Teadust kõigile järgmisel aastal lendab orbiidile järgmine Eesti satelliit kord nimega TTÜ 122 Mai lähevad mida ta seal üleval tegema hakkab ja kuidas satelliidiehitus käib, sellest ajan juttu satelliiditiimijuhi, Brauna Gordoniga seisma loogid, aga püüa oma mõõta seadmetesse väga mitmesuguseid värinaid peale nii-öelda klassikaliste maavärinate. Neil mõõtmistel võib aga mõnikord olla vägagi üllatavaid poliitilisi, kriminalistlike ja lihtsalt meeleolukaid, järelmeid. No see esmaloogiline, mitte kunagi ärge valetage kellaaega, millal teie ebaseaduslik tegevus toimus, siis, siis jääte kohe vahele. Seisma Loog, Heidi Soosalu räägib põnevatest juhtumitest. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eesti on kosmos riik juba ammu sest juba aastal 2000, et 13 lendas orbiidile ESTCube1. Aga ega kosmoseriik ei ole mingi kosmoseriik, kui asi piirdub ainult ühe satelliidiga ja ongi juba järgmine kuupsatelliit valmimas. Ja loodetavasti järgmisel aastal lendab seegi orbiidile. Ja Mul on selle satelliiditiimi juht Rauno Gordon kutsutud täna laboristuudiosse. Ja uurimegi siis natuke lähemalt, kui kaugel asjad selle satelliidiga on ja, ja mida ta õigupoolest seal üleval tegema hakkab? Kõigepealt satelliidi nimi on TTÜ 100 ja satelliidid TTÜ Sara, seal siis natukene vanamoeline nimi juba. TTÜ on Tallinna tehnikaülikool ja olnud seda kaua aega ja nüüd viimasel ajal hiljuti võtsime ülikoolina endale hüüdnime või sellise lühendatud nime etandaltec aga pikalt välja kirjutatud, täna oleme ikkagist Tallinna tehnikaülikool ja satelliidinime ei hakatud muutma. Satelliidi nimega läheme nagu ametlikult praegu muuta ei saa, et see on juba läinud NASA andmebaasi sisse. Et kui hakatakse, kui ta läheb orbiidile ja kui hakatakse jälgima kosmoseobjekte kõike, mis tiirlevad ümber maa siis see nimi on seal andmebaasis sees. Et seda me muuta ei saa. Selge, aga, ega nüüd nimi ei olegi võib-olla kõige tähtsam, vaid kõige tähtsam on see, mis selle 10 korda 10 korda 10 kuubi sisse jääb ja mida ta tegema hakkab. Räägiks sellest? Ja et me oleme alustanud seda satelliidiehitust kuskil neli ja pool aastat tagasi ja alguses sai plaanitud suuremat satelliiti, aga siis selgus, et et on mõistlik alustada ühe ühikulise kuubikuga ja selline ühekäiguliste 10 sentimeetriste kuubikute tegemine on, on muutunud nagu standardiks või see, see mõõt, täpselt sellise mõõduga on muutunud juba selliseks kosmoses vestluse standardiks ja mitmed suured ülikoolid on teinud selliseid kuubikuid ja neid lasknud Sis orbiidile. Nüüd meie kuubik siis, kui ta jõuab kosmosesse. Ta muutub natukene suuremaks, ta teeb tiivad lahti, kahe külje pealt tulevad tiivad välja, et anda rohkem, no rohkem pinda päiksepaneelidele ja siis tulevad sealt antennid ka seest välja, nii et kui ta on orbiidil, siis ta ei ole enam päris kuubik kaitsvaid tiivad laiali, antennid laiali. Et see näeb ta välja ja siis on tal põhja all kaks kaamerat, kaamera suunatakse maa poole ja meie põhieesmärk on siis teha maast pilte. Kas on lootust ka, et satelliit on piisavalt stabiilne seal orbiidil, et need kaamerad ikka enamus ajast maa poole näitaksid? Ja selleks on satelliidil palju süsteeme sisse ehitatud, et ta näitaks ikka kaameratega õiges suunas. Et see, see kaamerda suunamine on väga keerukas, niisama see ei õnnestu. Et selle jaoks on siis noh, kõigepealt on see olukord, et kui ta visatakse raketist välja, raketid orbiidile, annab talle sisse selle suure kiiruse ja siis ta visatakse vedruga raketist välja, et niimoodi lihtsalt läheb, karbi uks läheb lahti ja vedru lükkab satelliidi välja. Ja siis see protsess Panetta juhitamatult pöörlema, et ta hakkab siis pöörlema ümber oma telje ja me ei tea, mis suunasse nagu alguses on ja siis peab meie enda šotalit olema nii tark, et ta saab aru, mis suunas ta pöörleb, kuidas ta pöörleb, Eesti hakkab seda pöörlemist pidurdama ja lõpuks saab ka suunata neid kaameraid, siis suunab ennast siis kumerad eraldi ei liigu, eks ole, et, et ei ole sellist, sellist nagu mitmel teljel süsteem, mis, mis kaamerat eraldi suunaks Vaitzist pöörab satelliit tervikuna. Mis pilte need kaamerad siis tegema hakkavad? Neid on kaks tükki, nad on natuke üksteisest erinevad ka. Ja me suuname siis kaks kaamerat, mis on optilised sarnased, sest nad teevad sama suurt pilti, aga neil on see erinevused. Et üks on RGB ehk siis on värvi värvipildi, saame ühega, mis on kõigile äratuntav ja teine on lähiinfrapunaet, see lähiinfrapunasiis, eriti võrreldes selle värvi värviinfoga annab meile siis sellist infot, et kuidas, kuidas taimedele elu läheb ja me näeme näiteks, et kas mingid põllud ära kuivanud ja tahavad rohkem niisutust või on kõik taimed elavad ilusasti. Et sellist infot nagu nagu maastiku seireks annab siis nende kaamera piltide võrdlus. Et sellised kaamerad Ja see lähiinfrapunasee reageerib siis nii-öelda soojusele. Soojuskiirgus. Ta on midagi vahepealset, ta ei ole nagu päris soojuskiirgus, et, et päeva ajal on ta enamasti ikkagist päikesest peegeldav ja öösel võib mingisugust soojuse natukene alla. Nii et saab ka, saab ka öösel pilte teha ja proovime neid ja vaatan, mis sealt, mis sealt välja tuleb. Ja kui need, kuivõrd nad maa peale suunatakse, siis see ühe pildi suurus on kuskil sadakond kilomeetrit. Ütleme niisugune suur, kas enamus Harjumaad või üks suur linn, eks ole, korraga pildi peale, eks pilt, sensor on viis megapikslit ja et sellise pildi siis saab maast. Kui nüüd kujutada ette me no põhimõtteliselt lavasatelliidiga saaksime kaardistada kogu maad, saaksime teha kogu maailmast pilte kõikidest kõikidest kontinentidest, ookeanidest, boonustest. Aga see pilt on, on koguma, aga võrreldes nii väike, et kui me tahame kogu matkata, siis neid tuleks kümneid, sadu tuhandeid ja seda me oma väikse satelliidiga teha ei jõua. Päris päris kogu matkata ei saa. Nii et välja mõned huvitavamad kohad, mida me siis pildistame, mida me jälgime. Ja vaatame ka, kas on mingeid sündmusi maailmas, mis on nagu antud hetkel huvitavad ja neid siis saab helistada. Ahaa, nii et ühe kõrvaga kuulete raadiouudiseid ja siis Juhitav satelliitide ja saame juhtida jah, et et põhimõtteliselt jah, satelliidi orbiit on polaarne orbiit, ta käib üle pooluste. Rakett saadetakse välja Lõuna-Ameerikast, seal on Kauru Kosmosekeskus mis on tegelikult prantsuse territoorium, nii et ta on Euroopa Liit täiesti. Sealt saadetakse rakett välja ja, ja siis satelliit hakkab liikuma üle pooluste Arno orbiit. Ja kui niimoodi samal ajal karamell pöörleb siis selle orbiidi abil me saame katta kogu maa, et varem või hiljem me oleme kõikjal üle üle kõikide kohtade lendame siis siis alla vaadates saame pildistada kõiki kõiki riike. Et ja keegi ei sea meile piiranguid ette, et on mingi piirkond, mida ei tohiks pildistada või saame ise teha oma satelliidiga kõiki pilte Eestist, loodetavasti siis ka mõni klõps tuleb jälle. Kindlasti jah, et, et Eesti on meie kõige suurem huviobjekt ja seda me tahame jälgida regulaarselt teha veel veel ei tea, kas saame iga päev päris mahub emissioon On ju iga nädal näiteid pilte jälgida, kuidas aastaajad vahelduvad ja kuidas muutused on. Kõik siin metsades, põldudel ja kuidas jää hakkab liikuma ja ja kõiki selliseid suuremaid asju, mida saab näha orbiidilt. Kas peale fotograafia veel millegagi satelliit tegeleb? Nüüd see, see väike satelliit on meil. Ta on selline katseplatvorm, demonstreerida tehnoloogiaid. Kõige suurem töö selle satelliidi juures on kogu selle selle kosmosesüsteemi väljaarendamine need süsteemid, mis satelliidi enda sees on ja lisaks ka maa ja et me teeme siin ülikoolis omale jaama, millega me saame suhelda meie enda satelliidiga ja ka teiste satelliitidega. Ja võib-olla hakkame neid ka teenindama, pakume teenust, teised satelliidid saaksid suhelda maaga. On, see on üks suur osa selle maailma ja nende nii antennide kui, kui siis ka ka elektroonikasüsteemide tarkvarasüsteemide väljaarendamine kõik. Et see on suur osa sellest tööst, et kogu see missioon oleks üldse võimalik, kõik need sellised tausta taustad, töötasu, tegevused seal. Et see on, see on nagu põhiline, suur osa. Nüüd kas on seal mingeid innovatsioone, et on mõningad asjad tehnoloogiliselt ka, mis on meile maaseeriaks vajalikud näiteks kõrgsageduslikke andmeside. Et seal on 10 gigahertsi peal andmeside ja ühe ühikulises kuubikus sellises 10 korda 10 korda 10 sentimeetrit kuubikus varem tehtud. Et seda me teeme esimest korda. See ei ole küll teaduskatse, aga ta on sihuke demot, tehnoloogia demonstratsioon. Aga samas, see on ka meile väga vajalik selleks, et me saaksime piisavalt häid pilte alla tõmmata, ülevat orbiidilt. Et keegi teine temaga ei suhtle, me peame ise oma satelliidiga suhtlema, saatma talle käske, mis ta järgmiseks tegema peab ja siis alla laadima kõike seda infot. Et, et selline kõrgsageduslik, andmeside siis ja seal on on veel asju, et et on oluline teaduseksperiment, et on, kuidas protsessorid radiatsioonile vastu peavad. Ja seal on siis arvutuse radiatsioonikindluse katse tõrkekindluse katse kosmosesse igasugune tehnika ei pea hästi vastu või näiteks tavaline mobiiltelefon. Seda on ka proovitud kosmoses mõned orbiidil ja need annavad kiiresti oma otsad. Sest et mobiiltelefoni protsessor ei ole mõeldud radiatsiooni tingimustes vastu pidama et on teatud tehnoloogiaid, mida siis kuidas, kuidas siis saab protsessorit paremini teha, et see radiatsioonist vastu peaks, seal on kerge radiatsioon ja see on ka inimesele ohtlik. Nii et nii et seetõttu on, on varjestatud inimesi tahame kaitsta, kui nad lähevad kuu peale ja Marsi peale ja ma saan aru, et seda Protsessorit mitte lihtsalt ei varjastata mingisuguse paksu tihedama materjaliga, vaid seal on ka selline tehnoloogiline uuendusmängus. Ja see tehnoloogial uuendusena tarkvaraline, et me ei saa panna nii paksu varjastust, mis teeks täiesti turvaliseks. See vajaks mitu sentimeetrite alumiiniumist ja meile mahus ära kuskile meie 10 korda 10 sentimeetrit on täiesti elektroonikat täis. Et see vajaks jah, väga-väga paksu kilpi, et teada täiesti turvaliseks täiesti radiatsiooni kindlaks, nagu maa peal on radiatsioonitase et, et seda me teha ja siis on, on selline spetsiifiline protsessor, mis on ümber konfigureeritud. Ja seal on võimalik siis realiseerida erinevaid arhitektuur, erinevaid arvutusarhitektuur ja Dovimegi. Milline haruldus arhitektuur on vigadele ühekordsetele vigadele paremini senine tõrkekindel, et arvutus jätkub. See ei kuku kokku, kui tulevad ühekordset bitti, vead. Kas see tarkvara uuendus või, või siis uudne tarkvara on töötatud välja ikkagi Tallinna Tehnikaülikoolis. Ja suuretused Tallinna Tehnikaülikoolis ja on see on koostööprojekt, kus on saksa partnerid ja ka teisi partnereid. Aga no üldiselt on see ju Tallinna tehnikaülikooli tudengisatelliit, eks ole? Ja selles mõttes, et, et see on enamasti tudengite ehitatud, on, on seal meeskonnas juhendajaid, kes on akadeemilised, kes on magistrant või doktorant, eks ole, kellest paljud on siis ka tudengid ja surmeskond. Et nende nelja ja poole aasta jooksul on läbi käinud 150 tudengit või 200 tudengit, et seal seal piirimail kuskil, mis on seni olnud selline kõige põnevam või kõige raskem koht selle satelliidiehituse juures. Siin alguses arendati neid süsteeme eraldi, et me saaksime toitesüsteemidele, et me saaksime põhiprotsessori tööle, siis me saaksime raadiost ja tööle. Ja siis, kui nüüd hakata kokku panema omavahel, siis nad peavad omavahel suhtlema seal satelliidi sees peavad omavahel suhtlema. Ja siis nad peavad lõpuks maaga suhtlema, eks ole, saatma kõik raadiosüsteemi raadiosignaale maale. Et see oli üks selline selline suurem koht, kus mõned asjad tuli ümber teha, sellepärast et süsteemid vahel väga hästi rääkinud. See oli üks üks huvitav huvitav koht, aga võib-olla siuksed, nähtavamad kohad on needki, katsetatakse mehaanikat, et see, kuidas satelliit koos püsib, kuivõrd tugev Peab olema raam. Ja et ta peab vastu nendele tingimustele, mis on vajalikud, et, et see on nagu huvitavad katsed. Ja satelliit peab siis strukturaalselt vastu pidama vibratsioonide raketis, et rakett, kus on nisu tohutu suure pommi otsas see pomm, mis plahvatab aeglaselt siis aga, aga noh, valdav enamus kogu sellest raketimassist kütus, mis põleb ära nende loetud sekundite saate jooksul, mil ta viiakse orbiidile, seal on tohutu suured vibratsioonid värinat sees ja, ja siis on ka lõhkelaengutega tehakse seal rakett, siis eraldatakse erinevaid astmes, esimene, teine, kolmas oste, tugevad löögid käivad läbi läbi raketi. Nii et kõik sellele vastu pidama. Et siis, kui me saime mehaanikasüsteemid valmis selle struktuuri siis ja süsteemid olid sees, mõned plaadid peal, päiksepaneelid küljes, siis saime hakata neid katseid tegema vibratsioonipingid, mis on meil endal ülikoolis, siis käisime ka Tõravere observatooriumis katsetamas. Et siis oli, oli nagu näha, et mingi asi tuli lahti, alguses tulid akud klemidest lahti, siis sai neid aku kinnitusi ümber tehtud ja siis on meil tulnud ka väike päiksepaneeli nurgas, väike kild ära ja täpselt kas Liivimine meil ebaühtlane või mis, mis sellega nagu juhtus. Et nii, et, et praegu on meil siis laual on katsemudel, mida me saame siis igatepidi vastavalt nendele raketitingimustele siis koputada, raputada ja riigikatseid teha, et sellega proovima, et kas, kas jääb ellu. Ma veel teha pisimuudatusi, aga see päris mudel siis on teine mudel ja seal päris mudel tuleb järgmisena jah, et praegu katsemudel, kus saarel väikseid muudatusi teha, kui me vaatame, et kuidas süsteemid töötavad, kuidas nad omavahel suhtlevad ja siis siis teame, mida, mis muudatused sisse viia, et teha nagu lõplik kosmosesse minev mudel. No siis võib minna päris kiireks ehitamine, sellepärast et plaanide järgi juba maikuus and start. Ja tõepoolest, praegu on meil teada, et 22 Mai läheb rakett ja me peame selle kaks kuud varem viima ära raketilaskjate siis või sellesse firmasse, kes vahendab meie satelliiti, kes siis vahendab, panete kõigepealt karbikesse, mis kinnitub raketi sisse, mis kinnitatakse nende kõikide raketisüsteemide külge. Et, et see võtab ka paar kuud aega, nii et paar kuud varem peale selle ära viima. Ja jah, meil on tõsiselt, nagu ajakava on, on täpselt servani, et et ei saa kuskilt kuskilt nagu, nagu järgi anda, et väga täpselt välja mõõdetud, et siis on need uued asjad disainima ringi, siis lähevad, lähevad need asjad tootmisse, siis paneme kokku, siis katsetama ja täpselt niimoodi on jah. Ja muide see vibratsiooni katse, millest juttu oli, et selle kohta on video ka olemas, ma olen näinud internetis, on kuskil väljas. See oli päris huvitav vaadata, kui suure amplituudiga tekke ja kui kiiresti käis üles-alla. Päris kõvasti loksutas ikka seda satelliiti ja nii sihuke spetsiifiline loksutamise masin, et jah, me oleme lühikesi klippe nagu saatnud, et pannud välja internetti, et varasemast versioonist uuemad uuemad katsed ka. Et seal on näha sellist suuremat alumiiniumkolakat, sellistest hõbedast ja selle satelliit on seal sees, et ta peab siis karbi sees olemist, on igalt poolt kinni ja tema teda ümbritsevad siis seinad on samade mõõtmetega, nagu ta raketis on, täpselt, istub oma pesas. Ja siis seal on seal jah, masin, mis seda igatpidi loksutab, et see masin loksutada ühes suunas aga mitu erinevat sagedust läbi käima, madalamad sagedused, kõrgemad sagedused, siis keeratakse see kuubik kruvide lahti, pannakse ta külili teise asendisse ja raputatakse samamoodi läbi ja siis pannakse ta kolmanda küljega, raputatakse siis ka, eks ole, mitmel sagedusel läbi ja siis seesama testsüsteem läheb siis löögihaamri alla, mitte päris haamri alla, aga aga on selline haamer, tõstetakse teatud kõrgusele. See satelliit on kinnitatud plaadi külge ja siis haamer lööb plaadi peale satelliidi kõrval. Et see täpselt löögitugevus on täpselt mõõdetud, et sellise paugupealt nagu vastu pidama. Ja kui peab vastu, siis peab kindlasti vastu ka selle kosmosesse lennutamise ja et nii on mõeldud ja mitte mingil juhul ei tohi hotellid ära laguneda raketi sees lennutamise ajal põhitingimus, see, mis ta pärast kosmosest teeb, kui ta on välja visatud, see on meie enda mure, aga seda raketifirmat siis huvitab see, et meie satelliit pead lennutamise vastu ja ei häiri teisi süsteeme seal. Jah, sest kes seda sodi siis koristamisel. Aga kui kaua on mõeldud see satelliit nii-öelda püsima ja töökorras olema? See kõigepealt, seal on kaks aega, kaks siukest ajastust, et, et orbiidi kõrgus 500 kilomeetrit on selline, et, et sellel orbiidil ta püsib kuskil viis aastat viie aasta jooksul. Seal on väikseid osakesi, mis teda pidurdavad selle su liikumiskiirust. Ja seetõttu ta hakkab langema madalamale. Ja viie aasta pärast sisse umbes ta siseneb atmosfääri ja põleb ära. Et see on üks ajaline skaala. Ajaline skaala on umbes kaks aastat, see, kui me loodame, töötab kui need elektroonset süsteemid. Satelliit peaksid olema funktsionaalsed. Seesama radiatsioon, mida ma varem mainisin. See hakkab vaikset rikkuma, neid neid peeneid protsessoreid satelliidis. Ja need ütlevad mingi hetk üles, et me loodame, et need asjad peavad kaks aastat vastu ja et me selle paari aasta jooksul temaga suhelda, hästi palju pilte alla laadida, saastudada uusi käske, pöörata teda igatepidi erinevas suunas pilte tegema. Ja kõike seda nii, et see on umbes paari aastane missioon. Nii et niisugused plaanid on siis satelliidiga TTÜ 100 mis järgmise aasta maikuus loodetavasti siis ka orbiidile jõuab. Rauno Gordoniga ajas ja siis seda satelliidi Juta. Maavärinaid võib olla mitmesuguseid, võib-olla päris õigeid maavärinaid, kus maa lausa nii-öelda seismiliselt värisebki, aga võib olla ka näiteks poliitilisi maavärinaid. No ma ei tea, kas nüüd need USA vahevalimised olid poliitiline maavärin, aga näiteks Trumpi valimine kaks aastat tagasi presidendiks oli kindlasti poliitiline maavärin. Või ka Brexit näiteks. Ja võib-olla siit meie Eesti sündmustest näiteks sel suvelgi oli üks pärismaa värinaline uudis, kui üks Hispaania hävitaja Eesti kohal lennates kogemata tulistas välja raketi ja mida ei ole keegi seni üles leidnud. Aga, aga võib öelda, et maavärin, see oli mõnes mõttes ja sellepärast olengi täna stuudiosse kutsunud seisma loogi, et maavärinate eest rääkida. Ja maavärina sarnastest nähtustest Heidi Soosalu, kes on Eesti geoloogiateenistuse vanem seisoloog ja tuleb siis välja, et tegelikult seismo loogide vaateväli on mõnevõrra ikkagi laiem, kui me tavaliselt seda endale ette oskame kujutada. No võtame kas või sellesama suvise uudise, mida ma nimetasin uudislikuks maavärinaga. Aga tegelikult pakkus see ju ka mõnes mõttes seisma loogidele nii-öelda erialast huvi, sest et tegemist oli ikkagi mingisuguse füüsilise kehaga, mis ilmselt suurel kiirusel vastu maad jõudis, kuskil kandis ja seismise laineid tekitas. Võib-olla kas näiteks seda õnnestus märgata ka? Seda konkreetset Nato tulistatud raketti, ma ei saa üheselt väita, et me oleks Eesti seismojaamades registreerinud. Põhimõtteliselt on täitsa võimalik, kui me ütleme, et no lastakse õhku rakett ja kui rakett nats plahvatab õhus, siis ta tekitab õhulööklaine, mida praegused tundlikud seismojaamad, kui ta piisavalt lähedal on, ta suudab seda survelainet mõõta ja teine võimalus, no ütleme näiteks, kui see rakett põrkab vastu maad siis ta tekitab löögi, mis läbib maapõue ja jälle sedasi tundlik seismomeeter on vägagi võimeline märkama. Aga kui ma vaatasin Eesti seismo mades Esmo grammed, tegelikult oli nii õnnelik juhus, et üks seisma, raam on seal üsna lähedale tooma seal loodus või Endla looduskaitse alal. Aga samas no seal näiteks pinnas on väga soine nud angilist soode tõttu see looduskaitseala sinna üldse tehtud. Ja kui nüüd see rakette Matsatab kuhugi soo sisse, võib-olla ta ei tekita nii suurt pauku, et põhimõtteliselt, mida seismiliselt võidakse mõõta, on mingi pakiline järsk löök, mingisugune ja löögiallikas võib olla kasvõi nüüd NATO rakett või üks maavärin või klindivaring, kes, mida olen esimest korda Eestis suutnud selgeks teha, üks klindivaring jäi seisma grammidele. Aga kui oleks õnnestunud nüüd seda signaali sealt välja lugeda, siis sellest oleks võinud mingit täiesti praktilist kasu ka olla. Selle sündmuse asjaolude väljaselgitamisel. No kui mingid seitsmelist sündmustel näha mitmes jaamas, siis on kohe võimalik seda mingi täpsuse raames lokaliseerida, aga ühe ühe jaama juures onu jääb pigem teave selliseks, et sündmus leidis aset ja, ja näiteks kui muid parameetreid teada, näiteks selle antud raketi puhul öeldi, öeldi, et no mis kellaaeg ta lasti, et siis sealt võiks nagu hinnanguliselt anda mingit raadiuse, kus, kus kaugel, kui kaugel see sellest seismojaamast siis vastu maad põrkas või plahvatas, et põhipõhimõtteliselt nendesse seismogrammide juures võib-olla saab ühe infokillu juurde, aga see infokild võib osutuda väärtuslikuks, kui ta täidab sellist lünka, mida muidu ei oleks teada saadud. Aga vähemalt need võib öelda põhimõtteliselt, et tõenäoliselt see rakett kukkus sohu ja õhus vist ei plahvatanud. Aga on ka teisi juhtumeid tegelikult, kus, kus on õnnestunud selliste enam-vähem samasuguste sündmuste puhul seismolaineid ju mõõta? No ma ütlen võrdluseks üsnagi analoogilise juhtumi Soomest, et Lõuna-Soomes oli üks hävitaja, mis kukkus ja põrkas vastu maad. Ja siis selle juhtumi selle juhtumi juures oli võimalik Lõuna-Soomes asuvate seismojaamade andmete põhjalt anda hinnang sellele, kuhu ta kukkus. No eks see oli vist muudest allikast ka teada, et kuhu ta kukkus, aga noh, põhimõtteliselt see on nagu üks võimalus, kuidas seda lokaliseerida, aga mis oli oluline. Et seevastu maad põrganud lennuk tekitas seismelise sündmuse, millel oli mingisugune konkreetne magnituudi ja selle magnituudi põhjalt saab mõõta, kui palju energiat ja energiast saab tuletada, mis oli lõppkiirus, millega see lennuk vastu maad põrkas. Ja selline teave on hästi oluline, kui uurida, miks õnnetus sellisel kujul aset leidis. Ja võib-olla sellist teavet muudest allikatest raske niimoodi rekonstrueerida. Ja see siis õnnestus seekord, ja mulle tundub nii, et seisoloogist on teinekord üsna raske varjata selliseid selliseid asju, mida, mida võib-olla mõned ametkonnad või näiteks kaitseringkonnad tahaksid varjata. Noh, esmaloogiline, mitte kunagi ärge valetage kellaaega, millal teie ebaseaduslik tegevus toimus, siis, siis jääte kohe vahele ja sellest on ühe suurejooneline näide. Kurski allveelaevaõnnetus augustis 2000 ja seal seal oli esialgne teave, mis sellest õnnetusest siis hakkas tilkuma, olid nende, see Vene võimud väitsid, et ja meil oli intsident, mis toimus pühapäeval, aga seismo loogid olid juba selle seismogrammide peale laupäeval salvestanud, et siis siis oli väga ilmne, et vähemalt selles osas sellest õnnetusest või toimunud asjast valetati. Ja siis muidugi on väga raske det hakata rääkima, et keegi enam ei usu. Ja oli, oligi no võiks seda spekuleerida. Kui ei oleks välismaade seismojaamad tuvastanud plahvatuse taolist seismilist signaali seal Barentsi merel, kus traagiline Kurski õnnetus toimus, et mida kõike oleksid siis Vene võimud olnud nõus sellest õnnetusest paljastama, et võib-olla, et seda täitsa ei oleks varjatud, aga paljusid asjaolusid oleks võinud niimoodi alla summutada. Ja kõigepealt said selle teada siis norra seisoloogid. No tegelikult seda mõõtsite Soome ja Norra seismo loogid mõlemad, aga võib-olla et Norra poliitmaastik on selline Norra seismoloogikale onu vabame nagu voli rääkida sellest, mida nad tuvastavad. Aga no põhimõtteliselt seitsmelised lained ei allu piiridele, et seltsi seitsmelised lainet küll mõõdetakse igal pool, kus piisavalt tundlikud seismojaamad on näidisena võib tuua, et Eesti seismojaamad suudavad salvestada Põhja-Koreas korraldatud tuumakatsetuse signaali ka. No tuleb siis välja, et seisu analoogia ei ole mitte puhtalt loodus teada said vaid natukene ka selline poliitiline teadvus. No ja väga-väga strateegiline ja tegelikult maailmas on aretatud seitsmioloogiad hästi suures osas ja väga palju raha pandud sellele selle tõttu, et on tahetud seirata, et kas riigid tuumapommikatsetusi teevad ja see on omaette teadusharu, kuidas vahet teha, et see oli looduslike suur maavärin või tuumapommi plahvatus ja seal seal mingi pahatahtlik riik võiks näiteks teha nii, et ta võiks oma katse polügoni kuhugi väga seitsme millisesse piirkonda ja väidaks, et jah, see oli õige maavärin, aga praegu ta jääks vahele. Ja praegu salvestatakse kõik andmed digitaalselt ja neid on võimalik töödelda nii et sealt tuleb väga selgelt eristub. Maavärina parameetrid on erin teistmoodi kui plahvatuse parameetrid. Nii et võidurelvastumine on siis võimalik seisoloogide pilgu all kontrolli all hoida. Loodetavasti enam-vähem. Tegelikult riigid ja rahvad võistlevad omavahel ka natukene meelelahutuslik omal moel näiteks sellised suured jalgpallivõistlused alati tekitavat tähelepanu ja ja ma olen näiteks kuskilt lugenud või kuulnud, et ka näiteks lüüakse kuskil väga suurel võistlusel jalgpallivõistlusel värav. Publik rõkkab meeletult ja kui lähedal juhtub olema seismo loog, siis tema selle kohe registreerib ära. Jah, neid juhtumeid on, tegelikult, tuleb kogu aeg juurde, teavad sellest siit ja sealt, et et on nagu jälle registreeritud. Mina võiks rääkida sellise konkreetse juhtumi, mida jutustas meie Barcelona kolleeg, nendele Barcelona linna linna seismojaam ja siis mandrid ja Barcelona mängisid Nad mängisid Mardrynis, mäng isegi toimus seal ja siis kaks korda tegi Barcelona selle mängu jooksul värava ja rahvas kodus juubeldas nii kõvasti, et seismo grammidel näha. Müratase tõuseb kergesti või väga palju kõrgemaks, kui mis oli see normaalne, sellise päevatase ja siis järeldusena sellest, et seisma ei pea. Nii et lahti tegema, kui ta tahab jalgpalli järgida. Ta teab küll juba oma läbi oma andurit, et mis toimub, mis seis on? Ja seda vist ta ei saa teada, et kumb pool lõi, saab, et kogub kodupublik rõkkab ikkagi kõvemini kui, kui tema meeskond väravale. No seda võiks teaduse nimel nagu korraldadagi sellist katsetust. Vaat nüüd on kohe teada, mille jaoks järgmine grant taotleda. Muidugi ja enne mainisid ka seda, et klindivaring tekitab seda, see on täiesti loogiline, kui juba jalgpallivärav tekitab, et siis selline suur kivilahmakas k on kaugelt jälgitav, aga tähtis on just see, et see õnnestub kokku viia. Ja sündmusega, et no nüüd tuli esimest korda, ma olen siin kümmekonda aastat Eestis seitsmeselt mõõtnud ja meil on nüüd praegu selline olukord, et meil on kolm oma seismojaama ja siis on naabritelt Soomest Helsingi ülikoolist laenutuses seitse jaama juurde, siis meil on nagu päris hea tihe võrk praegu, et nüüd, kui mingist väikest asja toimub, siis seda saab seirata. Ja oli nüüd märtsis selline natuke kummaline signaal ja ta oli väike, no 0,9, aga no ühe paekivi karjääri lõhkamine võib-olla sellises suuruses, aga ta kangekaelselt see asukoht tahtis minna sinna Kirde-Eesti klindi serva juurde. Ja siis oli ainus järeldus, et ainus võimalik asi seal ei ole ühtegi karjääri sealsamas lokalisatsioon on piisavalt hea, et järsku on ikka varing ja läksime siis kuu aega hiljem kui natuke soojem kevadel kevadel päev oli koha peale või välitööd tegema ja puutusime kokku kohalike inimestega, kes ütlesid. Me teame, et see oli nagu me kuuleme seda mürinat talle keskööelu enam-vähem. Et noh, mingi paar nädalat tagasi paar-kolm nädalat, mis ajaliselt klappis, et siis ta toimus ja siis nad veel oskasid näidata, kuskohas see oli ja siis ma leidsin sealt klindi servalt vist kuus või seitse erinevat varingu kohta, aga see oli kõige suurejoonelisem. Et see oli väga selge, et noh, seal on mingi 25 meetrit kivid kukuvad nõlvast alla ja nad olid nii suure energiaga, et nad kivid veel lendasid nagu sõitsid maa peale edasi nad lihtsalt ei peatunud ja siis oli väga selge, et need kõik asjaolud koos olid üks kliendi värivaring ja et noh, et need kõik kokku olid üks klindivaring ja sellest näiteks no nüüd meil on üks, üks andmepunkt olemas, et selline umbes võiks varingu signaal välja näha, et kui järgmine kord võib-olla toimub ja mingi kevadine aeg, no eks, millal siis veel, kui mitte kevadel, kui on lume sulamise aeg, et siis osatakse sellist signaali ka seilata. Ja muidugi noh, see oli selle paekalda varinguks esimene, aga enne seda ma olen mitu korda mõõtnud varinguid põlevkivi kaevandustes, et see on ka üks oluline, no tegelikult selline keskkonna huvidest lähtuv teema, et nii töötavas Estonia kaevanduses, mis sul siis heade kaevuritega tehakse, head koostööd, nad ütlevad, mis toimus meil, kus ta täpselt toimus, siis võib maa peal vaadata, aga on ka suletud kaevandustesse. Mis võiks, võiks olla selline tähtis informatsioon, et näiteks on mingi kaevandus, mis probleemi ei ole tekitanud, aga nüüd järsku seal hakkavad tekkima väiksed varingud, kui ta on sellises piirkonnas, kus tahetakse midagi arendada, siis on hea teada, et seal on see vana toestus netis mädanenud ja nüüd nüüd peaks midagi ette võtma. Nii et vägagi kasulik teinekord teada, et mõnes mõttes on seisvulogi töö justkui nagu detektiivitöö. Jah, tegelikult ikka, et kui nagu mõtleme, et kõigepealt ja ta midagi toimus ja siis järgmisena teame midagi, toimus täpselt, millisel kellaajal ja siis hakkame lahti seletama, kes kes siin praegu süüdi on, kes on patuoinas tegelikult meil endal ka geoloogitele oli üks selline päris Sherlock Holmsi juhtum siin mõned ajad tagasi, et meil oli välibaasis, juhtus selline ebameeldiv asi, et käisid vargad, kes varastasid, viisid laudu minema ja kolleksis seda, kurtis, et meil selline asi toimus. Ja siis me nagu üheskoos nagu tuli meelde, et ah, meil on seal seismojaam. Ja sellega me saime siis väga täpselt selgeks tehtud, et millal meil seismogrammil on müra, sisulised vargad kohal sõitsid autoga sinna laadisid auto ja müraga läksid minema ja seda infot muidugi võiks põhimõtteliselt politseile siis edastada. Me teame, et sellisel ja sellisel kellaajal käidi. Et kas keegi nägi kahtlast autot või mingeid kahtlaseid inimesi seal piirkonnas, kes ei ole need, kes seal normaalsed peaksid olema. Kahjuks ma arvan, et selline laudade saatus ei edenenud ikka aga põhimõtteliselt, et kui nüüd endale mingeid valvsust teemi koju panna, et noh, naljaga pooleks, et siis võiks panna kaamera ja seismomeetri, et siis oleks juba asjad väga hästi paigas, et. Mina olen seisumeeter, võiks kohe ka häiret anda ja muidugi ja seda nad suudavad teha ka, et siis ise sinna sisestada sellised parameetrid, mis minu ja minu arvates on ja minu mõõtmiste põhjal selline normaalne müratase ja kui midagi, no näiteks signaali amplituud on kõrgem, kui mida ma olen määranud, siis ta võiks mulle hoiatuse, kas võimubla peale saata, et nüüd on midagi lahti ja siis ma teeks oblast koorunud, praegused seismomeetrid on sellised mul seismojaamad, nii et ma võin Muklaste vaadatagi, et kuidas need seismogrammid välja näevad. No päris poest vist praegu seismograaf osta ei saa, niimoodi tavalisest poest. No seismomeetrit nagu sellised, mida teadlased kasutad, vaat see on nagu natuke suurem taskuraha peab olema sellise soetatud, ma arvan, mingi 10000 euriga saab juba väga ilusa seismomeetri. No tegelikult ma Islandilt tean ühte hobimeest, kes soetas endale täitsa nagu korraliku seismojaama ja ta huvi pärast seirab ja siis ta suhtleb meteoroloogia instituudiga, kes päriselt nagu töö pärast seirab ja annab mõnikord väärtusliku info ja seisukohti, et kuidas islam küll maa väriseb. Aga eks neid praegu on igasuguseid selliseid lihtsaid rakendusi ja äppisid ja muid, et on, on mingisugune võimalus, et sa võid moplase laadida mingi sellise seismoprogrammi ja see, see on nagu selline tulevik, kui asi, et tegelikult igal inimesel võiks olla selles Muublas seismoanduri ja kuskile seitsmelises piirkonnas näiteks no ütleme, mingi California või selline. Ja selle eest, et seal on mingi teadlaste 500 seismojaama, et kui see oleks igas kodus inimesel, kellel on Mobiiltelefon, tal oleks juba mingi seismaandur, sealjuures siis saaks, olgugi võib-olla see ühe anduri teave on suurema veamarginaaliga, aga kui igal elanikul on see andur, siis juba siis juba tulemus oleks väga hea, et neid täitsa tõsiselt aretatakse, sellist nagu iga mehe seismoandureid Ja siis suure hulga andmete pealt saab siis juba selle signaali kätte. Ja ja saab kõige nagu noh näiteks asukoha veamarginaali saab palju, palju väiksemaks, mida rohkem vaatlusi Nii et tegelikult väga põnev on see seisoloogide maailm nii-öelda poliitiliste mõõtmetega ja samuti selline detektiivitöö. Ja nüüd jõudsime lausa noh, nagu ikka tänapäeval äppideni välja, lõpuks aga ajasin seda juttu Heidi Soosaluga. Tänases saates oli juttu tehnikaülikooli satelliidist ja erilistest seisma loogilistest nähtustest. Juttu ajasid Rauno Gordon, Heidi Soosalu ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
