Täna räägime linnust, kelle tiival asetseb uhke  sinimustvalge sulgede kombinatsioon ja kes on kõige  tavalisem veelind. See lind on sinikael part. Väikese poisina kasvatasin üles kaks oruks jäänud sinikal  pardi poega. Ilmselt seetõttu jään alati imetlema neid ilusaid  ja kiireid linde, sest sinikael võib lennata lausa kuni 60  kilomeetrit tunnis. Aasta läbi võime sinikaelu kohata kõikvõimalikel  ja võimatutel veekogudel sest tema elab kõikjal,  alustades meresaartest ja lõpetades pargitiigiga. Aga kui saabub talv ja läheb tõeliselt külmaks,  on sinikalad valiku ees. Kas lennata kuhugi kaugemale, kus on lahtist vett  või otsida lähikonnas talve korterit. Nii sattusid minu jälgitavad linnud naabriks hoopis  vesipapile keda teame kiirevooluliste veekogude liigina. Kuna kärestikulised ja kiirevoolulised jõed püsivad avatuna  talv läbi siis on sellised kohad heaks pelgupaigaks vees  elavatele liikidele, kes vajavad toitumiseks lahtist vett. Minu jälgitavad sinikaelpardid on end sisse seadnud kauni  loodusega taevaskojas. Talviti elavad sinikaelad parves, et oleks lihtsam külg  külje kõrval hakkama saada. Soojal perioodil jagunevad paarideks ja kokku saavad jälle siis,  kui pojad hakkavad lennuvõimeliseks saama. Suures parves on lihtsam jälgida ka vaenlasi. Terve parve täis priskeid parte paneb nii mõnelgi röövlinnul süljenäärme,  et kiiremini tööle. Üsna tihti võib näha ka sealkandis ringi luuravat merikotkast. Kesktalveks on lindudel juba kevadine pulmasulestik küll. Isaslinnud uhkeldavad teemandina läikivas sinakas,  rohekas maraktrüüs. Emaslinnud on seevastu tagasihoidlikud pruunikirjud vaid  tiival näeme valget ja sinist. Lindude päevaplaan näeb ette korraliku hügieeni. Veelinnusulestik peab olema vettpidav, seega on vaja sellega  igapäevaselt tegeleda. Vajalikul hetkel tehakse toitumisretk, kus küünitatakse  jõepõhja toidu järgi. Edasi läheb päev seltskondliku koosviibimise tähe all,  kus tehakse selgeks, kes kellega kevadel pesitsema läheb. Isased sinikoelad on teada-tuntud naiste mehed,  kellel jätkub tähelepanu ka naabrinaiste jaoks. Vesipapp, kes on tulnud siia kaugelt maalt talvituma,  ei oska oma suurtest naabritest midagi arvata. Aga igaks juhuks hoiab eemale, sest mine sa tea. Pardid aga ootavad, millal külm taandub,  et pudeneda laiali ümberkaudsetele veekogudele. Kaugel see kevadki enam on ja algamas on uus pesitsusperiood.
