas ja tal on siinjuures ka veel suur joonis, kus ei ole küll looma ennast, aga tema pesakäikude skeemid, kuidas õhk seal liigub ja ja kuidas need ventilatsiooniavad paiknevad, kuidas pesast koopostis järve pääseb ja millised tagavaraväljapääsud kõik on igavene, uhke skeem on siinjuures ja siin on siis jutusest Iidüdrast järgmiselt. Hüdro on üks imetaja. Nagu nimigi ütleb, peaks olema veeloom. Kõigepealt kirjutan väliskujust ja siis muust. Pikkus viis meetrit, Ilmosofoto turja kõrgus üks meeter, kaela pikkus koos peaga, 1,4 meetrit, pea pikkus 40 sentimeetrit, vete pikk, madalas kaevanud, peavoolujoonelise kujuga hüdra pea, läbimõõt on muide 25 sentimeeter. Kehaga võrreldes ei olegi pea eriti suuri inimesi peaga võrreldes aga küll suure pea sees on ka mõistust parasjagu. Hüdrajun inimese omaga. Ühe laskunud tarkust taga kõvasti, üle poole vähem. Seega on tal aga üsna piisavalt. Teistest vihmametsa loomadest on ta küll tunduvalt intelligentsem. Hüdrosilmad on suured ja tavalised pruunid või rohelised silmad peegeldavad hästi valgust. Tänu sellele on ta väga terava nägemisega ja eriti hästi näeb öösel neelamis paikneb koonu tipus on väike ja musta värvi hüdra lõhnataju on võrdne inimese omaga, siis ta suurt asja hästi ei ole. Linnas paiknevad ka eriskummalised, klapid Mils looma vee alla minekul sulguvad ida kaudu tõmbuta. Enne sukeldumist siis nii palju värsket õhku, et sellest piisab tund aega vee all olemiseks. Selle jaoks on tal suured ja erilise ehitusega kopsud õhku ära tarvitatud hüdra veel pool tundi hingata hapnikku nagu kalad. Ta ei saa püsivalt vee all olla. Tron kahepaikne rongis saab vedada nii maal kui ka vees ja tema hingamise süsteem tundub küll väga huvitav olevat. Sellepärast et kalad hingavad lõpustega, tähendab, tal peavad olema kusagil veel tagavara lõpused, siis mis siis tööle hakkavad, kopsud välja lülitatakse, sellist loomumaa peal küll ei ole. Kellel oleks nii kopsud kui lõpused, nii täiuslikult arenenud kõrvad asuvad pealael silmade taga. Need on lihtsalt kaks väikest auku, kuulmine on hea, parem koera homost. Ja see on tõesti huvitav, sellepärast et kui need on ainult kaks väikest auku ja ei ole neid suuri kõrvalest või siis on raske seda häält sinna Kõrbadesse suunata, nüüd see peab väga erilise konstruktsiooniga kõrvale. Hüdra vette läheb, sulguvad kõrvad nagu ninagi eriliste klappidega, sama trikki kasutabki hüljes, näiteks, kui mõni tuttav imetajatele silma ette manada ja suvel kude loomaaias käite, siis te võite seal neid hülgeid vaadata, nemad panedust enne sukeldumist nii kõrvad kui nina kenasti kinni ja seda on päris tore vaadata. Tema suu on suur ja suur on ka keel, mida hüdra kasutab toidu mälumiseks. Ei tea, mida see suur loom sööb, ta sööb igasuguseid vetikaid ja muid veetaimi. Et kõht täis saaks, peab ta neid päevas sööma ligi 120 kilogrammi tema enda kaal on 985 kilogrammi 32 aastasena ja vot see on küll paras purakas. Vanemaks saades võib kaal tõusta üle tonni. Ja siis keele juures asuvad tal hambad hambaid kasutab hüdrotoidu närimisele, need on tal üsna suured, kaks sentimeetrit pikad ja poolteist sentimeetrit laiad. Ja need võimsad hambad küll sellepärast et väga vähestel loomadel on sellised, nii laiad ja tugevad hambad. Need, hambad vahetuvad hüdral iga kolme aasta järel, kõigepealt on ka temal nagu inimeselgi piimahambad. Need püsivad kaks aastat, edasi hakkavad hambad vahetuma iga kolme aasta tagant. Kui hüdral hambad vahetuvad, on ta kole närviline, sest igemed sügelevad. Kuna see on nagu päris beebil nimetatud puhul erandlik asi küll seal hambus. Niimoodi vahetuvad ste imetajatel, tegelikult vahelduvad hambad vaid kaks korda üks kord siis kui need piimahambad ja teine kord siis kui nüüd päris hambad tuleb. Ja see hammaste vahetumine meenutab kangesti haide. Hambaid nende hambud, ühed tulevad ja teised lähevad, kogu aeg nihkuvad välispinnalt uued hambad. Kui mõnikord satud Kalimontani saare vihmametsa, võid seal näha narmendama näritud puud. Seal on hüdra oma igemeid süganud või vanu hambaid ära nühkida. Proovinud pead ühendab hüdral kehaga ühe meetri pikkune kael. Kael on väga liikuv ja painduv, sest ta sisaldab tervelt 50 kaelalüli. See pika kaelaga kaelkirjak näiteks tema kaelalülide arv on ikka seitse lindudel tavaliselt on selline suur hulk kaelalülisid isegi Rooma, et see on just imetajate puhul väga-väga haruldane. Hüdroon väga tugev ja hüdrokohta on raske kasutada ütlust kaela kahekorra käänama. Tema läbimõõt on 19 kuni 20 sentimeetrit. Kaela läbib seljaaju, mis tuleb peaajust. Seljaaju asub kindlalt selgroolülide vahel, nii et seda on raske vigastatud. Ja juurde tagasi pöördudes tuleb ütelda veel seda, et pead kasutab hüdrarelvana. Ta painutab kaela koos peakasti taha. Koon jääb seejuures vaenlase poole, kui vaenlane ründab, virutab hüdra oma peaga nagu püüton. Tavaliselt sihib ta vastase kaela, purustab selle. Kuna tal endal on kõva pea, ei juhtu temaga midagi. Loom ise ei olegi nii tige kui näib. Enesekaitse on ju lubatud asi. Loomulikult lubatud, kui keegi kallale tuleb, siis peab enda eest seisma. No siis on selle hüdra kohta veel igasuguseid tähtsaid andmeid antud, näiteks seda, et suurt keha aitavad üleval hoida. Jalad, mis on 45 48 sentimeetrit pikad ja 18 sentimeetrit jämedalt ja kuigi jalad tunduvad peeniks, tunnevad omamoodi küllalt tugevad, et looma ilma suurema vaevata püsti hoida ja varbaid on tal viis, kuus vastavalt ees ja tagajalgadel. Ja saba anda ka märkimisväärne 65 sentimeetrit pikk ja 25 sentimeetrit lai, nagu jäme nuid on seal taga ja paksus on ainult kolm sentimeetrist, ta ei olegi nuiakujuline paks nagu labidas. Nagu paks või sellega saab ta siis. Ida elab siis seal Kalimontaari saared ja natuke neid on ka seal Sumatra saarel. Ja toitu bee ja vihmametsataimedest püüab ka jõgedest järvedest kalu. Ja tema häälitseb siis Kumedaid hõikeid kuuldavale tuues. Ja lõpuks kirjutab Toivo ratas, nii et inimene on Kalimontaanichid hüdrat näinud ainult kahel korral. Esimesel korral nägin teda mina oma pildi peal, teisel korral avastasid ta Kalymantar saarel soo lähedal ringi. Kõndivad jaapani teadlased 20. märtsil 1989. aastal. Kinni püüti kolmekümneaastane isaloom lombid Jaapanisse, kus teda uuriti kaks aastat. Ja 15. märtsil 91 toimus seal laboratooriumi lähedal terroristide korraldatud pommiplahvatus. Plahvatus toimus labori juures, juhuslikutest loomust teadsid vaid vähesed. Hukkus tänaseni alles Kalimontaani hiidüdra mittetäielik skelett, mis on välja pandud Tokio suures loodusloo muuseumis. Vot selline naisLugusesti trast, kelle mõtles välja Toivo ratas ja see oli hästi pikk ja põhjalik kirjeldus siin isegi. Detaile oli juba nii palju, et kui lõpu juurde jõudsid alguses kippus meelest ära minema. Nii et jäi mulje, et see elukas Taevul lausa käes olnud. Ta risti ja põiki üksipulki, kõik ära mõõtnud ja ära kaalunud ja kõik, kõik on tal teada, et mida need jaapani teadlased seal uusid, seda ei suudagi. Välja mõeldes tundub, et kõik on juba enne teada olnud. Aga Toivo on saatnud meile ka selle hiid hüdra pildi. Tegelikult on siin kaks ja üks kolmandik hiidüdraton siin pildi peal, sellepärast et kaks on täielikult ja kolmandast Hiifidroston ainult kael. Ja minule meenutab kangesti mingisugust saurust vees elavsaurus, plesi osaurustel midagi taolist. Vähemalt pea ja kerja samasugused jalad on natuke teistmoodi, saurustan tavaliselt loivad ja sabad saurustel ka pikemad, aga üpris sauruse moodi tegelane. Sellega kohtumine oleks muidugi põnev. Küllap nüüd on selgeks saanud tõesti Toivo-le looma kohta kõik. Sa Georg ju palusid, et kui tüdrukud poisid loomi välja mõtlevad, siis mõtleksid väga üksikasjalikult läbi tema eluloo ja kõik muu, mis üleüldse ühe looma elule. Te kuulate ja no selleks, ma arvan, ta pidi väga palju lugema nende päriselt olemasolevate loomade kirjeldusi. Ühesõnaga, et ütles, ettekujutust saada, mismoodi looma kirjeldada tuleb, mida seal kirjeldatakse ja missuguse täpsusega ja, ja kõik, see on siin kirjeldus näha, nii et see kiri nüüd on eeldanud väga põhjalikku eeltööd ja, ja hoolikad päris olemasolevate loomade, kirjelduste ja võib-olla ka päris loomade ennast uurimist. Väljamõtlemise mängu üks eesmärke oligi uuriksite päriselt neid olemasolevate loomade kirjeldusi vaataksite, kuidas, mida nende kohta kirja pannakse ja siis paneksite silmad kinni ja võtaksite puhta paberi ette mõtleksite, et kui mingit looma veel olemas ei ole siis mina nüüd mõtlen ta välja jota võiks olla selline ja selline ja tema kohta tean selliseid asju, selliseid asju, ühesõnaga paneksite kirja kõik selle, nii et kui seal loomakirjeldust lugeda, siis saaksime ettekujutuse teised ka need, kes seda looma iialgi näinud ei ole. Kõik need elukad, kes meile saadetud on, nad on kõik väga põnevad, aga kahjuks on jälle nii, et täna me lihtsalt ei jõua kõikidest rääkida. Järgmisel korral räägime jälle edasi. Ja, ja ma arvan, me sedasama lauset kordan veel sel kevade jooksul õige mitmel korral, sellepärast et neid loomi ja loomade kirjeldusi tuleb ikka juurde ja, ja kes veel ei ole posti jõudnud panna või, või ära tuua, siis tooge aga julgesti. Postitage oma saadetes julgesti kindlasti Sapti elukast ka räägitud. Aga Toivo Ratase saadetud pildi peal, kus hiid hüdrad peal on seal on väga põnevad taimed ka joonistatud hiid, hüdra kodukoha taimestik tundub tõesti väga põnev olema. Ma arvan, et ma küsin Urmase käest nende taimede kohta ka sest siin on näiteks selline taim, mis tundub nagu noor põrandahari või siis taim, mis nagu ei tohiks õitseda, aga õitseb. Võib-olla Urmas oskab tõepoolest mingit seletust anda nende huvitavate taimede kohta, mille vahel need suured hiidude raad ringi Datsuvad. Aga jah, tänaseks kõik ja soovime teile kaunist kevadet. Ja mõnusat õues käimist seal kevade sees kevade ajal ja ja ma tahaksite osta kõik terved ja rõõmsad ja toas oleksite nii vähe kui võimalik, et Peatse kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
