Enamasti rändavad, meil pesitsevad värvulised talveks lõuna  poole Pole just palju neid liike, kes on võimelised kogu  pika põhjamaa talve siinsetes oludes toitu leidma  ja hakkama saama. Üheks selliseks on leevike. Tihti on nii, et meil pesitsejad liiguvad lõuna poole  ja põhjapoolsed tulevad talveks meile. Eriti silmatorkav on leevikeste isaslind oma erkpunase kõhu alusega,  lisab ta põnevat värvi meie talvistele maastikele. Puistan metsalagendikule pisut päevalilleseemneid. Ei kulugi kuigi palju aega, kui salkpunakõhtu sid toidu üles leiab. Nii avanebki mul võimalus neid peaaegu täielikult  taimetoidulisi linde pisut lähemalt jälgida. Kevadsuvel varjulistes kuusikutes pesitsev leevike ilmub  toiduotsingutele inimasulate lähedale alles talvise pakasega. Sealt ka rahvakeelne nimi. Külmalind. Oma näiliselt jässaka välimuse pärast on teda kutsutud  ka punnpapiks. Kord juba seemnehunniku otsa maandunud ei lahku leevik enne  kui pugu pungil täis või toit otsas. Aplalt päevalilleseemneid krõbistav leevike on üks paras pudrulõug. Selline süüdistus on aga ennatlik sest seemnete koorimiseks  ja peenestamiseks. Täpselt kohastunud tömpi ja tugevat nokka oskab punnpapp  sifkade koorimiseks kasutada sama osavalt. Tõeline raudteelane muiste. Kujutlen ennast sama tegemas. Panen käed selja taha ja võtan maast päevalilleseemne. No ei tule välja. Osavasti eraldab ta koored seemnetelt. Keerutab seemet noka vahel ja sudib keelega omal väike pruun  silm päikese käes säramas. Tõeline kellassepatöö. Isaste leevikeste salgas pole kõik liikmed kaugeltki võrdsed. Valitseb täielik kambahierarhia. Seal on täpselt paigas, kes on boss ja kes kannupoiss  tugevam sööb, enne ja rohkem käsust ja keelust üle astujale  näidatakse koht kiirete ja agressiivsete liigutustega kätte. Tihti ollakse kambajõmmide minema peletamisega  nii ametis, et pole aega omal süüa ja ei lasta  ka teistel. Kõlab kuidagi tuttavlikult. Lausa inimlikult. Armu ei anta siin ka teistele linnal. Linnuliikidele aga väledad, tihased petavad kadekopsu ikka ära. Lõpuks on võidumees ikka tihane.
