Teadust kõigile kosmosesond New Haraysonsanud jõudnud kõige kaugemale taevakeha juurde, mille juurde ükski kosmoses on kunagi on jõudnud. Taevakeha nimi on Ultima Thule, aga selgub, et ta näeb välja nagu pesuehtne lumememm, mis toimub, selgitab astronoom Tõnis Eelmäe. Aga teaduskirjanik Tiit Kändler on läbi töötanud järjekordse raamatu, mis tekitanud tal mõtteid, mida meiega jagada. Raamat kõneleb sellest, et peale toidu enda on tähtis ka kõik see, mis toitu ümbritseb ja toiduga kaasas käib. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Mitte kunagi varem ei ole üks inimese tehtud kosmoseaparaat külastanud niivõrd kauged taevakeha, kui nüüd aasta esimesel päeval sai selle tööga hakkama Ameerika kosmoseagentuuri sond nimega New haraisas mis on tuntud selle poolest, et ta külastas kolm aastat tagasi Plutat külastuse all. Me mõtleme selles saates möödalendu. Aga nüüd siis jah, kõige kaugem taevakeha, mida nii lähedalt nähtud on nimega Ultima Thule. Ajame sellest juttu Tartu observatooriumi teaduri Tõnis Eelmäega. Niisiis päris päris võimas säuts. Tõepoolest, see Ultima Thule on senimaani kõige kaugem taevakeha, mida inimesed külastanud on ja nüüd siis mõned päevad tagasi, esimesel jaanuaril selgus et see külastus ehk siis ka seekord möödalend oli edukas. Ja, ja tänaseks on ka esimesed pildid selle taevakeha juurest meil käes. Ja mis Taavet, jah, see selline on see noh, ütleme siis juba Pluuto orbiidi piirkond ja, ja kaugemale jääv Päikesesüsteemi osa on tuntud nime all Kuiperei. Ja seal on palju selliseid asteroidi mõõta. Taevakehasid võib-olla mõnest kuni mõnekümne, aga võib olla ka mõne sae mõne 1000 kilomeetrise läbimõõduga objekte millest siis see leitud Ultima Thule on siis võib-olla üks niisugune kõige tüüpilisemad, mõnekümne kilomeetrine taevakeha. Ja ta on meist väga kaugel. Tamist päris kaugel, see keskmine kaugus on umbes 45 astronoomilist ühikut. Mis siis tähendab seda, et 45 korda kaugemal päikesest, kui on maa päikesest ja Pluuto ütleme selline maksimaalne kaugus on umbes 40 astronoomilist ühikut etet päris tükk maad kaugemal. Veel kui Pluuto, meist. Ja andis sinna sõita Pluuto juurest kolm aastat. Just et see on täitsa täitsa pikk reis, et umbes noh, nii-öelda maapealsete ühikutega, siis noh, me räägime astronoomilist ühikust aga ütleme, kuus ja pool miljardit kilomeetrit, jämedalt on see kaugus, see on päris suur vahemaa. Ja ega ta nüüd nii kohutavalt lähedalt ka ei möödunud, tegelikult kolm ja pool 1000 kilomeetrit. Jah, umbes kolm ja pool 1000 kilomeetrit tõesti, et samas kui see taevaisa on jah, mõnikümmend kilomeetrit läbimõõdus siis noh, see tundub nagu väga suur kaugus, aga samas sellel raisansil on ka sellised kaamerad peal, mis on noh, nii teleskoopkaamerad, millega on võimalik suhteliselt kaugel, et päris hea lahutusega pilte teha ja noh, kuigi neid pilte veel hetkel käes meil ei ole, siis, siis loodetakse, et noh, need või arvatakse, et end parima lahutusega pillid on umbes niisugune 30 meetrit piksli kohta niisugused noh, mitte mitte üldse kehvad. Sealt näeks juba ära sellised suuremad mäed ja. Orud ja siuksed, üldised pinnavormid, noh, on, on nii-öelda natukene juba nagu ka teada, aga noh, näiteks kas või seda, et kas seal peal on kraatreid, mis ütleks automaatselt seda, et milline see keskkond on olnud, kus see nii-öelda taevakeha elanud on seal aasta miljardeid. Seda ei saanud, et seda, seda ei ole näha nende esimeste piltide pealt, sest piltlikult öeldes päike paistis raysonzil selja tagant ja valgustas noh, nii-öelda seda Ultima Thulet ja see tähendab, et varjasid, ei olnud seal näha, aga kraatrid ja igasugused augud ja pinnavormid on alati paremini näha siis kui, kui päike on nagu natuke libamiseks, et noh, maa peal ka näha, eks, et õhtul on igasugusel varjude mäng on palju, palju nagu paremmaastik. Kuule, aga ta alustaski piltide saatmist siis nii-öelda selles krõpsutamise järjekorras, et alguses need kaugemalt tehtud pildid, kus päike on selja taga ja siis nüüd edaspidi on oodata selliseid rohkem külje pealt tehtud pilte. Ja et sarnaselt nagu Pluuto uurimiselgi siis see raysons pööras ennast selle Ultima Thule poole ja nii-öelda jälgis seda. Ja pööras siis pärast antennid tagasi uuesti maa poole, sest noh, tal nii-öelda suur suur antenn, millega andmeid siis maa peale saadetakse. See peab olema täpselt maa suunas, aga siis ei seal pilte teha. Igast asendist. Aga räägime nüüd natuke nendest piltidest ka siis need on jah, seni suhteliselt hägusad, aga juba on näha päris huvitavaid asjaolusid ja kõige huvitavam on ju selle taevakehakuju. Jah, selle taevakehakuju ja tegelikult ka värv, et selle põhjal on teda juba nimetatud punaseks lume vähemaks. Et noh, Kosmoseagentuuri aparaat Rosetta käis komeedi Cheumov kerassi mänko juures, mida siis pärast isegi hakati nimetama Tšurjoomav ja kerassi mänko. Et siis ka selle taevakeha puhul on tegelikult noh, piltlikult öeldes tegemist Ultima ja Thule aega et, et see on siis kaks sihukeste, mitte väga erineva suurusega, ligikaudu ümmargust taevakeha, mis on üksteise küljes kinni põhimõtteliselt nagu väga väikese kiirusega kokku põrganud ja üksteise üksteise külge kinni jäänud. Ja see noh, need suurused on umbes umbes 914 kilomeetrit, noh, need on ta niisugune enam-vähem võrreldavad. Enam-vähem mõlemad sellised kera kuju. Enam-vähem enam-vähem kerakujulised jah, ja kui, siis niimoodi, et see suurem alla ja väiksem ülespoole keerata nii-öelda pilthnioodi pöörates ta meenutab tõesti lumememme. Jah no nüüd oleks vaja veel üks kosmosemaandur sinna saata, mis sellise porgandiga paneks. Just aga võib-olla nähtav nii-öelda sellel küljel, mida me veel näinud ei ole, on see porgand ka olemas? Jajah aga mida see punases näitab? See punases on tegelikult siis eeskätt see, et et kuidas koostis nii-öelda milles, kui pereobjekt siis nii-öelda tehtud on see päris lõpuni vist ei ole praegult hetkel veel selge. Nende mõõtmiste tulemused ei ole maale jõudnud ja üldiselt neil taevakehadel alanud, kui seal mingi jää noh, jäine taevakeha näiteks siis on kosmiline kiirgus ja päikesetuul on seda nii-öelda pinnakihti niimoodi töödelnud, et seal on kindlasti seal mingeid orgaaniliste ainete ja nii edasi ja nii-öelda tundub, et see on nagu pigem tüüpiline sellist sorti taevakehadel tekib sinna pinnale mingisugune niukene orgaaniline ollus, võib öelda Pluuto puhul neutitoliinideks minu meelest äkki seda, et umbes sarnast tüüpi No orgaaniline kõlab mõnevõrra põnevalt, sellepärast et see viitab nagu sellisele keerukusele juba. No need molekulid võib-olla ei pruugi nii väga keerulised olla ja ma kahtlustan, et et nii-öelda selles mõttes väga põnevust ei ole sealt oodata, et noh, et kas seal võiks olla elu või midagi, sest seal on äärmiselt külm, et seal on ikka väga-väga külm. Aga miks selliste objektide uurimine on oluline, on tegelikult just nimelt see, et need päikesest väga kaugel olevad objektid ka tekkisid kauges minevikus, kui päikesesüsteem tekkis neli ja pool miljardit aastat tagasi, ütleme siis, siis nemad seal tekkisid ja nad on sellest ajast olnud seal ja noh, praktiliselt muutumatud. Et see on see kõige-kõige ürgse materjal, millest on tegelikult päikesesüsteemi planeedid tekkinud ja no selliste taevakehade olemusest ja tekkimisest noh, arusaamine aitab väga palju kaasa sellele arusaamisele, et kuidasmoodi üldse planeedisüsteemid tekivad ja ja noh, kuidas, kui nüüd nii-öelda loomingulisemalt läheneda, et siis kuidas, kuidas on nagu maa tekkinud ja kust võiks olla pärit ka see aine, millest oleme siis lõpuks meie tekkinud. Ja no palju on ju räägitud sellest, et vee võisid maakerale tuua kunagised just nimelt sealt kaugemalt Päikesesüsteemi piirkondadest saabunud taevakehad, mis maale kukkusid. Et ka Ultima Thule ju peaks sisaldama üsnagi palju jääd. Seda on põhjust arvata jah. Et seda, selle Ultima Thule massi ei ole teada. Massi määramine on veidikene keeruline selles mõttes, et seda on võimalik teha siis, kui seal ümber oleks mõni kaaslane ja noh, praeguseks on nagunii-öelda, et märgatava suurusega kaaslase Ultima Thule'l ei ole. Et see päris kuna selge pole veel. Ja noh, põhimõtteliselt siis Kepleri seadused ja kaaslase seal orbitaalperiood ja selle põhjal on võimalik siis hinnata, aga seda on võimalik hinnata selle kaudu, kuidas Ultima Thule mõjutab, tab njuufa, raisansi nii-öelda orbiiti või teekonda. Liha, sest tema on ka juba nagu väike kaaslane. Just nimelt, eks, et ta ei ole küll orbiidil, aga siiski ta kallutab natukene seda lennusuunda. Ja selle põhjal ma arvan, et on nii-öelda lähikuudel võib-olla on põhjus siis oodata, et, et sealt sealt nagu tuleb rohkem infot selle kohta ja no mine tea, jaanuari keskpaigas hakkab tulema uuesti andmeid New Horizon silt, siis, siis võib-olla äkki viimati leitakse mõni kuu? Ja aga praegu vist on selline hooaeg algamas, kus ei tule sealt eriti palju andmeid. Ja umbes viis päeva nüüd tegelikult tänasest alates umbes viis päeva on selline periood, kus New Horizon seal maalt vaadates põhimõtteliselt päikese taga ja päikeseraadiomüra on niivõrd suur, et sellega ei ole võimalik sidet pidada. Aga noh, üldse neid tegelikult neid andmeid kogus ta ju seal gigabaitide kaupa Ja ja andmeühend, see andmeandmete edastuskiirus on väga madal siis on seal võib-olla umbes 1000 kuni 2000 bitti sekundis, see on ikka väga aeglane kiirus. Mis meie mõistes on mingi noh, ütleme siis mõni sõna, siis põhimõtteliselt tekstifailis just. 100 tähemärki sekundis. Seda annab oodata kell just aha. Aga tundub, et tal ka kütustel jätkub, et ta võiks külastada veel mõnda mõnda taevakeha. Praegu ei ole veel otsustatud, millist. Projekti otsustatud ja tegelikult nagu ka see Ultima Thule tegelikult leiti Ekstra otsingute käigus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehti. Et kas, kas oleks mõni sobiv taevakeha, mille, mida võiks raysons kõlastada peale Pluutost mööda lendamist ja siis leiti ja no küllap siis nüüd otsitakse veel ja küllap on juba ka mingeid kandidaadid olemas, mille juurde tegelikult, et võiks, võiks New Horizon edasi lennata küll, mida plaanitakse teha sõltumata sellest, kas mõnele neist õnnestub nagu õige lähedale jõuda, et noh, neid on seal õige mitmeid ümbruskonnas nii-öelda olemas, kuigi ilmselt olete või võib-olla sadade miljonite kilomeetrite kaugusel. Aga siiski nad on sealt väga palju paremini jälgitavad kui siit maa pealt. Siis plaanitakse mõõta näiteks nende heleduse muutusi mis siis võiks näiteks säilitada, kas tegu on näiteks kaksik objektidega, noh nagu seesama Ultima Thule ka, eks alguses arvati, et seal on tegelikult kaks ümber ümber üksteise tiirlevad objektid tuli sealt välja, et nad on nagunii nii lähestikku, et tegelikult ongi koos ja, ja võib-olla veel selliseid objekte veel seal olemas ja noh, mine tea isegi noh, niisugune natukene fantaasial võib-olla võib juba lastacki lennata, et, et seesama rõõma terrassi mänko, Ultima Thule vähemalt kaks Pluuto kaaslastest, need ongi kõik justkui nagu kahest objektist kokku sulanud, et võib-olla see ei ole üldse mitte haruldane. Et, et väga paljud objektid seal kaugel ongi sellised noh, nii-öelda mitmest ühest või kahest või mitmest suuremast tükist koosnevad. Ja sest arvatakse ju ka seda, et päris kindlasti, et ka suured planeedid on tekkinud väga paljude koostisosade sellisel kokkupõrkel just ja siis ei ole tõepoolest imestada, et mõni kokkupõrge on jäänud selliseks nõrgemaks natukene. Jah, et seal on, kiirused on väikesed, kui nad enam liiguvad ümber päikese aeglaselt, eks noh, selle Ultima Thule orbiidi pikkus ajas on siis ka jämedalt 300 aastateks. Et need kiiresti on seal väga väikesed ja, ja kui need taevakehasid seal nii-öelda noh, on arvestatavas koguses, siis see lähenemised on paratamatult ja, ja ka üsna väikeste taevakehade omavaheline gravitatsioonijõud või isegi jah nagu määravaks osutuda. Ja no mina ei tea, võib-olla olnud ka tekivad nii-öelda juba mingisuguste gruppidena Nii et päikesesüsteemis on ikka uurida veel küll ja küll. Taevakehi on meil ju tuhandeid. Ja miljardeid ma arvaksin. Sest tegelikult jah, ega me, me ei tea päris täpselt seda jah, et, et kui kaugeleulatuvad, et noh, just sellised ütleme, asteroide mõõtu taevakehad päikesesüsteemis on justkui nagu võetud, et Päikesesüsteemi piiräki võiks olla noh, ütlevad Pluuto kaugusel, noh jämedalt võttes siis praegu on olla need uudised vaja džerid väljuvad päikesesüsteemist kaugusel, ütleme suurusjärgus 100 astronoomilist ühikut. Aga tegelikult mitmeid taevakehasid, mis on veel kaugemal. Nii et noh, need ei ole väikse nii-öelda tähtedevahelises ruumis, et nad on ikkagi Trovitatsioonilised päikesega seotud. Ja see nii-öelda õpikorti pilv, kus meil suur osa, komeete pärinev, noh, see on veel kaugemates välisosades. Et need kogu massid ilmselt ei ole võib-olla väga suured. Aga, aga taevakehade hulk on kolossaalne seal neis piirkondades Aga tegelikult ka meil veel lähemal maale on, on palju uurida ka just täpselt sel nädalal ju hiinlased jõudsid esimest korda maailma ajaloos. Kuu tagaküljele maandusid seal Ja see on uhke saavutus. Ja hiinlastel on olnud juba tegelikult üsna pikka aega on olnud tõsine kuu programm ja kindlasti olen kuubel kulgurid olnud ja ja see kuu tagaküljel oleva praegu selle sinna laskunud aparaadiga peetakse sidet ka kuu ümber tiirutava noh, arbiitri kaudu või nii-öelda tehiskaaslase kaudu. Mis siis vahendab selle aparaadi raadiosignaale maaga ja seal on väga värske uudis need elame-näeme, kuidas neil seal läheb. Ja sealt veel sellist suurt ja, ja võimast avastust ei ole tulnud, aga, aga võib ju tulla. Jah. Aga täna rääkisime siis peaasjalikult Juha raisanud möödalennust Ultima Thulest ja sellest, milliseid andmeid ta sealt Ta on juba leidnud ja mida veel oodata temast võime ja vestluskaaslaseks. Tõnise ilme. Jõulud ja aastavahetus on nüüd edukalt veedetud ja kindlasti paljud veetsid need pühad pidulaua taga kus ka võib-olla mindi natukene liiale selle söömisega, kuid nüüd, uue aasta esimesel kuul on just õige aeg võib-olla söömise endaga tagasi hoides mõelda natukene teaduslikumalt meie toitumise ja toidulaual leiduva peale lähemalt ja selles aitab meid üks üsna kogukas raamat, mis eelmisel aastal on ilmavalgust näinud. See on tõlkeraamat, autoriks on tal Charles pens ja pealkirjaks Gastrofüüsika. Uus söömisteadus ei viida siis kastronoomiale. Ja samuti siis otseselt füüsikale. Tiit Kändler, teaduskirjanik mis mõtteid see raamat on tekitanud? Raatseesis mul hulgaga tutvumisjärjekorras ja ma mõtlesin, et ma ei võta seda ette. Mul ilmus 2014 köögifüüsik raamatut, ma kirjutasin sellest noh, nagu Toisundused füüsikalises keemilisest poolest. Aga kui me selle ette võtsime, leidis maksu- ja siis ma vaatasin, et see asi on päris päris absurdne ja naljakas. Andke andeks, tähendab, kõigepealt see pealkiri on muidugi natukene peletav gastrofüüsika tähendab, et kui, kui kui sa lähed arsti juurde, kelle eesriide Castor siis nad topivad sulle igal juhul mingisuguse vooliku suhu, eks ole. Vene ajal oli astronoomid, mis lõbuks tühjenesid igasugusest söögist. Aga Chaos, Bels, kes on muuseas Oxfordi eksperimentaalpsühholoog on siis välja nuputanud, et see on uus söömisteadus. See raamat, Ta on tegelikult selline paras antikristus kaante vahel, tähendab, et kui nüüd mingi toitumisteadlane, eks ole või astuda loeks, et mida seal siis soovitatakse, tähendab, et või rääkimata sellest, ma soovitaksin lugeda seda raamatut mõnel tõsiusklikud rohelisel. Ja kui siin nüüd oli jutt, et, et jah, et aastavahetus oli niisiis kahtlemata, kui selle raamatu juhiseid järgida, siis laosvab see keskmise inimese kahe päevaga. Ja söömisest segame juttugi. Muuseas bens soovitab siin ka retsepti neile, kes tahavad kõhnuda nimel söögu võimalikult inetuid roogasid. Nõnda siis see raamat on lõbusta rahast, naudingutest, sellepärast no näed, seda anti kristlaseks. See on sellest kuidasmoodi leiutada uusi maitseid, söögielamusi. Ja tema põhiline tees on see, et suus toimub väga vähe asju, kõik muu toimub meie ümber söömise ajal. Ja oluline on muidugi ka lõhnataju, mis annab mekki lõhna, maitse ehk meki, eks ole. Ühesõnaga, mõned asjad on seal minu jaoks küllaltki tuttavad tuleb põhiliselt räägitakse seal Michelini tärni restoranidest, mis nippe seal kõik siis tehakse kuidasmoodi seal, kes on käinud. Eestiski on mõni gurmeerestoran, võib-olla, kes on mina üks või kaks korda mind viidud sinna ja ma lahkusin sealt küll suhteliselt tühja kõhuga, eks ole, sellepärast et seal taldriku pealt annab seda sööki otsida, aga noh, maitsed on, eks ole toredad. Aga huvitav on sealt lugeda, mida kõik need peakokad välja ei mõtle, eks ole. Näiteks et mingisuguses Michelini restoranis siis peavad inimesed seotakse silmad kinni ja toidetakse neid lusikaga, eks ole, mis on minu meelest üsna paslik tegevus. Või siis interoluline on see, et interjöör, eks ole, millisesse sööd, mis oli täiesti selge, eks ole. Muusika no see on elementaarne, eks ole, kusagil mingisugune ebameeldiv muusika on sinna, kui valikut on, siis siis ei astu, sama asi on need lõhnad, eks ole, minule ikka tulid meelde need nõukogude aegsed mälestused, eks ole, kui see lõhkas mingisuguse sooda järele, eks ole see söökla või või, ja nii edasi, aga Eestis on, on siiski õnneks viimasel ajal ka keeratud natuke tasemeks seda muusikat, et on justkui euroopalik kultuur, hakkab, hakkab tulema, aga aga ta räägib sellest, et inimese meeled suhtlevad omavahel. Ja vot siis ongi niimoodi. Et siis pakutakse inimestele, kellel on, kellel jääb raha lihtsalt üle ütleme niimoodi. Noh, see laeval söömine, see on ju noh, kas seda ei oleks läinud ikka ikka natuke aega ja ja päris huvitav on ju ükskord eks ole, või niimoodi vee all näiteks, eks ole, mingisugune restoran kalade vahel. Nüüd ilma noa ja kahvliga. Ilmtingimata tuleb esimesed Rootsi, Elva Noel rahvlitel seal punast, mis meil selline sellepärast, et noh, kuidas nuga kahvel on üldse siuksed. Või kui on, siis olgu need rasked ühesõnaga, tähendab, et kõik on ju teavad ju, kui ebamugav on süüa, sest plastmassnoa ja kahvliga, et justkui nagu ei olekski söök, söögi maitse võib ju hea olla, eks ole. Või siis tõi mulle meelde roheliste rattaretked, kui mina seal tegutsesin seal korraldamise juures, siis meil oli pidevalt vaidlus, et kas võtta siis need rohelised, eriti roomlased tahtsid, et ta võtaks ikka puulusikaid ja kahvleid. Selle lõpes vist ühekorraga, sellepärast et selgus, et nii-öelda ebameeldivalt karedad võivalikede süüa. Võib-olla ma Saisid natukene selgemaks, mis asi su mammi on, sellepärast et põhimaitsete hulka ta ju lisatakse lisaks magusale Apula soolasele võrule. Seal on keemiliselt öeldes glutamiinata. Kõige rohkem saad seda maitset, tomatit, seent, parmesani või Ansoonist. Nõnda muidugimõista mõjutab hind toidu maitset, tähendab, mida kallim, seda parem. Eks ole, veini maitseid teavad, eks ole, aga lõhn näiteks mingisuguses peenes restoranis pidevam sambla lõhn, eks ole, tähendab sisse ja ja, aga tegelikult Gastrofüüsika sellel leiutasid tegelikult itaalia folkloristid, nagu marinetti tema piserdas nelgilaslanis parfüümisööjatele näkku ja mis trikke nad seal kõik tegid? Seda teab igaüks, et kui tal on maamaja või suvila või kui kusagilt tuleb grillimise lõhna peale tulevad, eks ole. Nüüd, mis on, väga huvitav asi, on see, et kuna see inimene on ikkagi psühholoog siis on tal ka taga mingisugused katsed ja ta on lugenud ikka teadusajakirju ka on kindlaks tehtud, näiteks, et valges kausis maasikas magusam kui mustas need, keda pakute magusaid siis pakkuge palun valges. Hea kui garderoob lõhnab. Aga sinist noh, praegu on küll tulnud, aga üldiselt sinist ikkagi inimene pelgab süüa. Need on üks asi, heli 2008. aastal Sayid, Nobeli ehk nalja-Nobeli preemia uurimus, kus uuriti kartulikrõpsude purustamise, heli ja kuidasmoodi. Nad purunevad, aga see oli, sellel oli väga sügav mõte, et et tegelikult süüaksegi neid kartulikrõpse ostetakse, need pakid peavad ka niimodi krõbisema. Et siis on kohe hoopis hoopis teine maitse. Kujutad ette, kui kui nad oleksid sellised nätsked või, või siuksed justkui ei tahaks. Ja ta toob küsimus, et võib-olla selle kaudu saab hakata ka lääne inimene putukaid, söövaid, Need krõmpsuvad krõpsu. Nonii, ühesõnaga mitte ainult valgest kausist, vaid üleüldse väidab, tema maitseb kausist kõik paremini. See on ka põhjus, miks tuuakse kausis sulle söök ette. Nüüd sotsiaalne söömine, noh, see on teada, eks ole, aga üha enam ja enam nii nagu väidab tema üle maailma on niimoodi, et olla, olla üksi sööjaid ja mina olen seda reisidel küll aru saanud, et üksi üksi teenindatakse halvemini, uskuja. Aga pudeli kuju on väga oluline ja joomine sobivast arvamust. Kui sa jood šampust ikkagi mingist plastmasstopsist või, või, või, või klaasist sisulise šampuse isegi olla. Nüüd hämmastav on see, et räägib ka lennukitoidust. Selgub ja mina olen ka endas seda avastanud, et imelikul kombel kõige rohkem ostetakse lennukis mahladest tomatimahla. Et kellelgi või paljudel ei tule pähegi maa peal seda tomatimahla juua. Aga lennukisse läheb, ta toob seal mingisugused hüpoteesid ka, et mispärast see nii on, ma ei hakka neid siin kordama. Aga mis sealt selgub, on see, et turistiklass ilmus Walesis aastal 1952, enne seda oli kõik luksus, eks ole, seal tegelikult lennukisõit oli vaja, kallis, eks ole. Minagi mäletan seda kuidasmoodi Estonian Air, kui ta tuli, millised toidud seal oli ta, kuidas teenida, see tal oli, kuni viimase ajani olid ikkagi raskelt lusikas ja kahvel, mitte mitte plastmasslusikas, kahvel. Aga stress ja vali müra, mis, mis tekitab stressi. See mõjutab maitseid samuti ka kaugeltki soovitada siia arvuti teleri ajalehe taga. Jah, eks eks siis need peened restoranid püüavad siis, kui igat moodi kasvavad, rivistuvad oma meeskonna seltskonna tulekul ukse kõrvale või tulevad pärast välja, nii nagu mõnel lõunasöögil. Ma Rootsis olen olnud kunagi või Rootsil rohkem raha oli, siis tehti show'd ajakirjanikele, et lõpuks tulevad väga ilusad okkad, tulevad välja, eks ole, kõik plaksutavad neile. Ühe asja ta soovitab, seda ma soodsadama edasi kohe IKEA efektivaks unustada, see tähendab seda, et sulle tuuakse osades peavad ise kokku mööbel ilusam, eks ole. Nii et külalised tulevad laskekülalisel mingi osa roa valmistamisest ise teha, mingi väike osa sibulaid hakkida või midagi, siis tunduvad söögid kohe paranevad. No ühesõnaga, seal see elamus, majandus, mis on, mis on tulnud nüüd ka meile ju, eks ole, tead noh, et sa lähed, mõned ongi niimoodi, et, et sa ei saa teatrisse minna, kui sulle sõidakat sööki osta, eks ole, sinna saali või eks ole, rokk-kontserdile Saku hallis isegi on osa kohti, on see, kus siis saab süüa ja üks asi on teatraalne serveerimine, millega kõige ehedamal kombel mina olen kokku puutunud Viinis Etna kohvikus, kohvikus, mille nime ma praegu ei mäleta, pole oluline. Millisele kaltsusega tähendab, nad jooksid, eks ole, need kelnerid ehkki pole tarvis. Ja ma lugesin hiljuti Orwelli raamatut Orwelli noorpõlveraamatutesse sama animorfaami loomade farmi arvel. Tema oli Pariisis nälgiaks, tähendab, ta otsustas, et ta läheb. Läheb, nälgib Pariisis ja siis töötaski niimoodi, et mis tööd sa seal saad, kui sa elad? Jubedate söömaiades ainult köögi tõeliseks, eks ole, milline see köögitöölisi oli jube ja ühesõnaga, tähendab tema kirjeldus oli selline, et niipea kui need naeratavad, kelnerid tulevad sinna, siis oli kohutav sõimamine sõimasid kõikle köögi läbi, eks ole. Ja kui läksid, siis ja Orwelli tõlgendus oli see, et seal selleks, et tekitada sööjas ebamugavust, natukene ka ta, kuidas minu pärast nüüd nii joostakse, eks ole, ja nii ja naa ja sa maksad, eks ole, natuke rohkem seda jootraga. Nii et siis ma olen kuulnud ühelt sõbralt kuidasmoodi näiteks ma ei tea, kas seal Inglismaal ühest baarist joodi õlut lauldes kelnerid laulsid või siis või siis Moskvas Nõukogude seal olevat üks restoran olnud, kus oli telefon laual. Selliseid telefoniga küsiti, Swanieszomid ei pesumasinasse, see tähendab väljakandmisega Vilma välja kandma ja siis nad ütlesid, et väljakandmisega muidugi ja noh, siis oli kohutav protsessioon trummide põrinal ja niimoodi ja selleks maksu päris palju. Aga nüüd me räägime digisööma ja siis siis on sellised minu meelest jubedad asjad, et et andureid võivad jälgida silmi, menüü lugemisel silmade liigutusi ja siis ette ennustada, millist sööki sa tahad või või siis, kui need tõepoolest ilmub kolmdee toiduprinter, eks ole, välja millega prinditakse sulle lihtsalt lauale toidu. Selliseid noh, katsed on juba olnud ju. Ja mis veel kummalisem, ta kirjeldab seda üsna rõõmsalt kuidasmoodi, näiteks esimesed restoranid oli juba hakanud pakkuma einet tahvelarvuti peal, niimoodi taldriku asemel on sul tahvelarvuti ja seal siis veel mingisugused pildid. Või siis virtuaalsuse prillid ees, eks ole, asi vist on läinud nii kalliks, et ma isegi ei mäleta, kas ta on toonud, need hindud on, ma ei tea, igatahes asjad on ikka niimoodi, et sellistes restoranides on, ma ei tea, kuude kaupa ette broneeritud, et maksta selle sõrmaja eest paar 1000 dollarit, eks ole, aga osavamad restoranid siis kasseerivad raha osade kaupa magustoitudest eraldi eraldi, et ei tunduks nii kallis. Ühesõnaga selline mõneti kummaline raamat. Lugeda siis kuidasmoodi, kus raha jaotub inimkonna ehk selle rahaga tehaksegi niimoodi evolulisel teadu. Gastrofüüsika on siis selle raamatu pealkiri. Autor Charles Penš on selle kirjutanud ja teaduskirjanik Tiit Kändler luges seda raamatut. Sai siit häid mõtteid ja jagas neid ka meiega. Tänases saates oli juttu Ultima Thulest ja toidufüüsikast. Juttu ajasid astronoom Tõnis Eelmäe, teaduskirjanik Tiit Kändler ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni.
