Teadust kõigile mõnikord võib otsuseid teha täiesti huupi ja tulemused ei erine palju neist otsustest, mis on tehtud kõiki asjaolusid hoolikalt kaaludes. Nii vähemalt selgub majandusfüüsikamudelitest, mis rakendavad majanduse uurimisele füüsika meetodeid. Majandusfüüsika mudelid on aga just üks neid uurimissuundi, mille eest sai tänavu balti assamblee teadusauhinnafüüsik Els Heinsalu kellega räägime täna nii ostumist, müügiotsustest kui ka põlisameerika keelte kujunemisloost. Geneetik Lili Milani valgustab aga tänases saates geenidoonorlusele põhineva personaalmeditsiini teaduslikku tausta. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. D assamblee on rahvusvaheline organisatsioon mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust. Balti assamblee loodi kaheksandal novembril 1991 Tallinnas. 31. oktoobril 1993 võttis balti assamblee vastu otsuse koostada balti assamblee kirjandus-kunsti- ja teaduspreemiate väljaandmise kord. Seda kõike me loeme Vikipeediast artiklist balti assamblee kohta. Ja tänapäeval on siis nii, et igal aastal antakse välja just nimelt teaduse, kunsti ja kirjanduse preemiaid. Tänavu 25. septembril anti Riias välja kirjanduspreemia Läti kirjanikule Kundega Repsele, kes on kirjutanud terve romaanisarja Läti ajaloost. Kunstipreemia sai leedulanna Jürgita troonina, kes on baleriin ja teaduspreemia tuli seekord Eestisse. Selle sai Els Heinsalu, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur. Ja nagu siin teates on öeldud, siis olulise panuse eest komplekssüsteemide ja sto hastiliste protsesside teooriasse. Üks neist kolmest laureaadid on täna siin ka laboristuudios. Võite arvata kolm korda, kes on, see on teaduspreemia laureaat Elsa Reinsalu. Tere tulemast. Tere ja palju õnne, aitäh. Kas sind ennast natuke üllatas ka, et selline tunnustus tulinad? Tegelikult üllatus väga, eriti kui me arvestame sellega, et eelmine aasta teadus Primo tuli juba Eestisse Andres Metspalu või et et ma oleksin oodanud, et see aasta oleks teaduspreemia, siis kas Lätisse või Leedusse läinud. Kordamööda einet päris kordamööda ei käi, et reegel on seal see, et iga aasta üks riik peab saama ühe preemia, et noh, et kui teadvus tuleb Eestisse, siis kirjandus Eestisse kindlasti ei saa tulla. Kuigi mul oleks kindlasti olnud väga hea meel, kui leelo tungal oleks kirjanduspreemia saanud. Aga, aga päris nii ei ole, et, et kaks aastat järjest näiteks kirjanduspreemia ühte riiki või minna Ja nagu võib lugeda, siis seda preemiat antakse selleks et Baltimaade koostöö, et soodustada ja see balti assamblee baltimaade parlamentide vaheline organisatsioon. Kas sa tunned ka, et sinu teaduste kuidagi on sellise üle Baltilise tähtsusega? Lisaks sellele, et ta on nagu tunnustada seda Baltimaade koostööd või seda soodustada, et selle eesmärk tegelikult on, on ka, et tutvustada. Et, et mul mul endal ei, ei ole niisugust koostöökogemust teiste teadlastega Baltimaadest ja, ja tegelikult on, on pigem see, et kui ma lähen kuskile konverentsile. Ma vist ühel konverentsil olen koos olnud ühe teise teadlasega Lätist. Et ma tavaliselt olengi siis Eesti ja, ja kogu Baltikumi esindaja seal komplekssüsteemide seltskonnas. Et, et selles mõttes jah, tavaliselt tuleb siis väljas väljaspool olles selgitada, et et, et meil on kaks keele keele perekond, eks ole, Baltikumi keeled ja eesti keel on siis soome-ugri keel ja, ja et, et meil on ka väga erinevad religioonid, Leedu on katoliiklik maa, Eesti on pigem luterlik siis kui, kui religioonidest rääkida ja, ja et, et need erinevused balti riikide vahel on üsna suured. Aga selles mõttes jällegi ma olen mõtelnud, et et kui ma nüüd seon oma teadustööga, mis on komplekssüsteemide, siis Paldikuma ongi niisugune tore väike komplekssüsteem. Et, et kui me oleksime niisugused üksikud kolm väikest riiki, siis meie mõju oleks kindlasti palju väiksem kui, kui niimoodi koos ühiselt tegutsedes, et ma arvan, et seda koostööd võiks rohkem olla. Aga, aga noh, eks ole, kui kolm väikest balti riiki suutsid näiteks Nõukogude Liidu ära lammutada, et siis siis me aeg-ajalt oleme ikka üsna võimsad. No tuleb välja, et komplekssüsteeme võib leida päris väikese vaevaga, kui osata osata leida. Sul tuli ka see balti riikide näide justkui varrukast. Noh, tegelikult on kogu maailm üks komplekssüsteem, et, et, et veidi oleneb kuidas, mis nurga alt asju vaadata, et mina, mina, jällegist ütleksin, et kõik asjad on komplekssüsteemid praktiliselt. Et elu on keeruline ja huvitav aga kui nüüd rääkida täpsemalt, siis teadus kuidagi ka defineerib enda jaoks, et et mis asi see komplekssüsteem on? Me võime ju kõike öelda, et oh kõik on nii keeruline. Aga. Kompleks komplekssüsteemid ta põhimõtteliselt ongi, et, et kui me vaatame mingit asja mis, mis moodustab süsteemi, millel on siis nii-öelda alamsüsteemid, et, et noh üks üks inimene, kui me räägime inimestest, ei ole komplekssüsteem, eks ole, nüüd kui me oleme siin kahekesi, siis me oleme juba niisugune mini minikomplekssüsteem. Samas, kui me vaatame inimest, läheme tema sisse siis et näiteks need siseorganid ja need selle kohta saab juba ütelda komplekssüsteem, et see oleneb täpselt, kuidas asja vaadata. Ja, ja, ja oluline on siis komplekssüsteemide juures lisaks sellele, et, et meil on mingisugused erinevad nii-öelda alamsüsteemid, et, et need alamsüsteemid või need osad peavad omavahel interakteeruma. Ja tavaliselt see interaktsioon on ka mittelineaarne Ja tegelikult teine mõte mõiste oli siin kaastavastiliselt protsessid. Kas need on ka kuidagi omavahel seotud? Statistilised ehk juhuslikud protsessid, kui me näiteks räägime diskussioonist uut liikumisest, siis ongi juhuslik? Ei, samamoodi ütleme, et kui me modelleerime inimestevahelist, interaktsiooni või Füüsikas, matemaatikas hästi tüüpiline on, kus, kus selle asemele, et noh, kui me näiteks läheme, räägime majandusest, füüsikast, et selle asemel, et ta modelleerida mingit pro otsustusprotsessi, et vot meil kõik inimesed peavad hästi targad olema ja kõike arvesse võtma, seda oleks niisugune deterministlik, eks ole, lähenemine et väga tihti me tegelikult Me näeme, et kui me nüüd modelleerima asja niimoodi, et ongi, et inimesed teevadki juhuslikult oma otsuseid. Et tegelikult need tulemused, mis me saame, on kas täpselt samad või väga sarnased. Et väga tihti see niisugune juhuslikus see modelleerimisel. Me jõuame samade tulemusteni, mis siis väga niimoodi peen, detailidesse minnes. Tundub, lausa uskumatu, kuidas see nii saab olla. Jah, et tihti tihti nagu ongi, et ütleme siis ka majandusteadlased kritiseerivad nagu niisugust juhusliku ja ja nii-öelda rumala agendi lähenemist, aga, aga, aga näed, sa, tulemused on samad. See on umbes seesama teema, mis on see rahvahulkade tarkus või Vistavamata crowds kest. Et see on siis see, et, et kui meil on palju selliseid keskpäraseid inimesi koos, siis nad kamba peale võivad teha ikkagi sama hea otsuse kui päike, hulk eksperte mingitel juhtudel? Jah. Aga mingitel juhtudel võib-olla ka mitte. No vot, oleneb eks ole, et kuidas, kuidas seal täpselt läheb. Jajah, aga umbes selliseid asju sisuritki. Jah, mingil mingil määral küll, et noh, ütleme, kui nüüd siin majandusfüüsika juurde läksin, et, et siis jah, minu lähenemine on see juhuslik lähenemine Mis mõttes et Meie modelleerimegi oma majandussüsteeme kusjuures nüüd on veel võrreldavad füüsikas gaaside käitumisega, et kuidas molekulid gaasides käituvad. Ja, ja me ei, me ei arvesta seda, et meie. Inimesed agendid või siis keda võib ka interpreteerida ka või ettevõtted, et nende käitumine oleks ratsionaalne vaid 10. käitumine on täiesti juhuslik, just et, et me kasutamegi juhuslike arvude genereerimist ja siis, sõltuvalt sellelt sellest, mis, mis arv kellegi jaoks välja tuleb, siis siis nii tema majandustehingud siis. Kulgevad umbes nii, et täna ostan klaveril, homme müün juustu-ülehomme. See, et me isegi ei lähe nii detailidesse, et, et me lihtsalt me, me uurime geneetilise vahetuse mudeleid, mis tähendab siis seda, eks ole, et noh, põhimõtteliselt modelleerime, et, et jättes välja detailid, kes mida müüb, et, et põhimõtteliselt interaktsiooni tulemusena, siis sina saad nii palju raha ja mina saan nii palju raha, raha. See on natuke lihtsam. Just. Aga mis, mis me nüüd viimase kolme aasta jooksul oleme näiteks üks mudel, mida me oleme uurinud, on, on see, et kui tundub nagu hästi esmapilgul loogiline, et kui mina mingi hetk annan sulle raha ja siis, kui ma lähen koguses juhuslik süsteem, eks ole siis noh, mingi hetk, sina annad mulle raha, eks ole, tõenäoliselt. No see on umbes nagu Browni liikumine Just et, et siis tundub nagu, et sisuliselt võiks matemaatiliselt olla sama kui jätta, et menüüd, et noh, mina annan sulle mingi hulga raha ja sina annad kohe mulle mingi hulga raha. Et see, kui sa nagu keskmistad üle ajasid, siis need kaks erinevat asja on üks ja sama asi. Aga vot tuleb välja, et ei ole. Et oleneb, et kui palju vahet pidada andmisel ja võtmisel. Ei, et kui meil on niisugune süsteem, mille kohta öeldakse, ka mitte turumajanduslik või, või siis kingituste majandpõhine majandus. Et kui mina annan sulle ja ootan, et mingi aeg, sina annad mulle tagasi siis see ei ole seesama asi, kui mina, annan sulle kohe midagi ja sina kohe midagi tagasi. Et, et kui mul on niisugune ikkagi turumajandus, kus, kus käib nii-öelda kohene vahetus, et see on palju õiglasem süsteem. Olenemata sellest, kui juhuslik seadmed Täpselt täpselt, et see oli meie jaoks ka natukene üllatus, et ütleme, et siis tavainimese jaoks võiksid moraal laheta, ära tee teenet ja jää ootama, vastuteenet küsis oma vastu, teine, kohe ära. Pikaks ajaks võlgu. Või ära anna võlgu. Ja väga praktilisi järeldusi võib sellest teha ja see ju kiirendab ka majanduselu, eks ole. Kui, kui kohe tuleb nii-öelda vastu tehing või tehing mõlemapoolselt. Jah noh, nad on just, nad on täiesti erinevad majandusmudelid ja, ja just oluline on see hiljem siis rikkuse heaolu jaotus. Et, et sellises kingitust ühiskonnast see heaolu jaotus on, on väga ebavõrdse. Siniindeks tuleb ka mängu just täpselt ongi, et, et mida, mida suurem on meil siin indeks, seda ebavõrdsem on meil süsteem. Kas see ongi nüüd majandusfüüsikas praegu, mis on viimase kolme aasta jooksul tulnud selle asja iva? See on see, mida meie oleme teinud, et me oleme mõningaid muid aspekte ka vaadanud, aga ütleme, et see on niisugune üks suund, mis, mis me oleme teinud. Ahah, nii et majandus on siin üks, üks niisuguseid valdkondi, kus kompleks komplexus annab üllatavaid tulemusi. Aga kindlasti neid valdkond on ju veel. Kunagi me rääkisime sinuga ka keelefüüsikast ja keeleökoloogiast. Kas seal on ka uuemaid tulemusi? Eks bakalaureuse-magistri- ja töö on kaitstud ja eks doktorant töötab edasi nendel teemadel. Ütleme, et see bakalaureusetöö selles mõttes oli nagu täitsa täitsa uued tulemused. Ta tudeng uuris Numi keeli, mida me varem pold uurindise Numi keeled, mis kontinendil. Nomikeeled on üsna laial territooriumil, et eestlaste jaoks, missuguseid pidepunktid võiks öelda, et et San Francisco ja Sootleksiitikus kunagi, eks ole, olümpiamängud toimusid. Et umbes nende kahe suure linna vahel. Ja see piirkond on ka geograafiliselt niisugune väga huvitav eta. Et seal on niisugust kõrbeplatood ja seal on väga ütleme siis eestlaste jaoks eriti muljetavaldavaid mägesid. Ja temperatuurierinevused on seal väga suured, et et niisugune väga rikas piirkond geograafiliselt mitmekesine, mitmekesine just. Jaa, jaa, Numi keeled on siis need vanad keeled, mis seal tänapäeval veel alles on jäänud. Ja, ja analüüsisime siis keeleteadlaste poolt kokku kogutud andmeid. Ja noh, selles mõttes õnneks suuri üllatusi ei olnud. Et oma analüüsi tulemusena me tegime kokkuvõtte, et et, et mis keeleteadlased on nagu nende keelte omavaheliste suhete kohta ka nii nii-öelda rohkem käsitööna kokkuvõtted teinud, et, et meiega siis oma matemaatilisi oskusi rakendades saime üsnagi sarnased tulemused, kuigi meie keeleteadlasest professori koostööpartneri jaoks oli seal ka mõningaid üllatavaid ja huvitavaid tulemusi. No mis tulemused Numi keelte kohta sisse tulid? Et, et ütleme, et nende omavahelised suhted, eks ole, et et see diffusioon, mis, mis seal on toimunud minevikus, et see on olnud, see tundub, et see on olnud päris põnev ja mis on ka ajaloost teada, et et tegelikult asi, mida me tahaksime edasi teha, ongi see, et proovida nüüd päris modelleerida seda, seda difusiooni protsessid, mis seal on toimunud, võttes siis arvesse ka seda geograafilist maastikku Diffusioon siis segunemine. Liikumine liikumine aha inimeste ja noh, siis kui koos inimestega keelde, eks ole, ja ja, ja loomulikult seal tee peal siis jaht toimub interaktsioon inimesed suhtlevad omavahel, see on siis intellektsioon ja, ja kuidas siis need ja keeled omavahel siis on segunenud 11 mõjutanud ja ajas muutunud. Ja see on põnev, see võib anda ka mingit uut vaatepunkti ka näiteks soome-ugri keelte kujunemisele. Jah, kindlasti, ja, ja mis me veel, teine keelte rühm, mida me uurisime, olid moodsategi keeled. Need on siis Lõuna-Mehhikos, et nende puhul selle, selle keelte rihma puhul seal oli huvitav ka see, et mingil hetkel tekitati seal kunstlik järv. Mis tähendab, eks ole, seda, et inimesed ja keeled, mis seal territooriumil, mis nüüd selle suure kunstliku järve alla jäid, need pidid ju kuhugi ära minema. Ja nüüd me näemegi, et seal järve sees on ka mõned saarekesed alles jäänud, kus Vernik keeli kõneldakse ja, ja mida me siis nägime. Analüüsi tulemusel oli see, et, et seal keset järvesaare peal kõneleja kõneldada keel, murre ja väga kaugel mägedes olev keel on omavahel väga lähedalt seotud, väga sarnased, mis, mis tähendabki seda, eks ole, et need inimesed, kes sealt liikuma hakkasid, nad läksid kaugele ära ja sa mäestikes on ka niisugused, et nii-öelda siis liikumiskanalid orud, kus on lihtsam liikuda ja, ja, ja me füüsikast teame, et kui meil on niisugune kitsas kanal, siis diffusioon toimub väga kiiresti. Et kui meil on niisugune lai avatud haava platoosis, eks ole, et siaalse diffusioon on palju aeglasem. Ja siis ongi, et meil see üks keelte rühm on seal liikunud ta on liikunud väga kiiresti ja, ja tee peal ta ei ole nagu teiste keeltega, mis seal ees on jõudnud, interakteeruda ja siis meil ongi, et meil on need kaks väga kaugele asetsevat keelt, mis on omavahel sarnased ja, ja need, mis seal keskel vahepeal on, et need on nagu hoopis teistsugused. Ja seda me tahaksime ka päris niimoodi öelda füüsikutena modelleerida, et kuidas see liikumine seal on toimunud. Ja see on ju huvitav, et keeleteaduse ja füüsika ja majandus ja neid kõiki seob kompleks komplexus millel on siis kuidagi, mida saab siis ühtemoodi täiesti käsitleda, et ühe valdkonna tulemused saab suhteliselt kergesti kanda teise valdkonda. Jah, ja, või, või eks ole mingit mingeid oskuseid rakendada teisel teisel alal. Aga ikkagi, ma tahaks nüüd tulla tagasi korraks juba mainitud soome-ugri keelte juurde ja läänemeresoome keelte põlgnemisse, et kas nüüd nende teadmiste põhjal, mis me sealt Ameerikast oleme saanud saame ka kuidagi nüüd paremini analüüsida seda, et kuidas, kust näiteks meie esivanemad on ikkagi siia tulnud, et kui kiiresti, kellega kohtunud vahepeal. Loodetavasti saame. Ja seda on tegelikult mingil määral ju ka tehtud, eks ole. Et tegelikult me ise tahaksime natukene rohkem ka neid eesti murdeid uurida. Aga meil, Praegult on plaanid üldse, et me üritaksime selle juures kasutada neid nimetamise mängusid. Et meil üks uus järeldoktor eelmise aasta algusest on siin, et tema natukene on üritanud selles suunas hakata mõtlema. Aga, aga kui me selle kohta nagu veel liiga palju ei tahaks, ei tahaks rääkida, aga aga mõte liigub sinnakanti. See on põnev, et siis on meil järgmine kord jälle uutest asjadest asjadest rääkida. Jah. Aga täna ajasin Els Heinsaluga juttu siis sel puhul, et on ta saanud balti assamblee teaduspreemia, sel aastal. Eesti geenivaramu on nüüd tegelenud mitu kuud väga usinalt sellega, et on otsinud ja leidnud geenidoonoreid, kellelt võtta järjekordselt geeniproove. Ja nüüd on plaan selline, et selle aasta lõpuks tahetakse saada kokku 100000 uut geenidoonorit lisaks sellele 50-le 1000-le, mis on varasemast ajast juba salves ja küsingi nüüd Tartu Ülikooli Genoomika instituudi Eesti geenivaramu, personaalmeditsiinisuuna juhtivteadurit Lili, mina neilt, et kuidas edeneb praeguse seisuga see suur ettevõtmine? No praegu edeneb Ta juba väga hästi jälle, et sooja suvega langes tempo, et nii nõusoleku vormide allkirjastamiseks kui proovida ütlemised. Aga see on ka arusaadav, nii pikk ja ilus suvi. Nii et nüüd sügisel alustasime suure hooga uuesti, nii teavitus tõsist tööd kui, kui proovide kogumist ja erinevate ürituste korraldamist. Ja nüüd on tõesti tempo nii suured, pidime laboritööd ümber korraldama ja kahes vahetuses inimesi tööle panema, jõuaksime kõiki neid proove töödelda. Nii et oleme väga rõõmsad, et aasta lõpuni on meil aega kolm kuud ja tundub, et proovide arv saab ikkagi päris kindlasti täis. Kas on ka võimalik praegu öelda, et mitu proovi juba võetud on? Tänavu? Praeguse seisuga on üle 62000 nõusoleku vormi allkirjastatud ja umbes 45000 on ka proovid loovutanud, mis on siis jõudnud meie laborisse ja lähevad siiski nutipiseerimiseks. Miks on tähtis just see, et täpselt aastavahetuseks 100000 täis saaks? Sellepärast, et riigieelarvest eraldatud raha, mis on viis miljonit ehk siis 50 eurot iga proovi kohta, mis on täpselt see, millega meil kõik välja tuleb, seal hulgaski nutibiseerimine. Nii et riigieelarvega on nii, et mis selleks aastaks on eraldatud, tuleb see aastaga ära kulutada, nii et vaatame, kas järgnevatel aastatel on võimalik proove veel edasi koguda. Ei millises mahus sõidame praeguse seisuga ei tea, nii et soovitame me loomulikult kõigil kes Bel kaaluvad või mõtlevad see aasta oma proovid ära anda. Et järgmistel aastatel lihtsalt ei pruugi seda võimalust olla. Kas sellest saab nüüd üks maailma suuremaid andmebaase, kui see nüüd 150000 kokku tuleb või mitmendal kohal näiteks inimeste arvult see maailmas oleks? Ta on kindlasti maailma juhtivamad seas, aga ja nii, kuidas me edasi liigume, liiguvad ka teised riigid edasi, et Eesti oli tõesti esimeste seas, kes hakkasid koguma ja see 50000 geenidoonorit, mis meil juba olemas, oli mitu-mitu aastat tagasi. See oli maailmas arvestatav, aga praegu liiguvad teised kiire tempoga meist mööda, nii et see on väga-väga oluline samm, et me saime see aasta sadatuhat juurde koguda, et kui arvuliselt rääkida, siis Inglismaa on loomulikult, et ma suure elanikkonnaga meist veidi ees numbrite poolest, et neil on 500000 inimest juba jõukeib aju bänkis. Ehk siis Inglismaa suures biopangas ja samas on nagu mingid eri erisused, et Meil on võimalik palju rohkem andmeid juurde koguda geenidoonorite kohta. Ja meil on võimalik ka väga olulisteks leidudega geenidoonorite poole tagasi pöörduda ja neid kutsuda tagasi edasisteks uuringuteks, mis enamus teistes riikides ei ole võimalik. Aga kogu see asi on siis mõeldud tegelikult selleks, et edendada personaalmeditsiin mida personaalmeditsiin üldse tänapäeva mõistes kujutab. Anno 2018. Ja personaalmeditsiin on praegu selline kuum termin, et loomulikud arstide silmis on meditsiini tervishoid alati olnud personaalne ja lähtutakse ikkagi patsiendist indiviidist ja võetakse arvesse kõik tema ja tervisenäitajad. Aga nüüd 2018 on personaalmeditsiin tõesti saanud uue tähenduse ehk seda, et me võtame indiviid tervise hindamisel juurde. Geeniandmed sellepärast, et me oleme nüüd pikalt pikalt teinud, geeniuuringuid leidnud, millised geenid on seotud, milliste haigustega ja oskame nüüd öelda, millistel inimestel on kõrgem risk teatud haigusteks mis on geenidest tingitud ehk siis eelsoodumus. Ja me saame ka ennetavalt mingeid meetmeid kasutusele võtta, et vältida nende haiguste avaldumist. Kas teaduslikus mõttes on kogu see geenivaramu ja ka see praegune ettevõtmine suunatud puhtalt sellele, et leida võimalikult palju võimalikult täpseid statistilisi seoseid inimeste geenivariantide ja siis haiguste ja sümptomite vahel? Või tuleb natukene mänguga see selline vahepealne mehhanism juba et kuidas need valgud seal ja prote Joom mõjutab ja? Jaa, absoluutselt, et loomulikult meie töö on ka laienenud, et otsime endiselt seoseid geenide ja haiguste vahel. Aga kui me leiame neid seoseid, siis me tahame ka teada, mis mehhanismi kaudu see seos tekib. Et uurime Nonii te geenide avaldumist ehk RNA tasemel, millist mõju need katsioonid siis avalduvad geenide avaldamisele ja sealt siis edasi uurime ka valgutasemeid ja üldiselt mingisugust metropoliit muide tasemeid. Et noh, need kõik on veidi liiga kallid uuringud, et me saaksime seda kõigile geenidoonorite-le teha. Aga nii, kuidas me erinevate teadusprojektide raames rahastust saame, siis me uurime sügavamalt ka nende mutatsioonid, mehhanism, et kuidas siis ikkagi need need haigusi põhjustavad või kuidas need on seotud haigustega, et oleks võimalik tulevikus ka leida või arendade spetsiifilisi ravimeid mis oleksid suunatud nende geenide või valkude tasemete muutmisele, et et saaksime haigusi ära hoida. Kas see see valgustik ja see, kuidas, kuidas valgud toimivad mis nii-öelda pärast geene toimub, kas see on ka personaalne ja kuidas seda oleks võimalik arvesse võtta. Kui sügavale sinna on võimalik minna? Ja seal on ka väga olulisel kohal sellised suuremahulised uuringud, et kui me näeme, et ühel indiviidil on väga madalad valgu tasemed või väga kõrget mõne valgu tase siis oleks huvitav Ta jälgida seda, et milline geen võiks seda põhjustada või kas see on ka seotud mingite haigustega. Et täpselt samasugused uuringud jätkuvad, et põhiliselt ikkagi seoste leidmine ja siis nendele selgituse leidmine Aga kuidas sa nüüd tänapäeval on võimalik, siis kui nüüd 100000 proovi on, on kogutud kas siis on võimalik, et inimene saab näiteks teada mingisuguse haiguse riski endal no mingisuguseid konkreetseid tõenäosusega näiteks 70 protsenti või kui täpselt seda nüüd sellise individuaalsel tasemel võiks teada saada. Praeguse nii-öelda arengutaseme juures. Ja no eks me arvutuslikult saamegi selliseid statistilised tõenäosused aga uuringud on näidanud, et noh, päris sellisel toorel kujul neid inimestele tagasisidena anda ei toimi vaid kõige parem on rääkida võimalikult lihtsalt, et teil on kõrgendatud risk või kõrgenenud risk. Et ja kuidas seda seletada, et mida oleks vaja ette võtta, et seda riski miinimumini viia? Aga kas te ise saate teada mingisuguse sellise arvu mingi tõenäosuse siis ja millised veapiirid sellel võiks olla? Jaa, absoluutselt, et me saamegi sellised Keskmised, statistilised tõenäosused, aga see ongi, et need vea piirid on olemas, mis tähendab seda, et mõnel indiviidil on siis selle veapiiri kõrgemas osas mõni indiviid on selle veapiiri alumises osas et sellisel kujul me ei hakka seda tagasisidet andma, vaid võtame professionaalsemalt ette, et kas ta on siis millises riskikategooriast on, nagu ka tehakse näiteks kolesterooli mõõtmiste ja ja selle vererõhu mõõtmisel, et, et kõike tuleb vaadata kompleksselt koos ja, ja me jälgime ka seda, et see on meile täiesti uus teadussuund, et et kuidas inimesed reageerivad sellele tagasisidele, et täidavad küsimustiku enne tagasiside saamist, mis on nende ootused ja millised emotsioonidega nad tulevad. Ja pärast tagasiside saamist täidavad küsimustiku ja ka kuus kuud hiljem täidavad küsimustikud. Mis tundega nad siis edasi on läinud, et kas me oleme neid ärritanud või tekitanud liiga palju ärevust, pingeid, et esialgsed tulemused, mida nüüd kogunud ja koostanud meie teadur Liis Lemsalu ongi see, et et üldiselt on inimesed väga rahulikud isegi siis, kui nad saavad teada, et neil on kõrgendatud risk rinnavähiks näiteks. Aga see tuleneb ilmselt sellest, et nad saavad väga põhjalikku geneetilist nõustamist ja, ja ka üldist nõustamist ja ja siis kohe nagu sellised lülitavad meditsiinisüsteemi, et, et siis onkoloogid hakkaksid jälgima, et, et kuidas jälgida seda, et kas näiteks rinnavähk millised skriiningprogrammid olemas on, neile, kellel on need kõrge riskiga mutatsioonid ja nii edasi. Aga puht teaduslikult, et kui tehakse erakondade populaarsusküsitlused, siis on juba kõik teavad, et, et viga on seal umbes kaks protsenti. Kas need seosed geenide ja haiguste vahel on ka, kas veapiir on seal ka kaks protsenti või on näiteks 20? Ehte varieerub täiesti millist haigust või tunnust me vaatame, et noh, kui võtta näiteks kõige tugevamad seosed, mis on need rinnavähimutatsioonid, siis seal on loomulikult need vea piirid väiksemad. Aga no tõesti leidub neid inimesi, kellel on praka geenis mutatsioon aga neil ei arene elu jooksul rinnavähki. Et siin tuleb mängu kindlasti ülejäänud osa inimese genoomist, et kas tal on teised mutatsioonid, mis jällegi kaitsevad või päästavad selle ühe mutatsiooni eest või on kogu mäng näiteks elustiilis, et ta tõesti ei, ei söö magusat või ei toit ei see mingeid keskkonnamürke ei, ei imendu, mis see võiks olla, et need on hästi olulised küsimused, mida me peame veel uurima? Ahah, aga tegelikult koostate geenikaardi, et see tähendab, et ainult osaliselt vaatate genoomi mitte tervet genoomi Uri igal inimesel, sellepärast et see oleks lihtsalt liiga kallis. Kui palju see nüüd mõjutab seda tulemust? Ei no kindlasti oleks huvitavam ja parem, kui me saaksime kõigile määrata kogu genoomi järjestus aga see nõuaks ka noh, sellist kulu, mis on umbes üle, noh kindlasti üle 1000 euro inimese kohta. Nii et kui meil on valida siis väiksele arvule inimestele teha kogu genoomianalüüs või suurele arvule teha geeni kiita, siis, siis loomulikult on see väärtus, mida me loome oluliselt suurem, kui meil on võimalikult palju inimesi. Ja tegelikult need uued kiibid on ikka tohutult hea sisuga. Ehk siis selle kiibi peal on sagedased mutatsioonid, mis on Eesti populatsioonis ja üldse Euroopa populatsioonis ja seotud siis sagedaste haigustega. Ja nad katavad kõiki geeni nii väga, väga ühtlaselt, et sealt on võimalik leida uusi seoseid erinevate geenide ja haiguste vahel. Ja lisaks on selle mikrokiibi peal olemas päris paljuga haruldasi mutatsioone, mis on haigustega seotud või ravimite lagundamisega seotud. Ja lisaks saime ka sinna peale panna 2500 mutatsiooni, mida me olime ainult Eesti populatsioonis näinud tänu sellele, et me oleme määranud umbes 5000 eestlase või noh, eesti elanikkonna kogu genoomi või kogu eks soomi ehk valku, kodeeriva genoomi osa järjestused. Nii et me leidsime sealt päris palju huvitavaid mutatsioone, mida varem ei ole kirjeldatud ja me saame nüüd suuremas hulgas, proovides neid lähemalt uurida. Kas edaspidiseks on ka juba konkreetsemaid plaane tehtud, et suurendada veelgi inimeste arvu, aga võib-olla siis ka võtta veelgi täpsemaid proove? Ja mõlema loomulikult ja noh, järgmise aasta suur eesmärk on ja koor siis personaalmeditsiiniprojektiks suunatud resursse põhiliselt planeeritud IT-arendused, et me saaksime arendada otsustustoe, tarkvara ja ravijuhiseid, mis võtaksid arvesse inimeste geneetilist eripära. Sellepärast ei olegi võimalik järgneval aastal nii suures mahus proove koguda. Loodame, et, et mingis mahus kindlasti veel saab, aga teiselt poolt me teeme ka just geenidoonorite, kes juba olemas on. Proovime teha järgmisi sügavamaid, oli see, et need on põhiliselt rahastatud erinevatest teadusprojektidest, et näiteks Eesti tee kardirahastus, kust toimub mikrobioomi ehk soolestiku bakterite määramine. 2000-l geenidoonorid on üks oluline projekt ja kindlasti loodame jätkata prote oomika analüüsidega. Saaksime kaardistada valgud ja lisaks toimub ka geenidoonorite tagasikutsumine, et kui me leiame mingisugused mutatsioonid, mis näiteks ennustuse algoritmid ütlevad, et see tekitab näiteks valgus varajase stopkodoni ehk lõpetab valgusünteesi. Aga tegelikult see mutatsioon on keset valku, mis tähendab, et sellel indiviidil ei tohiks olla funktsionaalset valku. Aga keegi varem seda mutatsiooni kirjeldanud ei ole. Me haigusloost praegu näiteks midagi erakordset veel ei näe, aga huvitav oleks seda inimest tagasi kutsuda ja uurida. Näiteks kui minu grupoorib farmakogeneetikaks, tehke ravimite lagundamise geneetikat siis me oleme leidnud mitmetes ravimi lagundamisega seotud geenides sellised funktsiooni kaoga mutatsioonid. Nii et meil ongi praegu Eesti teadusagentuuri poolt rahastatud projekt, et uurida ja kutsuda tagasi need inimesed ja väikestes annustes neile ravimeid anda ja siis mõõta vereplasmas, et kas siis nende varem kirjeldamata mutatsioonide kandjad näiteks lagundavadki, neid ravimeid oluliselt aeglasemalt ja kas neil võiks olla oluliselt suurem risk ravimi kõrval toimetaks, kui nad peaksid kunagi seda ravimit saama? Niisugune tegevus käib siis geenide kogumisel, Eesti elanike seast või geeniproovide kogumisel ja kes siis saab, see andku siis aga proovi. Ajasin seda juttu Lili Milaniga Eesti geenivaramust. Suur aitäh. Tänases saates oli juttu majandus ja keelefüüsikast ning geenidoonorlusele personaalmeditsiini hüvanguks. Juttu ajasid Els Heinsalu, Lili Milani ja saatejuht Priit Ennet. Uussaare juba Nobeli hõnguline on kavas nädala pärast veel uuem, uute põnevate teemadega. Kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
