Teadvust kõigile linnud ja inimesed saavad mõnikord üksteise kõrval päris hästi hakkama. Mõnikord aga ka mitte. Saates on kaks näidet aed-karmiinleevikese heast elust ühes Ameerika linnas räägib loomaökoloog tuul Sepp must-toonekure pesitsemis, murest Eesti metsas, aga ornitoloogid Ülo Väli ja Urmas Sellis. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Mida aeg edasi, seda rohkem inimesi koguneb elama linnadesse. Aga mitte ainult inimesi, vaid linna saabub elama üha rohkem ka loomi, nende seas ka linde. Just linnalindudest täna tahaksimegi natuke pikemalt rääkida, sellepärast eta laboristuudios on tuul Sepp kes on Tartu Ülikooli loomaökoloog uurinud väga palju linde, ka, eriti ka lindude linnastumist ja kuidas lindudel linnas läheb käinud seda uurimas ka Ameerikas järeldoktorantuuris, Arizona Osariigi Ülikoolis viiksis. Aga exe, lindude linnastumine ongi selline ülemaailmne nähtus, et nii meil kui ka kui seal kõrbete vahel selles oaasi linnas finishis ikka juhtub, et linnud on linnas. Kas Ameerikas on enam-vähem samad samasugused linnud nagu meil või ikkagi teistsugused, meid on tuvid, varblased, kajakad, kes seal. Üldiselt on mõned linna linnalinnuliigid, kes on tõesti peaaegu ülemaailmse levikuga varblased tuvid siis varesed, paraslased, aga, aga kindlasti on ka igal piirkonnal oma iseloomulikud linnalinnud näiteks meie siin näeme palju tihaseid linnas, aga aga seal Ameerikas, kus mina järeldoktorantuuri tegin, oli siis väga paljuga kooli priisid näiteks kedagi inimesed oma rõdudel toitsid siirupiga. Ja siis aed-karmiinleevikese, nii et need on meie karmiin, levikeste sugulased ja nad ongi pärit sealt Põhja-Ameerika lõunaosast Mehhikost ja Arizona ja California kõrbealadelt. Aga kuna nemad on inimesega sama hästi harjunud nagu meil varblased, siis ongi nad levinud üle kogu peaaegu üle kogu Põhja-Ameerika ja seal väga tavalised. Ja need olid, need aed-karmiinleevikesed olidki minu põhiliseks mudel objektiks. Kui ma seal järeldoktorantuuris töötasin. Aga see finiks õnneks väga huvitav koht, ta on väga päikesepaisteline, väga soe, keset suurt kõrbe sinna linn, mis nagu kunstlikult hoitakse sellise Oasina Jah, ta on, sellepärast ongi väga huvitav linn, et, et reaalselt seal inimesed elada ei saaks, kui ei oleks konditsioneere ja kui ei oleks võimalik ehitada jahedaid mõnusaid maju, sellepärast et suviti on seal suhteliselt tavaline, et on 45 kraadi sooja. Ja, ja tegelikult sinna jõudiski inimasustus küllalt hilja, et see on see piirkond, kus elasid peamiselt rändavad indiaani hõimud ja ka mõned poebla indiaanlased näiteks see on koht, kus saab patsid ja komantsid ringi, ratsutasid veel 150 aastat tagasi ja suur osa Arizonast tegelikult ongi praegugi indiaani reservaat. Sellepärast et see lihtsalt ei ole ka elamiskõlbulik maa ja ameeriklastel on kombeks siis kõige viletsama kvaliteediga maa teha indiaani reservaadi, kas seda on neil võimalik võimalik kanda ära, aga praegu on see Fenix tõesti nagu õitsele löönud nagu fööniks, fööniks tuhast tõusnud. Just sellepärast, et sinna on siis kogunenud suured ülikoolid, siis sured tehnoloogia arendusfirmad ja, ja see on väga kiiresti kasvav linn, et praegu on seal kogu see finksi linnast on juba viis miljonit inimest ja, ja kogu aeg kasvab ja, ja selle kõrbearvelt siis tehakse seda linna kogu aeg juurde. Ja sellega kaasneb selline maastiku muutust, nagu sa ütlesid. Et kui kõrbes on siis põhiliselt väga vähe taimestikku ja kaktused ja võib-olla mingid väikeste lehtedega põõsad ja puhmad siis see linn on, linnas on tänavad on ääristatud palmipuudega ja muru on roheline ja kõike seda tuleb kogu aeg kasta. Ja see on hoopis teistsugune keskkond siis nii inimesele kui siis ka loomadele, kes seal elavad ja loomi elab seal linnas päris palju, et ma nägin seal isegi mingeid väikeseid selliseid kõrbesigu ja koiott majade vahel jalutamas jooksul kaotanud, siis selline tüüpiline kõrbe kõrbe huvitav liik ja, ja siis ja siis muidugi jah, kõikvõimalikud linnud. Ja võib arvata, et ega need loomad ja linnud kui nüüd niimoodi rahvapäraselt öelda nende seas ka aed-karmiinleevikesed ilma inimeseta seal seal kandis kindlasti ei elaks, vähemalt nii suurel arvul ja nii nii suures liigirikkuses Jah, kahtlemata, ja see ongi huvitav nähtus, et kui üldiselt arvatakse, et linnad on looduse jaoks tingimata halb elupaik siis siis tegelikult võib teatud oludes linnastumine liigirikkust suurendada. Eriti on seda näidatud selliste aedlinnade või selliste äärelinnade puhul, kus maastik on hästi mosaiik, näed, seal on puid, rohelust, seal maju, seal on lisatoitu ja lisajooki loomadele. Aga näiteks kui me mõtleme, milline on tüüpiline maamaastik tänapäeval, siis see kipub olema põllud. Ja selline põllumajandusmaastik on tegelikult suhteliselt suhteliselt kehv elurikkuse seisukohalt, et see on sellevõrra on selline aedlinn on tegelikult võib-olla ideaalne elurikkuse hoidmise oaas ja Felixi linn on tegelikult huvitav, sellepärast et kui me kujutame ette Ameerika linna, siis me mõtleme, et kõik on kõrghooned ja asfalt ja nii edasi, aga tegelikult finixon põhiliselt suuresti aedlinn. Inimesed elavad väikestes majades, ruumi on seal laialt käes, tänavad on laiad. Inimestel on kõikidel aedades basseinid, inimesed toidavad oma aedadesse aasta läbi linde. Et see on tegelikult selline keskkond, kus, kus linnalind väga hästi hakkama saab. Selles mõttes tuleb teha veel kolmas kolmanda elupaiga uuring näiteks Manhattanil, kuidas seal linnud elavad? Tõenäoliselt jah, et kui me räägime nüüd kesklinnast kui elupaigas, siis see on ikkagi hoopis teine asi, et sellepärast ongi, mõnikord kui vaadata neid teadustöid, mis võrdlevad linna ja maad siis need võivad anda väga, väga vastukäivaid tulemusi ja siis pärast hakat lähemalt vaatame, selgubki, et üks on uurinud, siis ütleme Elvat võrreldes Sis ümbritseva maastikuga ja teine on siis võrrelnud, ütleme, New Yorgi kesklinna võrreldes ümbritseva maa tingimustega, et see linn kuigi mõnevõrra tähendab linn ikkagi midagi väga sarnast üle kogu maailma, siis linna piires võivad olla väga erinevad elupaigad. Aga räägime siis lähemalt, siis kuidas fiiliks siis aed-karmiinleevikesed hakkama saavad? Sul oli ka võrdlusmaterjali mujal elavate aed-karmiinleevike. Kes taga ja mina uurisin aed-karmiinleevikese seal neljas elupaigas, kaks tükki olid linnaelupaigad ja üks oli tõepoolest siis finicsi kesklinn, kus olid kõrghooned ja parkimisplatsid ja teine oli ülikoolilinnak, mis oli küll palju rohelust, aga samas ka hästi palju inimhäiringut, hästi palju tudengeid, sest et see oli ülikool, kus õppis 30000 tudengit, üks üks ameerika suuremaid ülikoole. Ja, ja siis mul oli kaks uurimisala oli linnast nii-öelda väljaspool, kuigi üks neist oli siiski linna keskel, seal oli linna keskel, oli suur tohutu Park nimetasid seda pargiks, aga meie ilmselt nimetaksime juba looduskaitsealaks. See oli lihtsalt selline kõrbemägi, mille peale ei olnud võimalik väga linna ehitada. Ja siis see oli siis tehtud selliseks väikseks kaitsealaks seal linna sees, aga selle läbimõõt oli ka oma 10 kilomeetrit, et kuna see linn on nii suur, siis, siis saab sinna linna keskele selline selline maaelupaik mahutuda ja siis oli mul üks maaelupaik veel linnast väljas kus oli ka üks selline looduspargi moodi koht kõrbes. Kas karmiinleevikesed elavad ka loomupäraselt kõrbes? Just et see Kõrbangi, nende, see ongi see koht, kust nad pärit on, nii et tegelikult see oli selles mõttes väga hea süsteem, uurimaks selleks, et kuidas üks kohalik linnuliik kohaneb sellega, kui tema elupaika tuleb nüüd linn, midagi hoopis uut ja Edgar miin levik on näide selle kohta, et talle see päris meeldib. Inimesed toidavad aed-karmiin levikesi palju päevalilleseemnetega, mis on nendel üks lemmiktoit ja, ja inimeste aedadest saavad nad juua ja neile meeldib ehitada oma pesasid igasuguste hoonete külge ja inimese inimene ei sega neid kuigi palju ja linnas on siis veel see boonus väikesele linnule, et seal on väiksem oht langeda Te saagiks. Kui kõrbes on sul lõgismaod ja koiotid ja suured röövlinnud, kes väikese karmiinleevikese meelsestki nahka panevad, siis linnas on. On küll kiskjaid palju, sest et kodukasse peetakse ka Ameerikas, kuid need kodukassid on enamasti laisad ja tahavad pigem süüa siis seda kassikrõbinat või konservi selle asemed lindu taga ajada täitsa linnakeskkond aed-karmiinleevikese jaoks ja igasuguse teise linnu jaoks, kes keda inimene väga ei häiri, on tegelikult soodus elukest. Aga noh, linnas ole ka omad linna ohud ju ka näiteks keskkonnasaaste seal tugevam keskmiselt kui maapiirkondades. Just ja on ka muid negatiivseid omadusi, muidugi õhureostus on õige välja tuua ja samuti see vesi, mida nad joovad, ei ole, ei ole tegelikult päris puhas joogivesi, sest kui te kujutate ette, milline vesi on basseinis, siis seal on enamasti väga kõvasti looritatud, jää mürgitatud, aga linnud, linnud seda joovad, on kuidagi kohastunud selle seda üle elama, et nad joovad seda basseini vett. Lisaks võib negatiivsete tingimustele välja tuua selle, et see söök seal linnas ei ole päris see, millega Lyndon harjunud kõrbes, et kõrbes ta sööb, selliseid pungasid ja võib-olla mingisuguseid viljasid, mis on hoopis teistsuguse toitainelise koostisega kui nüüd see, kui nüüd see päevalilleseeme, mida ta linnast saab, et see ongi üks põhjus mikspärast on arvatud, et linnaaed-karmiinleevikesed on hästi palju tuhnima sulestikuga, et nad kipuvad olema sellised oranžid kollakad. Samal ajal kui praed karmiinleevikesed on, on sellised tulipunased või isegi lillaka tooniga, selle võib olla erinevaid seletusi, miks see nii on, aga kindlasti on see toitaineline väärtus, mis nad oma sellest linnatoidust saavad kehvem kui see, mida maatoidust saavad, mis on tegelikult inimese jaoks täpselt samasugune. Ja, ja kuna ma olin lugenud kirjandusest, et lindudel on linnades väiksemat kurnad kui maal ja enamasti põhjendati seda sellega, et linn on linnu jaoks halb elupaik, ökoloogiline lõks siis teisalt ma lugesin uurimisi, mis näitasid, et linnud jäävad linnades paremini ellu. Põhjus on just siis väiksem kisklus, parim parem ressursside kättesaadavus ja siis stabiilsem kliima. Ja kuna sellist neid kahte asja ei olnud varem kokku viidud, aga loogika või intuitsioon ütleb, et kui, kui loom elab kauem, siis tal ei olegi põhjust, aga väga palju järglasi saada. Siis minu eesmärk oligi minu järeldoktorantuuri jooksul kontrollida, et kas neid kahte asja on võimalik kokku viia. Et kas see lind elab linnas kauem, võib põhjustada selle, et tal on väiksem kurn, et see on tegelikult tema jaoks kasulik või evolutsioonibioloogid ütlevad, et kohane, saada korraga vähem järglasi. Samamoodi nagu inimene kolib linna, siis saab ka, võib-olla hiljem oma järglased, võib-olla saab vähem järglasi kui maal elades ja see sõltub täiesti sellistest välistest tingimustest nagu ellujäämisrisk, ressursside kättesaadavus ja nii edasi, et kui suur on lootus elada väga pikka eluiga ja selle värvuse juure sõitki välja tuua, siis kah samasuguse seose, et värvus, milleks sigineda värvilised, nad on närvilised selleks, et vastassugupoolele muljet avaldada ja samal ajal on see natuke riskantne, sellepärast et väga värviline lind paistab hästi silma kiskjatele. Nii et see ongi siis natuke nagu selline signaal selle kohta, kui julge ja osav sa oled, et ma võin lubada endale selliseid värvilisi sulgi, sellepärast et ma olen piisavalt kiired kiskja eest ära põgeneda. Aga kui need linnas ei ole vaja kohe sellel esimesel sigimishooajal kindlasti partner leida, siis võib lindude lubada natuke tuhmi maid, sulgesid ja võib lükata seda sigimist edasi näiteks järgmisele hooajale, sest et ta teab, et ta tõenäoliselt jääb ellu. Ja osaliselt kuna see aed-karmiinleevike on ainult üks näide linnust, kellel on linnas tuhninud sulestik, siis tegelikult on päris palju liike, kelle puhul seda on näidatud. Siin tundub olema selline universaalne asi, et võimalus ongi, et see ongi tegelikult üks samamoodi kohastumus sellise aeglasema linnaeluga, kus, kus oodatav eluiga on pikem. No inimestel võib-olla sellist paralleeli ei saa tuua, et inimesed linnas käiksid tuhnimas riietuses, pigem vist on vastupidi. No tegelikult võib paralleeli tuua sellise riskikäitumisega, et kahtlemata noored maal on suurema riskikäitumisega kui linnas ja see võib ka olla seotud natuke selle elutempoga, et et nende oodatav eluiga on väiksem ja huvitav on see, et inimeste puhul on isegi näidatud, et see, see lõhe maa ja linnainimeste elu ja oodatava elu ja vahel on viimastel aastatel isegi suurenenud, vähemalt Ameerika näitel. Noh, alati on natuke ohtlik neid lindude peal tehtud uuringuid inimeste peale üle kanda, aga, aga mingisugused sarnased trendid võivad olla ja minu jaoks on kinnine lihtsalt Veeliks linnastuv loomaliik, et kui me mingisuguseid üldisi evolutsioonilise trende uurime, siis. Ma ei näe mingit põhjust, miks väita, et inimesele need ei tohiks üldse kehtida. Sama trend on inimestel ka ju näiteks järglaste saamisega, et seda lükatakse ju viimastel aastakümnetel üha rohkem edasi. Ja, ja tegelikult Tartu Ülikoolis ka Peter härrad, professor Peter haak tegeleb inimese elutempo uurimisega, et see on tegelikult täiesti teema. Ja tõepoolest, inimese elutempo on muutumas üha aeglasemaks. Me elame kauem. Me hakkame hiljem sigima. Üks huvitav asi, mida, mis läheb sellega vastu on see suguküpsus kipub saabuma varem. Et ilmselt on siis seotud mingisuguste hormonaalsete muutustega keskkonnas. Aga põhimõtteline. On jah, selge see, et inimese elutempo on üha enam aeglustuma. See on mõnevõrra paradoksaalne, sest kui me kujutame ette kasvõi neid kaadreid, mida filmitakse teinekord niimoodi kiirendatult, näidatakse seda pilti, kuidas linnas autod sagivad edasi-tagasi, eks ole, inimesed suurtel ristmikel käivad üle tee. Tundub nagu linnas just esimese hetkena, et elutempo läheb kiiremaks, aga huvitav, huvitav läheb aeglasemaks inimestel kui ka loomadel. Just et kui nagu panna Google'isse otsing, et linn ja elutempo ükskõik mis keeles siis sa näed just neid sagimise pilte ja, ja liiklusummikuid, et et see on jah, natuke evolutsioonibioloogia natuke vastupidi sellele, et mis siis tavaarusaamas kiire elutempo on, võib-olla meil tõesti on nii kiire igasugu muude asjadega, et me, et me lükkame seda, seda elu järjest enam edasi linnades. Ütlesid, et neljast kohast vaatasid, kuidas karmiinleevikesed elavad ja pesitsevad, et kuidas see uurimine täpsemalt käis. Kuidas sa neid jälgisid, kuidas sa oled. Pesapaigad leidsid? Üks asi, mis ma tegin, oli ma tahtsin hinnata Ta ellujäämist ja selleks on mitmeid variante, kõige parem variant oleks panna lindudele GPS-saatjad külge ja vaadata, et mis nendega juhtub. Aga see niimoodi on väga kallis teha suuremahulist uurimistööd, et mina võtsin sellise lihtsama meetodi, mis on siis püük, aspik meetod, et ma proovisin koos oma tudengitest abilistega rõngastada nii palju linde, kui ma suutsin ja siis vaatasin, et kui palju mul õnnestub meil järgmisel aastal kinni püüda. Ja teooria kohaselt siis mida rohkem sa püüad ühest elupaigast neid linde, keda sa eelmine aasta ka püüdsid, et seda suurem on selles elupaigas ellujäämus. Ja kuigi mul õnnestus väga vähe linde järgmine aasta taas püüda. Ma rõngastasin küll oma üle 1000 linnu siis peamiselt taas pikema sain linna elupaigast ja huvitaval kombel just sellest kõige hirmsamast kesklinna elupaigast, kus olid kõrghooned ja parkimismajad ja suured laiad tänavad. Mis on selles mõttes huvitav, et tõepoolest tundus, et need linnud jäävad linnas paremini ellu. Ja siis mul oli teine eesmärk oli uurida nende sigimisedukust. Kuna reaalselt sellist uurimistööd, mis olekski need elutempo asjad ühes populatsioonis kokku pannud sigimisedukuse sulevärvi elu ja igasugused siis enda tervisesse investeerimisega seotud tunnused praegu ei ole, et praegune minu minu töö ongi põhinenud siis olemasolevatest artiklist ülevaate tegemisel ja enamasti need asjad on kõik eraldi uuritud erinevates töödes. Ja kuna ma teadsin, et varem on kasutatud selliseid lahtisi pesakaste Pealt lahtisi ja aed-karmiinleevikesed on neid omaks võtnud, siis ma paningi üles 200 pesakasti 100 linna elupaikadesse ja sadamaelupaikadesse ja proovisin siis saada neid aed-karmiinleevikese sinna sisse pesa tegema ja jälgima. Aga paraku tuli siis välja, et kuna linnaelupaik on niivõrd mosaiik, nii palju võimalusi siis linnaga Edgar min levik ei tahtnudki seda minu pesakasti kasutada, samal ajal kui selles maaelupaigas ikkagi vähemalt pooled minu pesakastid võeti kasutusele, mis teaduslikult raskendas minu tööd oluliselt, sellepärast et mul ei olnud siis sellist linna maa võrdlust võimalik teha, et mul oli isegi väljamõeldud seenekatse, kus ma neid linna poelinnupoegi viin, maapesadesse maa poegi linnapesadesse ja vaatan, et kas siis see erinevused on neil siis ka kuidagi kaasasündinud noh, sündinud on muidugi linnu linnu puhul raskele kaasa koorunud või, või on need siis seotud siis sellise keskkonnatingimuste ja kasvatusega. Aga seda katset mul teha ei õnnestunudki, sellepärast et linnapesi oli mul väga vähe, et linnast ma saingi kasutada ainult neid pesi, mida ma ise leidsin. Ja kui te nüüd kujutate, et kuidas tahes suurest viie miljonilisest linnast hakkad linnupesi otsima, siis väga lihtne ülesanne see ei ole. Aga õnneks ei pidanud, kus? Jah, et mina leidsin suhteliselt juhuslikult oma naabruses olevast parklast parklad on seal kõik tihtipeale katuste all, sellepärast et see päike on seal üsna üsna hävitav. Ta võis autodele ja, ja siis seal katuste alustesse olidki siis need aed-karmiinleevikesed oma pesad teinud niimoodi ilusasti ritta nagu ridaelamus inimesed. Ja sealt ma sain siis natukene võrdlusmaterjali ka oma maa pesadele ja esialgsete uuringute põhjal tundub, et väga suurt vahet ei ole, et Edgar miin levikestel on üsna sama suured kurnad maaelupaikades ja linnaelupaikades aga võib-olla siis trend oli sinna suunas, et linnas jäid need pojad paremini ellu. Et võib-olla ongi siis see, et neil oli vähem kiskjaid ja, ja veidi parem toidu kättesaadavus linnades. Tundub siis nii, et linnaeluaed-karmiinleevike sele sobib. Kahtlemata ja seda näitab ka see, et nad on levinud linnades üle kogu Põhja-Ameerika. No mitte kõigil lindudel nii hästi ei, ei käi käsi näiteks siin Eestist on ju teada näiteks see, et meil näiteks must-toonekurg ei suuda nii hästi pesitseda enam kui vanasti. Ja arvata võib, et ega ta linna ka nagu elama eriti ei taha tulla. Jah, kahtlemata on need ikkagi pigem vähesed liigid, kes suudavad inimesele niimoodi kohaneda nagu, nagu varblane ja Edgar Minjevice ja, ja tegelikult see on väga intensiivne uurimisteema praegu, et välja selgitada mikspärast osad linnad, linnud on suutelised linnaga kohanema ja teised mitte. Näiteks üks uurimistöö, mis minu kolleegid hiljuti tegite, näitas, et tumedama sulestikuga linnud kipuvad olema natuke edukamad linnadesse kolimisele, et kui me mõtleme nüüd näiteks vareste ja hakkide ja Varblaste peale, et neil on sellised pruunid mustad suled ja see pigment, mis need suled pruuniks mustaks teeb, on melaniini ja selle melaniini ka on võimalik siduda siis mingisuguseid keskkonnamürke ja neid niimoodi siis kehast välja viia. Et sellised pisikesed asjad võivad, võivad olulised olla ja teine asi on siis see, et kuivõrd spetsialist oma toidu suhtes oled, et need linnud, kes on nii-öelda generalistid, kes söövad laia valikut toitu, kelles ei pane pahaks ka inimese prügis sorida, et nendel on kindlasti lihtsam inimasustusega harjuda. Nüüd olete Eestis tagasi Tartus. Siin käib kõva lindude uurimine, linnalindude uurimine edasi. Ja praegu ongi meil laboris varsti algamas üks uuring, kus, kus me uurime Rainte, kes on ka küllalt tavalised toidumaja linnud, kes, kes vähegi omal aias linde toidab, on ilmselt neid neid pruunikaid kollaka tiivaga linde näinud. Ja nende peal me siis uurime seda. Praegu plaanime uurida seda, et kuidas mitme haigusega korraga nakatumine võiks, võiks olla erinev sellest, kui linnul on ainult üks haigus. Et see on ka oluline linnastumise kontekstis, sellepärast et linna kolides on, jätavad linnud maha Osama parasiite, kes neil maal olid, aga võivad jälle kokku puutuda uudsete parasiitidega näiteks just nendes linnumajades üksteiselt üle anda viiruseid või, või siis selliseid ainulaadseid parasiite. Linnalindudest ajasin juttu tuul Sepaga. Nüüd räägime natuke suurematest lindudest ja eesti lindudest toone, kurgedest. Toonekurgi on teatavasti ju musti ja valgeid valgeid, rohkem musti vähem Eestis ja mustades toonekurgede täna just tahakski rääkida. Ja mure on selles, et neid kipub jääma veelgi vähemaks, kui neid seni on. Olen laborisaatesse kutsunud kaks musta toonekureasjatundjad, Eesti Maaülikooli vanemteadur Ülo Väli ja kotkaklubi liige Urmas Sellis. Mis lugu selle musta toonekurega meil siis lahti? Urmas Sellis. Aga kõigepealt seda ilmselt, et valge toonekurg on meile üldse niisugune sisserändaja, tema on tulnud meil siin 150, natuke rohkem aastaid tagasi Eestisse varem teda ei olnud, aga must toonekurg on meil kogu aeg olnud siin. Alates sellest, kui muidugi metsad siia peale ja ega tekkisid. Ja talle kunst, eru paikasin, kast, kas olema, aga, ja viimasel ajal, kui inimesed on oma tahtmisi tahtnud hästi maal teha, ega ümberkaudsetel aladel, siis ei ole see päris hästi kokku enam sobinud must-toonekure soovidega oma elupaikadele. Ja nii ongi kuidagi must-toonekurgi meil jah, tõepoolest jäänud väheks just eriti viimase paari-kolmekümne 40 aastaga. Südamega oskame kasti dokumenteerida, sest neil lihtsalt on andmeid nendest aegadest. Kuidas siin varem on olnud, seda me võime ainult oletada. Mida arvud näitavad 30 aastat tagasi ja nüüd filoveli? No 30 aastat tagasi ma arvan, et me hindasime umbes 100 120 paari, võib-olla isegi kuni 150 paari. Aga pärast seda on jah, meie seireandmed näidanud nüüd, et aru, kus on kiiresti langema hakanud praegu viimane arvukushinnang, mis me nüüd eelmisel aastal andsime, oli ainult 40 kuni 60 paari, ehk siis umbes poolsada paari on järele jäänud. Et see on nüüd üsna kiire langus ja tõesti järjest murelikumaks teeb. Te olete teinud nüüd ka suurema uuringu, pannud kaameraid must-toonekurepesade juurde ja teinud siis klõpsa aeg-ajalt vaadanud, mis seal toimub. Mis seal pesades siis juhtub? Nojah, et eks me aastakümneid oleme neid pesi vaadanud ja, ja nii-öelda seiranud jälginud, kuidas must-toonekure pesitsus läheb. Aga see on ainult selline ühekordne visiit pesa juurde, saame pojad ära lugeda, vaadata kas on poegi või ei ole poegi. Ja kogu lugu, et kõik see, mis muul ajal toimub pesa juures, on meil teadmata ja võisimegi nentida, et pesitsusedukusega ei ole just kõige paremad lood, aga miks sellest polnud meil aimugi. Aga nüüd tänapäeval olen jah, sellised head vahendit olnud, muuhulgas ka näiteks automaatselt pildistavad kaamerad mida me oleme järjest rohkem hakanud nii kotkastele must toonekurg veel kasutama. Ja 2011 ja algas selline suurem uuring mustust, olen korraga. Kus me siis panime ikka kuni paarkümmend paarikümne pesa juurde, selliseid automaatselt pildistavad rajakaamerad, jahimeeste rajakaamerad. Mis rada seal siis? No just nimelt, see on selline tinglik nimetus, et ega pesakaamera teeks võiksid varem nimetas sellel olla, kui jahimehed sellega nõustuvad. Ja sealt me saame siis teada, mis, mis seal pesas on toimunud, nii kui kurg pesa peale tuleb kohe kaamera teeb automaatselt klõpsu ja nett klõpsa koguneb siis aastas paarkümmend 1000 tükki võib säärast tulla Nende pealt siis nüüd proovisimegi põhjuseid leida, et mis sel korral siis häda on, kas nad hakkavad pesitsema või ei hakka pesitsema, kas juhtub munadega midagi, kas juhtub poegadega midagi? Kas on teised kurat süüdi või on hoopis mõned röövloomad röövlinnud süüdi? Ja seda me proovisimegi kaameratega teada saada? No Eestis on üks videokaamera ka ühe must-toonekure pesa juures Lõuna-Eestis. Sellest on ka kasu, lausa sellist liikuvat pilti saab näha. No see ongi webikaamera, mida siis kõik saavad jälgida, ükskõik kui palju neid jälgijaid on meil võimekus tänu meie partneritele olemas, et kõik saaksid sinna külge ennast haakida. Ja seda me tegelikult oleme rakendanud juba alates 2007.-st aastast must-toonekure pesa juures. Ja täpselt nii kaua siis kuni praeguse ajani eelmise suveni oleme siis jälginud kolme erinevat pesa online'is ja, ja selge see, et üks inimene ei saa isegi paar või kolm inimest ei suuda pidevalt nagu seal kaamera taga olla ja jälgida, mis pesa juures toimub, siis meil on välja kujunenud foorum, kus siis inimesed erinevatest riikidest panevat kirjamis pesade juures on toimunud ja niimoodi saame lisaks muidugi salvestame materjali, et kui seal midagi huvitavat nähakse, siis saab salvestuse juurde pöörduda, täpselt järgi, vaadata, mis seal ikkagi oli. Ja kui varahommikul meil võib-olla meie inimesed ei taha vaadata, kuradid ometi toimetavad siis vaatavad ameeriklased, kellel parasjagu õhtu ja saavad nemad siis üles kirjutada, mis, mis seal toimub. Ja, ja tegelikult kõik tõepoolest, mis pesa juurest toimub, on siis selle veebikaamera abil võimalik tuvastada. Loomulikult ta vaatab ainult ühte suunda, ei näe, mis toimub kõrvaloksa peal või ümberringi. Aga noh, mingit aimu me sellest ümber toimuvast saame sellise haudumis ka sealt kaamera juurest tuleb, nii et see on kõva abi olnud. Aga veebikaamera on suhteliselt kallis ja keeruline süsteem. Neid ei saa väga palju panna ja kui meil üks on olnud nüüd viimase 20 11 12 aasta jooksul ja need seda massilisemat või teaduslikult teadust võimaldavat andmehulka me ikkagi saame tänu nendele raja kaameratele, mis mida saaksid rohkemate pesade juurde paigutada. Ja kas nüüd nende piltide ja natukene siis selle video järgi on hakanud selgemaks saama, mis on must toone kurgedel lahti. Jah, selgemaks on hakanud saama ja loomulikult on ka uusi küsimusi tekkinud, nagu nagu ikka selle teaduse juures on. Et meil oli alguses erinevaid hüpoteese, et miks siis must-toonekurg veel halvasti on, üks oli see, et et meil on kindlasti meil on palju nugiseid, metsnugiseid, kes tõenäoliselt on ohuks poegadele erinevatel röövlindudele ka must-toonekurgede üle. Ja me arvasime, et küllap see on üks väga oluline tegur. Ja nüüd kaamera piltide analüüsi järel. Me võime nugise noh, nii-öelda rehabiliteerida tema ei, tema ei ole väga süüdi, et nendes pesades, mida me uurisime, neid oli päris palju ei olnud nugis liftist kohe mitte üheski näha ja mida need nugised tegid, nad käisid küll kure pesades aga siis, kui kurat nendes pesitsenud ja nad lihtsalt tundsid ennast seal mõnusalt, leidsid hea turvalise paiga puhkamiseks. Samuti kanakull ei ole väga suureks ohuks meie must-toone kurgedele ja merikotkas, mis Lätis on arvatud. Et kujutab endast ohtu, et ka tema ei ole meil nii väga suure mõjuga, et selline röövluse mõju on Eestis üsna väikene. Ja mida me sealt saime teada veel, oli see, et mis oligi põhiline tulemus, et meie kurgede pole lihtsalt paarilisi. Tervelt kolmandik kure pesadest, kus üldse mingi elu toimub, on asustatud üksikute lindude poolt ja kaks kolmandikku siis paarilistega lindude kaks kolmandikku siis kurepaaride poolt. Nii et juba kolmandik pesi on selliseid, kus ei olegi võimalik, et mingit pesitsemist toimub, sest kuidas üksinda ikka pesitsesid seal kas need on rohkem isased või emased, kurat, kes seal üksikuna pesades on. Ega me päris täpselt seda ei tea, sellepärast mustana kordadel ei ole väga lihtne vahet teha, et on väikene suuruse erinevus, aga seda on võimalik siis näha, kui nad tõesti kõrvuti on. Ja kui nad üksikult on, siis ega me ei julge ütelda päris kindlalt. Tõsi küll, meil Anka rõngastus andmeid rõnga taas leida ja need viitavad sellele, pigem jääb meil emaslinde kusagile lõuna poole pesitsema või hukkuvad rändel. Et tõenäoliselt on just isalinnud need, kes meil siis üksikult siin pesadel-on. Jajah, sest kui neid oleks enam-vähem ühepalju üksikuid, siis nad leiaksid ikka need üksikud väiksed Ja lõpuks ahah, niiet emaste vähesuse üle on siis kaks hüpoteesi. Oletame, et nendel emadel, eks ole, keda on puudu, et kas hukkuvad rändel või, või leiavad paremad asupaigad endale pesitsemiseks. Meil, Eesti on ka must-toonekure levila täiesti põhjapiiril põhja pool enam esitsegi ju üldse. Et võib-olla meie tingimused on siin läinud siis kuidagi ikkagi kehvemaks. Nad on ilmselt suhteliselt nõudlikud ka oma pesitsuspaigaga suhtest. Jah, ei, no nõudlikud on nad kindlasti, sest nad on kohanenud sellega, et pesitseda inimesest võimalikult kaugel. Kui neid kaugemaid kohti lihtsalt enam ei, ei ole väga, siis on nagu kaks varianti, kas välja surra või kohaneda selle nende tingimustega, mis praegu on. Loodame, et nad kohanevad. Praegu me ei oska öelda jah, kas tema linnud hukkuvad rändel või liiguvad lõuna poole jäävad lõuna poole pesitsema. Tõsi küll, nüüd viimaste aegade andmed Lätist, kus on ka nüüd neid kaameraid üsna ohtralt pandud vihjavad sellele, et meie linde seal küll näha ei ole, vähemalt lättinud pesitsema ei jää. Et kui jäävad, siis lõuna poole kusagile. Aga, aga võimalik, et on jah, pigem rändel hukkumise küsimus, aga see on tõesti spekulatsioon praegu, et me peame natuke rohkem andmeid koguma ja noh, ka selleks on meil tegelikult ju võimalused olemas, et üks on rõngaste panemine lindudele, et noh, alumiiniumrõngaste kõrval on tulnud ka värvirõngad, mida on väga hea kaugas lugeda ja teine teema on loomulikult satelliit, noh, GPS-saatjad, mida on ka must-toonekurgede need päris päris ohtralt kasutatud ja need võiksid siis anda aimu sellest, et mis siis nende rändavate lindudega saab ja kuhu need jäävad, aga ma ei teagi, kas neid andmeid Piisavalt juba kogunenud, aga nende nende saatjatega ilmselt ongi see probleem, et need on jälle küllaltki kulukas. Nii nii rahaliselt kui tööli töömahult nende kasutamine, et me ei ole, ei saa piisavalt palju neid ja kiiresti, et me nüüd tasapisi muudkui paneme neid saatjaid, küll poegadele proovime panna nii emastel ja isastel ja siis. Me jälgime, mis nendest edaspidi siis saad. Aga see kõik võtab päris palju aega, et see ei ole tihaste uurimine. Kas mõne aastaga saate doktoritöö tehtud? No tegelikult on ju juttu olnud sellest, et Lõuna-Euroopas on kombeks jahti pidada väiksematele linnukestele värvulistele lihtsalt rändlinnud, kes sealt üle lendavad. Kas must-toonekured ka püssikuuli ette satuvad? Jah, ega see on ilmselt juba olnud pikka aega tõenäoliselt toone kurgedele, ma oletan, et must-toonekured on rännanud ka üle Itaalia omal ajal Aafrikas talvitama. Aga, ja noh teades missugune see tulemüür seal vahel on, siis sealt naljalt ikkagi läbi nad ei pääsenud ja lihtsalt need, kes seda teed kasutasid. Elu võtsin pärast öelda, et kes on geneetiliselt tõenäoliselt määratud, kustkaudu rändavad nad lihtsalt lasti maha ja nende geenid ei saanud levida. Ja on alles jäänud siis need, kes lähevad kas Vahemerest ida poolt või siis lääne poolt. Ja praegusel ajal näiteks kuigi Lääne-Euroopas surid must-toone kurat, sadakond aastat tagasi praktiliselt välja siis nad viimastel mõne 10-l aastast siis kui meil on hakanud nad langema, nende arvukus on seal vastupidi, arvukus hakanud tõusma ja siis nemad kasutavad seda üle gibraltari minevat randa, tööd, mis tundub olevat turvalisem mitmel põhjusel lühem. Ja ilmselt annab eeliseid siis sellele populatsiooni osale. Lisaks sellele see populatsioon on sealt tekkinud üksikutest baaridest, kes on võib-olla meie jaoks natukene imelikud. Et ei karda niivõrd inimest suudavad käsitseda mingites metsa tukkades põldude vahel, nii nagu meie konnakotkad umbes. Ja noh, neil on eeliseid praegu. Aga tundub siis, et nii-öelda globaalselt must-toonekured praegu otse väljasuremise äärel siiski ei ole. Lääne-Euroopas tundub, et arvukus kasvab ja ja neid on ju ka mujal. Euraasias. Ja noh, nii ja naa, Mustonen, reaalüldse on hästi lai, ta on alates Portugalist kuni Kaug-Ida ja Vaikse ookeanini välja pesitsevad nad, kus aga metsa ja sobivat elupaika on mõnedes kohtades lõuna kuulnud, pesitsevad ka kaljudel. Et ei pruugi ka metsa seal olla. Küll aga peab olema vooluveekogusid, kus nad toitu saavad püüda. Ja see, et nüüd Lääne-Euroopas arvukus kasvab, see tegelikult ei kompenseeri praegu ka globaalses mõttes seda, mis meiega kaob ära. Sest noh, seal see kasv algas praktiliselt nullist, noh ta ei ole, on mõnisada isendit, seal võib olla. Aga no meil on mõni 1000 ära kadunud selle ajaga. Samas Lääne-Euroopas ju väljaspool mägesid on metsa veel vähem kui meil. Aga nad ongi, seal on nad kohastunud natuke teistsuguseks elupaigaks juba, et me võime teda ka nii-öelda natuke teistsuguseks must-toone korreks. Liik on ilmselt ikkagi. Aga noh, geograafiline populatsioon, mis erineb meie omast ja kuna nad ei puutuge kokku meie must-toone, kurat sinnapoole ei rända. Ja nende omad ei tule siia, et seal kuskil Kesk-Euroopas Chessi Poola kandis läheb see piir, kus siis must-toonekured, kes lähevad lääne poole või ida poole talvituma. Nii et tasub siis ikkagi veel edasi uurida seda ja põhjust välja selgitada. Ja siis võib-olla saab välja nuputada, et kuidas neid kaitsta. Elo võib seal ära, jah, sest kas nüüd pikaajaliste liikide uurimine on selline, nagu Urmas juba ütles, et ega mõne aastaga ei saa midagi teada, et need teadmised tekivad 10 või aastakümnetega, et me saatjate kaameratega olema nüüd kümmekond aastat neid linde uurinud ja hakkame esimesi avaldusi tegema. Et läheb, läheb aega? Jah, selle kõigega. Ja no loodame, et nad selle teadmise saabumise hetkeks siiski kombel püsima jäänud. Aga täna ajasin siis must-toone kurgedest juttu Ülo Väli ja Urmas sellisega. Tänases saates oli juttu lindude rõõmudest ja muredest aed-karmiinleevikese elust Ameerikas ja must-toonekureelust Eestis. Juttu ajasid tuul Sepp, Ülo Väli, Urmas Sellis ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
