Teadust kõigile maailma põlisrahvad on aastasadade vältel omandanud loodustarkusi, mida saaksime kasutada ka paremaks kliimamuutustega toimetulekuks. Sel kuul poolaskata metsas toimunud rahvusvahelisel kliimakonverentsil loodi uus põlisrahvaste töörühma. Ajame juttu konverentsil põlisrahvaste ja riikide esindajate vahelisi läbirääkimisi juhtinud Cambridge'i ülikooli majandusteadlase Annela Anger kraaviga ja soome saami kärajad esinaise nõuniku Inga Saara Artjeefiga. Kliimamuutusi aitab paremini uurida ja mudeldada ka kõige tänapäevasemad meetoditega saadud uus teadmine kauge mineviku kliimaolude kohta. Jääaja järgset looduse ja kliima kujunemist Eestis ja naaberaladel on uudsete meetoditega põhjalikult uurinud teadlasrühm mees otsast Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessori Siim Veskiga. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Kliimamuutus on suur ja tähtis teema ja alles selle kuu alguses olid Poolas Katoviitses koos paljude maade esindajad, et arutada seal kliimapoliitika kujundamist järjekordsel kop konverentsil. Aga mitte ainult tavapärane lähenemine ei olnud seal Katoviitses päevakorral ja täna olen kutsunud labori stuudiosse Annela Anger-Kraavi, kes on Cambridge'i Ülikooli majandusteadlane ja kes tavalise majandusteaduse kõrval on uurinud majanduse seoseid kliimamuutusega aga ka seda, kuidas me kliimamuutusega toimetulekul võiksime ära kasutada maailma väga paljude põlisrahvaste teadmisi kellel on need kogunenud aastatuhandete jooksul. Ja ma saan aru, et ka seal kataviidse kohtumisel olid põlisrahvad kohal ja milline võiks olla see see põlisrahvaste, no igasuguste indiaanlaste Amazoni, rahvaste aafrika hõimude saamide panus, mida nemad võiksid anda meile ja annavadki sellise tavapärase lähenemise kõrval. Jah, et Katovitši kliima kopilses oli üheks üheks teemaks oligi põlisrahvaste ja kohalike kogukondade platvormi loomine ja selleks siis moodustati töögrupp, mis hakkab siis neid teadmisi põlisrahvaste kohalike kogukondade teadmisi siis kliimamuutuste vähendamise ja kohandamise kohandamist siis sisendama või, või hakkab siis nõu andma, kuidas seda teha. Et kõik kõik teadmised ikkagi tuleb ära kasutada sellest nüüd aru saadud, et ja minul oli see suur suur au siis kliimakonventsiooni, teadus- ja tehnoloogiakomitee aseesimehena siis just nimelt neid põlisrahvaste ja riikide läbirääkimisi juhtida. Et töökrõpse siis moodustatud meil. Ja kui me neid teame, siis atistes Tseeviimas ühe poole kraadi raporti kohaselt, et 2030.-ks aastaks tuleb emissioone vähendada 50 protsendi võrra enam-vähem poole võrra võrreldes tänapäevaste praeguste emissioonidega, siis see on ikkagi suur, suur suur väljakutse kõikidele riikidele ja iga igaühe teadmine on ikkagi väärtuslik. Siinjuures nad ei saa, seal on ka oluline mõelda, et kuidas riikide poliitikad mõjutavad põlisrahvaid, kellest osad siis on tunnustatud osad. Kahjuks siiani veel rahvastena tunnustamata, mõtleme Kanadasse Kanada, sest neid siin ja teised põlisrahvad, seal on siis väga hästi riigi valitsemisse integreeritud, nendega konsulteeritakse, küsitakse nõu. Aga kui mõelda mõne teise riigi peale siis, siis seda see ei ole niimoodi. Nende osa on ikkagi riigi valitsemisel suhteliselt suhteliselt väiksem, kui me mõtleme siis Masaid Tansaanias ja Keenias, sest nemad, nende osakaal riigi juhtimises on ikkagi palju, palju väiksem. Ja siis ongi need kliimakonventsioonis, et nende teadmisi sisse tõuangistesse platvormi töökomisjon, nüüd siis siis moodustatud. Millised võiksid olla mõned paremad näited põlisrahvaste teadmistest, mis võiksid meid aidata kliimamuutusega toime tulla? Põlisrahvaste üheks teadmiseks need, kui on siis põlisrahvad, kes tegelevad põllumajandusega näiteks viljakasvatusega siis nende vaatlused sellest, milline on ilm, millal siis seemned külvata, näiteks on oluline, et nemad teavad, et nagu Viilma vaatluste järgi, millel on õige aeg näiteks ja see aitab siis ära hoida saagikadu ütleme üks näide, teine asi on, kui võrreldes, siis ütleme me rääkima kohanemisest, kui ilm muutub, kui, siis Kanada põlisrahvad näiteks hoolitsevad metsa eest. Aga nad on väga hästi teavad, et metsa eest hoolitsemine on seotud jões oleva lõhe saagikusega kasvuga. Ja ka siis, et kui nemad hoolitsevad oma metsa eest, siis ka kui kliima muutub, siis ka nende lõhe saagid kaoks. Ja neid näiteid on ka palju. Ja teine asi on see, et ka nemad oskavad öelda nüüd kuidas ilm on muutunud, asjad on muutunud. Et eks räägitakse Aafrikas, et vihmad on muutunud. Et pikudismi on vähem, nüüd on lühikesi vihma ja on väga raske näiteks teada, millal juba millal, millal saaki külvata. Et nemad oskavad öelda, kirjeldada seda, mis on muutunud oma vaatluste põhjal, siis ja küsimuseks on olnud see, et nüüd, kui me räägime Lääne teadusest, kui me siis teadlastena näiteks ma oma töös, kui ma siis midagi uurinud, siis ma saadan oma artikleid teadusajakirjale kaks minu kolleegi tavaliselt või rohkem loevad selle läbi ja kui nemad selle heaks kiidavad, siis, siis ongi see teadus seal, mis ei tähenda muidugi, et see on õige ja muutumatu, keegi teine võib tulla ja minu siis selle uurimise ümber lükata ja siis käib jälle samast protsessist läbi. Nüüd kui me mõtleme traditsioonilisi teadmisi, mida siis tihtipeale saladusele antakse põlvest põlve või siis ütleme pealikult hõimupealikud, hõimupealik kõla ja ülejäänud põlisrahvast ei tea suurt sellest midagi siis selle peale mõelda siis üks väide on see, et sellel ei ole ju, nagu kolleegid ei ole seda hinnanud. Aga kui nüüd mõelda, kas sa mõtled, et see on ikkagi aastasadu olnud see, et kui nad ikka valesti läheks seal siis ilmselt see pealik kaua seal ei püsiks selline aastakümnete aastasadade pikkune siis hinnang teistele nagu inimeste poolt on. Miks te siis on vähem väärtuslik kui sinu kahe kolleegi hinnang teadmisele et ja nüüd on ka huvitav on see, et hakatakse vaatama, kuidas eteks ajutistest sees olema, endal tal on KSH nende järgmises raportis on juba sisse kirjutatud sisukorda, et nad tahavad ka vaadata põlisrahvaste teadmise teadmisi uurida ja need sinna raportisse sisse tuua, et siis me teaksime nagu ka kuidas siis nende teadmised põlisrahvaste teadmised saaksid aidata siis kliimamuutuste vastu võidelda ja kliimamuutustega kohaneda. Ja see on vist üks suhteliselt uus asjade käik, et nüüd põlisrahvaid tuuakse sellistele rahvusvahelistele konverentsidele? No esialgu on vist vaja see koostöö käima lükata. Kuidas näiteks Poolasse koostöö sujus? Ja põlisrahvad ise nagu põlisrahvastel on seitse regiooni 11, see on Arktika on üks nendest regioonidest kus saamide, Eino ideid ja, ja need on siis ülejäänud, on siis Aafrika ja Aasia ja ja, ja nemad oma ise on väga hästi organiseerunud. Et neil on oma oma siis platvormid, oma ühingud, kus nad siis kokku saavad ja arutavad asja. ÜRO ÜRO-l on ka põlisrahvaste deklaratsioon, mis siis nende õiguse kaitseb, et need oma õigustest ikkagi väga pikalt võidelnud, kes ei ole olnud kerge võitlus see ÜRO-s rääkijad, mis seda töögruppi siis arutasite kokku leppisid, siis esimest korda ÜRO ajaloos lubati rääkida inimestel, kes ei olnud kõikide esindaja Sis põli, rahvuse esindaja-le anti sõna ja see sõna andmine käis niimoodi, et riigid, kes on siis Konventsiooniosalised riikide esindajad, siis leppisid kokku kohapeal ruumis, et me lubame rääkida samal tasemel kas siis põlisrahvaste esindajas ühele inimesele anti sõna ja siis tema siis koordineeris kogu siis selle seitsme regiooni esindajatega seal võrdsetel alustel, see on esimest korda siis kliimakonventsiooni ajaloos, kus kus seda lubati. Ja kuna ma seda asja juhtisin, see oli selgelt näha, et kuidas riigid arvestasid täpselt samadel alustel põlisrahvaste arvamusega ja see pandiga seadustesse sisse, mis nende mõtteka pandi seadusesse sisse mis on väga selline uus ja väga huvitav asi, et, et me kuulame kedagi teist, kes nende riikide valitsusest väljaspool arvestame nende huve. Millisesse rühma eestlased, kui meie maa põlisrahvas kuulub? Meie oleme ilmselt suure tõenäosusega ida Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, ilmselt grupis. Ei ole, ametlikult me ei ole ja nagu minul ongi suur küsimus, et meil on setu rahvast, et kas tema põlisrahvas või või kohalik kogukond, et oleks huvitav, kui keegi ühendust võetakse, teada saaks sellest, kes nad on ja kuidas nemad selles grupis osaleda saaksid. Ja no ma saan aru, et see asi on alles algusjärgus, jah, ja mine tea, võib-olla ka setud saavad kunagi ÜRO-sse ja, ja anda nõu kliimamuutuste alal. Aga võtamegi nüüd ühendust ühe põlisrahva esindajaga. Inga Saara Artjesson saami kärajate saarlaste kärajate esinaise nõunik, ET saami kärajad on saamide kultuurautonoomia esindus, mis juba paarkümmend aastat happy maal tegutseb ja helistama Skype'iga. Ja juttu ajame siis paraku inglise keeles, kuigi oleme sugulasrahvad saamiga. Aga nii see tänapäeva maailm on. Hainga ja küsisin temalt, kuidas just saamid saaksid oma põlisteadmistega kliima üldsust aidata. Kindlasti soovime meiegi kaasa aidata ja jagada oma traditsioonilist teadmist võitluseks kliimamuutusega. Meie suhe loodusega on väga pikaajaline. Me teame, mis looduses sünnib ja soovime seda teadmist otsustajatega jagada. Põlisteadmus on meie kultuurikeelde ja eluviisi sisselõimitud. Seda ongi näiteks keelest väga raske lahutada. See on seotud meie traditsiooniliste tegevusaladega nagu põhjapõdrakasvatuskalapüük, küttimine, korilus ja käsitöö. See võib seisneda vanematelt päritud oskuses valmistada saami rahvarõivaid teadmises, kuidas riidetükke kokku sobitada, millised värvid ja mustrid, kuhu käivad või selles, et teame, millist kala millise vahendiga püüda kevadel või talvel. Teame ka seda, kust tuleb põhjapõtru karjatada suvel, kus talvel. Aga üldse sõltub põlisrahva teadmus paljuski elupaigast. Mõni rahvas teab näiteks hästi, kuidas leida vett või milliseid ravimtaimi loodusest leiab. Aga need teadmised võivad olla ka salajased. Alati tuleb arvesse võtta, millist teadmist põlisrahvad on valmis jagama. Hau võldaste International Corporation kui sujuvalt põlisrahvaste ja riikidevaheline koostöö juba kulgeb. Läheb juba paremaks Pariisi COP 21 konverentsil tunnustati meid ametliku osapoolena ja lõimegi kohalike kogukondade ja põlisrahvaste platvormi, millelt meie põlisteadmust jagada. Ja meil ongi selle tunnustuse üle väga hea meel. Saame nüüd paremini osaleda üleilmses võitluses kliimamuutusega. Niisugused on lood siis põlisrahvastega ja nende nende iidsete teadmistega, mida me ka kliimamuutustega toimetulek kalal võiksime paremini senisest ära kasutada. Ja minu vestluskaaslane siin stuudios oli Annela Anger-Kraavi, Cambridge'i Ülikooli majandusteadlane. Suur aitäh, aitäh, Priit ja ilusat jõuluaega kõigile, seda sullegi Kaldimaale kõigile meie kuulajatele, nii siin kui kui lappima. Et eks me kõik teame ju, et Eesti ja üldse siin Baltimaad olid ju kunagi jääajal ja kattis meie meie maad ja, ja siis mingil hetkel ta hakkas taganema ja nüüd kõik, mida me Eesti looduses tegelikult näeme, kõik need inimesed, loomad, taimed, maastik, see on tegelikult ju kõik tekkinud peale jääaega. Suuresti. Aga nüüd teadlased on seda jääaja järgset olustikuelustikku ja, ja kliimat uurinud ja nüüd eriti laialdase uuringuga veel peaaegu lõpule. Ja meil ongi stuudios siin täna tehnikaülikooli geoloogiaprofessor Siim Veski, kes on seda uuringutes juhtinud. Et geoloogias on niimoodi, et tuleb kõigepealt kättesaadav materjal ja me oleme näinud päris palju vaeva, et leida sobilikke sette läbilõikeid mis siis meile jutustatakse sellistest protsessidest, mis peale ja ega toimunud on ja aega ja, ja nii-öelda pärast jääaegsete arengut on tegelikult uuritud juba üsna kaua. Aga noh, tänapäeval on need uuemad metoodikat, mis siis ja trateerimisest, vanuse, määramise metoodikat, mis võimaldavad, on veel palju-palju täpsemalt, et aru saada, mis juhtus ja täpselt millal juhtus ja millises järjekorras juhtus, et kui me võtame nüüd nii-öelda fookuses võtame Eesti, siis meil on tegelikult natukene vaja teada, mis juhtus Eestist lõuna koos vastase ja aega hakkas taganema nii-öelda Leedust ja Lätist ja siis Eesti siis lõpuks Soome. Et me olemegi nagu oma oma suhtelised põhiliselt läbi lõikad, valinud Läti. Ja see on ka sellepärast nii et Lätis me saame kätte, et umbes 15000 aasta pikkuse tervikliku ajaloo, mida tähendab praegu läbilõige, läbilõige on kas see soov või antud juhul siis järvesetted, need on kokku umbes näiteks 12 meetrit ja see 12 meetrit sätteid katab siis 15000 aasta pikkuse ajaloo ja kõik, mis on selle aja jooksul sinna settinud igasugune materjal, see annab siis tunnistust ja mis on selle aja jooksul toimunud ja see pole ökoloogiliselt meetodit, mis, mida meie grupp siis kasutab, on siis hästi-hästi erinevad. Et põhimõtteliselt kõik loodusteaduslikud meetodid, mida me saame kasutada, noh, tänapäeval saame viia ka umbes 15000 aasta tagusesse aega, see on keemias on bioloogia. Et ma võin, noh, ütleme minu meetod on õietolmuanalüüs, aga ränivetikaanalüüs suur taimede jäänused keemilised signaalid, süsinik, lämmastiksuhe. Me oleme juba põhimõtteliselt koostöös teiste teadlastega tegema ka DNA analüüsi setetest seene, et see on hästi-hästi lai skaala. Ja siis vastavalt sellele, kuidas siis nii-öelda meetodid arenevad või kas meil on mingisuguseid huvitavaid sette läbilõiked. Siis me saame neid kasutada ja, ja mida rohkem analüüse tehakse ühest konkreetsest läbilõikest, seda kindlamalt me saame öelda nüüd, mis siis juhtus, tundub? Praeguse jutu järgi, et, et sellest esmapilgul täiesti võhikule mitte midagi ütlevast järve mudast võib siis saada päris päris korraliku pildi sellest, mis toimus, eriti, kui võtta arvesse neid erinevaid teadusharusid, mida siis analüüsidele juurde lasta. Just seeneteadust ja arheoloogiat. Ja, ja nii ta on ja mitte ainult ei ole vaja ühtlaselt lõiget, vaid antud juhul me tegelikult uurisime niimoodi, et Meil olid Lätis läbilõiked, meil Lõuna-Eestis läbi Kesk-Eesti läbilõiked kuni Põhja-Eesti välja. Ehk me saime sellise sellised transsekti või niukse uurimisriba. Ja selle järgi sai siis vaadata, kuidas aja jooksul ka see jää taandumisjoon on näiteks liikunud ja pärast seda siis juustust. Et juhtuski niimoodi, et umbes 15000 aastat tagasi siis enam-vähem põhja-lätist hakkas jää taanduma. Ja, ja siis nii-öelda Põhja-Eestis eksinud Tallinnast läks jää umbes siis 13200 aastat tagasi minema. Eks see, see on 2000 aasta pikkune periood. Aga nüüd on, siin on natukene dünaamilisem see situatsioon sellepärast et et me niinimetatud kõrge Eesti ehk need nii-öelda kõrgustikud meil sealt vabaneb jää, ütleme niimoodi, sealt sealt on, on näha seda elustiku arengut, et palju varem kui näiteks madala Eestis, kus kohas veel tegelikult liustikud ja järved eriti olid nagu katsid seda ala, et, et sealt me nagunii-öelda uurida ei saa, et võibki Eesti jagada kaheks kõrge eesti madala Eesti ja meie siis uurimus ongi nagu kõrge Eestis, kus kohas need taimestikus, taimestik ja loodus nagu arenes kõige dünaamilisemalt, võib isegi öelda niimoodi, et taimestik nii-öelda jõudis Lõuna-Eestis Põhja-Eestisse väga kiiresti tänu sellisele jäälahkmealale. Ja jäälahe kulges siis ja lae kuuldes nagu Haanja, Otepää, Pandivere, nii oldi Haljala peale välja. Aga see on mõnes mõttes huvitav, et sellistes kõrgemates mägedes on just jää ja lumi seal mäe tipus, aga eesti mehed ei ole nii kõrge ja meile vastupidi ja ta ütleb niimoodi, et, et päev oli, jää voolab sinna, kus tal on lihtsam voolata ehk madalamatel aladel. Et kõrgemad alad sulavad siis nagu enne välja, loomulikult selleks, eks seal kohalikku jääd oli, aga seal oli ka piisavalt niuksed, niuksed lapikesi, kus kohas taimestik sõjaväele. Ehk siis, kui me võtame nagu selle taimestiku kokku milisi ja jää lõpul oli siis me saame öelda niimoodi, et, et näiteks Lätis olid jääaja lõppu kõige soojematel perioodidel juba täiesti metsad olemas, neli puuliiki olid olemas, eks mänd, kask haab ja kuusk ja täiesti metsalise tingimused. Nüüd, kui me võtame Lõuna-Eestis, siis tegelikult on Lõuna-Eestis olemas ainult ja ainult kask, puu, kask, Mänd ei ole. Ja kui me tuleme nii-öelda Kesk-Eestisse tulemise Tartu ümbruses vooremaale, siis me näeme, et ka juba kask tegelikult kaob ära, asendub vaevakassaga. Ja kui me jõuame nüüd päris põhjarannikule, siis isegi vaevakask ei ole. Ja see on nüüd just see aeg, kui kõrgEesti oli juba enam-vähem jäävaba, just et meil on selgelt sonaalsuseline arktiline sonaalsus, mis nagu tänapäevalgi on et on mets, metsatundra, tundra ja siis praktiliselt selline arktiline kõrb, et seesamasugune, samasugune ratsionaalsus tegelikult liikus üle Eestiga. Tekib juba päris tore kujutluspilt sellest omaaegsest Eestist. Ma kujutan ette, et natuke rohelust suurte jää ja lumeväljade vahel ja, ja siis kidur taimestik. Kerge kindlasti vinge tuul, ulus sealt üle. Arvata võib ütleme et need klimaatilised olud olid kindlasti palju palju karmimalt kui tänapäeval, kuigi suved võisid olla üsna nii-öelda talutavad, noh, nii 12 13 kraadi, tänapäeval on nad Eestis umbes 18 19 kraadi. Et suved olid nagu okei, aga selle eest talved olid siis nagu karmid, eks ju, kui praegu on umbes miinus viis jaanuari keskmine temperatuur, siis siis olid 20 25. Et no ütleme, et see, mis nagu taimestikku pärssis oligi talvised külmad, pigem maismaa taimestik ei saa noh, nii-öelda järgis seda. Talvekülmasid. Aga samas, kui me noh, meil on ka olemas järve sees elustikku siis see võis tegelikult üsna hästi vastu pidada, kuna, kuna vee all ei lähe kunagi miinusesse ja suvel nad said oma oma vegetatsiooniperioodi ära teha ja ja need, need nii-öelda jäänused on siis härrasetes Sainud sellest ajast. Aga huvitav on see, et, Tsoonid, kus eritaimed kasvasid ja kased kuused, mulle tundub, et need olid siis omal ajal suhteliselt kitsad, et selle mõnesaja kilomeetrise lõigu peal siis kõik need tsoonid, ivalid. Just, ja tegelikult tänapäeval, kui me läheme Põhja-Soome või kuskile meile lähemal olevas nii-öelda arktika poolsemasse kohta, siis need tsoonid on enam-vähem sama samasuguse laiusega ja, ja me peame arvestama ka seda, et, et noh, nii-öelda oli ka jäädünaamika ehk me Eesti aladelt näiteks kiirematel perioodidel jää taganes kuskil 80 kuni 150 meetrit aastas. Ja jää ees olid siis väga palju oli selliseid jää järvi. Et see kogu see maastik oli äärmiselt dünaaminiga isegi kaartide peal tundub, nagu oleks selliseid tegemist arhipelaagist, saarestikuga. Et mis kogu aeg oma muutis, oma ujusid, sellepärast need järved jooksid tühjaks, jooksid nagu teiste nii öelda üks Järvi jooksis teise sisse ja siis jooksis edasi. Et ja kadusid tekkisid vastavalt topograafiale, et see oli äärmiselt dünaamiline keskkond seal. Kas need järved moodustasid midagi umbes sellist, Järvistab nagu me nagu me praegu Soomes kohta, kus on selline tohutu vaheldusrikas. No ütleme niimoodi, et, et mul on siin kuskil kaart ka. Artiklites. Oleme olnud kaardi välja toonud, et see nii-öelda Baltikum kujutas endast midagi sellist. Ahah, no siin võib tõesti öelda, et, et kui me kujutame ette seda, seda Soome sellist kaarti kus on siis järved ja, ja maad peale, et et siis laias laastus noh, Eesti, Läti ja, ja põhja, leedu oligi täpselt samasugune ja Peipsi järve kohal me näeme siin veel väga-väga lai ja sellist, et see on nüüd vesi või on see jää seal ikka jää ei või see sinine sinipäevasel ajal vesi sinine juba vesi on ära sulanud, aga siis sellised aha ja sellised, et saared on siis vee alt välja tulnud. Siin ma ütleks, et see Läti ja ja Mulgimaa moodustab justkui sellise hüüti poolsaare analoogis. Pildi peal, aga selline huvitav, huvitav ja ta on niisugune äärmiselt dünaamiline keskkond. Seda enam tekib tahtmine sinna ajamasin võtta ja vaadata, kuidas seal siis tegelikult see asi oli ja ega minugi nii-öelda üks niisuguseid suuremaid ütleme niimoodi, et kui mul oleks ajamasin, siis, siis ma ei läheks, ma läheks tagasi ja lõppu. Jajah no aga praegu siis peame sõltuma sellest, et mida meie suudame järvesetetest ja soosetetes välja lugeda. Aga need meetodid lähevad järjest paremaks nagu õnneks teaduses ikka meetodid lähevad paremaks. Et ma saan aru, et ka nüüd see teadmine, mis nüüd selle uuringuga just jääajajärgse olustiku kohta on saadud, on parem kui see, mis enne oli. Kahtlemata, ja noh, juba see, et kuna meil on võimalus määrata aega üsna täpselt siis me saame arvutada välja tegelikud nii-öelda taimestiku, loomastiku osakaalud looduses, kui me varem rääkisime, et, et olid mingit asja, oli rohkem, mingit asja oli vähem siis tänapäeval me saame juba öelda, et metsakooslused olid sellised ja biomassid olid sellised ja kus oli nagu rohkem biomassi, kus oli vähem biomassi. Et need on noh, nii-öelda võrrelda võrreldamatult paremad analüüsid ja loomulikult saab kasutada ka nagu ma mainisin, siin juba DNAd üsna nii-öelda katsetamise järgus veel, aga, aga näiteks suurtaimestiku andmestik, mis meil varem tegelikult üsna puudus, et on olemas osasid taime, mis ei levi nagu tuul, tolmlejad või mis, mille levik on nagunii-öelda pärsitud. Aga kui me võtame piisavalt suure proovi ja leiame sealt kas seemneid või, või lehed või okkad, siis tegelikult annab meile tunnistust, et konkreetne taim on olnud olemas näiteks jääaja tunnusliik. On trios selline väike valge lill tema õietolmu praktiliselt leida ei ole võimalik, aga samas tema lehed on väga nahkeda tugevad ja säilivad sätetes väga hästi. Et, et nii me neid nii-öelda analüüsid 11 täiendavad. Kas triivastan praegu ka säilinud drivast Eestis ei ole, Põhja-Poola kõige lõuna pool on, on Norra mere ääres kaljudel pindadel tõotab, põhimõtteliselt võiks oma klimaatiliselt immiti tingimustele Eestis säilida. Aga just need varjud, Tomisetud on äärmiselt valguselembeline taim, täpselt samamoodi nagu Eestis on olnud kunagi päris korralikud astelpajuvõsad. Tänapäeval neid looduslikult enam ei ole. Et just see nii-öelda varjutamine ja tegelikult, kui aus olla, siis ja lõpul toimus üsna palju selliseid protsesse, kus kohas kus kohas kõige tuntum vana, eksju kadusid ära meelt mammutid ja põhjapõdrad. Aga nende jälgi on ka järvesetetest. Järvesetetest on tegelikult näha külma. Ma tahtsin tegelikult jõuda sinna. Me oleme, kirjutame praegu, et artiklit, kus kohas järvesetetest leitakse suurimetajad, eriti rohusööjate sõnniku sees elavaid seeni sõnnikuseened ja need on olemas seal ja, ja põhimõtteliselt on võimalik välja arvutada ka suurte imetajate biomass ühele hektarile, näiteks meil siin arvutasime välja, et ühel hektaril on kuni 150 kilo eukaid. Ahah, aga liigiline jaatavas ei ole nii selgeliigiline ja odavusel on niigi selge ja me peame seda nii-öelda toetada siis luua ilmastikule või siis arheoloogilisele ilmastikule. Et mida inimesed on või ütleme, mis, milliseid liike on leitud, eks ju noh, me teame, et ja lõpus olid meil mammut ja põhjapõder kindlasti suurtest imetajatest põder tuli hiljem, eks ju siis kui hakkasid metsad tekkima, aga, aga noh, enam-vähem ega neid liike väga palju ei olnud. Et, et iseenesest on päris põnev näiteks noh, sellised sellised jääaegsed liigid nagu netis Kivirik või vaeva paju või polaarpaju või et Riias nad on tegelikult teises kadunud. Aga samas noh, sellised liigid nagu näiteks vaevakask või murakas või, või turbasammal või lapi paju, et nemad on säilinud, et osa riike kaob, osa liike suudab nagu kohaneda tingimustele. Seal on siis taime õietolm, seene eosed, seened. Mida huvitavat seal veel võib olla? Teatrites tegelikult leidub hästi palju asju ja, ja me kõiki isegi ei oska määrata, mis seal on. Aga üks asi, mida, mida me sätetes määrame, on süsi tavaline selline nii-öelda põlengutele tekkivad osakesed, neid on päris mikroskoopilisi, mõne mikroni suuruseid kui ka täiesti selliseid suuri, mõne millimeetri suuruseid tahk, põhimõtteliselt jah, isegi tahmaga lenduvad söeosad, kui on kuskil mingi tulekahju, siis tulekahjuproduktid lendavad, nimetame sellist lahmaks ja sadu samamoodi setetesse ja nüüd kui me varem suutsime, naerata noh, lihtsalt määrasime sett ja eeldasime, et kui on palju sütt, siis näiteks inimesed tegid Ale põldu või panid metsad ahtlikud põlema või olid looduslik tulekahju. Tänapäeval me suudame juba koostöös kolleegidega loomulikult määrata selles selles söeosakeste liigilist koostist. Kas tegemist on siis rohttaimedega või spetsiifilisemalt juba kõrealistega või mis puudega on tegemist, kas on, kas on tegemist lehtede või okaste või on tegemist juurtega. Ja, ja siis selliste analüüside põhjal me saame nagu määrata juba väga detailselt nüüd tulekahjud ulatuse intensiivsuse ja ka nii-öelda tsüklilisele, kui iga mitme aja tagant sellised tulekahjud on toimunud. Ja saame, vaata seda, kas oli tegemist nii-öelda tavalise metsatulekahjuga, kus põleb alusmets või jõuab tuli ekslatva välja. Me teame uudistes, eks ju, et Californias siin põles. Ja üldse noh, nii-öelda kuivadel aladel põleb mets väga tihti. Et Eestis sellist ladvatulekahju nagu väga tihti ei näe. Ja me saame teada ka näiteks, et millised puuliigid on siis nii-öelda tulejale altimad, mis põlevad nii-öelda paremini või innukamalt põlevad ja siis millised puuliigid võimelised. Metsakooslused jälle siis ei ole. Ja siis üks järeldus, kuhu me, mis me selle tööga jõudsime, oli siis, et et kui kliima soojeneb ja meie metsad tegelikult muutuvad üha noh, nii-öelda soojalembesemaks ojale lendasid liigitatud siseseid ühelt poolt see kliimasoojenemine nagu õhutab põlemist, aga samas kuselt toimub liigiline vahetus. Okaspuid vahetatakse välja, kui see protsess toimus looduslikult, et siis nagu see jälle suruks seda, seda tuleriski alla. Et selles mõttes on Eesti ja ärksate olude uurimisest kasu ka nii-öelda tänapäevaste kliimamudelite täpsustamisel Ja, ja just, et et kliimamudeleid on tegelikult muutunud juba väga-väga heaks. Et neil on, neil on mõningad sellised nii-öelda tagasilöögid ehk eriti just sellistes tingimustes, kus kohas nagu tänapäeva analooge ei ole. Ja teine asi, et mida kaugemale minevikku lähme, seda rohkem hakkab mudel tegema vigu. Et meil oligi siin üks artikkel, kus me siis üle-euroopaliselt võrdlesime surusääse vastsed kaudu analüüsitud siis kliima andmestikku ja, ja siis neid globaalseid kliimamudelid. Eham on selle mudeli nimi Max Plancki instituudist. Ja oli näha, et see mudel tegelikult, et nii-öelda jääajale läheneval ajal hindas üle hinda soojemaks ja ka kõik need nii-öelda kliimamuutused olid suuremad kui tegelikult operatsioonid näitavad. Mis siis nagu selle asja nagu nii-öelda järele mõtlemapanev mõte on see, et et kui ta hindab nagu nii-öelda need kliima soojenemisest üle siis ka tegelikult tema tulevikuprognoosid võivad olla nagu ülehindavad. Et see oleks nagu selle artikli selline noh, nii-öelda meelde jätta sõnum. Ja võib arvata, et artikleid on ilmunud juba mitu ja ilmub arvatavasti veel jah. Ma lugesingi kokku, et enam-vähem on selle kuue aastaga siis 88 et ilmunud, et seal üsna palju, et me üsna laias valdkonnas loomulikult kõik on ju mitte ainult meie üksi kirjutatud, vaid vaid koostöö on pale ökoloogilise, sellistes distsiplineerinud äärmiselt oluline. Et põhimõtteliselt käibki niimoodi niimoodi, et tuleb leida balanss siis meetodite ja läbi lillede vahel, kui toimub kuskil mingi metoodiline areng, siis me saame nii-öelda kasutades ära uusi metoodikaid minna samadesse, sätti läbilõigete juurde ja samas me ei tohi ära unustada, et me peame kogu aeg otsima uusi järve soosetteid, mida, mis annaks meile mingisuguseid detailsemaid pilte, et mida me saame ka vanade meetoditega kiiremate meetoditega uurida. Et siis jõuda järeldusele, et, et midagi on toimunud ja võib-olla me peaksime nüüd uute meetoditega sinna kallale ka minema. Aga niisugune pilt siis praegu viimastel andmetel ja järgsest Eestist ja oludest meil siin ja ajasin seda juttu Tallinna tehnikaülikooli geoloogiaprofessori Siim Veskiga. Tänases saates oli juttu põlisrahvaste tarkusest ja jääaja järgsest Eestist. Juttu ajasid Annela Anger-Kraavi, Inga Saar, Arti Siim Veski ja saatejuht Priit Ennet. Uussaare, kus teeme teadusaastast? Kokkuvõte on kavas nädala pärast. Veel uuem, aga kahe nädala pärast juba uuel aastal. Kuulmiseni taas ja häid jõule kõigile Lätist labini, siia vahepeale ja kõikjale mujalegi.
