Tänane keskeprogramm kannab pealkirja loomade keel. Stuudios on bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. Alustame tuttavate häälitsustega. Häälitsemine on üks loomade suhtlemisvahend. Ja loom on suhtlemine muidugi natukene teistsugusem, kui inimese inimesel on tegelikult põhiline, on ikkagi see kõne, mille abil me siis suhtleme, aga muidugi meil on lisaks sellele kõnelejaga veel miimika ja žestid Eestimaa ja Soome inimesed. Me oleme siuksed külmad ja meil on nüüd žest ja, ja miimikat vähem, aga noh, tänapäeval kui me palju reisimisme näeme, et lähme lõunasse, siis žestid on sellest keelest pool ja miimika veel veerand juurde, et see kõne peale jääb võib-olla ainult veerand osa. Et noh, tegelikult loomal on, ka neil on lisaks sellele häälitsusele on terve rida selliseid kehaosa, asendeid, näiteks saba on väga tähtis omavahelises suhtlemises näoilmed teatud loomadel, näiteks kas lastel ja koerlastel, neil on väga palju huvitavaid ilmeid ja kes kassi või koera peab, siis näeb, et koera näo järgi on võimalik ära aimata, mis tuju tal parajasti on või mida ta ütelda tahab. Eriti kaunis on mõningate koerade puhul vaadata, kuidas paluvad, selline alandlikkus ja palve on neil mitte ainult silmades, vaid kogu näoilmed ja kehahoiakus. Kassi puhul me näeme, kui ta näeb teist kassi, kes talle eriti ei meeldi, karv läheb turri, selg läheb küürude, püüab endast jätta sihukse hästi suure mulje ja, ja tegelikult eks siukse asendi iseloom peakski olema selline, et ta peab näit teisel loomale kas võimu või üleolekut või suurust või midagi. Noh, näiteks karu on meil hästi teada, kui karu tahab hästi suurena ennast näidata, tõuseb tagumistele jalgadele püsti. Et see on see signaal, et kuule, vaata nagu suur ma olen ja kui karud näiteks territooriumi märgistavad, tühivad ka püstiasendis ennast vastu puud ja siis püüad käppa kõrgelt kraapidega. Need, kraapimisjäljed seal üleval on siis pikkusemõõduks, kui teine karu tuleb ja ei ulata nii kõrgele sissi. Ta hoiab suhteliselt madalat profiili seal. Ega ta ei hakka kärplema selle karuga, kes, kes seal enne on siis oma lõhna ja, ja pikkuse paika pannud. Mõningatel loomadel on väga omapärane, keelne, suhtlevad omavahel näiteks lõhnade abil, need on siis sipelgad ja termiidid ja kõikvõimalikud liblikad ja putukate maailmas lõhnade abil suhtlemine väga levinud. Aga lõhnamärgid on ka imetajad. Ta oli väga oluliselt lindudel, neid lõhnamärke nagu ei ole, nemad laulavad, tähendab, häälitsus on see põhiline. Kusjuures mõningad laulud on ikka väga keerulised ja nad on seotud ka õppimisega lauljale, mitte neile kaasa antud, vaid viivad juurde terve rea lauluosi. Noh, võtame kas või meie kuldnokk on eriti andekas, papagoid on hästi tuntud, kes juurde õppivad varesed on väga andekad, selles mõttes erinevad vareslased. Nii et noh, need häälitsused on väga-väga mitmesuguseid. Omapärane on veel see, et mõned elukad suhtlevad omavahel valgussignaalide abil meie jaoks võib-olla kõige tuntum Dubai teatum. Loomake on jaanimardikas, kutsun ta jaani ussiks. Kui tema ikka neid signaale hakkab välja saatma, siis ei suuda teine sugugi külmaks jääda, võttetab ummisjalu kohale troopikas, on neid sädelevaid tegelasi hästi palju ja siis nad omavahel segi läheks. Keegi vale putuka juurde jookseks siis, siis nad vilguvad erineva sagedusega erineva värvusega, erineva intensiivsusega seep ja et need on siuksed kalmaari moodi olendid vees, tillemad, kui kalmaarid. Nemad siis suhtlevad nii, et nad lähevad eri värvi eri mustriga, nende muster ja värvus kõik kogu aeg vaheldub ja see on nii keeruline keel, et me ilmselt arvame, et nad midagi üksteisel räägivad, mida täpselt, ega me tänapäeval päris täpselt sellest aru ei saa. No ja siis vist ongi kõik need suhtlusviisid, mida loomaga. Vaat need häälitsus on ainult üks osa sellest, aga neil on terve rida selliseid mõnusaid vahendeid sinna juurde lisamiseks. Ja me tihtipeale ei saagi aru, näiteks mida üks või teine siis asend, way, way hoiak või, või ilme tegelikult tähendab sinu veel meil väga palju õppida, et aru saada, mida loomad omavahel räägivad, kas kõik loomad häälitsevad? Praegu ei tule küll meelde ühtegi päris tumma looma, kes üldse mingit häält ei tee. Et neil ikka on mingisugused hääled olemas. Kui ta ise näiteks ei tee suuga seda häält, siis, siis ta teeb mingisuguse muu kehaosaga kaski jalgadega tiibadega mingi muu kehaosa liigutamisega, nii et näiteks maod nad jätavad meelsuse tumma ja kummalise mulje, siis ma olen nagu kaks häälitsus viisi. Üks on siis siis siin siis on see soomusta omavaheline hõõrumine, mõned teevad soomust hõõrumusega väga tugevat heli, aga nüüd on tähele pandud, mõned kohe teevad ka päriselt, seal oli ikkagi konnad, kes on suurepärased laulu ja ja sellise häälitsuse meistrid, konnade hääled, fantastilisemaid juba meil Eestiski. Mõned üksikud konnaliigid, kes meil siin elavad, vaadake, kui mitmekesisest häält nad teevad. Konnadel on muidugi see häda, et nad teevad, aga paljudel loomadel on nii, et nad teevad seda häält ainult paaritumisperioodil ja muul ajal on nad suhteliselt vaiksed. Aga ka meie need rohelised konnad, tiigikonnad või veekonnad, mis nad meil seal tiikides Lõuna-Eestis elavad. Nemad ju laulad, suved läbi, ajavad need häälersonaatorid välja, need valged pallikesed tulevad siis nähtavale ja sellega nad seda häält võimendavad. Need konnakontsert on tegelikult õhtuti väga kaugele kuulda. Talvel on metsas üsna vaikne. Sügavasse metsa minnes on tihtipeale valus, kus kohe väga omapärane, aga näiteks ikkagi ka seal on tihase häälitsusi, kui tihaseparved liiguvad leevikesed häälitsevad talvises metsas ja vares aset näiteks pasknäär lärmakas lindel ja mõni teine vares samuti kraaksatab. Nii et ega sellist päris pikemat aega ikkagi ei ole, kuigi Talv on nüüd tunduvalt vaiksem kui näiteks suvine suvises metsas. Sellist vaikusehetke üldse suvises looduses vaikusehetke leida on praktiliselt võimatu, keegi ikka midagi ütleb, suure looma häält küll ei kuule, nii tihti. Suure loomahääled on jah, natukene harvemad, aga võib olla ka sellepärast, et nemad tihtipeale kuulevad meid enne ja kaovad meie eest minema. Et sellepärast ma neid ei kuule. No näiteks põder, me arvame, et põder on selline suur loom ja midagi ei karda ja temale me peaksime ikka peale sattuma. Aga kui nüüd põtra, vaata, mis me näeme, kui suured on tema kõrvad? Ta kuuleb fantastiliselt hästi. Ja nüüd vaata, kui pikk on tema nina, see kõik on kaetud haistmisepiteeli iga, tähendab, ta tunneb meie lõhna juba väga kaugelt. Mõned uurijad ütlevad, et inimese sihukest köhatust või kasvõi siukest näppude üksteise vastu hõõrumist võib ta paari-kolmesaja meetri pealt kuulda. Meie ei tea siis 300 meetri kaugusel olevast põdrast veel udutuhkagi, meil pole õrna aimugi, et tema seal on meid juba kuulnud ja läheb vaikselt minema. Nad ei taha võib-olla meile nii väga jätta muljet, et nad seal on, kus, kus meie oleme. Nad natuke pelgavad meid. Millal võitude häälisse ennast kuulda? Tema hääl on ikkagi Insid paaritumisperioodi hääl ja siis ta ikkagi huikab. Puder on selles mõttes huvitav loomed, kuigi loomad on nende võimsate sarvedega, nad siis puistavad ja kaklevad ja löövad need sarvi kokku sellel jooksu ajal ja kui ta siis satub selle emasloomaga kokku siis. Tihtipeale seal ümber ühe emase tiirleb õige mitu isa looma see kõige tugevam ja võimsam, kes on need turniirid siis võitnud, tema nagu kõige lähemal hoida. Aga tihtipeale on niimoodi, et, et ta võibki jääda seal tiirlema, aga emasloom leiab kõige meeldivama sealt teisest ringist, näiteks noh, seda ei tule sageli, et aeg-ajalt võib seda siiski ette tulla. Ja need, see valiku tegija, kellega siis see emaloom paaritub, selle valiku tegijaks on emasloom, mitte isane ei ole see, et ta võidab turniiri kohe läheb, võtab, keda ta tahab, ei võta ja tema ütleb, et vot sina sobid mulle, aga sina ei sobi. Ja selles mõttes sellel isasel on kurb situatsioon, et ta on küll hirmsasti vaeva näinud, aga ta ei pruugi alati olla see, kes seal paaritub. Samas on ka nii, et kui see paaritumine läbi on, see, see kestab, siis võib-olla päev või kaua nad seal koos on. Siis lähevad mõlemad oma teede, isane läheb jälle turniiridega edasi ja püüab jälle mon teemast leida ja niimoodi võib see üks isane tegelikult kogu selle perioodi jooksul õige mitme emasega oma territooriumil paarituda, sel ajal nad liiguvadki väga, väga laialt tegelikult ringi need isasloomad ja siis on kuulda nende hääli. Millal põdrad oma sarvedest vabanevad? See peaks olema selline aeg, kui neist kõige vähem tolku on ja kus nad kõige rohkem segavad. Suured sarved võivad põdral kaaluda kuni paarkümmend kilo, see tähendab, täiendav raskus sul kogu aeg kaasas kanda. Ja kõige kasulikum oleks neist lahti saada siis, kui sul on kõige raskemad ajad seal talv, seal lumi, see vähe süüa, kõik, kõik need asjad tulevad kõne alla, tegelikult kusagil vastu talve, need põdrasarved maha ajavadki, enamasti juhtub nii, et sarv lihtsalt pudeneb peast maha, tihtipeale nii, et kui üks kukub maha, siis teine sarve pool on nii raske see isane siis kellel see sarv peas on, ta püüab siis teisest ka võimalikult ruttu vabaneda, ta teeb seda siis nii, nühib seda vastu puuoksa või puutüve, nii et saaks ka selle ära murda. Nii et enamasti need sarved on nagu üksteise lähedal suhteliselt. Aga kui metsas reaalselt käime, siis ega me neid sarvi väga tihti leian ja sellepärast vanarahvas arvas, et põder peidab oma sarved kuhugi ära. Tegelikult ta ei peida neid kuhugi, aga kuna me näeme põtra ennast suhteliselt harva metsas nad liigotsustes läpastikus ja siis sarve kaotamise aeg on ka selline, kus, kus me ei satu lihtsalt selle koha peale ja ja sügis on samblakasvamise aeg ja nad kasvavad küllalt ruttu sambla sisse. Kui te vaatate, milla, samblad kasvavad, siis te näete just vastu talvesügisene aeg, siis lähevad samblad eriti ilusaks, sest siis on palju niiskust, samblad kasvavad ja need põdrasarved pudenevad tihtipeale sambla peale. Sammal kasvab seal seal ümber ja no ta on selline pruunikas-hallikas ka, meenutab natuke oksad, et ega teda väga lihtne leida ei ole. Ma ise oma elus olen leidnud õieti mitte mina, vaid mu laps leidis siis ühe sarvega teist, me otsisime sealt ümber, seda teist poolt ma enam üles ei leidnudki, aga ilus niisugune viieharuline kühvel oli küll. Soome maanteedel hukkub igal aastal väga palju põtru. Üks põhjus pidi olema see, et kuna maanteedele raputatakse soola, siis käivad põdrad seda soola söömas ja jäävad auto alla. Eks see ole üks põhjus, aga Soomes on põtru väga palju, soomlased ise ei ole üldsegi rahul sellega, et neil nii palju põtru on. Praeguste andmete järgi on kusagil 160000 põtra Soome metsades ringi hulkumas ja nad küll lasevad seal kusagil 60 protsenti karjast aasta jooksul ära, aga see on ikkagi liiga vähe ja see populatsioon kogu aeg kipub kasvama sealt Soome oludes ja seal tõesti on neid õnnetusi päris palju. Põtradega kusagil 1500, Kokkupõrget põdraga on igal aastal keskeltläbi, nii et see on väga-väga suur arv ja, ja ega nad väga õnnelikud selle üle ei ole. Kas see on nüüd see sool, mida nad seal söömas käivad? Noh, see vist alati ei ole nii, et nad lihtsalt teed kipuvad nende rändeteede või liikumisteede peal oleme ta tihtipeale tuleb metsast välja ja ja tahab edasi minna ja siis samal ajal tuleb ka auto ja võib-olla see soola söömine on üks põhjus, aga seal on suurem põhjus ikkagi on see, et see tee on lihtsalt põdra jalutustee peal ees. Te ütlesite, et põdrasarved kaaluvad umbes 20 kilo. Aga kui rääkida elevantidest, siis kui palju kaaluvad elevandi kihvad? Üks õhk võib-olla kusagil 100 kilo ringis, nüüd tänapäeval nad ei kipu enam suureks kasvama, aga aga üldiselt jah, on 100 ja isegi üle 100 kilogrammised uhkasid, nii et nad on veel veel suuremad, aga elevant oluliselt suurem, Rembloom, põdrad jäävad sinna kusagile, ütleme 600 700 kilo juurde. 700 on ikka juba hiiglaslik ajal, tavaliselt jäävad nad alla selle. Täiskasvanud elevant kaalub neli tonni 4000 kilo. Tal kihvad on ikkagi õieti, neid nimetatakse õhkadeks, need kihvasid. Ja need on tal siis ühelt poolt kaitsevahendiks ja teiselt poolt ka toidu otsimise vahendiks nendega ta lõhuks puid ja ja tüvesid ja, ja need on siis sellised väga vajalikud tema eluks. Elevant on selles mõttes on huvitav, et lisaks sellele häälele, mida ta nüüd meile kuuldavalt teeb siis elevandid vestlevad omavahel ka ka meile kuuldamatute helide infrahelid, need on nii madalad, mida me siis ei kuule inimkõrvaga inimkõrvakuulmisest allapoole ja see levib palju paremini, palju kaugemale kui näiteks tavaline heli õhus. Ja, ja sellepärast elevandid suudavad tegelikult suhelda omavahel ka väga kauge maa tagant sellise maa tagant, et nad ei pruugi üksteisel nägemiskauguses olla, nad ei näegi 11, aga kuulevad, kuulevad need infrahelisid, mida nad siis on võimelised kuuldavale tooma ja see on tegelikult päris omapärane suhtlusviis, nii et see, mida meie kuuleme seal ainult osa sellest omavahelisest jutuajamisest, võib-olla ta on mõeldud mitte elevant omavahelises suhtlemiskuivõrd just meeleolu väljendamiseks, neile, kes siis seda infraheli ei kuule, võib-olla seal kiskjatele või või võib-olla siis ärrituse meeleolude väljaandmisel, sihuke rahulik suhtlemine toimub neil tõenäoliselt suures osas just infrahelide abil. Et selles mõttes elevandid on jah, väga huvitavad, sest maismaal üldiselt seda infrahelidega suhtlemist on suhteliselt vähe, vees toimub seda rohkem. Ja noh, näiteks mõned vallalised võivad seda tekitada, koaalad on üldse omapärast, nad suudavad tekitada ultrahelisid, suudavad tekkida tavalisi helisid, mida meie kõrv kuuleb ja suudavad tekitada ka siis infrahelisid jälle ei kuule, kahte valehelidest me ei kuule, see on siis ultraheli- ja infrahelipool, aga see heli hammas vaalalistel just eriti see on siis delfiinid ja kašelotit. Et nendel näiteks ultraheli, ta on eeskätt saagi püüdmisvahend, et nad on võimelised näiteks tihedaid ultraheli voogusid välja suunama oma hääleaparaadi abil, et see siis võib kaluga uimastada ja siis need uimased kalad püütakse kinni, aga teisest sest kasutavad seda ka lokaatorina, teevad kindlaks selle kalaparve asukoha ja siis selle abil saavad teada ja siinidel näiteks on päris selge selline koostöö omavahel väljakujunenud kohe, et kui sa tahad, siis jahti peavad, siis seal on ikka mitte üks ega kaks delfiini, vaid võib-olla kümneid ja nad püüavad selle parve ümber ja siis tulistavad teda ultraheli kahuritega ja saavad siis selle parve niimoodi nagu laiali aetud ja siis hakkab see söömine ja tavaliselt pärast seda sinna tulevad juurde siis ka veel linnud, nii et see on üks suur suur söömaaeg ja üks parv kalu suudetakse tunni aja jooksul ära süüa. Nii et noh, sellist viisi kasutavad ka ja näiteks me teame, delfiinid ja vaalad lähevad tihtipeale ka kuivale maale satuvad üks teooria, mis selle kohta ka ka on, nagu arendatud on just see, et neil läheb see lokaator nagu rikki, vaid peegeldused, mis sealt tulevad, eksitavad neid nii ära, et nad satuvad sinna. Seal on ka muid teooriaid, üks üks teooria siis on just just selline. Nii et nendest helidest, mida loovad kuuldavale, toovad tihti peale kuuleme ainult mingit väikest spektrit. Meie kõrvakuulmise ulatus on just selline, mis meile nagu kõige kasulikum ja soodsam on ja mida me siis omavahelises kommunikatsioonis kasutame. Ja ilmselt oleks meil ka väga tore, kui me kuulaksime näiteks ultrahelisid, meie maailm läheks hoopis kirevamaks, aga paraku meie kõrvu ehitus ei võimalda seda praegusel hetkel. Ja see kuulumise ulatus meil inimestel eluaja jooksul muuta. Me nooremas põlves kuuleme palju kõrgemaid sagedusi kui, siis vanemas põlves ja näiteks üks eesti linnukene laulab seal inimese kõrvakuulmise piiripealse pöialpoiss. Ja nooremad inimesed kuulevad teda laulmas, aga vanemad inimesed ei pruugi teda mitte laulmas kuulda. Ta laulab küll teil pea kohal, aga see laul on nii kõrge, et seda laulu lihtsalt ei kuule. Mina juba ise olen ka selles eas, et mul kipub hakkama juba päris piiri peal olema, et kui ta ikka päris lähedal laulab, siis kuuleb aga juba natuke eemal, siis kipub seda laulu enam mitte mittekuul. Vaala laulu on teadlased üsna palju uurinud. Ja seda on uuritud ja, ja tegelikult üks valedest on eriti mitmekesise lauluga seal küürakvaal ja tema laulan vist üldse loomariigi üks kõige mitmekesisemaid ja huvitavamaid, seal on tohutult palju erinevaid valitsusi ja igal vallal on nagu oma individuaalne laul, aga samas ei ole kogu elu jooksul püsiv, on nagu kindlaks tehtud, vaid ta muutub ja, ja ta nagu õpib uusi asju juurde, lisab sinna teatud teemasid ja ka vaalad on suutelised sinna laulu lõimima siis selliseid häälitsusi, mida me ei kuule, nende infrahelisid. Ja näiteks mõned teadlased on arvanud, et vaalad tegelikult põhimõtteliselt, kuna infraheli p-s levib väga hästi, et vaalad on võimelised suhtlema tegelikult kogu ookeani ulatuses nende infrahelide kaudu. Aga nüüd see küürakvaala laul, et mis on tema nagu mõte või miks nad laulavad siis ilmselt midagi, on seal tegemist pulmadega ja paaritumisega. Ilmselt on seal kuidagi omavaheliste teadete edasiandmisega, aga võib-olla, et seal on veel midagi, tänasel päeval me siiski päris täpselt ei ole seda sõnadeks suutnud lahti arutada, et kas ta nüüd ütleb, et sina, Giulia, oled minu jaoks nagu kõige ütlevam ja sa meeldid mulle ja sellepärast ma sulle laulan või ütleb ta seal midagi muud või ütleda üldse midagi sellist, et sa mulle meeldid vaid kiidab hoopis iseennast, et vaata, kui ilus ja tubli poiss ma olen, suudan meest viis meetrit välja hüpata ja vaatan, kaunid loivad mul on ja mis iganes, et noh, me ei tea täpselt, mida nad pidanud laulavad, aga tõenäoliselt mingisugune sõnum seal sees siiski on, sest muidu nii keerulisi helisid ei oleks nagu evolutsiooni käigus välja kujunenud. Heliplaadil, mis kosmosesse saadeti, on ka vaalade laul peas. Kosmosesse saadeti nende sõnumite hulgas väga palju asju ja ja ilmselt seda peeti tõesti nii oluliseks tol hetkel. See oli suur üllatus teadlastele, kui esimene kordse vaala laul oli, ma mäletan, vala laulude plaat saadet laiemasse teadvusesse omal ajal National Geographicu ühe numbriga, seal oli plastikplaat kaasas, mille sai sealt ajakirja vahelt välja rebida ja see oli kusagil 70.-te aastate keskpaiku. Ja, ja see oli jah, tõeline sensatsioon. Oma suureks üllatuseks avastasin ma, et krokodill teeb häält. Mina arvasin, et temal. Nagu sokk enamuse ajast oma elust ongi vait nagu sukk ja ega teda ei kuule. Vihmaperiood on selline, kui siis hakkab krokodill jahi alligaator häälitsema. Eriti võimsaid mürgijad teevad alligaatorid. Ma mäletan, kui ma kunagi loomaaias töötasin, siis püüdsime paljunema saada Hiina alligaatorid, kes meil olid ja me tegime nendega 100 ja üks imet, et seda siis saavutada. Ja siis mingil hetkel meil tuli ka ideed, teeme neile kunstliku vihma natukene ja vot siis vihm neile meeldis ja siis nad hakkasid üürgama. See esimene kord, kui nad seal müüratasid, ei olnud seda kunagi kuulnud, sest nad on tõesti olnud vait nagu sukk kogu aeg. Ja kuidas siis meelatasid, siis see oli ikka selline asi, et pidi tooli pealt maha kukkuma niivõrd võimas hääl. Ja siis seda häält tegi isaloom, kes ajas endale niimoodi veidi püsti ja, ja siis päris selle kurgualusega ja seda oli võimalus vaadata ja veel võimsam oli seda kuulata, aga üldiselt kui sa teda vaatama läksid, siis niimoodi, et ta nägi, siis ta oli vait, siis ta oli siukse näoga, et noh, mina ei ole siin küll midagi teinud. Kõik teised siin ümber karjuvad, vaata kui vaikne Paimina, sina oled. Aga siis, kui ta üksi jälle jäi, siis ta ikka tegi päris korralikku häält, seal. Ilmselt on see mingi signaal ka ema loomadele selle isasel paaritusvalmisolekust või tema väärtustest, noh ega me ei oska neid ju päris täpselt tõlkida. Aga näiteks vanad hiinlased omal ajal seal hiina alligaatori müürete põhjal ennustasid siis vihmaperioodi algust, alligaatorid, soodes meilgasid, siis, siis hakkas õige pea vihma tuleb. Et see on juba vana selline traditsioon nendes piirkondades, kus nad siis humala elast. Mis vahe on alligaatori ja krokodilli vahel? Noh, see on väga väike vahe, seal hammaste paigutuse järgi on võimalik seal vahet teha aga selleks oleks hea, kui meil oleks pilt ei näidata, sest muidu on seda raske raske seletada. Aga üldiselt krokodill on nagu sihuke hambulisem pildi peal vaadates. Külgvaates ja alligaator ei paista nii väga hammastega varustatud olevat. Ja need hambad üleüldse krokodillid, kummalised kodil elu jooksul, noh tal on umbes mingi 150 hammastel suus üleval ja all sihuksed, nirud hambad selles mõttes, et nad ei kõlba närimiseks, vaid nad on saagi kinnihoidmiseks. Niuksed torukujulised koonused hoiab kinni endast palju suuremat saaki, tavaliselt krokodill, hambad kipud ära tulema ja krokodilli evolutsioon on läinud siis seda teed, et ta on kogu aeg valmis selleks, et hammas tuleb suust ära. Või lõvi sisse või ükskõik keda tahes parajasti püüdnud on. Ja tal selle vana koonuse sees kasvab valguga uus hammas, nii et see vana hammas on nagu seest tühi, kui ta ära tuleb, siis jääb niisugune kolme sentimeetri pikk kune koonusekujuline tühi toru järgi see läheb all on juba teine ootamas ja selle sees hakkab järgmine tulema. Nii et teadlased ütlevad, et kuskil oma 40 50 eluaasta jooksul, mis krokodill elab, kulutab ta ära umbes 3000 või isegi üle 3000 hamba. Noh, see on päris aukartust äratav ja näiteks temal ei ole seda muret nagu meil, et kui hammas läheb katki, siis peab hakkam proteese panema proteesi, muret, krokodilli teil ei ole, temal on need hambad kogu aeg juurde tulemas. Noh, ilmselt kui meie vulutsioonas kunagi läinud seda teed, et meil see toit oleks meil hambad suust välja kakkunud kogu elu jooksul. Et kui koi jookseb minema, kus hambaga. Et noh, võib-olla meil oleks ka tekkinud selline kohastumine, et meil oleks hakanud arenema hambad, mis kogu aeg ise vahet. Kogu imetajate evolutsioon on läinud paraku seda teed, et imetajatel need hambad niimoodi kogu aeg asemele kasvab. Nii et midagi nendelt meist tahapoole evolutsioonilises arengus jäänud loomadelt ka õppida neil väga palju kasulikke omadusi, mida võiks meiega ära kasutada. Kahjuks. Kas vastab tõele, et jõehobud krokodillid ei saa kõrvuti elada, sest jõehobud söövad krokodillipoegi ja krokodillid söövad jõehobupoegi? No ma ei ole päris kindel, et hobused, krokodillipojad, sellepärast et krokodillipojad suhteliselt tillukesed jõehobu, liiga suur loom ja ta ei saa neid kätte, et pigem on see, et et sel ajal kui krokodillipojad nad on seal madalas vees ja kui nad jõehobud seal Bladistad oma kolmetonnise massiga seal kogu aeg, et nad tallavad seal ja häirivad seda elu, et sellepärast krokodill läheb ära, et nad segavad 11 nagu jõehobu tuleb veest välja, siis ta trambib maailmatuma sügava raja olekski lihtsalt rada, aga see haiseb ka hirmsasti, sest ta märgib selle territooriumi ära põlve sabani, muidu propellerid tööle ja siis väljaheide lendab kahele poole kusagil pooleteise kahe meetri kaugusele, võib-olla isegi kaugemale. Ja ega krokodilli seal sõnniku sees väga meeldiv olla ei ole, nii et ta eelistab teistsugust elupaika. Väga paljude loomade maiuspalaks on krokodillimunad. Niiluse varaan on üks selline tegelane, kellel väga meeldib maiustada krokodilli munadega ja ta kaevab need pesad lahti ja kui ema õigel ajal kohale ei jõua, siis varaan jõuab seal õige mitu muna ära süüa ja kui need pojad on koorunud, ema küll kaitseb neid, aga mingil hetkel lähevad need pojad vette ja, ja seal on siis ootamas küll suuremad kalad, küll ka suuremad krokodillid. Nad on ka kannibalid, teatud ja linnud, kes söövad haigla, näiteks mitmesugused söövad krokodillipoegi, nii et sellest paarisajast või ütleme viiest 60-st munast olenevalt liigist on erinev hulk neid mune, ütleme keskeltläbi viis, 60 muna, võib ühel krokodillid olla. Et nendest munadest siis lõpuks jääb võib-olla kaks, kolm krokodilli, kes ka täiskasvanuks saavad, need pisikesed krokodillid teevad ka omapärast täht ja nad hakkavad tegema seda häält juba juba enne, kui, kui nad üldse on munast välja tulnud, hakkad piiksu seal muna sees ja selle järgi siis ema tunneb ära, et nüüd hakkab koorumine, ema natuke teeb pesa lahti, nii et pojad saaksid välja esimest korda. Kui teadlased seda nägid, siis nad arvasid, krokodill sööb oma pojad ära, et vaatame, kui jõhker, kui mõni poeg saab sealt tema lõugade vahelt minema lipsata, aga tegelikult ta võtab väga õrnalt nad seal hammaste vahele ei pigista, neid viidad ilusti vette, sest see teekond pesast vette võib-olla ka nendele pisikestel poegadel väga oht. Krokodill on väga hoolitsev, ema. Niisugust häält teeb jõe. Oh seda häält nad teevad õige mitmel puhul. Aga üldiselt neil on omavahel karjadel on omavahelisel karja sees, on arveid klaarida ja teist ütelda ja siis nad pidevalt häälitsevad, nii et jõehobu, päris häälekas loom ja tal on väga palju põhjusi häält teha, et tema ei ole ainult nii, et ta pulma tarvitseks, vaid ta on ka see karja sees suhtlemise viis üldse ütleme, kui loomad elavad üksi, siis nende häälitsused, põhised seotud kas siis partneri leidmisega või pulmakutsumisega või mingi muu põhjusega. Aga kui loomad elavad karjades gruppides koos, siis on neil vaja omavahel kommunikeerida ja nemad on siis häälekamad. Nemad ei suhtle mitte ainult või häälita sel ajal, kui on kedagi vaja üles otsida või teada anda, et ma olen siin vaid nemad räägivad seal karja sees omavahel ja ka seal paaritusajal, nii et neil on mitmekesisemad häälitsus. Jõehobu elab ka maismaal. Aga maismaale tuleb ta enamasti öösiti, päeval eelistab ta siiski vees olla ja, ja vees, eelistab ta olla sellepärast et vaatamata oma suurele kogule on tal väga õrn nahk ja selle üle on tegelikult väga palju ka sihukest nalja visatud. Ma mäletan ühte Disney multifilmi, kus jõehobud olid baleriini kostüümides tantsimas ja seal olid siis nad ka väga õrnanahalised, nii et see oli kaunis naljakas. Aga Meil jah, päikese suhtes väga tundlik ja sellepärast nad on, on vees kogu päeva ja tule siis õhtuti siis kui päike on juba loojalen, tulevad kaldale ja nad käivad kusagil jõest paari-kolme kilomeetri kaugusel, need päris pikad matkad siis söövad maismaa peal rohtu, kõrget rohtu, mida nad nende hammastega sealt üles Kaquodja läbi mäluvad, aga nad söövad ka veetaimi ja nad on võimelised sööma ka mõningaid siukseid, väikesi loomi, nii et ega nad ei rööga nagu millegi ees risti ette, aga me ei saa teda röövloomaks pidada. Ta on ikkagi taim toidule, loo kuigi näiteks jõehobu näeb oma suurte kihvadega päris hirmuäratav välja, siis, siis ta ei kasuta seda küll mitte. Mitte selleks, et ta läheb näiteks anti loope püüdma, võib, aga ta võib ka mingisuguseid siukseid tripid seal vees ka süüa. Jõehobu on inimesele ohtlik. Ta on ilmselt kõige ohtlikum aafrika loom, kes üldse teada on. Kõige rohkem inimesi saabki hukka Aafrikas just jõehobude läbi. Ei lõvi leopard, ei ükski teine kiskja ega pühvel elevant ei kukuta nii palju inimesi, köiehobu Ta võib neid paate rünnata, millega talle väga lähedale minnakse. Isased jõehobud, suhteliselt tiivad, no need elavad haaremites. Ja tal on siis üks isane ja tal on 30 40 paarkümmend, kuidas kunagi ema loomusel haare, mis seal pojad ja nii emased kui ka isased haaremihoidjad on siis väga kiivalt oma territooriumi hoidmise poegade järele vaatamas. Ja kui siis nad tunnevad, et neid ohustatakse, siis, siis nad ründavad, see rünnak on päris hirmus, sest jobu vaatamata seal taga paar-kolm tonni kaaluv loomakene võib ta arendada päris märkimisväärset kiirust, ta võib joosta kusagil 30 kilomeetrit tunnis. 100 meetri maailmarekordimehed sprindivad kiirusega kusagil oma sajameetrist lõiku pääl kingades tartaanrajal ideaaltingimustes kusagil 100 meetrit 10 sekundiga, seal siis umbes 36 kilomeetrit tunnis. Nii et noh, tavaline inimene silkab ikkagi alla 20 kilomeetri tunnis, nii et jobu jõuab talle järele igal juhul. Ka krokodilli jõuab järgi näiteks need Niiluse krokodillid ja harikrokodillid, kes on päris head jooksjad. Nemad võivad joosta ka kusagil 17 kilomeetrit tunnis, nii et täiesti uskumatu aimata, et see loom nagu ei suuda ennast üldse liigutada rohkem kui sentimeetri korraga. Aga ei, vaja on, seda jookseb väga kiiresti. Nii häälitseb kaame. Tema on ka loom, kes tegelikult elab karjades. Need on kaksiküks, on siis kahe küüruga teine ühe küüruga. Mõlemad on tegelikult suhteliselt haruldased, kuigi haruldasem metsik. Kaamelina on just see kahe küüruga kaamel, temal on jäänud suhteliselt vähe neid paiku, kus ta metsloomana saab elada, need on põhilised Mongoolia ja Hiina aladel ja neid arvatakse olevat seal kusagil tuhatkond isendit, suhteliselt väike arv on neid, neid kaameraid alles jäänud. Nüüd samas koduloomadena on neid päris palju veel ja neid peetakse siis seal Aasia aladel päris intensiivselt ja ta on selles mõttes hea, koduloomade äärmiselt vastupidav, et teda on hea pidada ja, ja suhteliselt vähenõudlik ja temast saab palju, saab liha ja piima ja karvad on väga-väga hea koduloom ja on veel siis kolmandat tüüpi, need kaamelid, kes on siis olnud kunagi koduloomad ja kes seal siis uuesti metsistunud, näiteks Austraalias elab päris suur Karinil metsistunud kaameleid, kes siis seal vabalt ringi jooksevad kes kunagi on olnud koduloomad ja kes seda enam ei ole ja kuna kaamel on põhimõtteliselt karjaloom, need suured karjad, mis seal Austraalias on, need on ikkagi tuhandetest loomadest võivad koosneda siis seal karjas on ka vaja omavahel seletada ja siis nad häälitsevad, seal on päris hirmus. Õnneks nad elavad sihukeses kohas, kus on kaugele näha stepialadel metsaloom ka meil ei ole. Aga ma kujutan ette, et kui näiteks oleks mingi kaameli, kes elaks metsas, kui ta seal siis kusagil puudaga huikab, siis see võiks ikka päris ära ehmatada küll. Õnneks on nad kaugele näha, enne kui ta hõikama hakkab, metsa jõuad juba ennast ette valmistada, kaanel hammustamine sülitab. Jah, kaamel on ettevaatlik loom ja, ja, ja need metsistunud loomad ja metsloomad, nad lähevad kaugelt juba ära, enne kui inimesed näevad. Aga need koduloomad, jah, neil on sihuke komme, et nad tõesti sülitavad ja hammustavad ka. Süljelarakas on päris märkimisväärne, sihuke roheline, kleepuv ja, ja suht ebameeldiv, kui see kõik sulle näiteks puhta särgi või, või kleidi peale tuleb. Selliste teeb üks väga mõnus loom, eesel. Meie kuulajatest ka paljud on näinud minu meelest väga hästi Eestit iseloomustavad filmis on see Sheck mida nüüd kolm tükki juba multifilmidele välja tulnud ja, ja šekis on minu meelest väga hästi selle eesli iseloom tabatud, ta on armas loom, me räägime praegu koduloomast eelisest, eeslid on ka metsikuid ja need on jällegi suhteliselt inimpelglikud, hoiavad inimest kaugele, aga jällegi karjaloomad ja see hääl on ilmselt siis karjas omavaheliste suhete klaarimiseks nagu eesel, koduloo, siis ta püüab oma häälega aga samas ka liikumistega poosidega väljendada oma suhtumist teatud asjadesse ja eeslikisa. Võib-olla tihtipeale nii, et hakkab tõesti eimillestki. Ma mäletan ka loomaaias või eesel ja tihtipeale õhtul, kui oli täielik vaikus, siis ta lihtsalt karjus. Miks ta karjus nagu nähtavat põhjust sellest, ta lihtsalt tundis mõnu oma kaunist häälest. Kui ta siis neid hõikeid sinna taeva poole suunas võib-olla et teda häiris naaber, võib-olla oli kõht tühi või tahtis midagi, ma ei tea. Ja see hääl on vali, kostab kaugele, seal lihtsalt maitse asi, kas, kas eesli hääl meeldib või mitte, aga aga ma võin öelda, et ma oskan nimetada vähemalt 200 looma julgelt, kelle hääl on palju meeldivam kui eesli häält, nii et ta ei ole minu pingereas seal esimese, 200 hulgas mitega. Ta on päris nutikas loom. Aga ta on kangekaelne ja kui ta on otsustanud, ta midagi ei tee, siis ta ideega. Ja siis see peremees võib seal näha, seal toimetada, aga enamasti on leplik ees eludega äärmiselt leplik loom, ta sööb väheda, sööb peaaegu ükskõik mida, ainuke, mida ta tahab, tahab juua. Teisel ei ole selline nagu kaamel kaamel, võib-olla pikka aega joomata, seal vastupidi, tahab pidevalt juua ja ja korralikku puhast vett. Eestit ei saa mingi solgiga ka joot. Nii et selles mõttes. Ta on, ta on vähenõudlik, ta on heatahtlik, aga aeg-ajalt jah, tal lööb iseloom välja ja siis siis näiteks kui ta ei taha liikuda, siis ta ka ei liigu, aga samas need piirkonnad, kus eesleid kasutatakse, noh, ta nimetusväärne loomakene pisikene, nagu ta on, seljas istub päris sihuke suurekasvuline mees ja seal on veel mingisugune kott kraamiga ka juurde pandud ja loobud ka kannatlikult, kandes seda kanda, mitt läheb mäest üles ja ja viib, viib selle peremehe ja kotiga kohale, nii et hämmastav loom tegelikult. Üks väga omapärase ja meeldejääva häälega loom on ühene. Ta on väga omapärane, tähendab proportsioonist väljas, aga kui teda vaatame lähemalt aladel hästi võimas, pea ebaproportsionaalselt suur, pea hästi jäme kael esse keha on niimoodi, et tal tagajalad lühemad esialad läheks nõunud poolviltu allapoole ja ta on karjaloom ja tegelikult on väga nutikas loom ja, ja kui temast kogu aeg oli pilt kui sellisest loomast, kes oma toidu nagu võtab teiste jääkidest ta raipesööja, siis ta on küll raipesööja, aga tegelikult hämmastavalt palju toitu püüavad nad ka ise ja nad püüavad väga hästi omavahel koostööd tehes seda saaki ja tegelikult on nad väga osavad jahimehed. Nii et selles mõttes arukas loom ja intelligentne loom, kui väga paljude Aafrika loomade arvukus väheneb, siis vään on selline, kelle aru, kus ei lange Te vaid võib-olla isegi natuke kasvab ja ta on väga hästi kohastunud inimesega koos elamiseks. Need aafrika näiteks linnade külade merealadele on hüäänid hakanud ennast sisse seadma ja käivad ka inimese poolt peetavaid loomi võtma see prügi sööma seda sodi, mida inimesed jätavad seda, nad söövad hea meelega, nii et nad on väga hästi kohastunud selle inimese olekuga. Aga loomulikult, neid on palju veel seal ka stepialadel ja ja nad on selles mõttes väga vastupidavad. Jaa, jaa, vähenõudlikud ja, ja nad on selles mõttes huvitavad loomad, et kui nad midagi kinni püüavad, siis praktiliselt nad söövad kõik ära, mitte midagi neist järgi jää neil ainult tihedad, vahel näiteks lõvid võtavad neid saagi käest ära ja võtab paremad palad ära, aga siis fännid, kui nad tagasi tulevad, siis nad selle omapüütud looma söövad ära jäägitult, nad on võimelised hammustama läbi nii pühvlite kui, kui sõbrade kui ükskõik kelle need jämedad sääreluud läbi närima ja alla neelama ja ja seedemahlad on ka nii tugevad, seeditakse kaera korralikult. Selles mõttes ta on evolutsiooniliselt väga hästi kohastunud loom. Et ta suudab selle oma toidu paremini kui ükski teine elukas tegelikult ära kasutada ja teda on kutsutud ka naervaks koeraks, naerukoeraks, naeraks, vääniks ja filmides jälle multifilmides armastatakse sfäänivega kujutada just tema naeruda. Ja on täheldatud, et see hääl tuleb just kõige rohkem esile siis, kui, kui nad söövad selle saagi jagamisel nad häälitsevad ja naeravad, kuna nad enamasti tegutseda öösiti, siis öine naeran nii kohalikele inimestele kui ka eurooplastele, kes seal viibivad, olnud väga muljetavaldav. Mulle see hääl väga meeldib. Iseenesest see loom ka meeldib. Mulle tundub, et ta on üks evolutsiooni tipp, loominguid. Kuulame nüüd šimpansi hääl. Simba seal on kile ja karjuv natukene ja neil on ka neid häälitsusi päris palju. Tegemist on suhteliselt hästi arenenud ajuga loomaga, ta on, ütleme, meie lähim sugulane, keda me siin looduses teada võime ja väga sellise mitmekesise käitumisega. Nüüd, kui neid loomi vabas looduses saadud rohkem uurida, siis me leiame, et tegemist on ikkagi ääretult keeruka käitumisega loomaga ja, ja häälitsused, mida nad kuuldavale toovad, on tegelikult selles karjasiseses suhtlemises omavahelises hierarhias väga tähtsad šimpansil võib-olla lisaks häälitsustelega miimika, šimpansi, näoilmed ja neid on väga palju ja igaüks ütleb erinevat asja. Aga šimpans on selles mõttes huvitav, et tal on püütud ka inimkeelt õpetada. Tema hääleaparaat ei ole väga hästi kohastunud selleks, nii et tal ei tule see hästi välja. Aga siiski endale õpetatud viipekeelt ja on, on mõned kuulsad šimpansid, kes on õppinud ära ikkagi päris palju sõnu ja teadlased on vaielnud ka erinevates teadusajakirjades, näiteks kui intelligentne see loom siiski on. Ja kui seda viipekeele õppimist vaadata ja suhtlemist viipekeeles, siis on pandud Temase IQ väärtus kuhugi 60 70 juurde. Mõned ütlevad küll, et, et üle 30 ikka ei saa talle nagu anda. Nii et see, see on niuke vaidlemise teema, aga tegelikult nad on võimelised suhtlema viipekeeles, on võimelised seal päris keerulisi mõtteid või väljendeid edasi andma ja suhtlema mitte ainult inimesega, vaid ka omavahel selles viipekeeles. Need on peettk väikestes gruppides, kus üksis oskas viipekeelt ja teised mitte. Ja tulemuseks oli see siis, et õpetas ka teistele selle viipekeele ja ka poegadele on seda suudetud ära õpetada, nii et tegemist on väga andeka ja huvitava loomaga, nii et ta on võimeline tegelikult väga paljuks, võib olla palju rohkemaks, kui me oskame täna veel aimata. Te kuulsite keskeprogrammi loomade keel. Stuudios olid bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. Saade valmis koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.
