See meie metsameeste maine kujundatakse ikkagi autoaknast. Olgem ausad. Kindlasti ei tohiks raielangis näha metsa lõppu,  vaid pigem uue metsa metsa algus. Lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi  või või pooltargumente. Et Eestis on väga palju selliseid metsaomanikke,  kes majandavad väga loodussõbralikult ja mõistlikult Ma arvan, et loodussõbralikud on metsamehed ikka enamasti kõik,  aga, aga võib-olla seda mõtlemist natukene Või võib seda jääb natukene kohati väheks. Eesti on metsariik, kuna mets moodustab meie riigipindalast  ligi poole. Me kaitseme oma metsa, aga tahame sealt ka tulu saada. Tänases saates arutame, kuidas majandada metsa loodus säästlikult,  nii et metsaelurikkus säiliks. Loodussäästlikkust võib metsamajanduse kontekstis mõista  väga erinevalt. Kutsun teemat kommenteerima teadlased Tartu Ülikoolist  ja Eesti maaülikoolist. Loodust säästva metsanduse kõige tähtsamaks põhimõtteks on see,  et kõiki metsast saadavaid hüvesid peaks jätkuma  nii tänapäevaks kui ka tulevastele põlvedele. Kui seda lühidalt defineerida, siis on selline metsa  majandamise viis koos kaitsealadega ja kõige muuga,  kus säilivad kõik sellele alale iseloomulikud looduslikud liigid. Asurkondade suhtelised arvukused võivad muutuda,  aga ükski liik ei sure välja. Loodussäästliku metsamajandamise põhimõtetest aru saamiseks  tuleb minna kohta, kus metsa reaalselt majandatakse. Viiendat põlve metsamehe Taavi Eerbaisi metsatöö algab  planeerimise arvuti taga. See suur 600 hektariline metsamassiiv on tema teiseks koduks,  kust tuleb pea iga ja päev kohal käia. Ennem ju üldse kui metsa saab. Majandama hakata on vaja metsamajanduskava,  seejärel metsateatise ja, ja siis siis alles hakkad nagu  võib-olla mõtlema, teed need teatised ja asjad ära  ja siis hakkad mõtlema, et et kuidas see mets ikkagi lõpuks ka. Sellise välja näeks, mis mulle meeldib, on ju,  et kuidas ma neid raieid planeerinud, et,  et ikka kas tee pealt sõites või sihti mööda käies midagi  silma ei häiri. Aga kuidas see loodus, kui ökosüsteem sinna sisse on planeeritud,  sinna sinu majandamisse? Loodus ökosüsteem jah, et eks ole, meil on riiklikult kaitse  all olevad metsaosad ja nii edasi, aga, aga kindlasti me ei  saa vähe tähtsustada ju omaniku kaitset,  et et omanik teeb veel omakorda looduskaitset,  jätab mingisuguse osa majandamata. Ta jätab mingisuguse mingisugusesse kohta,  veel rohkem säilib seemnevõid, kui on, kui on seaduses ette nähtud. Kui värske see lageraielank on siin? See on siis selle talvine talvine raiesiin,  et üsna värskelt lõpetatud ja Kui nüüd linnainimese ja sellise kriitilise pilguga vaadata,  siis tundub ikka väga kole see lageraielan,  kuidas sina kui metsamees vaatad? No minu arust üks niisugune kena lagerelank,  kus on normaalsed Säilikpuud seemnepuud mõni looduslik kuusehäil on jäetud,  et ta teinekord ikkagi on ilusam kui, kui niisugune  nii-öelda küps mets, mis on jäetud pikaks ajaks unarusse,  et eks see on vaataja küsimus ja kuna ma tean,  et, et 15 aasta pärast on siin täpselt sama pilt,  mis seal eemal paistab, siis noh, minu jaoks ei ole,  lageral on kole. Muidugi, kui nüüd metsakasvatajad seda pilti siin vaatavad,  siis küsivad, et kas, kas koolis üldse pole käinud,  et miks sa jätad nii palju neid haabasid siia,  et. Uus metsapõlv ei saa ju kasvama hakata, nad oma võraga  lämmatavad ja ka toitainetega tapavad nii-öelda  selle loodusliku uuendusi, mis võiks tekkida siia ümber,  tapavad ära, aga, aga selleks on nagu mäleta rohi,  et et tõmbame saega väikse ringi siia haabadele peale  ja need vaikselt. Hääbuvad ja võra hakkab oksaaval alla kukkuma  ja need sellised tüükad köndid jäävad siia mitmeks 10-ks  aastaks lindudele, putukatele ja visuaalselt. Minu arust on nad jumala ägeda Lageraie kuulub uuendusraiete hulka ja siinkohal tuleb  silmas pidada seda, et lageraie nii-öelda läbiviimisel ei  ole mitte ainult eesmärk puidu varumine vaid  ka metsa. Uuendamine ehk siis uue metsa põlve saamine tegelikult  ka lageraie matkib looduslikke häiringuid  ja selles valguses me võime ka lageraiet nimetada tõepoolest  loodust säästvaks metsa majandamise viisiks. Lageraiel on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi või,  või pooltargumente. Öeldakse küll, et et lageraie sarnaneb loodusliku häiringu  või põlenguga, aga seal on mitme elemente,  mis neil kahel on väga erinevad. Pärast põlengut jääb maha suures hulgas kõdupuitu seisvaid tüügaspuid. Surnud puid, sütt, mis on puidu või koore peal  ja kõik need on erinevad elupaigad neile spetsialiseerunud liikidele. Samas ju suurelt majandada ilma lageraieteta on äärmiselt keeruline. Pole tegelikult meil ongi raske öelda, et,  et kui keeruline on, sest me ei ole seda proovinud. Kui üks. Suurem metsaomanik tahaks ikkagi kasutada  ka lageraie alternatiive siis ilmselt on mõ,  kas alustada kõige lihtsamatest kohtadest,  kus on seega majanduslikult põhjendatud ehk  siis erivanuselistest puistutest, mis on juba püsima sailmelised. Ja, ja teiseks sellistest kohtadest, kus lageraie toob kaasa  eriti suuri negatiivseid tagajärgi Ja kolmandaks sellistes kohtades, kus siis metsa hoidmine,  lageraie vältimine, tooks kaasa positiivseid tagajärgi  mittepuistpuidulistele funktsioonidele, et on näiteks  puhkemetsaala või ongi see marjamets? Läheme Võrumaale Pokumaale, kus kohalik mets on jaotatud  kolmeks osaks. Esimest hoitakse matkaradadeks, teine jäetakse täielikult  loodusele ja kolmandas kohas rakendatakse lageraieteta püsimetsandust. Kunstnik Edgar Valter, kelle visiooni järgi Pokumaa on rajatud,  tundis suurt muret metsade hävimise pärast  ja tema unistus oli, et inimene, mets ja loodus saaksid  rahumeeles koos eksisteerida. Puka ütleb mingis hetkes pokuraamatus, et,  et see siin on riigimetsa, siin ei tehta midagi. Et see on see koht, kus, kus on loomadel,  lindudel, taimedel, kõigil, kes siin elavad,  on maksimaalselt hästi ja hea olla. Ja, ja, ja ta ise püüab sinna läheneda ja seal sees liikuda niimoodi,  et temast ei jää maha ühtegi jälge, mis kuidagi loodusele  halvasti mõjuks. Loodus on andnud meile järjekordse Anni ja see kuusk on maha  langenud tormimuruga. Mis sellest siin Pokumaal teha saab? No erinevaid asju, et kuna ta algus ots on natukene mäda,  siis saetakse ta pakkudes ja see läheb lastele  mänguväljakule mängimiseks, ülejäänud osa on täitsa ilus  puit ja see siis saetakse plankudeks. Ja nende plankudega tehakse siis erinevaid asju,  et parandatakse katuseid ja tehakse siin pinke  ja noh, kuna siin on nii palju neid puitehita siia puitatraktsiooni,  siis neid panke kulub igale poole. No kõik on läbimõeldud, aga kuidas see siit tihedast metsast  ikkagi välja veetakse? Täna teame hobusega Kas mõni mees on, kes selle veeretaks, nüüd  selle otsa sinna kas see muidugi öeldi selle peale,  et kahemeetrine ja meil on kott julgelt üle panna? Nii, nüüd tuleb panna, see? Ei väga palju ära rohkem ette lasta, ega tal oid mööda maad  nii võid. Nüüd tuleb see siit ümber panna. Omal vana inimene aitas. Anna mulle. Palju see hobune kanda jõuab üldse. Töövõistlustel on tunnine kelk taga, nii et sellega peab 200  meetrit ära jooksma, aga üldiselt ega see enamus asju on  nagu selle peal, siis ta läheb siit ümber ilusti. Aga kuidas see hobune ise suhtub sellesse,  et siin metsa vahel puude keskel siin niimoodi liikus? Esimese palgiga läheb Vita vänta, sest ta ei tea,  kuhu tuleb minna ja mina neid inimesi tea,  need võivad ju kaugele viia selle asja. Aga. Tavaliselt ikka iga korraga paraneb. Kas selline kodulähedane mets nagu siin on  ja väga paljudel inimestel on, võikski olla selline ideaalne püsima? Võijah, ma arvan, et need kodumetsad on väga hea koht,  kus püsimetsa püsima na majandada. Mis püsima ka teistmoodi, kui? Mets. Põhimõtteliselt see tähendab seda, et majandatakse lageraievabalt,  et kunagi ei ole sellist sellist seisu metsas,  kus, kus seal metsa püsti ei oleks, et alati on,  on erinevates vanustes puid. Sa pead tegelikult kogu selle metsa eluea pidevalt mõtlema,  selle metsa peale midagi tegema. Hästi palju peab mõtlema püsimetsanduse. Mida Eestimaa looduse fond siin Pokumaal teeb? Me oleme siia loomas demometsa ja see tähendab  siis seda, et me hakkame siin tutvustama metsa erinevaid väärtusi. Ja sealhulgas natuke ka sellist loodussõbralikku metsamajandust. See probleem on selles, et meil ei ole selliste metsade jaoks,  mille väärtused on võib-olla teises kohas,  kus ei ole puidu väärtuse esikohal. Meil ei ole nagu enam meeles neid praktikaid,  et kuidas neid metsi majandada, et samas sellistest  metsadest võib puitu varuda. Aga neid peab tegema niimoodi, et kõik teised väärtused  selles metsas säiliks. Mis see püsimetsanduse oma olemuselt on üldse kasvatatakse  puuliike mis on kasvukohale omased, ei kasuta selliseid  intensiivselt sekkuvaid võtteid, nagu kuivendamine,  väetamine või lausaline maapinna mineraliseerimine  ja puitu varutakse valikraietega. Ehk siis kas ühe puukaupa või või väikeste häiludena raiudes. Siis saab valida puu raiuda siis, kui ta on saavutanud oma  suurima väärtuse. Samas kui lageraie puhul, eriti kui see on erivanuseline puistu,  võetakse kõik puud maha hoolimata sellest,  et mõned ei ole veel suutnud oma maksimumväärtust saavutada. Püsimetsandus teoreetiliselt on, omab nii metsakasvatusliku  metsakaitselist kui ka loomulikult jällegi metsauuendusliku  efekti ja püsimetsa ga ehk siis valikraietega majandades  võiksime me näiteks majandada kaitsealuseid metsi,  aga kindlasti ka mingisuguse konkreetse liigi kaitseks  olevaid metsi. See hobutöö on minu meelest hästi hästi tore asi,  mida võtta ajaloost kaasa ja näidata ja tutvustada  ja meelde tuletada, et kuidas see metsatöö kunagi käis. Palju metsa jõuab ühe hobusega välja vedada. Ja kõik oleneb, kui kaugele viid, eks, no keskmine töökiirus  on kuus kilomeetrit tunnis, noh niimoodi ta umbes kõnnib,  et sammukiirus. Noh, see on niisugune, eks ta üks asjatamine ole,  aga kui sa hommikust kaheksa tundi ära asjatand,  siis saad päris suure hunniku. Aga sinna ka läheb kurina ka. Niimoodi aeglaselt ja kindlalt läheb see looduse and pakuma  püsimetsas kasvanud kuusepuu nüüd metsast välja  ja saab endale uue elu. Ka harvesteriga on võimalik püsimetsa rajada. See vajab kogemustega oskusliku harvesterijuhti  ja kõik algab tegelikult omaniku tahtest. Nüüd meie taga on metsatööd käimas, see on nüüd harvester,  mis on selliste tõsiste metsakaitsjate kõige suurem õudusunenägu. Kui palju see masin teie sellist vaeva vähendab? Midagi teha ei ole, efektiivsus, on see kogu maailmas  selline oluline sõna, et no ei saa enam päris hobusega  metsas hakkama ja käsi sa ega ammu enam ei taha teha  ja eks see Temaga saab teha väga palju pahandust kui temaga valesti  ümber käia, aga, aga kui ikkagi oskad temaga teha,  siis temaga saab väga hästi metsa majandada. Ma vaatan ka, et ta ei võta siin kõiki puid praegu laksti  maha siin ja ei jäta siin tühja maad, vaid ta  ka valib siin praegu jah. Just et no kui ma ennem rääkisime ka omaniku kaitsest,  et noh, et omanikukaitse on Eestis väga oluline teema,  et paljud kaitsevad oma tukka, et see mets on siin selja  taga ka ammu küps ja, ja ka siin metsateatis on isegi peal  luba on peal teha lageraie. Aga see metsaomanik ei taha seda, ta on küllaltki kodu  lähedal temal ja, ja soovib teha siin sellise aegjärgse raie. Aga odavam oleks ju võtta kõik maha ja lasta kõik  tööstusesse ja saada kasu, eks ju. Just kindlasti ongi lageraie ongi kõige odavam ülestöötamise viis,  et kui, kui selline masin lageraiel teeb kuskil kuus eurot  tihumeeter tööd, siis siin ta praegu teeb kuskil siin  seitse-kaheksa eurot tihumeeter tööd, et ongi  ja kui on päris arvendusraie, seal on 13 eurot,  14 eurot üles tööta mitte üles töötanud,  vaid ainuüksi arvestari lõikus. See ongi see püsimetsa, mis, mis teeb püsimetsamajanduse kalliks,  onju, ongi see, et, et kõik need raietööd,  kõik need sammud on oluliselt kallimad. Aga võidad metsauuenduse pealt, et noh, puhas matemaatika,  aga, aga kõike seda emotsiooni ja visuaalset pilti ei saa  päris matemaatikas ja lüüa. Arvester on selline. Niisugune moodne tehnika küll, aga päris ilma saemeheta  ikkagi metsas hakkama ju ei saa. Ei saa, ei saa, et enamasti on vaja enne arvesterit käia metsas,  teha võsa ära ja peale harvesterit on kindlasti  ka neid puid, mida ikka ikkagi see masin ei ole suuteline tegema. Et eriti kui veel kasutada natuke väiksemat masinat,  mis, mis on võib-olla jälle ka harvendusraietel väga hea,  siis tema jätab just need suured puud püsti,  mis on võib-olla liiga suure võraga jämedate okstega,  et et siis on jälle saemeest vaja, nii et ei saemees  ka metsast, ei ka. Vineeripakul on siis kaks erinevat mõõtu 2,8 3,3  ja alati on oluline jälgida, et vineeripakk võib küll olla kõver,  aga kõveras võiks jääda, paku keskpunk. Sest iga puu on ju tegelikult erinev. Iga puu on erinev, iga puu on erineva koha pealt kõver ja,  ja kase puhul tasub, tasub. Siin on, mille üle mõelda, et 10 eurot ühe kase pealt  nii-öelda valesti või õieti ärgata. Et see on väga lihtne. Peab olema väga tark kaalutlev metsas. Saada nagu kasumit kätte? No jah, eks ikka omanikutulu on ikkagi ju. Oluline, kui ta ikka 80 aastat on kasvanud  ja siin paari lõikega suure osa rahas. Nagu korstnasse pühid, siis, siis, siis see on ju vale auto. Metsi majandades ja metsas toimetades. Me peame käituma nii, et me ei kahjustataks ökosüsteemi. Ja tõepoolest tuleb jällegi võimalikult õeturult jälgida  looduslikke protsesse. Kindlasti tuleb säilitada. Bioloogilise mitmekesisuse elemente säilikpuid,  säilikpuudegruppe. Loomulikult tuleb tähelepanu pöörata vääriselupaikadele  nende inventeerimisele, nende juurde otsimisele,  nende säilitamisele. Okas. Itsades on meil võimalik säilitada laialehiseid lehtpuid,  me saame suunata. Puistuta liigilist koosseisu ehk siis suurendada segametsade osakaalu. Tõepoolest, neid, neid võtteid on palju ja igal juhul tuleb  neid silmas pidada. Kas alati, kui mets on küps, kas seda siis peab majandama  küpset metsa ei pea alati majandama ja, ja metsa mittemajandamine? On samamoodi looduse looduslähedane tegevus,  et, et, et ikkagi see sõltub, sõltub metsaomaniku soovist,  tahtest ja eesmärgist, kuidas oma metsa metsa majandada. Selle metsaga sa oled tegelenud siin kogu aeg sellest ajast,  kui see mets oli veel väga noor juba jah. Ja et esimest korda selles metsas käisin Käisin saega läbi seitse-kaheksateist aastat tagasi kui ta  oli ikka väga noor ja sõrmejämedused vitsavitsasid,  oli siin hektaril kolm-nelikümmend 1000. Tänaseks on järgi jäänud siin 2000 kõige paremad puud siit  metsast pikaajaliselt välja valitud, mis on juba kolm  või neli korda. Neljas kord on vist käidud siit läbi, et aga nüüd on see  mets nagu valmis, et selle üle on nagu jube hea meel alati,  et et kui mingi koht on nagu hästi õnnestunud. Kõik operatsioonid on õieti tehtud, pinnasekahjustused  puuduvad ja, ja nüüd ei ole muud, kui ainult oodata 30 aastat. Et sa oled teinud siin pidevalt sellist harvendust  ja kindlad puud, võtnud maha mingi süsteemi järgi. Et siin tegelikult on ainult üks arvendus tehtud,  aga ennem seda on tehtud kaks või kolm valgustusraiet ja,  ja järjest valitud nii-öelda ikkagi kõveramad puud välja ja,  ja puuliigiti samamoodi jälgitud ikkagi õigeid puuliike  ja ja nüüd on, nüüd on väga hea. Et siis, kui ikkagi metsamees läbi käib,  see ei tähenda nüüd seda, et see on nüüd puupõld. Kas see on solvav teile, kui öeldakse puupõld? No kindlasti on, et neid puupõldusid on meil ikka Eestis  nii vähe ja kui need mõned on, las nad olla,  et, et see on marginaalne kogu kogus meie meie metsadest on  nii-öelda istutatud, no need ongi valdavalt põllu peale istutatud. Praegu käib sul metsa väljavedu, kui kaua saab sellist tööd  üldse teha, et kui siin väga sopaseks läheb? No eks ta nii on, et, Ikkagi õnneks on jälle külm ja, ja paar nädalat ma usun,  et saab selle külma pealt ikkagi veel toimetada. Aga me oleme näinud ikka pilte sellistest tohututest,  röövastest ka metsa sees. Kas metsas on mingid piirangud, kui kui suured need rööpad  tohivad olla? Rööpad tuleb korrastada teatud aja jooksul,  et midagi teha ei ole. Kui ikkagi materjal on metsas ja tuleb kevad arvates varem,  siis see materjal tuleb ju välja tuua ja ikkagi lihtsam on  see kopaga pärast siledaks teha ja ja neid korraaid pilte  ikka juhtub, aga, aga ma ikkagi loodan, et järjest vähem. Selleks, et loodust võimalikult vähe häirida,  tuleb raiuda hilissuvest kuni varakevadeni. Ja see ei ole mitte ainult elustiku mõttes,  vaid ka selle metsamulla osas alustaimestikku  ja marjataimede osas kahjulik. Kui me räägime nüüd kevadsuvistest raietest,  siis need on võimalikud jällegi teatud kohtades,  aga me peame nendesse suhtuma väga suure ettevaatus ega,  ja siinkohal jällegi tuleb, tuleb mängu metsa kasvatate. Saatuslik ja ja metsatööde metsatehnoloogiliste tööde kogemus. Metsa ja puid on sul siin tõesti palju, kas loomi  ka ikka metsas on, või? No loomi on siin piisavalt, nii nagu jälgida,  et näed, et, Et eks me oleme siin põdrale laua katnud,  et kõik need oksad, mis siin raiest on jäänud siia langile,  et see on see põdra lemmikkoht, et tänavuaastane  rekordnägemine on üheksa põtra, ühel langi,  kuidas söövad, oksasid? Aga sa oled rahul sellega, et sul põder on. Muidugi on rahul, ma olen ise jahimees ja ilma põdrata,  jaht ei ole mõeldav, eks ole, et põder on  ja jääb meie metsadesse? Jah, ma olen loomulikult mures ka metsakahjustuste pärast  ja selleks tuleb seda arvukust hoida õigetes. Piirides, aga see ei tähenda seda, et põder peaks peaks  olema Eesti metsades kütitud, ta. Palju linde tunned? No ma usun, et kõik need meie põhimetsalinnud ikka ära tunnen,  et tõenäoliselt kõikidel tihaseliikidel ma vahet ei tee,  aga, aga, aga enamusel ikka. Aga sa nii-öelda soodustab nende elamist siin oma metsas. Ja, ja ma arvan, et seda võiks iga metsaomanik teha,  et kuiv suvi on möödas, kuuse kooreüraski arvukus tõuseb  hirmus kiirusele, et ma arvan, et see kellelgi konti ei murra. A, kui teha, teha mõni pesakast ja, ja need  ka üles panna. Et kõige olulisem asi, mis pesakasti juures tuleks jälgida,  on see, et teda peab saama ka puhastada. Ja see, see näide on siis selline, et saad Siit selle luugi lahti ja vana pesa välja ja,  ja, ja on jälle uueks hooajaks pesakast valmis. Miks see on oluline, et need üraskid oleksid kontrolli all? Kui neid on palju, nad poevad ilusatele puudele koore alla,  seejärel see koor kukub maha, kuna koore all liiguvad toitaineid,  siis sureb terve puu ära ja noh, kuusk on ikkagi see,  see mure, puuliik, et mida, mida kooreüraskid kõige rohkem  nagu hindavad ja ja seetõttu ei ole ka metsaomanike huvides  kunagi rajada puhtkultuure, neid puupõldusid,  milles süüdistatakse meid, et, et ei, me ei taha neid rajada,  et me tahamegi, et metsas oleksid erinevad puuliigid. Jah, me istutame ühte puuliiki, näiteks kuuske,  aga loodus annab meile kõik ja muud sinna vahele  ja lõpuks on ikkagi segapuistu, et eesmärk on ikkagi  segapuistuid kasvatada. See on ju metsaomaniku risk. Kui sa lähed monokultuuri peale, siis sa tead,  et sul on seal haiguste risk suurem, tuuleheite risk suurem  ja nii edasi, et, et ikkagi selline mitmekesine metsandus on  igal juhul kõige mõistlikum. Aga miks on ikkagi nii, et Eestis on tekkinud selline kuvand,  et metsamajandus ja loodussõbralikkus, et need ei käi  kuidagi kokku? Ma väga tahaksin loota, sellist kuvandit ei ole olemas,  minu arvates on metsandus, metsakasvatus  ja metsa majandamine vägagi loodussõbralik tegevus  ja kui me nüüd räägime erinevatest hüvedest  ja ressursist, mida on meil võimalik, siis tänu metsale  saada ja kasutada, siis, siis mina arvan samamoodi,  et et, et, et ka see on keskkonnasõbralik  ja keskkonnasäästlik eluviis ja mõtteviis. No kindlasti pole see pelk illusioon vaid noh,  kui me näemegi metsas suuri laiu uusi teid,  kraavi, võrke mitmesajahektarilisteks liituvaid raielanke  noorendikke et see on selge märk sellest,  et see ongi loodusele väga tugeva mõjuga mitte ainult kuvand  ja selleks, et, et seda ümber kujundada,  ongi vaja järele mõelda ja astuda kõrvale sellelt paisuvalt  ja puidutööstusele. Toorainemahukale puidutööstusele suunatud metsamaja. Amiselt. Loodusesõbralik metsamajandamine võib tähendada lageraiest  loobumist ja hobuste metsa tagasi toomist  või hoopis hoolikat planeerimist ja metsaeluga arvestamist. Oluline on näha puude taga metsa.
