Mida siirdekalad ja lõhe jões otsivad, nad otsivad kärestikke,  kust sigida. Ja siin paisu all selliseid kärestike sisuliselt ei ole. Kindlasti on vajalik paisjärve likvideerida  või see vesi alla lasta, et seal paisu taga tekiks jõgi. Kõik valla senised strateegiadokumendid,  üldplaneering, arengukava näevad ette, et Paisjärv koos  selle elektritootmisega siin peaks säilima tema senisel kujul. Me lõhume selle ära, mida inimene on loonud selleks,  et parandada ökosüsteemi. Midagi ei ole teha elule erinevates vormides,  on see mõjunud niivõrd halvasti, et ühel hetkel me peame  hakkama mõtlema, kuidas me midagi oma inimühiskonnast  saaksime nendele teiste elu vormidele tagasi anda. Jägala jõe alamjooks allavoolu kuulsast Jägala joast suleti  1924. aastal Linnamäe hüdroelektrijaama paisuga. See on otsene põhjus, miks väärtuslikud siirdekalad,  sealhulgas lõhe, meriforell ja siig ei pääse enam oma  ajaloolistele koelmutele. Euroopa Liidu veepoliitika direktiivi kohaselt pidid Eesti  jõed olema heas seisundis hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Et jõgede head seisundit saavutada, on veeseaduses  sätestatud kohustus tagada hiljemalt 2013.-ks aastaks kalade  vaba liikumine kõikidel Eesti lõheliste jõgedel asuvatel paisudel. Linnamäe pais. On ilmselgelt siirde kaladele ja noh, ka lõhele rändetõke  ja see siin nähtav osa ongi see osa ainult  mis kaladele kättesaadav on. Aga mida siirdekalad ja lõhe Nagu jões otsivad, nad otsivad kärestike,  kust sigida ja siin paisu all selliseid kärestikke  sisuliselt ei ole. Pais on merele nii lähedale ehitatud, et noh,  siin on mere veetase, mõjutab seda paisualust jõelõiku  ja see nagu kärestikuna või sigimispaigana,  lõhele ja teistele siirdekaladele ei toimi praktiliselt. Ja no mereinstituut teeb siin lõheliste seirepüüke  ja me juba oleme 20 aastat siin iga aasta kontrollinud,  kas lõhe poegi on? Neid on siin aga nii vähe, et ainult üksikuid. Nii et me teame väga hästi, et neid siin ei ole. Ja sigimine ei õnnestu. Jägala jõe kaitseks on moodustatud hoiuala,  mille koosseisu jääb Jägala jõgi lõigus Jägala joast  allavoolu kuni suudmeni ja jõelähtme jõe alamjooks lõigus  suudmest kuni lundi paisuni. Jägala jõe hoiuala hõlmab ka Jägala loodusala,  mis kuulub üle euroopalise natuura 2000 alade võrgustikku. Selle kaitseala eesmärk on siinse elupaigatüübi,  jõgede ja ojade kaitse ning jõesilmu hariliku võldase lõhe  paksu kojalise jõekarbi ja Saarmaa elupaikade kaitse. Jõelähtme vald seisab kindlalt Jägala jõe loodusliku  seisundi taastamise vastu. Vaatamata looduskaitseseaduses sätestatule  ja Natura 2000 ala kohta kehtivatele reeglitele peab vald  ainuõigeks linnamäel hüdroenergia tootmise jätkamist. Jõelähtme vallavalitsus ja, ja vallavolikogu on läbi,  ütleme niimoodi, aastakümnete olnud seisukohal,  et et Linnamäe, Paisjärv ja hüdroelektri  ja tootmine siin on olulised kõik valla senised strateegiadokumendid,  üldplaneering, arengukava näevad ette, et,  et see paisjärv koos selle elektri tootmisega siin peaks  säilima tema senisel kujul ja noh, lisaks on tulnud siin  ka uuringute käigus välja veel täiendavaid aspekte,  mis, mis selle paisjärve hoidmist Toetavad. Ühe täiendava aspektina nimetab vallavanem nahkhiiri. Nimelt on valla tellimusel viimastel aastatel uuritud siinse  piirkonna nahkhiirte faunat. Möödunud aasta kevadel ja suvel tuvastas nahkhiireuurija  Mati Masing Jägala jõe alamjooksu piirkonnas 12 liiki  nahkhiiri töös. Ilmnes, et Jägala jõe alamjooks on väga oluline elupaik  nahkhiirtele ja nende suvekolooniatele. Masin ka arvab, et veekogude pindala vähenemine selles  piirkonnas ei võimalda tiigi ja veel ndlaste kolooniatel  toituda ning tiigilendlase suvekoloonia kaob. Täielikult. Linnamäe. Hüdroelektrijaama pais tunnistati Jõelähtme valla  ettepanekul 2016. aasta detsembris kultuuriministri  käskkirjaga kultuurimälestiseks. Tekib küsimus, miks ei näinud vald linnamäe  hüdroelektrijaama paisu juba varem muinsuskaitseväärilisena. Ja noh, ilmselt ei olnud ka varem see kuidagi ohus. Et, et me ju me ju ei võta kõiki kõiki objekte alati kohe  kaitse alla, kui mingi asi ei ole ohus. Tihtipeale see, see initsiatiiv millegi kaitsmiseks tuleneb  läbi selle, et kui mingi asi on onu Jõelähtme vallas on raske leida inimest,  kellel poleks paisust ja paisutusest tekkinud tehisjärvest  oma arvamust. Mina olen kohe kindlalt seda meelt, et ta peaks säilima  nii linnamäe tamm sellisel kujul, nagu ta on  ja ka pais seal järgi, et. Ma lihtsalt ei näe põhjust, miks ta peaks ära kaduma. Et kui on toimiv, töötav. Asi keskkond, miks seda peab hakkama muutma,  et et see nagu ongi minu põhiline argument. Ma pole nagu näinud neid vastus vastasargumente,  miks seda peaks muutma? Või et siin lähedal elav kogukond sellest põhimõttest  tegelikult siiamaani päris täpselt pole aru saanud,  miks räägitakse jõe elukeskkonna taastamisest? Et mida selle jõe, kes jõe keskkonna taastamise all ju  räägitakse ikkagi ainult lõhelistest. Et lõhelised peavad saama üles kudema, et see on see argument,  mida räägitakse. Räägitakse, sest muust keskkonnast mina ei ole küll kuulda. Ma olen aru saanud, et jutt ei käi kindlasti mitte ainult lõhelistest. Ei tea meile siin räägitakse küll, et lõhel tulevad  ja et ei saa siit paisust üles, hüppavad  ja pead vastu seina puruks ja. Ei suuda üles minna, aga ma ei tea, miks nad  siis nagu siin allpool ei koe ära, vaat sellest ma aru ei saa,  ega ma seda lõhelist hingeelu ei tea ka,  et samas nad ju käivad kraavides ja ojades  ja igal pool käivad kudemas ja siin nüüd  selle jõe peal on järsku vaja neile piltlikult mingi spaa ehitada,  et muidu ära ei tule, kudema. Seda ma võin teile kinnitada, et lõhekraavide  ja ojades kudemas ei käi. Tema vajab suurt ja kärestikulist ala. Mida te kõige rohkem kardate, et kaotatakse? Kõige rohkem kardan, et esiteks loomulikult on see,  et on nahkhiired, eks. Teiseks on see, et siin on linnud, kes siin pesitsevad,  luiged, haigrud, lagled, et ka need kaovad ju ära,  sest neid ei ole võimalik siin enam pesitseda. Et nad, nende pesakohad ju kaovad ära, et luike on liiga  suur lind, selleks et kärestikulises vees pesitseda. Et praeguse seisuga on teada juba, et kuus,  kuus paari on juba juba jõudnud tagasi, kus luiged siin pesitsevad. Nad pesitsevad. Peale paisu, sest seal on jõgi lai ja vool ei ole  nii tugev. Looduskaitse bioloog Tiit Maran on seoses oma tööga uurinud  Eesti vooluveekogude seisundit ja otsinud põhjust,  miks elustik vaesub. Selgus, see hästi kurb asi, et tegelikult meie jõed on  erakordselt viletsas seisus, nad on tõesti halvas seisus,  on väga suur määra n seal setteid elukeskkond,  paljudele liikidele on vähenenud ja et jõgede olukord on  siin 50 aasta jooksul noh, ütleme 50 60 70 aasta jooksul  sellest ajast, kus on tekkinud kuivendused,  noh sinna juurde ka tammid märkimisväärselt muutunud. Kevadel on palju vett, sügisel on palju vett,  suvel on vett vähe, kala on kuhugi ära kadunud,  nii et neid probleeme on palju, hästi palju  ja vooluveelustik voolumäe ökosüsteemid paistavad olevat ühte,  seda tüüpi ökosüsteemid. Mis on nagu inimese tähelepanu alt ära jäänud,  et me nagu käsitleme väga sagedasti neid nagu mingite  torudega torudena, mida mööda saab üleliigset vett viia mere  poole kaasa arvatud siis kõik see saast,  mis seal tuleb selle meie tegevusega. Ja, ja kui on vaja, siis sinna mõningad tammid ette panna,  et näiteks energiat saada. Aga need on ökosüsteemid ja nad on erakordselt viletsas seisundis. Oma tegevusega aitame jätkuvalt kaasa ökosüsteemi vaesumisele. Jägala jõel peaks kehtima mitmekordne kaitse. Jägala jõe hoiuala on Eesti seadustega kaitstav  rahvusvaheline Natura 2000 võrgustikuala. Nii Eesti seadused kui Euroopa Liidu veepoliitika direktiiv  nõuavad veekogu hea seisundi saavutamist. Miks läksite ettevõttena sellisele riskile,  et ostate Natura 2000 võrgustikku alal hüdroelektrijaama  ja plaaniga seal jätkata, hüdroenergia tootmist? Üheks kaalukeeleks, mis andis veendumuse,  et see jääb alles ongi asjaolu, et kultuuriministri  määrusega aastal 2016 linnamäe pais kui ennesõjaaegne  kauneim Eesti tööstusehitis on võetud muinsuskaitse alla see  tähendab seda, et muinsuskaitsealust ehitist ei tohi lõhkuda,  hävitada ja muinsuskaitse põhiprintsiipidest tuleneb  ka see, et mälestist tuleb püüda säilitada  selle algses keskkonnas, kuhu ta on loodud. Maa ei salga, siin on ka teatud majanduslikud  ja ärilised aspektid. Aga see ei ole nendele investoritele, kellest mina olen üks  ja keda ma esinda, n siin juhatuse liikmena ei ole nii-öelda  leivaraha projekt või ellujäämise projekt. Me ei oleks siia võib-olla tulnud, kui kohalikud mehed ei  oleks pöördunud oma murega, et kuulge, et siin tahetakse  jaama hävitada, et võtame midagi koos ette. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta andmetel moodustab kogu  Eesti Energia toodangust hüdroenergia 0,3 protsenti Linnamäe  ainult 0,0 75. Lihtsamalt öeldes on kogu Eesti hüdroenergia tootmisvõimsus  võrreldav kolme tuulegeneraatori võimsusega. Kui vaadata nüüd hüdroenergia osakaalu ja sealhulgas  ka linnamäe hüdroelektrijaama osakaalu kogu Eesti  elektrienergia tootmises siis see on ikkagi kaduvväike osa. Linnamäe hüdroelektrijaam sõltumata oma suhteliselt  väiksesest suudab elektriga varustada tsirka 2000  majapidamist või siis kriisiolukorras näiteks ühe suurhaigla. Hüdroenergia tootmisega on tõkestatud veeloomastiku vaba liikumine. Paisjärve tõttu oleme kaotanud hinnanguliselt viie hektari  suuruse kärestikul. Kuidas siin ette kujutada, selle järve alla jääb  siis kärestikuline jõgi tegelikult? Jah. Algselt on siin olnud sügav jõeorg,  kus, mille põhjas voolab väga kärestikuline jägala jõgi. Kui linnamäe paisjärve poleks, siis võiks seal olla selline  jõgi nagu siin, kus kohtuvad jõe lähtme jõgi  ja Jägala jõgi. Kuni linnamäe paisuni ongi Jägala jõgi väga suure languga  mägi jõe tüüpi jõgi ja kogu pikkuses olekski ta selline  madal kiire vooluga kärestikuline jõgi, mis oleks just ideaalne. Lõhe kudejõgi. Need kaadrid tõestavad, et merest kudema saabunud  siirdekaladel on tung ajaloolistele koelmutele osa neist  lootusetult ülesvoolu rühkivatest. Kaladest on jäänud aga Linnamäe paisu alla  veerahustusbasseini lõksu. Nii on sigimisteekonnal kalad röövpüüdjate ees abitus seisus. Vabatahtlikud püüdsid abitud kalad kinni  ja tassisid üle paisu serva lootuses, et nad jõuavad  nii kärestikele. Ilus ilus, väga ilusti läks. Kui vaadata tulude poolt, siis, kui tähtsal kohal  siis just need lõhelised teie sissetulekutest on. Minu jaoks on lõhelised noh, sisuliselt see ongi minu tulu,  et lest ja, ja ahven ja muud sellised liigid on,  on nagu sellised oma söögilaua peale põhimõtteliselt. Aga tulu poole pealt on forell, lõhe, siig on põhi põhilised liigid,  püügiliigid kui me võtame arvesse esmakokkuostuhindasid  ja raporteeritud kala püügikoguseid, siis lõhelised siik,  forell ja lõhe annavad umbes täpselt pool. Ja kui me arvestame nüüd ühe siirdekala jõesilmu sinna lisaks,  siis see annab Soome lahe kaluritele üle poole,  et selles mõttes me eristume veidikese sellisest lääne  ja siis Pärnu. Kandi püügis, kus on ahven, koha ja räim nagu ülekaalus,  kust tulevad need lõhed, mida Läänemerest püütakse? Igatahes, kus siis vee kvaliteet ja tingimused on piisavad,  mis seda taastootlikkust võimaldavad? Inimene, kes kalurite elust väga palju ei tea. Võib-olla seletaks lahti, millest sõltuvad lõheliste püügikvoodid. Üsna võib ütelda, et üsna otseselt nad sõltuvad sellest,  kuidas lõhelised või lõhe siis suudavad ennast looduslikul  moel taas toota. Üsna palju täna, kui ma ei eksi, siis ligi sama palju kui  looduslikult suudab lõhe taas toota ennast istutatakse juurde. Ehk siis viiakse kalapojad. Jõkke täpselt minna sinna juurpõhjuse juurde,  siis me sisuliselt kompenseerime täna oma juba loodusele  tehtud kahju. Mis siis suurelt jaolt on kaks asja, on reostus  ja rändetõkked siirdekaladele. Neeme küla tegelikult on traditsioonidega kaluriküla  ja kalurikülaks peab Neeme küla ennast ka siiamaani kuigi  tegelikult neid, kes merel käivad kala püüdmas,  neid on alates kahe tuhandetest jäänud ikka oluliselt vähemaks. Ja just tänu sellele, et no meres lihtsalt ei ole kala,  see on oluline, me peame tegelikult oma rannakaluri kultuuri  hoidma ja säilitama ja me tahame seda edasi kanda. Linnamäe paisutuse likvideerimine ja Jägala jõe ökoloogilise  seisundi parandamine annaks Tartu Ülikooli Eesti  mereinstitid tuudi teadlaste hinnangul ainuüksi lõhe  populatsiooni juurde umbes 8500 kuni 12600 noorkala aastas. See täiendaks Soome lahe loodusliku lõhe arvukust 20 protsenti. Miks pole Jägala jõe linnamäe paisu avamine  ja lõheasurkonna ning loodusliku jõe taastamine seni õnnestunud? Siin on võib olla mitmeid põhjuseid, et paljuski  siis seetõttu, et hüdroenergia jaama operaatoril  ja riigil on erinevad huvid. Ühest küljest tahetakse siin nii-öelda loodust kaitsta,  teisest küljest tahetakse siin hüdroenergiat toota. Vahepealsel ajal on ka omanikuvahetus olnud  ning oleme oodanud ka keskkonnamõjude hindamise aruannet. Ka see menetlus võtab aega ja on olnud ka erinevaid kohtuprotsesse,  mis on oma aja võtnud. Et see võiks olla see lühike põhjus, miks on siin asjad  venima hakanud. Linnamäel paisutuse jätkamiseks ootab hüdroelektrijaama  omanik erandi tegemist, sest 2002. aastal taastatud jaam sai  toona tegutsemiseks loa. Selleks andis keskkonnaamet kõik load nõusolekud. Hiljem 2004 keskkonnaamet. Vabandust, keskkonnaministeerium tolleaegse ministri  ja kantsleri isikus, nende allkirjadega seletuskirjas kirjutas. Olemasolevaid vesiehitisi. Lõhe jõgede nimekiri ei puuduta. Ja kes alla kirjutas, alla kirjutas keskkonnaminister Villu Reiljan. Selge. Tegelikult riik on siin ühe probleemi kokku keeranud,  aga ma ei arva, et seda probleemi peaks lahendama  selle hinnaga, et ma hakkan midagi lõhkuma. Millistel tingimustel olete teie vallajuhina nõus,  et Linnamäe pais ja Paiserv muudetakse kaladele läbitavaks? No kui, kui töötaks see kalatrepi variant,  mida on siin tegelikult varasemalt uuritud,  et Eesti energia, kui oli veel selle linnamäe  hüdroelektrijaama omanik siis ka projekteeriti reaalselt kalatrepp,  mis, mis, mis viiks lõhe siia üles. Et, et, et kui see oleks keskkonnaspetsialistidele vastu. Võetav lahendus siis see võiks olla see lahendus,  mis, mis, mis töötaks. Kas kalapääsuraja. Linnamäele pole kaalutud, on pikalt ja erinevaid variante,  aga tehniliselt on siin see kalapääsu rajamine väga keeruline,  kuna pais on kõrge ja ta asub kitsas orus. Ja taga on selline suur järv, mis niikuinii võtab  selle olulise elupaiga on juba ära rikkunud. Et kui me teeksime kalapääsus, siis me taastasime vaid väga  väikse osa. Sirdekalade populatsioonist. Põhiprobleem on ikkagi ka siin, lisaks paisule just see paisjärv. Kalapääsu puhul paisjärv ei kaoks, see tähendab,  et see jõe taastatav kärestikuline osa, mis on nii-öelda  päevakorral seda kala ju ikkagi kasutada ei saaks. Ta ei saaks jah, ta saaks jõuda siis paisjärve piiri peale,  kus siis veel on Jägala joa ja, ja pais järve piiri vahel on  ka veel üks kärestikuline osa, kus ta saaks tegelikult kudeda. Jah, ka spetsialistid on öelnud, et see suur paisjärv siin  on väga suureks probleemiks, et et lõhe ei oska siit kuhugi  edasi minna. Kuna Linnamäe hüdroelektrijaama pais on muinsuskaitse all,  siis seaduse järgi seda maha võtta ei saagi. Kuidas siis olukord lahendada? Nii ta on, et erinevatel ametkondadel on siin erinevad kaitse-eesmärgid,  ühest küljest siis looduskaitselised eesmärgid,  teisest küljest siis muinsuskaitselised eesmärgid. Kindlasti on vajalik paisjärv nii-öelda likvideerida  või see vesi alla lasta, et seal paisu taga tekiks jõgi. Ja küsimus nüüd ongi, et kus kohas see jõgi,  see veevool läbi suunata niimoodi, et säiliks  ka muinsuskaitsealune rajatis. Siis pole ju muinsuskaitseline objekt üldse ohuski,  mitte keegi ei räägigi selle lõhkumisest. Räägib küll. 2018. Jaanuari alguses. Me saime keskkonnaametilt ettekirjutuse ja  keskkonnainspektsioonilt siis samasuguse. Kus meil kästi paisutus likvideerida? Me pidime selle vaidlustama kohtus kohtus me saime esialgse  õiguskaitse korras. Õiguse tegevus jätkub. Samas on ka näiteid, kus lahendusi on leitud. Ma toon ühe näite üsna hiljaaegu jandja pais. Samamoodi muinsuskaitseline pais ja seal ümber olevad hooned renoveeriti,  et lahendusi ju tegelikult on. Lahendusi praegu on otsitud, neid lahendusi ei ole leitud. Koostööna muinsuskaitseametiga kultuuriministeeriumiga me  näeme kindlasti võimalusi siin nii-öelda selliseks kompromisslahenduseks,  et et praegusel hetkel ei ole arendaja või ei ole  ka kaalutud üldiselt neid võimalusi, kuskohast see vesi  siis nii-öelda sellest muinsuskaitselisest rajatisest mööda juhtida,  kas see on vasakult kaldalt, kas see on näiteks hüdroenergia  jaama hoone alt, mis on kindlasti väga suure perspektiiviga,  et kui vesi nii-öelda vesi hakkab voolama hoone alt,  ma näen siin kindlasti kompromissivõimalusi  ja kuna me ei ole praegusel hetkel sinnamaani veel jõudnudki,  kus me saaksime neid asju arutada, siis,  siis tulevikus on need kindlasti tehtavad. Meil on kahe siis olulise õigusakti omavaheline kokkupõrge ja,  ja nüüd ongi siis küsimus, et kumb neist on  siis suurem väärtus. Meil on praegu siin väärt uste konflikt seoses  selle linnamäega ja üheks väärtuseks on kalad  või kui tahate laiemalt siis jõe ökosüsteem. Ja teiseks väärtuseks on linnamäe, kui tervikväärtus. See tervikväärtus koosneb. Muinasasula linnamäest. Paisjärvest ja elektrijaamast, mis on siis omal ajal valitud  Eesti kaugemaks tööstusehitiseks? Ja ma ei kujuta ette nüüd seda mõttelaadi,  mis ütleb, et me nüüd ühte väärtust kalasid. Hakkame kaitsma teise väärtuse hävitamise ga. Et me paneme kalad kõrgemale, kui on. Muinsuskaitse alla võetud mälestise oma suurepärase  vaatepildiga veemänguga me lõhume selle ära,  mida inimene on loonud selleks, et parandada ökosüsteemi. Aga paraku on nii, et väga erinevatel aegadel on inimene  teinud väga-väga suuri muutuseid keskkonnas  ja midagi ei ole teha. Elule erinevates vormides on see mõjunud niivõrd halvasti,  et ühel hetkel me peame hakkama mõtlema,  kuidas me midagi oma inimühiskonnast saaksime nendele teiste  eluvormidele tagasi anda ja kaudses mõttes  ka iseendale. Eestis elav lõheliik on hävinud 70-lt protsendilt oma levialalt. Nii et see liik on hädas. Ja kui on võimalus taastada üks lõhepopulatsioon  siis seda tuleks teha Jägala jõgi joast kuni mereni on  võetud tuuraalaks. Sellest karmimaid looduskaitsemeetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Ehk me oleme ühiskonnana otsustanud seda jõelõiku kaitsta. Meie jaoks on arusaamatu, et miks nii kaua tegelikult võtab  aega see otsustamine ja tegutsemine, sest et see,  et see piirkond Jägala jõel on natuuraala,  see on juba ammu teada ja need natuuraala eesmärgid on ju  ka kõik teada, on tehtud uuringud, et see lõhejõgi oleks taastatav. Aga ikka käib veel selline kaalumine ja uurimine,  et me ei näe tegelikult sellel põhjust, et peaks ammu olema  juba otse otsus sündinud ja elektri tootmine lõpetatud  ja siis lõhe Avatud. Millal võiks oodata lahendus? Keskkonnamõjude hindamise aruanne peaks laekuma praeguse  ajagraafiku järgi kuskil selle aasta kevadel. Ma ootan kaalutletud otsust. Ma mõistan, et on lõhedele vaja elupaiku,  ma mõistan seda, aga meil on vaja kaalutletud nagu otsust,  et see otsus tuleks selliselt, et me teeksime tõesti kasu,  mitte kahju. Ma ootaksin tegelikult seda, et see keskkonnamõjude hinnangu  ja hindamise protsess saaks, oleks kõiki osapooli hõlmav. Ja laiapõhjaline ja objektiivne. See on see esmane asi pikemas perspektiivis  või ütleme siis teisena. Üsna oluline on teadvustamine, niiöelda probleemide teadvustamine. Mis ei ole võib-olla lihtsalt selles, et me räägime nagu  energia versus jõgi või, või, või tselluloosivabrik  ja majandus versus mets, vaid vaid me räägime looduse enda taastootmisvõimest,  et, et see, see looduslik tasakaal ja looduslik enda tasuta Mis võime võiks minu meelest nagu pikas perspektiivis  säilida ja me peaks andma signaali ühiskonnale,  et et see on üks meie prioriteet ja see on see,  kuidas me soovime oma riiki järgnevatel põlvedele edasi. Mis see on? Kui Linnamäe hüdroelektrijaam lõpetab energiatootmise  muinsuskaitselist paisu ei lõhuta ja kärestikuline jõgi taastatakse,  siis saab veeelustik tagasi oma loodusliku elukeskkonna. Kui inimese võimuses on olnud looduselt võtta,  siis nüüd on meie ühine ülesanne vead parandada  ja anda loodusele tagasi see, mille inimtegevus kunagi rikkus.
