Ööhirmutaja sookurat, tõestus sellest, et kole nimi ei riku lindu. Kala, kelle ainus võimalus Eestis ellu jääda on külm  ja selge allikavesi. Siin kava sees on väga eksootilised kalad  mida kunagi taheti asustada ka Eesti veekogudesse. Rong hoiab kiivalt oma isikliku elu võõra pilgu eest. On varahommik ja me katsume tabada elukat,  keda vanarahvas on nimetanud öö hirmutajaks  ja sookuradiks. Kes see võiks küll olla? Madal tõrrepõhjast tulev või pudelisse puhumist meenutav hääl,  mis kostub kilomeetrite kaugusele, on andnud ainest  paljudele hirmujuttudele. Hääle omanik on aga täiesti ohutu lind, hüüp,  kes tegutseb peamiselt ööhämaruses ning jääb roostikes  elades inimestele peaaegu märkamatuks. Hipivari on mul seal oja peal lahtine oja koht,  et sinna panime, varja ja nüüd ta tuleb nagu korralikult  paika saada ja, ja paneme nii-öelda töösse  ja siis vaatame, kuidas elu seal. On tehtud, see on klaasplast tegelikult spetsiaalne  ja noh, ta on ikkagi välja mõeldud kõigepealt  ja siis on teostatud stuudioürilise poiste poolt. Nii et see on nagu See on maailmas ainukene jah, sellist ma ei tea,  et keegi oleks sellist välja. Et see on selle üle kohalikust kivist, tegime koopia,  põhimõtteliselt. Siit soovis tänane hotell just. See peaks olema, ta solpetab siin tavaliselt noh,  rooservas ja siis siin vee sees edasi-tagasi. Nii paneme siis natukene värsket särge ja natukene raie,  sellist asja sööki. Ja ei ta tegelikult nagu kätte saab, ta ikka sööb suuri kalu ka,  aga noh, ega neid suuri kalu pole ju nii palju võtta. Ja. Samamoodi nagu haigur, ta peab. Võtma seda, mida tal saada on noh. Eks kalaga saab teda nagu kauem hoida. Pildil nii-öelda muidu on see, et saab kõhu täis  ja läheb roogu tagasi, et see on see fotomehe loogika ka. No vot selline mõnus rändrahnu varje ja see on  selle kevade esimene hüübivarjekatsetus,  vaatame kuidas läheb. Mis linn, see hüüp on? Hüüp on siis Aigru lähisugulane, kes oma elupaigaks on  valinud roostiku ja tal on siis selline kollake,  kas beežikas ja, ja musta pruunikirju sulestik,  mis teeb temast siis võib-olla ühe kõige osavama  või kõige parema roostikus maskeeruja ta elab roostikus  suurem osa oma ajast ja, ja, ja enamasti  siis ehitab ka pesa roostiku rookihi peale sellise  rookõrtest ja toituma siis tuleb kuskil roostikus olevatesse  lahtise veega. Kallastele oja ojakallastele või, või, või kuskile selliste  järve järve kallastel või siis ka mingitele rannikulõugastele,  aga üldiselt ta jah, elutseb ikkagi suure osa oma elust  roostikus ja eks sellepärast ta selline salapärane ja,  ja vähetuntud lind on. Nüüd, kui me siia toitu panime, siis ka rajakaamera paned üles,  siis sa hakkad juba vaiba, mis siin tegelikult toimub. Tre kaamerast on midagi näha. Ja et pimedal ajal õnneks ta töötab pimedal ajal,  nii et sa näed ka, kuidas armo pere siin käib ja,  ja Mink ja Mink ja siis tuhkur on käinud siin  ja haigrud. Siis vahel ka varesed. Nii et see seltskond on päris huvitav, mis siin. Jupp tuleb ka ja poseerib kaameras. Ega ta otseselt ei poseeri, aga talle meeldib siin vahel  niimoodi roo piiri peal valvata ja, ja olla nii-öelda vaatamas,  mis, mis toimub ja kas on ohutu nii-öelda minna natukene  roost välja seda kala võtma. No ja siis teda tihti saab päris hästi pildistada,  jah. Aga miks ta just siia kohta peaks tulema,  miks see koht hea? Siin on niimoodi, et siin on sellest vanadest kalatiikidest  väljavool ja tänu sellele see on siis kogu aeg  ka talvel kõige suurema külmaga lahti ja,  ja kui ta jääb talvituma, siis tal ei ole väga  ka kuskilt mujalt süüa leiba ja, ja siis ta käib  ja patrullib siin, nii nagu ka sarmad ja teised. Kohalikud elukad. Esialgselt tutkaste pulmamängu pildistamiseks valmistatud  rändrahnu meenutav fotovarje majutab looduse sõpra iga  ilmaga ja on ka ujuv. Eelmine aasta näitas, et ka hüübi passimiseks sobib kivi  ideaalselt ja mitmed fotograafid on siit kätte saanud oma  ihaldatud hüübipildi. Nii mõnigi inimene nägi ubielus esimest korda  ja kohe väga lähedalt, nii et selles mõttes see on ikkagi  haruldane võimalus ja, ja, ja ta on väga eriline liik ikkagi,  et selles mõttes paljud inimesed said siin nagu õnnelikuks  ja sellise uue huvitava loduskorus. Sest ta on ikkagi hästi kartlik on. No üldiselt teda arvatakse kartlikuks ja eks ta ilmselt on  ka ja, ja teda lihtsalt ei näe, sellepärast et ta elabki oma  roostikus ja tal enamasti ei ole põhjust sealt välja tulla. Siin piklas tegelikult kui nagu mööda neid tamme käia,  siis on see hüübi pesitsuskoht üsna lähedal ja,  ja siis on vahel isegi kuulda, kuidas tõmbab kopsutoores. Huvitav, et tal selline hääl on, et ta on ise ju selline  kleenuke lind, eksju, et miks ta siis sellise hääle endale  on valinud? Ja eks see linnumaailmas on ka nagu inimeste maailmas,  et ühed on need sellised noh, nagu a la rukkirääk või,  või nagu see hüüp, kelle häälitsemine on selline monotoonne,  aga võimalikult siis võimas ja kaugele kostev noh,  kuidagi peab enda olemasolust teada andma  ja üübil seal roostikus ilmselt muud muud lihtsat varianti  ole ja ja võib-olla see madal sagedus ka tähendab seda,  et ta läbi siis selle tiheda taimestiku levib paremini. Võib-olla see ilus laul nii kaugele ei kosta. Lisaks tõrrepõhjahelile teevad hüübid ka hõbekajakaka  meenutavat häälitsust, mida nende lindudega ei oskaks seostada. Mati on siin Pikla kandis 30 aasta jooksul linnuvaatlusi  tehes õppinud hüüpi hästi tundma kuid auhinnatuim pilt on  tehtud hüübiperest hoopis Kihnu roostikes. Me tegime seal linnustiku-uuringuid ja siis panime tähele,  et ühel ühel väiksel Kihnu nii-öelda lõunaotsa ranniku  järvede piirkonnal on palju hüppe laulmas seal igal tiigil  oma hüüp ja siis ühe nendest, kus kõige vähem roostik oli,  kus oli kõige lihtsam otsida seal siis hakkasin vaatama,  et kuidas seal siis hüüpide pesitsemisega võiks välja näha  ja leidsin lausa kolm pesa ühelt väikeselt rannikujärvelt ja,  ja sealt siis tuli välja, et ühel isaüübil on  siis kolm gasat ja, ja nende seas siis valisin sellise pesa,  mis oli siis nagu kõige lahtisem või kõige roosiku servas,  kus siis oli lihtsam ka oma vaatevarje niimoodi seada üles,  et, et saaks ka pilti teha. Ja, ja siis seal õnnestuski selle hüübi sellist salapärast  pesaelu jälgida ja see oli päris päris päris selline  omapärane ja huvitav kogemus, eks need poed on samamoodi  sellised kummalised ja, ja kui nad veel noored äsja koorunud  või väiksed poed on ka, et siis nad näevad välja nagu  harjasuustega punkarid, sellise. Punnis silmadega ja ja ja teevad huvitavat häält  ja eks see, eks see on jah, ikkagi täiesti ainulaadne kogemus. Tavaliselt läheb loodusfotograaf varjasse üksi. Meie istume Mati ja võttegrupiga kivi sees neljakesi,  seetõttu oleme võib-olla veidi häälekamad. Hüüp pole ennast kaamera ette seadnud, kuid rajakaamera  fotodelt näeme, et lind oli kohal vaid 10 minutit enne meie saabumist. Ma peaks ütlema, et siin on päris mugav,  et tuul meile peale ei puhu, midagi peale ei 100. Et kui kaua tavaliselt läheb aega fotograafidele,  et see hüübipilt kätte saada? No parimat tulemust umbes pool tundi, päriselt on tulnud. Ja noh, mõnikord läheb paar tundi, üldiselt eelmine aasta  käisid väga hästi, et oli üllatavalt stabiilne ja. Kuidas hüübil täna Eestis üldse läheb? No tundub, et ta läheb keskmiselt hästi,  et, et kui siin ka oma üle juba 30 aastast vaatluskogemus  siin luitemaal järele mõelda, et siis omal ajal siin oli  võib-olla üks võib-olla kõige rohkem kaks paari põhiliselt  siinsamas piklas oligi. Aga nüüd tundub, et noh, need roostikud on  ka laienenud ja võib-olla ka eutrofeerumine tänu tänu  sellele on siis neid selliseid soodsaid kohti rohkem ja,  ja noh, siin siis iga suurema rannikujärve  ja iga suurema jõesuudme juures oma hüübipaar. Ja, ja see müüt, et ta on ainult suurte noh,  nii-öelda roostike asukas pigem ei, ei pea paika vähemalt  mitte kaasajal ja, ja just selline Mõõdukalt hooldatud rannaniit ja rannikujärve. Et see tundub talle olevat siis optimaalne. Kosmonaudid tuled kosmosekapsavist välja. Kohustuslik jalasirutus. Hüppe me täna ei näinud. Aga ma olen kindel, et ta on siin kuskil roos olemas  ja passib meid. Siin kava sees on väga eksootilised kalad,  mida kunagi taheti asustada ka Eesti veekogudesse. Baaljad. Väga sarnased võiks öelda jõe forellile meriforellile. Jah, kaugelt vaadates küll, aga kui lähemalt hakkad vaatama,  siis neil on valged uimekiired. Siin servas on tõesti näha, et tal on selline valge jutt,  jookseb selle punaka uime peal. Jah. Ja nad on tunduvalt käävama ja saledama kehakujuga  ja väiksema peaga kui forellid. Hiljem hakkab kõht minema punakamaks ja kui sugu küpsus saabub,  siis ta väga erkpunaseks läheb see kõht lõpuks. Ja tegelikult on ta samasugune lõhelane nagu meil siin teised,  kes siis on lõhe meriforell ja täpselt sama sugukond. Paaljaid peaks olema maailmas päris mitmeid,  mis paaljad need on? Meie konkreetne palja hetkel on Ameerika Ojapal  ja Arktika pala ristand ja kutsutakse ka spartikuks. Nüüd on vist paras aeg nad tagasi viia. Looduses on palja ehk mägihõrnas väga mitmekesine  ja laialt levinud perekond kalu, keda on maailmas lausa 51 liiki. Eestis külmavee lembene palja looduses ei kasva,  sest vesi on liiga soe. 1959. aastal asustati vähesel määral ahja  ja Võhandu jõkke Ameerika paaliaid, kuid püsima nad seal ei jäänud. Meie kõige lähemad paalia populatsioonid elavad Soomes,  kus leidub Arktika paariat. Aeg on mõõta, milline on veetemperatuur ja hapnikusisaldus. Vale on väga tundlik hapnikusisalduse suhtes. Kui hapnik on all, siis pael on loid, ei söö,  ei kasva, kõik on seoses sellega. Praegu siin võiks olla siis veetemperatuur. Nii umbes hetkel on veetemperatuur kolm pool kraadi,  pael on külma veekala ja ta Noh, optimaalne kasuks temperatuur on 14 15 kraadi,  aga ta sööb ka kolme-nelja kraadi juures väga suurepäraselt. Et see ei ole temal midagi erilist. Aga suvel ei ole siis probleem see, et kui meil näiteks  viimane suvi oli hästi palav ja põuane, et veetemperatuur  läheb nii kõrgeks, et palja ei saagi enam hakkama,  et mis temal see temperatuuri lagi on? No kui 15 15 kraadist ülespoole juba 17 18 see võib oletan osutuda. Aga meie tingimustes veetemperatuur üldiselt ei tõuse 15  kraadist üles. No kui ta tõuseb ka lühiajaliselt 16 17 kraadi,  siis ta kohe ei tapa seda kala. Kala lihtsalt on loid ja peab väga ettevaatlik olema,  et hapnik ja kõik. Tingimused oleks nüüd normaalsed. Hetkel on hapnikku 66 protsenti, mis on väga hea kui alla 50,  et siis on juba tunda, et kalaga võib midagi hakata juhtuma. Mis siin kasvatuses seda hapnikusisaldust vees kõige rohkem mõjutab? No eks seda hapnikusisaldust mõjutab muidugi söötmine,  nii kui sa kala söödad, hakkab hapnik natuke langema. Aga külma veega see ei ole nii tähtis, sellepärast et see  kala ei ole nii aktiivne esiteks külma sees,  et tal see aktiivsus on langenud ja siis ta ei omasta seda  hapnikku nii palju kui sooja sees. Antu kalakasvatusse tuleb paaljale sobilik külm  ja selge vesi äntu allikatest. Kasvatuse kalad tuuakse siia silmtäpiateradena  ehk viljastatud ja areneva marjana. Väikeste kalade elu. Tee algab siinses haudemajas. Päris ise te siis oma kaladelt marja ja niiska ei lüpsa,  et mari tuleb kuskilt mujalt. Jah, meil on osta targem osta mari juba sellisest majandist,  kus on, sellega tegeletakse, kus on korralik tõukari  ja me ostame seda, mida meil spetsiaalselt vaja. Kui teieni jõuavad saadetisena paal ja marjaterad,  mis on juba enne viljastatud, siis te panete nad siia hauduma? Jah, nad tulevad lennukiga ja tulevad kasti. Ega siia siis me võtame siit nendest karpidest ta välja  ja paneme siia siia kasti sisse. Ja jaotame ühtlase pinnana selle marja siia peale laiali. Siin on muidugi sees juba vesi ja vesi hakkab voolama üle marja. Hilissügisel hauduma pandud marjast kooruvad veebruaris  pisikesed rebukotiga paljavastsed. Ta jääb siia ja kasvab siin niikaua, kui tal enam ei ole  rebukotti ja hakkab korralikult ujuma ja vannis  ka toituma ja kasvab circa poole grammiseks  ja peale seda tuleb minna järgmisesse kohta. Ta ei mahu enam siia vanni ära ja me peame panema ta  suuremasse vanni. Ja siin hakkab tema toitmine igapäevaselt  ja ta kasvab siin circa pooleteise grammiseks. Ja kui enam ta siia ära ei mahu, siis me peame viima ta välibasseinidesse. Kasvatatakse ju Eestis väga palju erinevaid kalu. Kust tuli mõte, et hakata kasvatama paaliat? Kuulsin sellest paaliast ja siis hakkasin otsima,  et kus seda saab. Ja lõpuks saime teada, et Soomes on ja ma mõtlesin,  et minu veetemperatuurid peaks nagu sobima,  et no tahaks ju proovida, et Vikkerit on siin olnud  ja noh, kui palja on ikkagi selline eksootiline kala,  et teeks proovi, et õnnestub, äkki. Arktika paalia kasvatamise katse õnnestus  ja praegu on kalamajandis ühtekokku umbes 150000 noort  Arktika ja Ameerika Ojapaalia ristandit,  kes erinevad oma looduslikest sugulastest kiirema kasvu poolest. Paaljad võtavad kaalus juurde ka külma talveilmaga,  sest nende seedetegevus on kohastunud jaheda veega. See ongi toit, mida paaljad söövad. No see on ikka kergelt nagu kala lõhnaga,  millest need kraanulitükikesed tehtud on? No eks see põhikoostise osa olegi kalajahu  ja kalaõli, mingi muud mikroelemendid ja mineraalained,  mis kala eluks vajalikud. Kui palju siis päevas toitma peab neid kalu? Meie anname hetkel talvisel ajal kaladele süüa vastavalt  nende isule. Kui ala sööb, siis anname sööda isu järgi,  kui ei söö, siis ei anna üldse. Oleneb muidugi välistemperatuurist. Kõigest hapnikusisaldusest. Kas see ka kuidagi mõjutab nende elu või kasvamist,  et kui tihedalt neid siin on? Tundub, et Artikapaalia kasvab paremini,  kui nad on tihedamad koos, et võib maksimaalselt olla 200  kilo kuupmeetri kohta. Ja kui forelliga võrrelda, forell tahab nagu hõredamat asustust,  et paela isegi võib kasvada tunduvalt paremini,  kui ta on tihedalt koos. Kui ruttu palja ühes aastas kaalu juurde võtab,  on selle kohta mingisugune ees ettekujutus. No ideaalsetes tingimustes võiks aastas kuskil kaks-kolmsada  grammi kasvada küll. Ja praegu need kalad siin on siis kui vanad  ja kui rasked konkreetsed kalad on 100 150 grammi  ja ühesuvised, ehk siis üheaastased. Millal need paaliad saavad nii suureks, et nad sobivad juba  turule saatmiseks? Võib kasvõi praegu süüa, aga umbes poolest kilost alates on ideaalne. Väga õrna lihaga ja väga hea maitsega ta on ikkagi gurmee,  kala. Seda ei oskagi nagu kirjeldada, aga seda peab ise maitsema  ja siis oskab inimene hinnata, ütleme, soola paalia on ka,  annab ka kindlasti silmad ette forellile  ja lõhele. Peab tunnistama, et kui mina kuulsin, et Eestis kasvatatakse paaliat,  siis ma mõtlesin, et aga ma poes või turul polegi näinud  seda kala, miks see nii on? No aga võtame seda, kui meil on teda siin 150000 tükki  ja Eestis praktiliselt rohkem ei kasvatatakse olla mõni üksik. Siis massiliselt poelettidel müüki ei tohiks nagu olla  ja üks asi on ka kindel see, et väljapoolt sisse tuues. Paalja hind on kaks, kaks pool korda kallim kui forellil. Nii et võib-olla meie inimene, kui ei ole harjunud,  siis ta ei osta seda. Looduslik Arktikabaal ja töönduspüük pole maailmas suur. Põhiline osa toidukalast tuleb just kasvatustest. Ülepüük Arktika paaliaid veel otseselt ei kimbuta. Küll aga ähvardab külmaveelembeseid kalu ülemaailmne kliima soojenemine. Ka veekogude reostumine, hapestumine ja eutrofeerumine rikub  paljate elutingimusi. Nii nagu paljusid teisi põlisliike ohustab  ka paaliaid konkurents invasiivsete võõrliikidega,  toidu elupaiga ja kudealade pärast. Kas palja kasvatamisel on Eestis arenguruumi,  võiks teda rohkem kasvatada. Kellel on veetingimused sellised paalija kasvatamiseks,  siis kindlasti see areng võiks olla suurem  ja ma arvan, et see turuosa ka leitakse,  kus seda müüa. Ja, aga ma arvan, et ta jääb ikkagi gurmee kalaks. Hingelind hea lind. Valge lind, nõialind, korpora. See nimekiri saaks õige pikk kuronga rahvakeelsed nimetused  kõik üles lugeda. Üleni musta metallileikelise sulekuuega ronk on maailmas  laialt levinud kõige sööja. Ei ütle ta ära rabametal kasvavatest jõhvikatest  ega ka metsloomade raibetest. Kaaren on ka teada-tuntud pesarüüstaja, kes sööb teiste  lindude mune ja ka poegi. Rong on varaeestlastest suurim, kelle pikkust kuni 70  sentimeetrit ja täiskasvanud linnukaal võib-olla üle kilogrammi. Ronga põhiliseks elupaigaks on metsad. Asulasse satub ta harvem. Pesa teeb kaarnapaar tavaliselt kuuse harvemänniladvaokste vahele. Vanarahvatarkus ütleb nii, et kui varese paneb esimese  pesapalgi paika, siis ronk ristib juba lapsi. Rongad on osavad lendajad. Nende lendu vaadeldes jääb mulje, et nad ise  ka naudivad väga oma lendamist. Eriti paistavad rongad silma oma sotsiaalsuse  ja mängulustiga. Kui teised noored kraaklevad ja kaklevad nagu ikka noored,  siis see paarike on teineteist leidnud ja suure sõpruse  märgiks ristatakse hellalt nokad.
