See siin on Goldbergi masin, kus igal osal on oma roll,  et see masin töötaks. Kui mõni osa siit välja võtta, siis kogu masin lihtsalt ei töötaks. Sama lugu on meie ökosüsteemiga, see on niivõrd mitmekesine,  et kui mõni osa sealt välja võtta, siis meie ökosüsteem  kukuks lihtsalt kokku. Mis juhtub siis, kui mesilased välja surevad? Kas ei ole mitte see, et kui mesilased välja surevad,  siis me sureme kõik välja? Minu arust. Siis saab mesi otsa ja peab kunstmett sööma hakkama. Tegelikult vist saavad kõik taimed siis otsa  või süüa enam ei saa. Siis ei kasva, aga kindlasti ma arvan, taimed väga hästi. Sa mett kindlasti? Et siis oleks üsna varsti ka meie väljasuremine. Küll ei tule nagu maailm liigub edasi ja loodus ikka töötab. Loodus leiaks mingi teise viisi. Kuid ma arvan, et kõik see, mille mis on nagu olnud tavapärane,  see nagu kõik muutub. Iga kord, kui näidatakse nukraid kaadreid välja suremisohus,  jääkarudest ja rangutanidest, hakkab mul  nii kurb, et tahaks kasvõi ise minna teisele poole maakera  neid päästma. Aga vot mõne liigiga on lood hoopis teisiti. Mulle tõesti ei meeldi putukad. Ja kui igal kevadel muutuvad näiteks ämblikud jälle  aktiivseks ja tuppa ronivad, siis ma mõtlen küll,  et vot nemad võiksid küll välja surra. Seega võib ühe pisikese ämbliku liigi kadumine põhjustada  samasuguse doominoefekti kui jääkarude välja suremine. Aga kuna pisemaid liike ei ole jõutud nii palju uurida,  kui neid suuri ja nunnusid, siis ei tea me,  mis juhtub, kui mõni putukas või ka bakteriliik välja sureb. Ühe vihmaussi elutegevusel on inimese toidulauale sadu kordi  suurem mõju kui ühe pandakaru omal. Aga üleujutuse surnud vihmaussile inimesed enamasti kaasa ei tunne. Küll aga vangistuses elavale pandakarule. Miks see on nii? Mida armsam ja mida rohkem meie enda moodi,  seda rohkem me nendest loomadest ka hoolime,  aga samas on oluline ka mitmekesisus. Sin Wiste diversite vili, Inforene. Kui meile meeldivad loomad, kes on meiega sarnased,  siis kuidas teha meile meeldivaks neid liike,  kellega meil kuigi suurt ühisosa ei ole? Ma ei kujuta absoluutselt ette, kuidas saaks näiteks  ämblikke teha kuidagigi, meeldivaks või inimesele vastuvõetavamaks. Nüüd aga läheme faunast Florasse ja räägime mitmekesisusest taimeriigis. Kas teadsite, et surnuaiad on ühed kõige mitmekesisema  loodusega kohad linnakeskkonnas? Läheme vaatame, kuidas seda linnaloodust siin Tartus Raadi  kalmis uuritakse ja muuhulgas, miks need maasikad siin  linnas nii olulised on. Siin on väga palju erinevaid puid, põõsaid,  taimi ja see looduslik elurikkus on siin palju kõrgem kui  ka tavalises looduses. See surnuaed on siin üks. Üks uurimisalamees suuremast projektist,  kus me uurime, siis eri organismi rühmade elurikkust linna ökosüsteemides. Kui eestlased pakkusid välja, et just kalmistud sobiksid  hästi sellesse rahvusvahelisse uurimisprojekti,  siis Lõuna-Euroopa kolleegidele see plaan kuigi hästi ei istunud. See on lihtsalt kivikõrb Portugalis, kus on hauaplaadid  väikese mururibaga ja seal ei ole mitte mingisugust mitmekesisust,  aga siin, Põhja-Euroopas surnuaiad, on just sellised väga  suurte vanade puude Väga paljude erinevate looduslike piirete üleminekute,  võtmebiotoopide keskus. Kui linnaruum ei tundu esmapilgul kuigi tavapärane keskkond  looduse uurimiseks, saab seda tegelikult käsitleda suure  laboratooriumi või eks sperimedina, kust on võimalik leida  vastuseid väga fundamentaalsetele bioloogilistele küsimustele. Kuna linnades on õhutemperatuur mitu korda soojem kui  ümbritsevas looduses, siis saab seda vaadelda suure kasvukambrina,  kus loodus on pidanud arenema ja ellu jääma hoopis teistes  tingimustes kui ümberkaudsetel aladel. See annab võimaluse uurida, mis hakkab kliima soojenedes  looduses juhtuma, sest linnades on need tingimused juba  mitukümmend aastat olnud. Teine looduses toimuv protsess, mis linnades on väga  teravalt esile kerkinud ja mida linnades uurida saab on  looduse killustumine ehk fragmenteerumine. Linnas on loodus tükeldatud väikesteks tükkideks,  on need siis surnuaiad, pargid, mingisugused teeäärsed  võserikud ja neid paiku uurides. Me saame teada, kuivõrd, Palju saab loodust tükeldada, nii et see loodus ikkagi veel toimiks. Loodusena. Inimesed ei ole üldiselt linnasid planeerides enamasti läbi  mõelnud seda, kui palju seal peaks olema parke,  kus kohas nad paiknevad, kui suured nad on,  et, et ütleme, sellised ökosüsteemi teenused oleksid kõikjal  linnas olemas. Et see on arenenud suhteliselt volatiilselt  ja seetõttu ongi hea võrrelda erinevaid linnu,  et aru saada, kuidas erinev linnaparkide süsteem näiteks  või muude rohealade süsteem toimib ja milline mitte. Te hakkate läbi viima üht suurt kodanikuteaduse projekti,  kus inimesed saavad omale maasikat taimed. Palun selgitage lähemalt, millega te tegelema hakkate? Maasikate kasvatamise eesmärk on teada saada,  kui hästi maasikad kasvavad linna eri piirkondades,  kus võib-olla elab rohkem inimesi elab vähem inimesi,  on rohkem ümber parke või vähem, sõltuvalt sellest,  siis leidub seal ka rohkem või vähem tolmeldajad  ja kuna maasikate puhul see tulemus väga selgelt avaldub  viljade suuruses, et kui on palju tolmeldajad,  siis tulevad ilusad punased, suured maasikad  ja kui on neid vähe, siis tulevad väikesed kribulad,  maasikad. Ja seetõttu ongi ta väga hea objekt iga inimese  jaoks arusaamaks. Kuidas looduse, ütleme, teenused ka linnas elu mõjutavad. Ma võtsin kaasa natukene kalavõrku kalavõrk,  võib-olla üks väga hea metafoor, kuidas teile selgitada  ökosüsteemi mitmekesisust? Kui oletada, et iga võrgu silm näiteks on üks liik  mis täidab mingisugust funktsiooni ökosüsteemis  või looduses, siis. Mida rohkem neid liike on ja mida tihedamalt nad on üksteise lähedal,  seda paremini see kalavõrk võrguna toimib,  et ta püüab kinni kõik need ressursid, mida meil tarvis on,  näiteks mitmekesisus mõjutab väga positiivset aineringet. Tõhusust aga kui need Võrgusilmad kipuvad katkema siis võrk enam ei püüa eriti  midagi kinni ja sama asi looduses, et kui need liigid väga  paljud liigid on ära kadunud ja need võrgu augud on juba  väga suureks läinud, siis looduslikud protsessid lähevad  sealt nii läbi, et neid enam ei saa võrku püüda  ja meie sellest elurikkusest tulenev kasumlikkus kipub ära kaduma. Ja mida tervem võrk on, seda vastupidavam on see igasuguste  häiringute suhtes. Näiteks kui kalamehel on võrk terve, siis,  kui sealt torm üle käib, siis selle kalavõrguga suure  tõenäosusega midagi juhtu. Aga kui ta on juba kuskilt rebenenud, siis on palju suurem tõenäosus,  et need lained, mis tulevad, rebivad päris puruks  ja samamoodi ka loodusega. Et kui teatud ahelad juba kipuvad elus looduses katkema,  siis katkeb kogu selle võrgustiku toimimine. Kalmistult liigume nüüd edasi veelgi mitmekesisema  elustikuga alale. Sõidame linnast välja, puisniidule. Me oleme tulnud Põhja-Euroopa kõige mitmekesisema  taimekooslusega alale. See siin on laelatu puisniit, mis asub Lääne-Eestis Virtsu  külje all. Kui palju siin meie ümber erinevaid liike võiks praegu olla? Meie ümber siin on mitusada taimeliiki, siin meie vahetus ümbruses,  siinsamas, kus me istume, on, on juba 10 meetri raadiuses  ligi 100 taimeliiki. Selles piirkonnas, kus me siin oleme, siin vahetus ümbruses  on neid rohkem kui 600. Koos taimedega käib kaasas ka kõrge liigirikkus teistes elustikurühmades. Siin on palju putukaid. Siin on palju linde. Siin on väga rikkalik mullaelustik. See on meie alles üks hiljutise teadmisi,  et liigirikkad, pärandkooslused on ka väga olulised mulla  elurikkuse hoidmisel. Taime ökoloog Aveliina Helm uuribki elurikkust  ja seda, kuidas viimase 50 aasta jooksul tehtud  maastikumuutused nagu põllumaade kasvamine  ja pestitsiidide kasutamine on elurikkust muutnud. Koos taimeliikidega püüab ta vaadelda ka kõiki teisi  elustikurühmasid sest kõik on ju omavahel seotud. Maastikumuutused mõjutavad nii mulla elurikkust,  liblika vaid kimalasi kui ka minu lemmik. Teadlased on siinsamas Laelatu puisniil tuvastanud maailma  kõige liigirikkama koha just sellises skaalas  ja sellisesse väikesesse ruudukesse mahub tervelt 42 liiki. Mis on, mis ongi siis maailmarekordihoidja soontaimede hulgas? On tõeliselt imekspandav, kui palju võib sellisesse  väikesesse ruudustesse 20 korda 20 sentimeetrit erinevaid  liike mahtuda. No kui me praegu siin täiesti meelevaldselt  selle koha siin välja valisime, et kas võib  ka arvata, et siin umbes 40 erinevat liiki võiks olla,  no ma Kardan, et meil nii hästi ei vedanud, et me siin 40 iki  kokku saame, aga, aga kindlasti on siin rohkem kui 20. Oleme rääkinud liigilisest mitmekesisusest,  mida lihtsalt öeldes saab mõõta selle järgi,  kui palju meil maailmas erinevaid liike on. Kuid mitmekesisust saab vaadata ka geneetilise rikkuse järgi. Geneetiline rikkus omakorda on see, mis annab aluse sellele,  et need populatsioonid edaspidi on elujõulised. Nad peavad vastu erinevatele keskkonnatingimustele. Nad on vastupidavad. Mitmekesisust saab vaadata ka maastiku tasandil. Kui maastik on homogeenne, ehk ühetaoline  ja liigivaene, ei paku see ka meile neid hüvesid,  mida looduselt vajame. Mitmekesised maastikud omakorda, mis siis sisaldavad  erinevaid elupaikasid, kus on palju erinevaid liike,  et need on need maastikud, mis toetavad ka inimest,  mis toetavad põllumajandust. Kui me suudame tagada, et meie maastikud on mitmekesised  just erinevate elupaikade poolest, siis on nad  ka vastupidavad ja kindlustame ennast kliimamuutuste osas  ja me kindlustame oma toidutootmise tulevikku  ka niimoodi. Aga mida me inimestena sellest mitmekesisusest ja,  ja maastiku mosaigist kasu saaksime? Inimestega ennekõike vajamegi, seda, et meie ümber need  teised liigid ka oleksid, et me nagu kipume ära unustama selle,  et inimene on ökosüsteemi üks osa. Me tegelikult sõltume täiel määral sellest,  milline on meid ümbritsev keskkond. Milline on see õhk siin, mida me hingame,  kuidas toimuvad aineringed, kas meil on viljakad mullad,  kuidas nad on tekkinud ja kõik see, mis meie keskkonda loob. See on tegelikult seotud ja tulnud loodusest  ehk siis nendest meid ümbritsevatest, kooslustest. Ökoloogidel ei ole aga täpset teadmist, mis juhtub  ökosüsteemiga siis, kui näiteks pool tolmendajatest välja sureks. Seda me juba teame, et nende funktsioonid muutuvad,  aga kas ja kuna see liikide kadu viib selleni,  et neid nad enam ei toimigi meie jaoks sobilik lt,  siis seda me veel ei oska öelda ja sellega ei tohikski riskida. Vähem kui 100 aastaga on Eestis puisniitude pindala  drastiliselt vähenenud. Kui kolmekümnendatel oli meil puisniit umbes 850000 hektarit,  siis nüüd on neid alles umbes 650 hektarit. Aveliina, mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et maastikumuutused on viinud sinnamaani,  et tõepoolest meil on selliseid elurikkaid,  kooslusi. 1000 korda vähem kui varem ja see otseloomulikult omab mõju  elurikkusele ka. Et üks asi on see, et me suudame siin elurikkuse säilitada  siin laelatu puisniidul ja, ja need liigid  ja need putukad, need liblikad, kes siin elavad. Aga teine asi on see, et kui meil ülejäänud maastikes  selliseid kooslusi ei ole, kus need liigid elama peaksid,  siis nad ei suuda ka ütleme seda maastikku rikastada  ja meie näiteks meie põllumajandusmaastike nende vajalike  liikidega rikastada, pakkuda neid funktsioone,  mida see elurikkus pakub. Kuna puisniite on nii palju vähemaks jäänud,  on selle tõttu oluliselt vähemaks jäänud  ka tolmeldajaid. Ja selle põhjus, et meie puisniite on 100 aastaga 1000 korda  vähemaks jäänud, on puhtalt majanduslik. Neid on palju lihtsam üles künda ja siis siin kasvatada  midagi midagi kasulikumat peale peale tolmeldajat. Maastikumuutuste peamine põhjus ongi põllumajanduse intensiivistumine. Nii et puisniidud on suuremalt jaolt kas muudetud põllumaaks  või kasvanud metsaks. Elurikkad puisniidud on hea puhver ka kliima soojenemise vastu. Kui meil on elurikkad kooslused maastikes olemas  siis meie põllumajandus, meie metsandus on tegelikult  vastupidavam nende kliimamuutuste mõjudele,  mis, mis tulevikus meid kahtlemata ees ootavad. Tuletame meelde kalavõrgu näidet ja selleks,  et kalavõrk oleks tugev, vastupidav ja et see  ka kala kinni püüaks, ei tohi see kuskilt rebenenud olla. Kui võrgusilmad rebenevad, siis võrk ja oma tööga enam  hakkama ei saa ja sama on ka ökosüsteemiga. Kui looduslik mitmekesisus väheneb, tekivad ki süsteemi  justkui augud, mis ei suuda elu enam tervikuna hoida. Teatud ahela. Kipuvad eluslooduses katkema, siis katkeb kogu  selle võrgustiku toimimine. Nagu enne rääkisime, siis sellised liigirikkad,  kooslused nagu puisniidud on Eestis 100 aastaga ligi 1000  korda vähenenud. See on tekitanud väljasuremisvõla, mis tähendab,  et liigid vastavad väga aeglaselt muutunud keskkonnatingimustele. See liigirikkus siin puisniidul on justkui topitud palju  väiksemasse korterisse, kui nad kunagi varem on olnud,  et varem on nad elanud, ütleme suures majas nüüd on väikeses korteris. Et see liigirikkus ei saa pikaajaliselt sellisel väiksel  pinnal hakkama, ta vajab suuremaid pindalasid,  et, et funktsioneerida, et need populatsioonid säiliksid  geneetiliselt mitmekesistena. Välja suremisvõlg kirjeldab liike, mis inimtegevuse mõjule  mingi aja jooksul ilmselt välja surevad. Võtame näiteks ühe noore puu ja olukorra,  et seda liiki puude kasvukeskkond hävitatakse,  nii et lõpuks jääbki alles vaid see noor puu. Mõne aja möödudes sureb suure tõenäosusega  ka see üksik puu. Ühes sellega kaob kogu liik, sest sobivat kasvukeskkonda  enam ei ole. Väljasuremisvõlg on huvitav veel selle poolest,  et ükskord me ikkagi peame selle nii-öelda maksma,  et see ei ole võimalik, kui need pindalad jäävad  nii väikeseks, et me suudame selle suure liigi rikkuse  nendel väikestel pindaladel alles hoida,  et see ei ole lihtsalt ökoloogiliselt võimalik. Et seetõttu on, ongi meil vaja neid pindalasid suurendada,  kui me neid liike siit kaotada ei taha ja kui me tahame,  et, et meie maastikus ikkagi kõik nad alles jääksid. Sellepärast tuleb meil aina enam hakata selliseid elurikkaid  keskkondasid taastama. Selleks oleks vaja ka meil puisniite taastada niimoodi  sellistes maastikes luua siia ümber veel puisniite,  et, et see puisniiduelustik siin säiliks  ka pikaajaliselt. See taastamine on üks võimalus nii-öelda väljasuremisvõla vältimiseks. Kindlasti peaks alustama taastamisest sellest otsast,  kus veel midagi säilinud on. Meil siin on veel paar 1000 hektarit puisniite,  mida annaks päris kerge vaevaga taastada  ja nende elustik uuesti maastikesse tagasi tuua. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis taastatud peaaegu 3000  hektarit loopealseid, mis on ka üks selline eriline  niidutüüp just selle mõttega, et vältida nende loopealsete  täielikku kadumist, mis veel 10 aastat tagasi  siis täiesti reaalne, et. Veel 10 aasta pärast neid enam Eestis praktiliselt ei olegi. Aga nüüd oleme jõudnud sinnamaani, kus, kus meil on  õnnestunud see elupaigatüüp, see elustik tuua meie  maastikesse tagasi Lääne Saaremaal, aga mida me ei ole  teinud piisavalt, me ei ole mõelnud oma põllumajandusmaastikele,  et me endiselt kohtame suurt vastuseisu. Sellele mõtteviisile, et me vajaksime Seda, et ka meie põllumajandusmaastikud,  sellised homogeensed, suured põllud oleksid ikkagi  mitmekesistes maastikes. Ja see on tegelikult hädavajalik ka põllumehele endale kui  põldude vahel ja ümber. Ja sees. On on, on rohumaad, elurikkad, niidud. See tagab ka selle, et need põllud on jätkusuutlikud. Et sinnamaani me veel ei ole jõudnud. Mitmekesisus on seega terve ja tasakaalus elu alus ilma  liigiliselt ja geneetiliselt mitmekesise maastikuta ei saaks  jätkusuutlikult põlde harida, sest mullad vaesuksid  ja tolmeldajad kaoksid ja tuleb mõista, et paljudele  visuaalselt ebameeldiv lülialgne ämblik on ökosüsteemi  ahelas sama oluline kui karvane ja armas jääkaru. Mis juhtuks ühiskonna ökosüsteemiga, kui teadus,  kui liik välja sureks? Juhtuks tõenäoliselt see, mis evolutsiooni käigus ikka juhtub,  et selle asja puudumine annab nii kõvasti tunda,  siis teadus lihtsalt leiutatakse uuesti kohe. Selle ära kadumine väga pikalt kesta ei saa. Mitmekesisus ei ole rikkuse või vaesuse küsimus. Mitmekesisus on vältimatu, kui me tahame,  et loodus meie ümber säiliks ja et me planeedil maa saaksime  ellu jääda. Seega elu ongi rikkus. Organisme võib jagada kaheks. Need, kes valivad endale erstra strateegia  ja need, kes valivad K strateegia. R strateegia elavad lühikese elu. K strateegia pika elu. Rrid kasvavad kiiresti, Kad jällegi aeglaselt. Erridel on palju, kuid väikesi järglasi Kdel aga vähe,  kuid suuri järglasi. Sellega võib selgitada, miks umbrohi nagu võilill kunagi ei  hävi tema on erstrateeg, erinevalt sellest orhideest,  mis on või noh, oli ka strateeg.
