Teadust kõigile, kuidas on Austraalia ja Euroopa jänesed saavutanud vastupanu võime ohtliku viiruse vastu, mida nende seas kunagi tahtlikult levitati. Liisa Loog Cambridge'i ülikoolist tutvustab uue ulatusliku geeniuuringu tulemusi. Teiseks aga tuleb täna juttu uuematest ja vanematest võtetest, kuidas ülekuulamisel kahtlusaluse võid tunnistaja käest tõest ja usaldusväärset teavet saada, seda teab Kristjan Kask Tallinna ülikoolist nii hästi, et on sellest lausa raamatu kirjutanud. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Jäneseid tuuakse tihtipeale ju kiire paljunemise võrdkujuks. Öeldakse, et sigib nagu jänes või sigivad nagu jänesed mitte ainult jäneste kohta. Aga täna räägime just jänest sellepärast, et jäneseid ja nende geene on uurinud rühm teadlasi eesotsas Cambridge'i ülikooli teadlastega Inglismaalt ja avaldanud tulemused ajakirjas Science ja aiangi Ühega. Neist teadlastest praegu juttu Skype'i teel otse Cambridge'i lähistele ja selleks teadlaseks on Liisa loog. Jänesed on väga toredad loomad, armsad, ilusad pikkade kõrvadega, aga mõnikord on nad läinud inimestele ikkagi väga tüütuks ja inimesed on pidanud nende arvukuse piiramiseks üht-teist ette võtma. Nii juhtus näiteks Austraalias 1950. aastal, kus võeti päris jõhker meede ikkagi jäneste hävitamiseks kasutusele. Nüüd tegelikult huvitaval kombel on see andnud teadlastele väga hea võimaluse uurida evolutsiooni nüüd ka lausa siis geenitasandil. Absoluutselt meil oli suur privileeg selle küsimuse ja nende andmetega töötada. Juhtus siis niimoodi, et, et meil õnnestus saada ligipääs jäneste luudele ja teistele muuseumis hoitud materjali telemis siis pärinesid enne seda kui viirus Austraalias ja ka hiljem euroopas lahti lasti ja pärast seda kuni tänapäevani. Siin tuleks siis nüüd lisada see asjaolu, et jäneste arvukuse piiramine saavutati Austraalias siis sellega tiidi meelega jäneste sekka üks vägagi ohtlik ja kuri viirus. Just nimelt selle nimi on jäneste üksum viirus ja sellel on väga tõsised ja kurvad ja ebameeldivad tagajärjed 99 protsenti enestest, kes siis viiekümnendatel aastatel nakatus selle viirusega ka suri selle tagajärjel. Ja neid jäneseid oli ju enne seda päris päris palju, sadu miljoneid, noh, Austraalia on ka suurmaa, aga, aga ikkagi. Ma täpset numbrit ei oska öelda, aga nad siis ajalooliselt on teada isegi see laev ja see inimene, kes jänesed Austraaliasse. 19. seal diviis, et neid oli alguses ainult 20 või, või mõni siia-sinna. Et nad tõesti kiiresti Pajulesid ja, ja paari aasta pärast olid nad juba üle terve austraalia Niisiis otsustasid austraallased nakatada jäneseid viirusega, see ettevõtmine oli väga edukas kätte. Ja tegelikult ka paar aastat hiljem Prantsusmaal tehti sama sama trikki jäneste kallal ja see oli nüüd küll natukene siis ma saan aru, et mitte nii seaduslik prantsuse seaduste järgi, kui Austraalias oli, aga tulemus oli, oli sama kokku ja siis ka Inglismaale levis viirus, ma saan aru, et Prantsusmaalt üle merest. Ja nüüd oletegi siis vaadanud, et kuidas jänesed selle suure katsumus, aga toime on tulnud. Et seda on, seda on ka varem päris palju uuritud, seda juhtumit, kuidas jänesed on, on taastunud, aga nüüd jõudsid lausa ikkagi geeni tasemel seda vaadata. Just nimelt, et see on väga kuulus evolutsiooni õpikunäide, sest et pärast seda loodusliku eksperimendi algust, siis on teadlased väga täpselt kirja pannud, kui palju jäneseid siis arvatakse, et on nakatunud ja kui palju sureb ja, ja mida juba kaua aega teati, oli see, et mida aeg edasi, seda vähem jäneseid sureb selle haiguse tagajärjel. Ehk siis järeldati, et haigus on, on vähem surmav. Aga samas oli ka arvata, et jänesed on arenenud mingisuguse mehhanismi, et selle haigusega paremini toime tulla. Vahemärkusena ongi huvitav see, et, et ka viirus arenes natuke leebemaks ajapikku, et see on ilmselt viirusele selles mõttes kasulik, et ta levib siis paremini, kui ta mitte kõiki nakatunud jäneseid lausa ära ei tapa siis ta paremini levida. Just nimelt, et see on ka midagi sellist, mida teadlased on juba kaua uurinud, et, et viirustel on ka optimaalne, kurjusetase. Ja siis jänesed muidugi võtsid ka meetmete vastumeetmed tarvitusele, ehk tegelikult tegi seda nende eest. Evolutsioon. Just nimelt kuna see loodusliku valiku mõju oli nii tugev, siis sellistel juhtudel evolutsiooniteooria ennustab, et toimuvad muutused ka geenitasemel. Ja just näitasid uurisite vaatasite, millised oli tänaste geenid olnud enne suurt viiruse puhangut ja, ja siis pärast esinenud. Ja nüüd see on tegelikult hea, et me tänapäeval saame vanade jänesest jäneseluude seest kätte seda geenimaterjali päris hästi juba ülesandeid mõnedes muuseumites ka alal hoitud. Jah, et selle selle uurimuse tegigi unikaalseks see, et palju on looduslikku valikut uuritud inimestes, erinevates loomades proovides siis leida neid signaale või neid mustreid, mis looduslik valik jätab meie genoomist kasutades siis tänapäeva populatsioone. Kas see on palju keerulisem võrreldes selle olukorraga, mis meil selle uurimuse puhul oli, kust me saame läbi aja jälgida, kuidas genoom on muutunud ja, ja mitte ainult siis leida millised geenid on olnud valiku all, vaid ka kirjeldada seda valikut palju, palju detailsemalt? Mida see tähendab? Kas see tähendab seda, et mis on jäneste täpselt muutunud, kuidas nende immuunsüsteem on muutunud milliseid valk täpselt need jäneserakud nüüd siis teevad muutunud olukorras? Ühest küljest seda aga, aga mis on tõeliselt unikaalne, on see, et kuna nendel ajaskaaladel, millest meie oleme harjunud mõtlema, toimub evolutsioon äärmiselt aeglaselt, sest kui me vaatame tänapäeva inimesi või teisi loomi Et midagi nende genoomis muutunud, meil on väga raske öelda, millal see muutus toimus, kui tugev see oli, sest et evolutsiooni ajaskaala on nii suur, et see võis olla ükskõik millal viimase 10 või 20000 aasta jooksul. Mis selle uurimuse teeb väga eriliseks, on see, et me saame peaaegu aastate lõikes vaadata, kuidas, kuidas loodusliku valiku toimunud, kuidas need geenid selle tagajärjel on muutunud ja sellepärast me saame ka täpselt aastate lõikes öelda, kui tugev on looduslik valik olnud igal ajahetkel kuni selle viiruse tutvustamisest kuni siis tänapäevani. Jäneste geen on ju ka päris suur. Kuidas ta üles leidsite, kõik need muudatused. Ja jällegi, siin siin tulin veel kasuks see, et meil oli tena informatsiooni jänestelt enne, kui viirus tutvustati ja ka tänapäeva järjest, et ehk siis me lisaks tavalistele loodusliku valiku avastamise meetoditele saime võrrelda, kuidas siis need geenide proportsioonid on muutunud läbi aja ja see on suur vihje sellele, et looduslik valiku käsi on mängus. Ja aga ikkagi noh, neid geeneni nii palju, et kuidas te need õiged geenid sealt üles leidsite, need, mis muutunud lihtsalt tegitegi kõik genoomi täis sekveneerimis äraja. Mitte terve genoomi me vaatasime umbes kahtekümmend tuhandet kohta genoomis, mis siis on teada, et on erinevad, kus on variatsiooni tänapäeva jänestes, et neid kohti. Me vaatasime Ahah, selge ja nüüd jõuamegi siis selle teadustöö põhilisemat järelduste juht, mis sealt geene vaadates siis täpsemalt välja tuli. Üks väga huvitav ja põhiline asi on see, et need jänesed, kes Austraalias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriikides need moodustavad kolm täiesti erinevat populatsiooni, kes omavahel ei käi, ei ole vahepeal kokku saanud ega ei käi läbi. Aga need muutused geenitasandil olid täpselt samad nendes kõikides kolmest populatsioonist, mis tähendab seda, et, et kuna nad on väga hiljuti pärinevad kõik ühest Euroopa populatsioonist, et siis algne geneetiline materjal väga palju määras seda, millised ja kuidas jänesed saavad siis reageerida immuunsuse poole pealt. Selle uue viiruse vastu. Aga see näitab ju seda tegelikult, kui nad nii täpselt ühtemoodi reageerisid geeni tasemel. Evolutsioonil vist on sellised nõksud varuks igasuguste olukordade jaoks või vähemalt paljude olukordade jaoks mõnede olukordade jaoks mis siis lähevad käiku jana ja igal pool siis ühtemoodi tuleb veel. Võtkem nii-öelda aga, aga samas meil on ka palju-palju näiteid, kuidas sama tulemus on, on väga erinevaid mehhanisme, geneetilisi mehhanisme, käiku viies saavutatud. Et siin ilmselt see põhjus, miks need on, mis nad nii sarnaselt reageerisid, on see, et nad väga-väga hiljuti, eriti evolutsioonilises mõttes olid kõik ühest, ühest populatsioonist. Aga teine väga oluline järeldus on siin see, et see immuunsus ei saavutata mitte ühe või kahe geenimuutusega, vaid on terve rida geene, mis on seotud. Ja see on täpselt seesama pilt, mis me oleme leidnud, kui ma olen uurinud inimesi ja teisi loomi, et väga kaua aega naiivselt geneetikud, arvasime, et, et meil on üks haigus või üks tunnus ja, ja paar geeni, mis seda mõjutavad. Aga nüüd järjest rohkem ilmneb pilt mitte ainult inimestel, vaid teistel loomadel nagu jänestel. Et on väga palju väikeseid geeni muutusi, mis siis reguleerivad biokeemiat ja mis siis üksteise koosmõjul ja igaüks natukene muudab seda tunnust ja nende jäneste puhul siis parandab seda võimekust selle teatud haiguse vastu. Kas nüüd võib öelda, et jänesed on sellest katsumusest läbi tulles saanud tugevamaks? Oleks tore, aga kahjuks niimoodi evolutsioon ei tööta. Üks oluline leid, mis, mis meid ennast ka väga üllatas, oli see, et, et kuigi looduslik valik alates 50.-test kuni 80.-te nii väga tugevalt soosis neid geenivariante, mis parandasid seda immuunsust, aga kaheksakümnendatel, kui needsamad jänesed siis puutusid kokku teiste haigustega ja see üks soom viirus ise enam ei olnud nii ohtlik ja oli oli arenenud vähem nakatuvaks siis looduslik valik? Ei, mitte ainult enam ei soosinud, vaid, vaid oli negatiivne. Mis tähendab seda, et, et need geenid, mis olid väga kasulikud jänestele, siis kui üks somb, viirus oli, oli tugev ja, ja põhjustas suurt ohtu nende ellujäämisele oli pärast seda kuidagiviisi kahjulikud. Me täpselt ei tea, mis, mis see põhjus võib olla, neid võib olla mitu, võib-olla energeetiline. Võib-olla, et et see on energeetiliselt kulukam sellist immuunsussüsteemi üleval pidada. Võib-olla et see on biokeemiliselt keerulisem. Aga, aga mida me näeme, on see, et kindlalt need muutused, mis aitasid jäneseid lüksoom viiruse vastu mingil põhjusel hiljem väga kasulikud ei olnud. Aga nüüd on teadvusel jälle suur hulk kui uusi teadmisi käepärast evolutsiooni geneetiliste aluste kohta. Ma kahtlustan, et, et võib-olla nii suurt looduslikku eksperimenti enam niipea ei tarvitse tullagi sest ma ei tea, kuidas nüüd Austraalia seadused on, on edenenud, aga, aga kas seal enam võidakse lubada niisugust lähenemist näiteks või kuskil maailmas? Vaat ma ei oska öelda, Austraalia on väga eriline koht, sest et seal siiamaani on, on kasutusel väga tugevad meetmed, et seda kohalikku ökosüsteemi kui ta puutumata ja, ja, ja sellest ilmselt ka see algne idee, nii drastilised meetmed kasutusele võtta, aga nende eksperi mentide kohta ma ei ole kindel. Maailm on, on, on, on täis ootamatusi ja hullusid inimesi, et et eks me näe. Selge, aga praegu, siis rääkisime jänestest Austraalias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis ning jäneste vastupanu võime tugevdamisest viirushaigusele ja, ja selle vastupanu võime muutumisest läbi aja. Jutasin Liisa loogiga Cambridge'i ülikoolist, kes seda uuringut on aidanud teha? Inimese hingeelu on ikka üks päris keeruline nähtus ja eks meil tuleb sellega ju päevast päeva kokku puutuda ka, sest puutume kokku teiste inimeste ja, ja iseendaga ka. Ja paljude elualade inimesed tegelevadki väga otseselt inimhingeküsimustega, noh nagu näiteks psühholoogid, üks psühholoog ongi meil täna labori stuudios Kristjan Kask Tallinna ülikoolist, kes on uurinud seda, kuidas mõnede teiste erialade inimesed, kes inimese hingeeluga tihtipeale peavad kokku puutuma selle olukorraga, siis toime tulevad ja täpsemalt on siis juttu õigussüsteemi töötajatest, kellega me puutume võib-olla mõnikord kokku suhteliselt ebameeldivatest olukordades loodetavasti võimalikult harva. Aga no näiteks ülekuulamine, see ei ole osalejatele just eriti meeldiv kogemus alati. Aga ülekuulaja peab olema professionaal ja, ja oma tegevuses toetuma siis heal juhul psühholoogiateaduse viimastele saavutustele. Õnneks Kristjan Kask ongi neid nende saavutustega hästi kursis ja kirjutanud nüüd ka populaarteadusliku raamatu sel teemal, kui seinad räägiksid ehk alapealkirjaga küsitlemise kunst ja püüame siis nüüd omakorda küsitlemise teel, siis sellest valdkonnast natuke aimu saada. No ma kujutan ette, et näiteks põhiline mure, mis küsitlemisel inimeste küsitlemisel, kui teda näiteks kahtlustatakse mingis kuriteos või on ta lihtsalt tunnistaja, kas ta räägib ikka tõtt ja kui ta ise arvab, et ta räägitud, kas ta tegelikult õigesti mäletab asjaolusid. Jah, need kaks teemat on, on sellised, mille, mida ma oma raamatus olen püüdnud avada. Ehk siis üks on tõesti mälutemaatika ehk siis kuidas infot salvestame, kuidas püsib meie mälus, kuidas Tõnu meenutamine ja ülekuulamise kontekstis muidugi jah, pakub õigusteadlastele huvi, et et kas see, mis nüüd On räägitud, kas see on usaldusväärne või mitte. Ja, ja selle tuvastamine on ikkagi päris keerukas ja sellist ühest rusikareeglid siin välja tuua ei saa. Et kui inimene teeb selliselt või ütleb just sellise sõnastusega vastuse, et siis ta kindlasti räägib tõtt või siis ta kindlasti valetab. No mõned sellised head nipid, kui usaldusväärsed need need on, kõik ei jõua, ei tea, on ajapikku ikkagi välja kujunenud. Et tuvastada, kas inimene räägib tõtt. Seda küll, mis just viimase 10 aasta uuringud välja toovad, on see, et hästi suur rõhk on ikkagi küsitlemis oskusel. Ehk siis milliseid küsimusi, millises järjekorras see isik siis küsib. Ja kui varasemalt on võib-olla liiga palju toonitatud sellise kehakeele või, või mitteverbaalse kommunikatsiooni osatähtsus, siis jah, see on ka oluline, aga, aga me peame inimeste käitumist vaatama komplektis. Ehk siis näiteks sinu jaoks, kes sa tihti küsitled oma saate juures, inimesi sinul on, see olukord on juba tuttav, mis siin saama hakkab, kuidas see protsess toimub? Aga sinu saatekülaline? Kui sa teda vaatad või, või pärast tema räägitud kuulad, siis võib tekkida vahepeal näiteks mõte, et mõni asi sai väljendatud liiga ebaselgelt või inimese hääl näiteks värises teatud hetkel. Et kas ta ikka teab, mis ta räägib. Ekspert peaks kogu aeg olema enesekindel ja, ja, ja see peaks olema ka nii kuulda kui näha. Aga mõnel juhul võibki, eks selle ülekuulamisvestluse olukord olla vastaja jaoks niivõrd ärevust tekitav, et see paneb teda siis teatud moel oma mõtteid väljendama või ka kehakeeles öelda, reageerima, seda tihtilugu ka sellised nii-öelda, mitte mitte teadlikult. Ja, ja kui me selle põhjal nüüd hakkame tegema järeldusi, mis on väga kaugeleulatuvad, siis need ei pruugi enam tõele vastata. Kas võib siis arvata, et viimasel ajal on, on nii-öelda need ülekuulamistehnikad läinud selliseks malbe maksjad, kõigepealt loome sellise mõnusa õdusa õhkkonna, et ülekuulatav tunneks ennast vabalt ja saaks väljendada siis oma oma mõtteid, et ilma liigse ärevusega vastandina näiteks noh, me kujutame ette mingitest filmidest kas või nähtud selliseid küllaltki kurje ülekuulamisi. Üks arvamus on jah, võib-olla see hea politseinik, paha politseinik, kombinatsioon, mis, mis hästi tihti meile, kas erinevatest filmidest või, või seriaalidest silma paistab, aga, aga siin tuleb ka meeles pidada, et see ongi fiktsioon. Et tegelikkuses on, on see tunduvalt keerukam. Aga, aga et, et mida nüüd psühholoogid on just selle küsitlemise olukorra juures uurinud on, on just asjaolu et kui avalduvad need juhud, kus selline väga jõuline taktika ei tööta, siis mil määral saab see ülekuulaja oma erinevaid taktikaid ja strateegiaid varieeruda, sest ei ole olemas kahte ühesugust tunnistajat või kahte ühesugust kahtlustatavat. Ja mida professionaalsem on siis küsitleja, seda rohkem ta erinevaid taktikaid valdab. Ehk siis kui mul näiteks menetlejale, kuna ma ise olen psühholoog, ma panen ennast menetleja rolli, et menetleja ana on tõendid juba, mis osutavad üpris selgelt. Et inimene on näiteks sündmuskohal viibinud nagu DNA analüüs, et siis siis mis taktika on ühesugune võrreldes sellega, et mul eelnevat teavet ei pruugigi olla ja sellisel juhul, mida on uuritud, ongi seda, et et kuidas siis võimalikult tal laialt või üldiselt hakata seda vestlust juhtima, et inimesega tekiks usalduslik kontakt ja, ja kas kas selle käigus siis selgub rohkem infot, ehk siis oluline on ikkagi see, et, et see infovahetus toimub ja mida rohkem inimene räägib, seda rohkem ka on sealt siis mis võiks menetlejale huvi pakkuda. Ehk siis, kui me vaatame küsitlemist ka muudes olukordades, nagu näiteks jah, intervjuud muudes kontekstides, siis tihtilugu võib küsitleja hoida seda tempot väga kiirena, küsimused on väga suletud ja sellisel juhul siis inimene vastabki talle väga lühidalt jah või ei, jah või ei ja, ja see võib hakata küsitlejad ennast häirima. Et mina näen väga palju vaeva, et seda järgmist küsimust sõnastada. Ja ma saan sealt juba vastuseks neljanda ei või neljanda jahhi, et ta, millega see, milleni see välja viib, et et see on muidugi omaette oskus, mida on vaja pidevalt harjutada, et, et kuidas siis ka lasta inimesel Tegelikult ju mõnedes olukordades on inimesel õigus vastustest keelduda. Jah, kui me menetluslikult võtame kahtlustatava puhul, siis jah, tal on õigus vastustest keelduda ja see ongi tema õigus. Mis siis saab, kas siis on ka mingid väiksed nipid, kuidas ta ikka meelt muutma panna? No see see nüüd sõltub jah sellest sellest olukorrast aga, aga et et see ülekuulamine võib ka nii, pidi oma lõpu saada, et, et kahtlustatav keeldub ütlustest ja nii äkki. Sest kuna see õigus on, siis, siis seda saab ka kasutada. Kas aga nii võib ka mõnikord minna, et kui nüüd ülekuulaja on omandanud väga hästi kahtlustatava avamise oskused ja, ja tema rääkimapanemise oskuse võib-olla on ta seda liiga palju omandanud, et juba oma eelarvamused kuidagi surub ülekuulatava peale nii et ta tunnistab ennast süüdi ka selles, mida ta tegelikult teinud ei ole. Põhimõtteliselt on see võimalik küll, ehk siis kui me räägime mitte ainult kahtlustatavast kaid, vaid tunnistajast, muudest menetlusosalistest. Et kui küsimused on kas suunavad või, või väga keeruliselt sõnastatud, eksitavad siis siis inimene võib, võib vastata selliselt, nagu nagu ei ole juhtunud. Ja seda on ka maailmas uuritud, et, et selline küsitlemise surve, inimese teadmatus, näiteks, et milline, mille, millised on tema õigused. Selles küsitlemise olukorras, võivad viia selleni, et näiteks tekibki arusaam, et et enne see ülekuulamine ära ei lõpe, kui, kui ma siis teatud asja meenutan ja, ja, ja siin on nüüd väga raske hiljem vahet teha, et, et kas see meenutus on usaldusväärne, ehk siis inimene niimoodi mäletab või on inimene lihtsalt öelnud selliselt, et see ülekuulamine juba läbi saagi lõpeks? Sest sama olukord võib ju juhtuda teistes kontekstides. Et mul on ebamugav ja lihtsalt sellepärast, et olukord ruttu läbi saaks. Ma vastan kõigile nendele küsimustele soovitaval viisil. Et näiteks siis ma saan perearsti käest lõpuks selle retsepti kätte ja ta enam ei küsi minu käest neid ebamugavaid küsimusi. No tegelikult ongi, et jutt jutt läks juba perearstile, siis neid olukordi, kus, kus küsitletakse üks inimene, teist küsitleb, tuleb ju ette. Ja palju, et, et võib-olla meie jutt on praegu olnud jah, väga-väga menetluskeskne, aga aga kui me mõtleme jah, selle minu uurimistemaatika peale ehk siis inimeste mälestused nendega juhtunust varasemalt elust, siis, siis siin on jah, väga oluline, et et, et me laseme inimesel siis minna sinna olukorda oma sõnadega meenutada, et see õhkkond oleks selline mõnus vaba, et oleks ka piisavalt aega. Et kõik need tunnused siis aitavad meil paremini oma mälust seda salvestatud materjali otsida. Et näiteks olukord, kus kus üksteise järgi küsitakse küsimusi, mis on väga erinevatel teemadel, see tekitab ka siis vastavas olukorra, kus ta peab oma mälu mõistes väga erinevatest moosipurkides, siis neist neid oma peas otsima ja esiteks see võtab aega, teiseks võib see olla siis kohati ebatäpne, aga, aga küsijale see võib tunduda jällegi selliselt, et et mina tean, mis minu küsimused on minu küsimuste järjekord ja miks siis vastaja kohe mul ei suuda neid erinevaid asju meenutada. Ja kui ma jällegi läheme tagasi kohtumõistmisesse, siis, siis see on olukord, mis näiteks kohtulikus menetluses avaldub disti ristküsitluse olukorras kus ongi üks taktika, et et kontrollida inimese mälu usaldusväärsust. No tegelikult ju satub kohtupinki ju küllaltki palju inimesi, kes on osavad ka oma oma selle info varjamises ja, ja sellises just niimoodi esitamises, nagu neile kasulik on. Nii et selles mõttes ei saa ka alati võib olla päris puhta leebusega läheneda asjale või kuidas nüüd tänapäeva psühholoogia vaatab, et ikkagi arvestama sellega, et, et inimene on inimene ja vajab, vajab sellist austusväärset kohtlemist. Igal juhul peab see küsitlemine olema inimväärikust austav, ehk siis oma raamatus kirjutan võimalike terrorismikahtlusega inimeste küsitlemisest kus siis on kasutatud kas füüsilist vägivalda, piinavat meetodeid ja vähemalt raportit, mis selliste meetodite efektiivsusest on avaldatud on välja toonud, et selle meenutatava info kvaliteet on ikkagi üpris kesine. Ehk siis pigem, mis sellise hea küsitleja arsenali kuulub, ongi väga laiad teadmised erinevatest küsitlusmeetoditest, mida siis saab vastama isiku puhul rakendada. Ja sind meenusid juba keskaegsed nõiaprotsessid, eks ole siis ükskõik mida sa tegid ikka, lõpuks olid süüdi. Alles lähiajal ka saime lugeda siin meedia vahendusel, kus kus siis väidetavalt Indoneesia politsei kasutusjuhtumeid, kus, kus siis kahtlustatava kala ümber pandi madu, kes teda kägistas. Ja, ja noh, see on nüüd ikkagi vähe vähe lohutav, kui hiljem selgub, et tegemist pole mürgimaaga, et et sellised meetodid on ikkagi äärmuslikud, mitte lubatavad. Aga see raamat nüüd, kui seinad räägiksid, see on populaarteaduslik võib ju nii-öelda ja ilmselt on siis vaja inimestel teada. Peale selle, et see teema on päris huvitav nagu ikka, hingeelulised küsimused paljude jaoks on siis tasub olla ka asjatundlik. Seda kindlasti, et ühelt poolt vahepeal teadlastele heidetakse ette, et, et me teeme teaduste, avaldame oma teadustöid võõras keeles eelretsenseeritud kirjades, millele siis tavainimesel ligipääs võib-olla puudu või ta peab selle eest maksma. Et selle raamatuga siis ma olengi püüdnud ühte osa oma uurimisvaldkonnas siis igapäevalugejale lähemale tuua, et, et millised on need psühholoogia erinevad rakendusvõimalused. Et selle raamatu puhul küll rohkem õiguspsühholoogia kontekstis, aga, aga kui me küsitlemis oskuse või selle nii-öelda teiste inimestega rääkimise peale mõtleme, siis siis ma arvan, et need teadmised ei jookse mööda külgi maha ka ka teistel huvilistel. Nii küsitleja kui ka küsitletava rollis olles seda kindlasti nõndaks, kui seinad räägiksid. Raamat alapealkirjaga küsitlemise kunst. Autor Kristjan Kask, Tallinna Ülikooli psühholoog oli meil täna siin labori saates külas. Tänases saates oli juttu jäneste, mäledaste röövitisest, revolutsioonist ning uutest ja vanadest küsitlemis võtetest. Juttu ajasid Liisa Loog, Kristjan Kask ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
