Lindude tapamaja Saaremaa väravas Kui keegi vastutada tahaks, siis oleks nähtavasti sellega  juba tegeletud. Lindudest ja inimestest ei saa linnas kunagi suuri sõpru. Kui tahaks siin pingi peal istet võtta ja nautida  siis see pole võimalik, sest see on kaetud lindude väljaheidetega. Sõber helistas, et ta nägi linna lähedal põllul Lagle parve  sinna meil teel olengi. Kuidas võita lagleparve usaldus. Kui tihti sulle selline pilt siin rändeajal avaneb? No tänavu pole veel kõrget kätte jõudnud,  rändel aga aga juba seal sellel aastal  seitsmeteistkümnendast veebruarist alates,  siis on 13 lindu, mis me oleme leidnud niimoodi. Maas vedelemas, et noh, sellest me ei räägi,  palju võib viga saada. No kuidas see luik siin siis hukka saab,  mismoodi ta siia liinidesse lendab? Ta lihtsalt on raske lind, tal on lennukiirus küllaltki suur  ja manööverdamisvõime selle võrra väiksem  ja ta ei näe neid liine ja lendab lihtsalt sinna sisse  ja vahest murrab tiiva, vahest kukub jää peale  või maha tee peale või siis merre, aga on veel teadvusel,  aga vahest kukub ka surnud alla. Õhuliinide tõttu vigastatud või surnud luikedest  sotsiaalmeediasse postitatud fotosid ja videoid võib pidada  ühe kohaliku mehe emotsionaalseks karjeks kuid tegelikult on  probleem tõsine. Väikese väina tamm on Saaremaa värav ja ma olen küll seda meelt,  et Saaremaa värav peaks olema ilus, puhas  ja ja nagu visiitkaardi vääriline, et siin need luigeraibed  autod on ju sageli kinni pidanud siin ja teevad selles kõik  fotosid ja viivad selle teadmise ja, ja kurva pildi endaga kaasa,  ükskõik kus, kus nad tulnud on, et ma ei pea seda õigeks. Ja, ja põhimõtteline selline vastuolu, kus Natura 2000 ala Ja ja linnud. Siis, kes siin on kaitstud, peaksid olema kaitstud saavad  siis inimtekkelise liini tõttu surma. Kes siin täna vee peal on? No täna on siin põhiliselt kühmud luiged. Kuna siin on pisut kõrgem vesi, kui kui seal lõuna pool  tammi siis nukluiged on need siis. See luigeliik, kes saab selle toidu kätte,  et nende niinimetatud sukeldumissügavus on 90 sentimeetrit, kui me võtame väikse väikeluige,  siis väike luigel on see 70, et seetõttu neid väikeluike  siin väga ei ole, nad lihtsalt ei ulatu põhja. Aga kui teisele poole tammi vaadata, siis seal on juba  niisugune tuha tuhandene väikeluigepunt ka. Väike väin on oma madala vee tõttu hea peatumis  ja toitumiskoht kõikidele Eestis esinevatele,  luigeliikidele, kes talvituvad Lääne-Euroopas  ja pesitsevad Arktikas. Tegelikult Eesti on, on just rändetee keskpunktis  ja Eesti on, ütleme nii, et luige maa ja kõik Eesti  madalaveelised rannikualad on väga tähtsad. Luikede peatuskohad. Eesti on üks väike luige üldiselt, keda vastutusriik,  et tegelikult väga väga palju asju, mis me siin teeme  luikede heaks mõjutavad oluliselt väikeluige populatsiooni ja,  ja tema siis seda head või halba käekäiku. Ja kui me läheme siia nüüd selle liini juurde,  et see on üks näide, kuidas inimene võib kehvasti luige  elukäiku mõjutada Jah, selle liiniga on tegelikult väga halvasti,  see on 67.-st aastast see liin üleval ja nagu siin kohalikud  mehed on lugenud, et 70 luike aastas tammi pealt,  aga tegelikult on ju see nii, et, et ega kõik ei kuku tammi peal,  et, et siin kukuvad vette ja see ei ole ainult luikedele  ohtlik liin, vaid siin lendab palju teisi veelinde  ja teised veelinnud on palju väiksemad ja,  ja neid ma ei näe üldse tegelikult inimestena ma tegelikult  ei saa aru, kui ohtlik see lindudel on, et tegelikult me ju  kõnnime maa peal ja vaatame vastu taevast seda liini. Ja, ja need kõik need traadid on imesta näha  ja me ei saa aru sellest, et kuidas siis nüüd linnud ei näe,  kas neil ei ole silmi peas, kui nad kõrgel lendavad,  siis mere ja mingi metsaviru taustal ei ole liini tegelikult  üldse näha, see liin on praktiliselt nähtamatu. Kui välja jätta kõik need konkreetsed Liinidesse sattumised, et siis kuidas see Natura alal häirib  linnu elu? Seda võib siin näha igas tunnis kümneid kümneid  päeva peale sadu konflikte. Kuidas lind tahab tammi ületada, siis hakkab tulema,  märkab liine, kohkub tagasi ja niimoodi neli,  viis tükki pundis, vahest suuremad parved  ka ja siis vahest olen näinud, kuidas nad proovivad terve  selle kolme kilomeetrise tammi pikkuse saada,  aga ei julge ja üle ei märka lennata alt ei julge minna  ja siis lõpuks maanduvad tagasi sinna teisele poole,  kus nad hakkad, ksid oma katsetega pihta. Mis on ikkagi lahendus ornitoloogide arvates,  mis peaks selle liiniga tegema, et see oht kõrvaldada? Lahendus on see liin maa alla panna, see on ainuainulahendus. Loomulikult on igasuguseid leeve leevendavaid meetmeid panna  siia märki liinide külge. Et linnud näeks liini, siis on võimalik võtta nagu praegu  plaan pool õhuliini maha ja panna kaablisse. Aga see ei ole tegelikult õige lahendus,  et lahendus on see, et see liin peaks olema kaablis. Kohalikud võivad kirjutada kirju ja korraldada aktsioone,  kuid sisulisi otsuseid teevad ikkagi ametkonnad. Mida arvab riik probleemsete liinide kõrvaldamisest  ja kes nende lindude hukkumise eest ikkagi vastutab. Kuna see rajati sise siin on nii-öelda seaduslikult  ja seadusejärgselt nagu rajatud ja see looduskaitseline  teema ja, ja ütleme, see, Kaitsekord on siia peale hiljem tulnud oma omakorda nende  nõuete ja kategooriatega. Et siis jah, see, See nagu on juriidiliselt nagu peaks olema selline  jokk-lahendus Või või, või olukord? Kahtlemata see on üks hästi suur selline lõks  ja tapamasin. Minu arust sellesama asja lahendus siin on ju suhteliselt  lihtne ja ma julgen isegi arvata, et, et suhteliselt odav,  kui selgelt selline visuaalne reostus siit ära kaob,  see on nagu selline kõrvalaspekt puhtalt looduskaitselisele  või liigikaitselisele teemale. Me oleme järk-järguliselt saarte varustuskindluse  parandamise raames ka proovinud keskkonnamõju vähendada. Praegu on töös Kaabelliini rajamine muhult Muhust Saaremaale,  mis annab tegelikult meil üldse võimaluse võtta see liin  ilma selleta, et saarte elanikud peaksid pimedas olema see  liin välja ja asuda seda liini rekonstrueerima  ja esiteks. Oluliselt selle liini õhuliini tihedus jääb väiksemaks,  kuna ta on praegu ühtede mastidel kaks õhuliini ühe õhuliini  võtame ära, siis annab see võimaluse tegelikult  ka teist liini rekonstrueerida, paigutada need juhtmed selliselt,  et nii-öelda see takistus lindudel oleks võimalikult väike  panna markeeringud antud liinile ehk nii et üks asi,  mida ka koostöös linnukaitsjatega peaks ja tuleks välja selgitada,  on, et mis siis see potentsiaalne hukkunud lindude arvukus  seal on, et on see 50 500, et kui suure probleemiga me tegeleme. Noh, alati on hea, väga hea uurida ja eks see muidugi see  uurimine on ju ka meie töö ja see peaks nagu meid  ka huvitama, et uurida, aga vot selle liini puhul ma noh,  see on minu isiklik arvamus, et, et siin ei ole küll enam  midagi uurida, siin tuleb ära teha. Ja, ja, ja noh, Ma pean endale ka tuhka pähe raputama,  et, et tegelikult ma arvan, et noh, mina olen selleks ma ei  ole piisavalt teinud, et see liin veel siin on. Me oleme seda 20 aastat. Ministeeriumile ja keskkonnaametile aeg-ajalt meelde tuletanud,  et niisugune asi on. Ja isegi meie selle väike lugu, tegevuskavas on see esimese  prioriteedi ülesanne see liin maha võtta. Hetkel ma arvan, et see liin on üks, üks Eesti linnukaitse  häbiplekk võib-olla number üks. Kuskilt poolt tuleb ju see otsus vastu võtta,  kuidas teha selgeks looduskaitseliselt, et see inimese  rajatud nii-öelda tapamasin tuleks ära eemaldada? Lisaks sellele looduskaitselisele on ju ka,  on ju ka selline noh, nii-öelda rahades küsimus. Tõenäoliselt mingite energiavarustuse, poliitikates  ja looduskaitsepoliitikates, eks ole, see tuleks nüüd  nii-öelda keskele kokku saada. Ja me eeldame, et selle kõige väiksem kulu  selle teise liini Kaablisse merekaablisse panekul oleks seal kuskil ma  orienteeruvalt ütleme niisugune viis kuni 10 miljonit,  et see tuleb meil kõigil tarbijatel kinni maksta. Elering on kindlasti valmis seda tegema,  kui eksperdid antud valdkonnas ütlevad, et see on väga suur  probleem ja siis ka leitakse vastav finantseering sellele,  et see õhuliin kaablisse viia. Siin on meie otsustamise koht, et kas me laseme sellel  kõigel jätkuda või siis võtame kätte ja oleme just meie need  inimesed ja selles põlvkonnas, kes lahendavad  selle olukorra, et ega siin midagi paremaks ei muutu,  ainult halvemaks läheb ja mida varem me sekkume,  seda kiiremini need probleemid saavad leevendatud  või lahendatud üldsegi. Me oleme Tartu kesklinnas, et uurida, kuidas ennetada  inimeste ja lindude vahelist konflikti. Minu kõrval on Tartu sümbol Emajõgi ja kui tahaks siin pingi  peal istet võtta ja nautida, siis see pole võimalik,  sest see on kaetud lindude väljaheidetega. Ja põhjust pole vaja just kaugelt otsida. Vaadake sinna üles. Kes tahab ruttu ja ratsarikkaks saada, siis tasub tulla  Tartu kesklinna ja künnivareste koloonia alla seisma. See on üsna suur tõenäosus, et õnn tabab teid. Aga see on siis koht tegelikult, mis on Tartus üks populaarsemaid,  kus elavad varesed? Jah, künnivarrastele on see Tartus kõige meeldivam koht,  siin on kõige rohkem neid pesi koos ühes kohas väiksel maa-alal. Me kuuleme praegu taustaks kergelt siin vareste kisa,  künnivareste kisa, aga see on, võib olla niisugune noh,  ei ole väga suur probleem, aga need linnud roojavad siin kõvasti,  maapind on kaetud üsna kõvasti väljaheidet  ega lisaksin pudiseb alla oksi, kui linnud pesa ehitavad. Kui siinsamas autod kõrval pargivad ja linnud sinna puude  otsa ronivad ööbima näiteks, siis autod saavad roojatud täis. Lindudel tekib ka omavahelisi tülisid ja tavaliselt on vist nii,  et suurem jääb peale. Tavaliselt küll, aga praegu siin on näha,  et see hakk sai just künnivareselt hoobi  ja potsatas puu otsast alla. Ilmselt ta vajab nüüd mõned hetked kosumiseks aega  ja ja tõenäoliselt tal midagi väga suurt viga ei ole. Kui me siit tee pealt korra ära tõstame Õnnetumalt seal on näha üks surnud hakk pesitsusperioodi alguses,  kui käib kõva võitlus pesakohtade pärast,  siis võib nii mõndagi ette tulla. Hops ja läheb ise okei. Siin meie peade kohal on üle 100 künnivarese pesa. Tartu linn on proovinud sellega ju tegeleda ka,  et sellest probleemist lahti saada. Jaa, on, siia on pandud üles linnupeletid aastaid tagasi kõlarid,  mis mängisid ette lindudele stressiheli aga paraku minu  vaatlused näitasid, et sellel oli väga lühiajaline mõju. Praegu, kus künnivaresed on asunud juba pesitsema kas on  midagi inimestel ette võtta, et seda tüli  ja ebameeldivust vähendada? Nüüd on juba suhteliselt raske midagi teha,  et pesaehitus on täies hoos. Ei ole välistatud, et ka juba munad on osadel lindudel pesas. Nii et praegu neid kuidagi siit ära ajada on väga raske,  võiks öelda, praktiliselt võimatu. Ja sellel aastal, kes hiljaks jäänud nende tõrjumisega,  siis tuleb paraku leppida, et sel aastal tuleb see  künnivareste kraaksumine välja kannatada  ja järgmisel kevadel juba targem olla. Edukas lindude peletamine ühes linnaosas ei tähenda seda,  et mure on lahendatud. Linnalinnud on inimesega harjunud ja nad tahavadki elada  meie külje all. Ühest kohast tõrjutuna leiavad nad peagi uue  ja see pole metsas ega põlluserval, vaid ikka inimese juures. Selline võibki näha siis välja see mõju,  kui ajada kesklinnast nad ära, siis nad tulevad lihtsalt kuskile,  kus tegelikult inimestel on kodu. Lindude tõrjumise juures tuleb alati silmas pidada seda,  et, et oleks, kuhu minna lindudel, kui me need kesklinnast  ära ajame, siis lootust, et nad kuskile mujale linnast välja lähevad,  on suhteliselt väike, neil peaks olema mingi alternatiivne koht,  kuhu oma pesi teha ja, ja paratamatult nad  siis valivad sellised rahulikumad kohad ehk  kus inimesed magamas käivad nende kodude läheduse  ja ehitavad oma pesad sinna. Nii et probleem nihkub linnapiirkonnas lihtsalt ühest kohast teise. Siin on nüüd mõned näited sellest, kuidas linde eemal hoida  ja mida saab osta jah, kõige käepärasemad asjad,  mida võib siis erinevates kohtades lindude peletamiseks kasutada,  kõigepealt on siis sellised ogad ja neid kasutatakse  eelkõige igasuguste sugune, aknalaudade või karniiside  või elektrivalgustite peale, kuhu linnud armastavad maanduda. Aga need oga takistavad neil seda, sest et noh siia ühe oga  otsa maanduda on jube kehv ja siia vahele  ka keegi pugeda ei taha, aga mõnelt poolt on teada näiteid,  kus tuvid näiteks veavad siia oksi peale niikaua,  kuni see kõik saab ilusti täis ja siis nad istuvad siia peale,  nii et päris hooldusvaba see siiski ei ole. Kui lindudega on probleeme näiteks eramajade juures aias,  siis nende jaoks on mingisugused silmad ja,  ja võrku ja kuidas neid aidata? Võrk on selline kõige universaalsem ja võiks öelda,  et kõige tõhusam töövahend üldse lindude eemal hoidmiseks,  kui seda õiget õigesti kasutada, puuvõrade peale panna  või kasvõi kui katuseräästa alt tahate linde eemal hoida,  samamoodi saab kasutada ja ka siis on siin mingisugust linti  veel selt ta on jällegi töötab sellel põhimõttel,  et ta midagi uudset lindude jaoks, millega nad enne pole  kokku puutunud, ta natuke krõbiseb. Ja siis, kui ta tuules lehvib, kiirgab siin päikese käes,  tekitab selliseid ehmatavaid reaktsioone lindudele  ja need helkur silmad siis või nad pole päris helkur,  aga nad helgivad päikese käes ilusasti ja nad töötavad  siis sellel tööpõhimõttel, et need silmad on lindude jaoks  evolutsiooniliselt juba nagu signaal kiskjast,  aga nende häda on see, et nad töötavad suhteliselt lühikest aega,  juhul kui nad jätta niimoodi, et riputad välja ja,  ja mitte midagi muud nendega ei tee, siis linnud harjuvad  nendega mõne päevaga ja neist ei ole suurt tolku,  et Neid tuleks aeg-ajalt ümber tõsta uute kohtade peale  või panna uusi vidinaid juurde, kas siis vahepeal neid  lindikesi juurde panna või mingeid muid vahendeid. Me oleme Tartu linna kõige kõrgema büroohoone katusel  ja ka siin on võetud kasutusele lindude eemalhoidmiseks  spetsiaalsed vahendid. Kuidas see siin käib? No siin on meil selja taga olemas kõlar,  mis mängib ette kajakate hädakisa ja annab neile  siis märku, et see ei ole just kõige soodsam koht neile ja,  ja seetõttu nad hoiavad siit eemale. Ja lisaks on ka siin piiretele pandud väiksed peenikesed traadid. Mis siis segavad lindudel lihtsalt siia maandumist? Aga kuidas siis on ikkagi niimoodi, et vareslaste jaoks  mõeldud hädakisa ei tööta ja siin kajakate jaoks kõik toimib? Võib-olla on erinevus nende lindude Nutikuses, sest et vareslased on teadupärast suhteliselt  nutikad linnud ja kui nad näevad, et sellele hädakisaga ei  kaasne konkreetset ohtu neile, siis nad õpivad sisuliselt  mõne päevaga ära, et seda kõlarit ei pea pelgama. Keskkonnaameti poole pöördutakse linnalindude  pesitsusperioodil eelkõige vareslaste ja kajakate pärast. Tülikas vali hääl varavalgest õhtupimedani. Lindude rünnakud või järjekindlalt täis roojatud pinnad on  üks osa kaebustest. Lindude pesitsemine võib tuua kaasa isegi ehitustööde seiskamise. Siin paar suve tagasi Tartus kohtumaja katusel kesklinnas  pesitses arvukalt naerukajakaid ja sinna oli selleks suveks  planeeritud suured katuserenoveerimistööd  mis siis möödakäivatelt inimestelt tulnud teadete põhjal  pandi inspektsiooni poolt need katuserenoveerimistööd seisma. Pandi seisma juunikuus ja neid edasi võis teha alles augusti algusest,  et see, see tõenäoliselt oli ka niisugune erakordselt käituv  kajaka koloonia, et ta oli kuskilt mujalt ära kolinud sinna  kohtumaja katusele ja see ka meile imestuseks see  pesitsusperiood kestis palju kauem, kui me algselt arvasime  ja see võib probleemiks osutuda, kui sellele nagu aegsasti  tähelepanu ei pööra, et seda võimalik lahendada,  on kevadel õigeaegselt katused üle vaadata,  et sinna ei tuleks neid pesitsema. Kõige parem kajakatõrjevahend on inimese enda visadus,  tuleb käia katusel lihtsalt ja koristada ära kõik kajakate pesad,  kui nad hakkavad pesamaterjali korjama, sinna see on näha,  sinna tekivad väiksed pesakuhilad. See on vaja lihtsalt ära koristada, järjepidevalt  siis ei tule ka kajakat. Kas nüüd on seal ka mingisugune piir, et mingist hetkest  alates tegelikult ei tohiks enam seda teha? Kui kajakad on juba munenud muna pessa, siis ei tohi seda  pesa enam puudutada, kindlasti sinnamaani võib  selle pesamaterjali eemaldada, aga kui on muna katusel,  siis on juba vaja küsida keskkonna teenistustelt ametitelt  luba ja, ja ära põhjendada siis, miks seda on vaja teha. Miks siis ikkagi nii palju linde? Linnadesse koondub, eks ikka sellepärast,  et siin on väga palju ressursse, neil siin on soodsad pesitsuskohad,  siin on palju s ja iga lind, kellel natukenegi mõistus peas on,  tuleb seda linna rikkust ära kasutama ja seepärast nad siia  koonduvad kohati väga suurel hulgal ja tekitavad probleeme. Need, linnud on niikuinii linnas olemas ja neist lõplikult lahti,  me ei saa neist niikuinii ja ma arvan, et vaevalt keegi seda tahabki,  et sellist linna, kus üldse näiteks künnivareseid ei ole,  noh see oleks ka kurb koht. Tavaliselt on Saaremaa talvel lumevaesed  ja nappide külmakraadidega. Sellel talvel küll lume ja külma üle kurta ei saanud,  aga minu jaoks on see ikkagi igav aastaaeg. Lähed mere äärde. Vaikus. Vahel ainult tuul ulub. Lähed metsa või põllule? Vaikus vahel ainult mets kohiseb. Kuna viimasel ajal on ilmad suht nirud olnud,  siis ma pole viitsinud väga pildistamas käia. Täna lõpuks vedasin ennast välja, kuna on talvituvate  veelindude loendus. Ja kui ma parasjagu oma loendusala lõpetamas olin,  siis sõber helistas, et ta nägi linna lähedal põllul Lagle parve. Ja vot kuna see on siugine Harukordne võimalus nüüd pildista teda, siis sinna ma hetkel  teel olengi. Jõudsin põllu äärde ja minu õnneks olid linnud kohal. Binokliga eemalt vaadates sain parve suuruseks umbes 130 lindu. Laagledega on mul ka varasemaid kokkupuuteid,  kuid ma ei oska ennustada, kui julged linnud,  nad on. Esimese lähenemiskatse tegin küljelt. Roomasin 15 minutit mööda külmunud maapinda,  kuid asjatult. Just seal, kust mina läheneda üritasin, seisid lagleparve valvurid. Mind märgates anti üldhäire ja parv liikus aeglaselt,  aga kindlalt minust eemale. Tegin uue katse teiselt poolt ja nägin, et lagled liiguvad  tasapisi minu poole. Istusin ja jäin ootama. Kas tõesti ei pane nad mind tähele ja liiguvad otse sülle? Ma olin sattunud parve keskele ja igast küljest ümber  piiratud linnukesed nosisid rohtu ja korrastasid sulgi  ainult paari meetri kaugusel mu objektiivist. Valgepõsk lagled pesitsevad peamiselt tundravööndis,  kuid viimasel ajal on pesitsusareaal lõuna poole nihkunud. Eesti on tundras pesitsevatele hanelistele oluliseks vahepeatuseks,  kus kogutakse energiavarusid. Siin peatub ligi 500000 hane ja laglet olles põllumeestele  parajaks peavaluks. Ühtäkki sain osaliseks suurimale usaldusele,  mida lind näidata suudab. Paar Laglet otsustasid minust paari meetri kaugusele magama heita. Just selliste hetkede nimel ma käingi looduses. Tunnet, kuidas loodus sind usaldab, ei ole võimalik  sõnadesse panna. Kui olin umbes kaks ja pool tundi kägaras maas olnud hakkas  külm ja olemine muutus ebamugavaks. Kuidas linde häirimata, sealt parve keskelt välja pääseda ei  suutnud ma välja mõelda. Minu mõtisklust katkestas lagleparve äkiline kisa. Kogu parv tuututas täiest kõrist, siis jäid vait,  raputasid tiibu ning robinal läks seltskond lendu. Miski ütles mulle, et asi ei ole minus. Keerasin ringi ja seal ta oligi. Eesti linnustiku vaieldamatu kunn. Merikotkas. Korjasin oma kompsud kokku ja asusin teele. Südames rahulolu, tunne.
