Jalanaha. Ja omavahel. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks alanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks saade, kus me toome teieni viimastel nädalatel põnevamad teadusuudised mõnest kindlast teadusvaldkonnast. Mina olen saatejuht Arko Oleski ning tänane saade vaatad meile minevikku. Me seikleme aegades, mis jäävad enne meie aja arvamist. Kuidas elasid seal inimesed, kus nad elasid, millega nad tegelesid. See on üks nendest küsimustest, millega tegeleb teadus nimega arheoloogia. Ja taaskord on hea meel siin stuudios tervitada Tartu Ülikooli arheoloogi Marge kontsad, tere. Tere. Oleme teie jaoks välja valinud rea põnevaid teemasid ja alustada võiks tegelikult üsna kodukamara pealt. Nagu ma aru saan, siis Eesti arheoloogia üks viimaste aastate nii-öelda superstaare on üks naise luustik, mis on välja kaevatud soppelt ja äsja ilmunud artikkel, mis võtab kokku meie teadmised selle naise luustiku kohta ja me saame sealt tõepoolest päris põnevaid asju teada selle kohta, kes ta oli, kuidas ta suri ja mis temaga veel pärast surma juhtus. Marge, alustame esmalt võib-olla sellest, et kus on soppe ja millal see naine sealt üles leiti. Soppe on üks väike koht, mis asub Kohtla järve lähedal umbes 10 kilomeetri kaugusel Kohtla-Järvelt. Et tänapäeval on see Jabara küla aga omal ajal, kui see luustika arheoloogiliselt avastati 20. sajandi algusel, siis nimetati seda kohta soppeks. Niiviisi on see nimi sellele kohale jäänud. See on üsna suur matmispaik, kiviaegne matmispaik, et praegu sealt on teada 14 matust, mis on kivi matusepaiga kohta üsna suur arv. Ja see matusepaik pärineb umbes 100-st 4500 aastat tagasi. Et luustik iseenesest on juba üsna ammu leitud ja ilmselt ta siis seisis erinevates hoidlates, aga mis on siis nagu juhtunud, et just viimastel aastatel on nii-öelda saanud peaaegu nagu Eesti arheoloogia superstaariks? Eesti arheoloogid on viimase paari aasta jooksul osalenud Ta suurtes nöörkeraamika uurimise projektides. Et nöörkeraamika, see on selline nagu kultuur mis levis Euroopas, mis sai alguse kuskil musta mere stepiteelt, kust hakkasid karjakasvatajad ja, ja põllumajandusega tegelevad inimesed rändama Euroopasse. Ja selle käigus nagu kujunes välja üsna ühetaoline tuur suurel alal Euroopas kaasa arvatud siis Eestisse jõudsid need migrandid sealt musta mere äärest ja meie uurijad siis koos meie nöörkeraamikaaegsete kõigega on osalenud siis nendes suurtes projektides ja kaasa arvatud see sate supernaine või tema luustik. Ja sealt on järjest siis tulnud niisuguseid põnevaid teadmisi, esiteks siis see, et tegemist on kas otseselt migrandiga sellest perioodist või siis tema järeltulijaga. Ja see rahvastik, kes siis musta mere steppides Eestisse jõudis, oli natukene teistsugune kui need, kes siin varem elasid. Et enne elasid Eestis Lääne-Euroopas kütid, korilased, kes olid sihuke tumeda nahaga ja siniste silmadega. Aga ja need uued karjakasvatajad, kes Eestisse jõudsid, nemad oli tõenäoliselt pruunisilmsed ja esindasid siukest nagu indo Indo-Euroopa tüüpi ja nad rääkisid ka tänase teist keelt. Ja siis need kohalikud kütid, korilased ja siis need uued karja kasvatanud, elasid noh, üsna pikalt paralleelselt. Esimene uuring jah, mis siis toimus selle naisega, oligi see, et me saime teada, et et ta on siia kohale saabunud migrant või tema järglane, teine uuring, kus sopanaine osalas tegeles siis juba täpsemalt nende nöörkeraamika inimeste genoomide uurimisega nimelt avastati, et supernaine oli euroop juba üks varasemaid tolleaegse katkupakku seal ei kandjaid. Ja siis uuriti nagu tema genoomi juba lähemalt. Ja nüüd, kuna siis see naine on nagu järjest huvitavamaks muutunud järjest rohkem informatsiooni on tema kohta tulnud arheoloogidele, siis arheoloogid otsustasid teha nüüd täitsa eraldi uuringu, mille keskmes ongi siis see naine ise. Ja nagu ma aru saan, siis üht-teist põnevat leiti veel, et kui minna nagu tagasi selle juurde, et kuhu ta oli maatide, kuidas tuli maetud, siis ka sealt tulid välja sellised üsna tavapäratud asjaolud. Ja no esiteks me teame seda, et see naine oli üsna noor, umbes kolmekümneaastane ja sellel perioodil nöörkeraamikakultuurile oli ise loomingut, aeg-ajalt inimesed maeti kägaras ja isegi võisid olla kinni seotud selle Sote naise luud, tegelikult leitigi nii siukest nagu kobaras koos seal umbes ühe meetri pikkusel ja 30 sentimeetri laiusel alal. Nii et alguses, kui seda luustikku kaevata teen 20. sajandi algusest, siis arvati, et tegemist on kägarmatusega. Nüüd aga, kui arheoloogid hakkasid Ta uuesti kõiki neid andmeid üle vaatama tooside kaevamisplaane ja täpsemalt, et välja selgitama, et kas nagu see matus oli siis kägaras või kuidas need puud seal täpsemalt oli siis selgus tegelikult selle luude asendi järgi. Ei saanud kuidagi olla kägar matus ja selgus, et need luud tõenäoliselt ei olnud üldse oma algses matmispaigas vaid kõigepealt oli surnukeha oli maetud kuhugi mujale ja siis, kui liha oli luude pealt lagunenud, siis korjati need luud kokku ja maeti siis sellesse paika, kust naise luud üles kaevanud. Eriti huvitav on seal sealjuures veel see, et omal ajal, kus kiviajal see nagu teistkordne või sekundaarne matus tehti, siis ikkagi nad püüdsid teataval määral järgida luude nagu anatoomilised asendit, et et pea oli nagu teistest luudest eraldi ja siis noh, näiteks õlavarreluud olid paralleelselt ja, ja, ja vaagna ja siis jalaluud olid allpool. Aga noh, et kui detailselt hakata vaatama, siis nad ikkagi päris nagu anatoomilise järjekorras noh, päris täpselt ei olnud. Kas teil on mingit aimdust, miks selline Kahekordne matmine ette võeti, et mis võiks selle põhjuseks, kas kas võiks kuidagi olla seotud selle katkuhaigusega, et noh, alguses tuleb, tal peab olema kusagil eraldatud ja siis saab nii-öelda rahva sekka tuua, korralikult ümber matta või, või on meil mingisugune muu hüpotees? On tegelikult väga selget arusaamist ei ole, miks selliseid sekundaarsed maandus, matuse tehti ka hilisemal perioodil, on aeg-ajalt selliseid nagu mitmeetapilise Imatmisi olnud ja no üldiselt arvatakse, et tõenäoliselt on seal sihuke mingi usundiline taust. Aga tegelikult me ikkagi täpselt ei tea, et, et milles milles, nagu põhjustatud oli. Kas kas need on selle sate naise uurimisega, siis nüüd arheoloogidel nii-öelda joon alla tõmmatud, et on ta osalenud mitmes suures uuringus ja nüüd eraldi ka veel üle vaadatud, et kas me nüüd siis teame tema kohta piisavalt palju, et nüüd piirduda sellega ja siis edasi teiste luustiku juurde? Ma arvan küll, et esialgu võib Sote naise rahule jätta et, et kõik need loodusteaduslikud vahendid, mis meie käes on meie kasutada, on olnud, et neid me oleme tema puhul kasutanud. Aga no nöörkeraamikaperioodi uurimine tegelikult on Eestis alles hoo sisse saanud. Et esiteks on juurde otsitud väga palju uusi asulakohti, et viimase siin viie aasta jooksul on leitud sealtsamast Ida-Virumaalt. Nii siin siinpool Eesti piiri kui teisel pool Venemaa poole peal kokku 19 uut nöörkeraamika ka asula kohta ja kaasa arvatud ka kolm uut matust, nii et seal on väga palju uut informatsiooni, mida uurida. Väga põnev, jääme siis ootama ja ma olen kindel, et kui nende kohta on juba uut teadmist, siis me sellest siin saates ka räägime. Kuulame siia vahele ühe muusikapala ning jätkame siis juba Euroopa kivioja. Rosina. Reili. Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, siin stuudios saatejuht Arko Oleski arheoloog Marge Konsa tutvustamast teile viimaste nädalate põnevamaid arheoloogiateemalisi uudiseid ja üks uudis, mis leidis päris palju rahvusvahelist tähelepanu, vaatleb papa siis kiviaja kommete puhul sellist nähtust nagu megaliitrajatised. Ma arvan, et kui, kui öelda sõna megaliit, siis no vähemasti mulle tuli esimesena silme ette ikkagi kuulus Inglismaa ston Heinz sellest suurtest massiivsetest kividest selline ring ilmselt tseremonaalse eesmärgiga. Ja ja see on nagu kõige tuntum sellistest rajatistest, aga see nagu sealt artiklist lugeda võib, siis, siis tegelikult see ei ole mitte esimene selletaoline rajatis pass ja ka võib-olla mitte kõige originaalsem. Aga nagu me siin just enne seda saatelõiku natuke rääkisime, siis selle termini megaliit all kui tuleb Silmetestonhintšisse, on tegelikult ainult ühte kindlat tüüpi, seda sedalaadi rajatised, et peaksime natukene rääkima võib-olla laiemalt, et mida me üldse mõistame siis mega liitide all. Ma arvan, osadele inimestele mega liidid kindlasti seostuvad esimese asjana Asterix ja Obelix koomiksiiga, kus Obelix tassid kaasas kogu aeg ühte suurt kivi ja selliseid suuri kive nimetatakse mensiirideks. Et mensiir ongi ühte tüüpi b megaliitehitis lihtsalt üks suur kivi, nad võivad olla seal kõige kõrgem, on kuni 23 meetri kõrgune ja siis teised megaliitehitiste tüübid on juba sellised, kus need suurekive on siis omavahel kombineeritud. Mul on siis selline ehitis, kus kivid asetsevad ringis ja osa kive on siis teiste peal. Aga kõige varasema megaliitehitiste tööd on tolmen Punta, kui Interneti panna sõna tolmann, siis kindlasti tuleb palju pilte, et need on siis sellised, kus on võib-olla kolm suuremat kivi seisavad ja siis nende peal on üks horisontaalne suur kivi või kiviplaat. Ja enamus, need megaliitehitised on tegelikult kõik matmispaigad, olenemata Nende tüüpidest, et lisaks siis Hentšidele lehele rindmonumentidele nagu Stoneid, üksikute kiidele, nagumenhiirid ja tolmenitele on siis veel üks tüüp, mis on käigus kalmed. See on siis ka kividest tehtud käik, aga need on kaetud peal mullaga. Ja siis on meil olemas ka galerii kalmed, kus on siis üks või mitu pikka kambrit, aga noh, need kõik on matmispaigad iseenesest. Aga mis arheoloogide tähelepanu ja uudishimu nagu äratas, ongi see, et et sama tüüp, p rajatised esinevad sisuliselt kogu Euroopas vähemasti suures osas Lääne Lõuna-Euroopast, ehk siis mainitud Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Itaalia, et seda on päris palju ja need on kõik üsna sarnased ja siis tuleb, tekibki üsna nagu selline loogiline küsimus, et kas kuidagi see teadmine ja tahtmine selliseid megaliite rajada, kas ta kuidagi levis sellesse Kiia-aegses Euroopas ja, ja seda siis uus uuring nüüd püüabki välja selgitada Fi õigemini pakub selle lahenduse, et et kus ja kuidas siis need rajatised üldse levisid ja nagu ma aru saan, siis, siis ta paneb ka paika sellise nii-öelda selle koha Euroopas, kus see nii-öelda trend siis üldse sündis. Ma natukene räägin nende uurimise taustast, et see küsimus, et kust see idee rajada megaliite üldse pärit On on erutanud arheolooge siin juba üle sajandi ja on pakutud välja erinevaid teooriaid. Et 20. sajandi alguses siis kui arheoloogassolikultuuri ajaline koolkond siis oli selline idee, et kõik suured kultuurinähtused saavad alguse ühest kohast ja siis levivad kultuurikontakte postide kaudu laiali. Aga siis sa arvad nii, et nad on alguse saanud kusagilt Lähis-Idast. Aga seitsmekümnendatel aastatel siis hakati kahtlema üldse sihukestesse ideede levikus kultuurikontaktide inimeste leviku kaudu ja pigem nagu olid sellised ideed, et ideed võivad levida ka nii-öelda õhust, et ilma otseste kontaktide. Ja siis oli arvamus, et et Euroopas on umbes viis tuumikpiirkonda, kus need megaliigid on, et nad on kõikides nendes kohtades nagu korraga tekkinud. Ja, ja siis veel arvati, et nad on kuidagi seotud viljelusmajandusele, omaksvõtmisega või sihuke põllumajanduse omaksvõtmisega. Noh, nüüd on aga selgunud, et noh, põllumajandus jõudis Euroopasse ikkagi varem juba seal umbes 7500 aastat tagasi, aga esimesed Mega liidid on ehitatud umbes 6500 aastat tagasi. Ja siis nüüd see uus uurimus, millest me räägime. Petiina Schultz Paulson, et see on tema doktoritöö, tema tegi siis seda, et ta korjas kokku kõikvõimalikud raadiosüsiniku dateeringud, mis on nende megaliitkalmetest teada ja panin nad lihtsalt Brita ja vaatas, kus on kõige varasemad trateeringud ja kus on kõige hilisemad ja siis selgus, et tegelikult kõige varasemad ateeringud koonduvad Loode-Prantsusmaale ja tema, nagu siis oma artiklis näitabki, et tõenäoliselt see esimene tuumikpiirkond, kus need tekkisidki neid hakati rajama olidki Loode-Prantsusmaa ja edasi siis Pürenee poolsaare rannik ja siis ka Vahemere saared. Ja et ta toob ka nagu välja selle, mida siis juba 20 sajandi alguses rõhutati, et nad eeskätt levivad just rannikualadel ja tema arvab, et see näitab meresõitjate kontakte ja seda, et inimesed liikusid peamiselt meritsi ja mere kaudu need ideed ka siis levisid. Nagu ma aru saan, siis mingi varasem idee oligi, et oli pigem see, et seda levitasid preestrid, eks ole, et noh, kuna võib arvata, et nendel rajatistele on selline religioosne teatatud iseloom, et siis tekkisid Euroopas nii-öelda seeneb preestrite kiht, kes siis nagu rändas ringi ja levitasid ideed, et igale poole tuleks nagu ehitada selliseid rajatisi, et aga nüüd pigem siis merekaubanduse kaudu levimine tundub olevat nagu populaarsem või loogilisem selgitus selle kohta Tegelikult, ega see articelnud ka vastust päris täpselt selle kohta ei anna, et mis nende monumentide nagu tähendus on, et no eeskätt on selge, et nad on nagu matusepaigad, aga et kas see siis on kuidagi nagu sotsiaalselt erinev kiht kes neid ajasid, et kas see oli siis ühiskonna näiteks ülemkiht, kes, kes hakkas selliseid või laskis ehitada suuri monumente ja tegelikult selle monumentaalkultuuri ka üks nagu kõige tuntumaid lisaks Tony, on ju püramiidid, et need püramiidid on tegelikult täpselt samamoodi sellise tohutu monumentaalkultuuri kandjad, mis matmispaigad ehitatud kividest ja Egiptusest on selgelt siis ülemkihtide ribara privileeg lasta endale selline matmispaik ehitada. Ja ka mujal Euroopas püramiide nii väga ei ole, natukene vist Balkanil, mõned on nii, et, et selline selline mega liitide levik selles vaates oli nagu palju laialdasem. Ja võib nagu öelda, et noh, see trend nakkas kergemini. Ja no ta Euroopas on ka palju varem alguse saanud, et Egiptuse püramiidid on seal 4700 või ka varasemalt Sakarast, millest me eelmine kord raadio kahe saates kui oli juttu arheoloogast, rääkisime nii, et Egiptusesse pigem siis jõudis, kui nad on omavahel seotud siis, siis ta jõudis pigem Euroopast, see mõtteviis Väga põnev, kuulame siia vahele veel ühe muusikapala ning siis jätkame kivi ja, ja euroopabiil pisut varasema eluoluga. Jätkub saade puust ja punaseks täna arheoloogi uudisteteemadel ning järgmisena uudisena võtame etes sellise artikli, mis püüdis arvutada just nimelt välja arvutada seda, kui palju vanasti Euroopas võis üldse inimesi elada ja kui me räägime vanasti, siis me peame silmas vanemat kiviaega, ehk siis siin juba perioodi 10000 aastat tagasi või isegi rohkem veel. Ei see artikkel räägib perioodist, kui esimesed nüüdisinimesed saabusid Euroopasse ja see on umbes 42000 aastat tagasi. Ja mina hetkeks segadusse, et siis umbes tol ajal, kas Eesti oli ju veel tegelikult jää all või, või oli see lihtsalt mingi vahepealne periood, kus veel jääd ei olnud? See oli jäävaba aeg Euroopas ja seda kultuuri, mida nemad uurivad, noh põhimõtteliselt see kehtiski siis nagu viimase jääajani ja kuna Eestis käis viimane jääaeg üle, siis täiesti võimalik. Need esimesed inimesed, kes siis 42000 aastat tagasi Euroopasse jõudsid, jõudsid ka Eestisse. Põhimõtteliselt Eesti oli elatav, kuigi siin oli tundra. Aga lihtsalt kuna see jääaeg on pärast jää pärast Eestit üle käinud, siis meil ei ole mitte mingeid jälgi säilinud sellest perioodist. Oli igatahes, need teadlased Kölni ülikoolist otsisid üles just need jäljed Euroopas, mis on sellest kultuurist meil olemas ja püüdsid selle alusel siis välja arvutada, kui palju neid inimesi võis Euroopas elada. Ja see tulemus, milleni nad jõudsid. Ma pean tunnistama, et mind tekki natukenegi keptiliseks, ET Nemad vaatasid neid samu asulakohti, võtsid selle teadmise, et enamasti on sellise üheküttide kooli lastesalga suurus umbes 40 inimest. Ja sellise lihtsa korrutustehte puhul asulakohtade arv korrutada inimeste umbkaudse arvuga saavad tulemuseks, et pikka aega või pas elada ümmarguselt 1500 seda tänapäevast inimest, mis on, mis on ju väga-väga väike arv kogu selle suure Euroopa peale, kus tänapäeval just vaatasin järgi, tänapäeval elab 740 miljonit inimest. Marge, sina kui arheoloogiat, kuidas sina seda uudist vaatasid, kas samamoodi? Sellised skeptilised kellad hakkasid helisema? Natukene küll üks idee, mis selle modelleeringu taga oli see, et nad vaatasid kohti, kus inimesed elasid, aga nad vaatasid lisaks ka seda, et millised olid need kohad, kus nad said tulekivi nagu toorme kogum, kogumiskohad ja nende nagu hüpotees on seen. Ressursid olid piiratud. Et ühte näiteks toorme kogumiskohta ei saanud kasutada mitmed inimrühmad. Nii et et see nagu piiritles ära selle, miks nii suurtel aladel ainult väga väikesed inimrühmad elasid Nende arvates. Aga no mitte ainult mina, vaid ka mitmed teised arheoloogid, kes artiklit lugesid, on skeptilised just selles suhtes, et tegelikult see tulekivi ei ole esmaressurss tolle aja inimestele esmaressurssi peaks ikkagi vaatama nagu toitumisallikaks vaata järgi. Ja noh, näiteks ma tunnen Eestit natukene paremini, et ma nagu toon näite, et kuidas Eestis oli, et võib olla ja kui Eestisse tulid esmaasukad, siis tõesti alguses võis neid olla üsna vähe. Ja kui ma tegin samasuguse arvutuse Eesti ala kohta, siis Eestis olekski nagu nende modelleeringute järgi ela elanud all kiviajal ainult 45 inimest, nagu üks rühm. Aga tegelikult see, mida me näeme, et üsna kiiresti populatsioon suureneb ja, ja, ja asustatakse erinevaid kohti Eestis on niiviisi, et tulekivi kohalikud tulekivi ei leidu igal pool, et näiteks Põhja-Eesti rannikul on palju rohkem, on kvartsi ja seda, mida need inimesed tegidki, oli see, kui nendel ei olnud tulekivi käepärast, siis nad hakkasid hoopis kvartsi kasutama. Ja, ja kui nad lõpuks jõudsid saartele, siis, siis nad kasutasid ega neid materjale, mis seal oli seal oli nagu kvartsprofiil oli spetsiifiline seal nad kasutasid seda, et tegelikult see, mida me näeme, et inimesed olid väga-väga leidlikud, kasutasid neid ressursse, mis nendel käepärast oli. Et noh, see teeb natukene nagu skeptiliseks, et et jah, et selle modelleeringu järgi peaks Eestis olema üksainus ressursi allikas ja kuna kuna noh ja siis nagu rohkem inimesi ei olekski mahtunud nagu elama. Aga mõnes suhtes võib jälle noh, pane ise artikkel nagu mõtlema, et võib-olla tõesti päris alguses, kui need esimesed inimrühmad tulid, nad ei pidanud olema suured, et seda on ka tegelikult teised uurijad arvanud, et kui toimus, siis nüüdisinimese ränne Aafrikast välja. Teatavasti rändas nagu korda, aga see, kes siis nagu püsima jäi, see ränne toimus siis umbes 75000 aastat tagasi. Tegelikult see inimrühm ei pruukinud olla üldse suur, aga lihtsalt Ta nad ikkagi paljunevad nagu hämmastavalt kiiresti. Ja noh, sellele, kas artikkel osutas, et et tegelikult nad arvavad, et siis selle esimese, selle orig naki kultuuri lõppjärguks oli ikkagi need populatsioonid juba mitmekordistunud. Et ja noh, Eestis on arvatud niiviisi, et kiviaja lõpus, kas meil või see Eestis olla elanikke juba 10000. Et isegi kui siin alguses võib-olla oli ainult üks kaks rühma, siis tegelikult Ta jah, selle rahvaarv ikkagi suurenes kiiresti ja eriti kiiresti hakkas rahvaarv suurenema siis kui tuliteraviljakasvatus, et siis nagu toimus plahvatuslik rahvaarvu kasv Siis kui ka Euroopas nii, nii et et retseeenne puu väide, et, et mingil hetkel see levik oli väga hõre inimeste asustus oli väga hõre siin Euroopas, et see võib nagu iseloomustada mingit alghetke või nagu ühte ühte ajahetke, aga, aga kõik eeldused nagu viitavad ikkagi sellele, et nagu inimene suureneb, rühmade arv suureneb kiiresti ja populatsioon kasvab üsna kiiresti. Ja inimesed on ressursside kasutamisel ülimalt kohanemisvõimelised ja leidlikud. Ja siis, nagu öeldud, tänaseks, siis oleme jõudnud numbrini 740 miljonit meil siin Euroopas. Kuulame siia vahele veel ühe muusikapala ning siis võtame ette juba teise tolleaegse Euroopas elanud inimrühma ehk neandertallased. Puust ja punaseks. Puust ja punaseks arheoloogia teemadel võtab järgmisena et inimeste väljasurnute lähisugulased, neandertallased siin just rääkisime eelmises saatelõigus, et kuidas tänapäeva inimesed asustasid Euroopat üsna hõredalt. Aga veel umbes samal ajal elasid siinsamas ka neandertallased võib olla mitte eriti palju tihedamalt. Aga teada on, et üsna varsti pärast tänapäeva inimeste jõudmist Euroopasse surid neandertallased siin välja ja miks selle kohta on nagu erinevaid teooriaid ja päris paljud neist puudutavad seda. Tänapäeva inimene oli mingil moel osavam ja hakkamasaamises parem, et kui nende itaallane ja nende lastele on siis selle tõttu omistatud kõiksugu selliseid puudusi, et miks nad ei saanud võib-olla nii hästi hakkama, et et kas nad ei olnud nii osavad jahtijad või ei suutnud endale kliimas hakkama saamiseks riideid valmistada või muid ressursse hankida ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja üks teooria ongi olnud, see. Tähendab tallased ei, lihtsalt ei suutnud endale liha hankida, nad ei olnud nii osavad kütid kui inimesed ja, ja võib-olla toitusid nad peamiselt hoopis korjustest ja, ja muidu metsaandidest. Ja ka üks värske uuring kab selle seisukoha ümber. Ehk siis paistab, et ta lastel ei olnud liha söömise kättesaamisega üldse kehvad lood. Ja see uuring siis Ta tegi paarist andartaallase luust keemilise analüüsi ja need luud pärinevad üsna siis Andertaallas viimasest perioodist eurooplaste no üsna sellest ajast, millest me eelmises uudises rääkisime umbes 42000 aastat tagasi, siis kui juba nüüdisinimene jõudis Euroopasse ja veel lisada, et, et nad elasid koos nüüdisinimesed ja Leonard itaallased, siin mõned tuhanded aastad, nii et praegu arvatakse, et nõnda tatarlased surid Euroopas välja umbes 39000 aastat tagasi. Ja selles uuringus, kus siis määrati kindlaks, kas keemilise analüüsi abil lämmastikku isotoopide tase lugudes saab, siis sai siis välja selgitada, mida need neandertallased täpsemalt sõid. Et nimelt lämmastiku isotoobi kogus suureneb kehas iga toiduahela astmega. Näiteks taimedel on lämmastikku, isotoopide kogus kaks promill, rohusööjatel loomadel viis, promin ja kiskjatel 10 promilli. Niiviisi, et kui, kui me teame seda, mitu promilli lämmastikku isatu viisteistluus on, siis me saame nagu tagasi arvutada, et mis liiki kas Daini siis rohusööjaid, loomi või hoopis kiskjaid neandertallased sõid. Ja siis selgus, et neandertallaste luudes on see lämmastikku isotoopide tase üllatavalt kõrge, kõrgem kui tolleaegsetel nüüdisinimestel ja, ja, ja kõrgem ka kui rohusööjatel loomadel. Ent jäi sinna siis umbes 15 promilli kanti ja siis hakatigi nagu arutama, et milles siis tingitud on, et see nii nii kõrge tase noh, näiteks väga kõrge tase võib olla siis, kui tegemist on imikuga, kes toitu rinnapiimast. Et noh, sisuliselt on tegemist nagu siis kanni palliga, et nende nende nagu lämmastikku isotoopide. Kuulge, aga noh, antud puhul oli see nende taanlase laps nelja kuni kaheksa-aastane, kui tal hambasse see lämmastiku tase kujunes. Nii et need uurijad arvavad, et selle ajani nii kõrk, noh et nii suurt last last enam ei imet satud. Siis on välja pakutud, et äkki see kõrge tase on seotud mammutite söömisega, kuna mammutite lämmastiku tase veidi kõrgem kui teistel rohusööjatel siis on arvatud, et äkki nad olid raipesööjad või siis kuna mageveekaladel on see tase nagu veel kõrgem, et äkki siis nad sõitnud mageveekalu ja siis on arvatud tekkinud sotseeni seltsis raipeid noh, et on nagu erinevaid arvamusi. Aga selles artiklis nemad jõudsid siis järeldusele, et tegelikult see ikkagi see kõrge tase oli tingitud sellest, et nad põhimõtteliselt sõita ainult nagu rohusööjad, loomade liha, et noh, põhimõtteliselt peamiselt nende toidus nagu cool, koosneski lihast. Ja nemad pakuvad välja, Ta nendeks soos õietaks olid põhjapõdrad, et nad peamiselt otsigi põhjapõdralihast. Ja see on nagu üsna huvitav leid ja ja ma arvan, et seostub päris hästi kohe teise uudisega, mis meil samamoodi silma jäi selle kohta, et kuidas siis nii itaallased jahti pidasid, et samamoodi need nende odad, mis arheoloogilised materjalist on leitud, on arheoloogide pilgu jaoks olnud senimaani. Tänapäeva inimeste odadega võrreldes natukene madalamal tasemel tundus arheoloogidele, et need ei suuda lennata nii kaugele ei saa olla nii täpsed, ehk siis ei saa olla ka nii tõhusad jahipidamisvahendid. Ja, ja arvati, et võib-olla nendega ei saanudki neandertallased nagu paremini jahti pidada, kui pidid nagu üsna üsna lähedale hiilima saakloomale ja siis nii-öelda pussitama või või lööma selle odaga selle looma külge kaugelt ei suutnud päris pihta saada. Ja, ja omal ajal nad tegid selleks ka eksperimente, kus lasid inimestel sed oda visata ja nägid. No ei, ei lenda väga hästi ja ei linde väga jõuliselt. Aga nüüd ilmus värske artikkel, kus seesama eksperiment tehti uuesti, juhiti tähelepanu, et sellele varasemale eksperimendile oli see puudus. Oda anti kätte sellistele nii-öelda asjatundmatutele inimestele et kes, kes ei olnud nagu väga osavad selle käsitsemises. Aga kui seesama relv anda kätte professionaalsetele sportlastele päris odaviskajate-le, siis nende tulemustest on näha, et, et ka ikkagi päris palju kaugemalt on võimalik seda oda visata sellise jõuga, et see tungib looma külje sisse ja tekitab talle vigastusi. Arheoloogias eksperimentide tegemine ei ole vist väga tavapärane komme. Marge. Tegelikult ikkagi arheoloogid teevad päris palju eksperimente, et ühest küljest on see, et sageli meil ongi väga raske töövõtetest aru saada, kui me ise järgi ei proovi, nii et üks, üks põhjus, miks eksperimente teha, on see, et saada aru, kuidas näiteks tööriistu tehti ning millised olid et aga noh, teine variant on niiviisi nagu selles uuringus, et püüda saades teaduslikku tulemust ja noh, selles osas on ikkagi keeruline jah, et ma olen täiesti nõus nende artikli autoritega, et kui eksperimente viivad läbi tänapäeva inimesed, tänapäeva arheoloogid siis siis nad, Ta on väga paljus erinevad sellest millised olid minevikku inimesed. Et minevikus ikkagi inimesed viskasid neid, odasid tuhandeid aastaid, aga kui meie seda proovime üks-kaks-kolm korda, et siis see pole nagu üldse võrreldav pluss veel neandertallaste puhul. Et nende kehaehitus on ikkagi natukene teistsugune oli kui, kui tänapäeva inimestel ja nad olid võimelised nagu palju jõulisemalt viskama. Et nende odad olid ka nagu natukene raskemad kui, kui nüüdisinimeste odad. Aga mulle endale tõisse artikkel meelde ühe loo, mis on muideks avaldatudarheoloogia aastakirja viimases numbris, kus meie Tartu Ülikooli doktorandid ja magistrandid Rõuge muinastalus, mis on meie Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogiakeskus, püüdsid rauda sulatada kohalikust soomaagist ja Nad tegid seda mitmeid aastaid ja küll oli ahi liiga väike või seinad liiga paksud ja küll oli siis lõõts liiga väike või liiga suur ja kord maak ei hakanud sulama ja siis siis ta põles jälle kõik ära. Nad tegid nagu seitse korda ahju ehitama ja seda eksperimenti tegema, ja alles kaheksandal katsel sellel eelmisel suvel siis lõpuks õnnestus 20 kilost maagist saada ja 1,5 kilogrammi rauda. Nii et tõepoolest, et tuleb nagu palju harjutada, enne kui, kui jõuda selle tasemeni nagu kunagi inimesed olid. Eks ole, et meil kipub olema automaatne arusaam, et tänapäeva inimesed on kuidagi intelligentsemad ja nutikamad, osavamad kui need, kes elasid, et näiteks isegi 10000 aastat tagasi 5000 aastat tagasi. Aga tegelikult ilmselt ei ole inimene nii palju muutunud ja, ja tõepoolest nagu sa ka viitasid, et kui, kui nendel omal ajal oli võib-olla ka tuhandeid sadu aastaid aega, et mingisugust viisi täiendada ja täiustada ja, ja proovida, ja kui mees esimese korraga välja ei tule siis siis meil güptomegi nagu väga Fotakate järeldusteni. Just et me teeme kohe järeldusega niiviisi, nad ei saanud üldse teha arvestamata sellega, et meil puudub kultuuriline pagas ja teadmised ja oskused ja juhendajad, kes tolleaegsetel inimestel olid. Aga ongi meie tänase saateaeg siinkohal otsa saanud, kõnelesime värskematest arheoloogiateemalistest uudistest, siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Täname teid kuulamast, saade on taas eetris nädala pärast, siis juba uutel teemadel, uute uudistega jääge teadvus lainele.
