Teadust kõigile evolutsioon on maakera elustikku kujundanud miljardeid aastaid omasoodu. Nüüd aga on teadlased ise pannud katseklaasis valgumolekulide evolutsiooni soovitud suunas käima. Tänavuste keemia nobelistid töid ja ideid tutvustab süsteemi bioloog Mart Loog. Toanurka kogunev tolm ei ole lihtsalt mingi hallpuru, vaid sisaldab mitmesuguseid huvitavaid elukaid ja nende DNAd. Kodutolmu kogumise, ülemaailmset kodanikuteaduslikku algatust tutvustab selle eestvedaja Jane Oja. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Ja räägime nüüd sellest, mille eest on tänavu välja antamas Nobeli keemiaauhinda, sellega me jõuame oma laborisaates siis ka kõik tänavused Nobeli teemad ära kaetud. Ja niisugune valdkond on see nagu suunatud evolutsioon, mis kõlab väga huvitavalt, sellepärast et evolutsioon on meie planeedil käinud. No üle kolme miljardi aasta vaata et neli miljardit aastat nii-öelda loomulikul teel, aga nüüd siis on teadlased võtnud ja, ja ohjeldanud evolutsiooni ära vähemalt osaliselt. Ja nimed ka, kes siis saavad, on ameeriklased Francis Arnold, tema on siis naisterahvas ja samuti tema rahvuskaaslane George, mis ning inglane Gregory Winter on siis tänavused keemia, nobelistid ja laboristuudios on Mart Loog. Kes on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor ja natuke ka nendesamade asjadega tegeleb. Nii et suunatud evolutsioon. Tegelikult ei ole see nüüd me ei räägi siin päris olendit evolveerimisest, vaid esialgu valkude valgumolekulid. Kuidas see käib? Tõepoolest, Nobeli preemia jaotati nagu kaheks ja siis üks pool veel kaheks ja selle esimese poole. Põhinimetaja oleks siis suunatud evolutsioon, et kujundada välja paremaid ensüüm, katalüsaatorid ja need on siis sellised valgumolekulid, mis viivad läbi keemilisi reaktsioone. Ja suunatud evolutsioon tähendabki tegelikult seda, et inimesed on õppinud kiirendama evolutsiooni, et saavutada meile soovitud tulemus laboris kiiremini, et siis näiteks neid ensüüm, katalüsaatorid kasutada tööstuses või laboris erinevate orgaaniliste kemikaalide sünteesiks. Nii et needsamad valgumolekulid siis ensüüm, katalüsaatorid, praegusel juhul siis alluvad sellele samale evolutsiooni seaduspärasusele, mille Darwin juba avastas ja kirjeldas, et seal on siis teatav muutlikkus, teatav valik ja siis mingisugused omadused võimenduvad ja, ja lähevad edasi, kanduvad edasi. Kuidas siis on saavutatud? Jah, et looduses on omad valikukriteeriumid ja vajadused, aga tööstuses keemias on omad näiteks kaks põhilist eesmärki, millele siis Arnold oma paljudes töödes on keskendunud, on muutunud Ta ensüüm, katalüsaatorit, nii-öelda aktiivtsentrit, keemiat, põhispetsiifikat ja teine on siis muuta neid katalüsaatorid rohkem tugevamateks hobusamataks orgaaniliste ainete suhtes, sest kui me kasutame neid orgaanilise keemia tööstusest, siis need kemikaalid, mida need ensüümid lihtsalt toodavad, on tegelikult küllaltki toksilised ja näid näiteks rakkudes ei ole nii, et evolutsioonis pole nendele ensüümide olnud vaja nende suhtes olla tugevad, aga kõrges hobuses võivad nad ensüüme. Nende struktuuri rikkuda Tennoctureerida ja nii edasi. No näide on siin näiteks alkohol ja pärm. Jah, no see on nüüd juba, ütleme biotehnoloogiline fermentatsiooni näide, aga täpselt alkopärm fermenteerida, tasu talub teatavat kindlat kontsentratsiooni, alkoholi sellepärast ongi meil ütleme, veini kangus nii, nagu ta on, aga nüüd räägime tööstuslikus bioetanoolitööstusest näiteks siis on, kindlasti on eesmärgiks saavutada selline pärm, mis talub kõrgemat kontsentratsiooni, alkoholi ja ka selleks on kasutatakse nüüd kogu aeg erinevaid meetodeid, kuidas muuta pärmi genoomi suunatud evolutsiooni abil, et siis valida välja neid tüvesid, mis kannatavad kõrgemat. See annab siis kahtlemata nendele alkoholitöösturitele suurema kasu. Ja tegelikult asi käibki DNA muutmise kaudu, mis ju kodeerib neid samuseid, valke, mida siis tööstus kasutab. Ja kuidas täpsemalt nüüd siis seda geeni seal ma saan aru täiesti juhuslikult või, või üsna juhuslikult muudame, et kuidas, kuidas see tehnoloogia. Jah, see on nüüd väga oluline küsimus, et tõepoolest, et kui me vaatame loodusliku evolutsiooni, siis me tegelikult suures osas ikkagi räägime väga juhuslikest mutatsioonidest üle kogu genoomi. Aga nüüd on viimased 10 aastat on siis räägitud tegelikult ka sellisest teadusharust nagu sünteetiline bioloogia. Just selle selle laine alguses hakati rääkima, et nüüd me saame ratsionaalselt muuta genoome, valke, rakke, et me saame disainida uusi organisme samamoodi nagu Me disainime plaanides elektroonilise organism. Aga nüüd selle viimase 10 aasta jooksul on tegelikult välja tulnud, et ratsionaalne disain, inseneritöö ei olegi nii lihtne, et loodus on väga keeruline ja ei olegi nii lihtne saavutada soovitud omadustega uusi organism. Ja sellepärast, et mul on väga hea meel tegelikult, et just sel aastal anti Nobeli preemia nendele inimestele, kes töötasid välja suunatud evolutsioonimeetodeid, sellepärast et nüüd viimaste aastatega on aru saanud, et sünteetiline bioloogia see peab, kätkeb endas mõlemat, nii inseneritegevust kui ka suunatud evolutsioon, sest evolutsioon on väga võimas algoritm, ta on väga võimas meetod, mille loodus on välja kujundanud. Ja täpselt nii ongi, olgugi et näiteks üks näide, üks esimesi näiteid malaaria ravim Artemiseni, mis testi nendes pärmides sinna küll pandi üle 10 geeni nii-öelda ratsionaalselt sisse. Aga läks seitse aastat, enne kui need produkti saagised läksid nii kõrgeks ja see saavutati suunatud evolutsiooni. Ja lõpuks siis järjestati selle pärmi genoom ja seal oli üle 400 juhusliku mutatsiooni, mille tegelikku funktsiooni me isegi ei tea. Ja see on selline ere näide sellest, et suunatud evolutsioon kombinatsioonis insener nii-öelda mõtlemise ja tehnilise tsükliga, sünteetiline bioloogia, et see annab tänavune Nobeli preemia, on just rõhuasetus sellele isegi võib öelda paradigma nihkele. Et evolutsioon on tegelikult isegi võimsam kui inimese mõistus ja arvutimõistus või vähemalt nende kahe evolutsiooni ja siis võistluse kombinatsioon, on, on veel kõige võimsam. Just täpselt just täpselt see viimane ongi, nii et ega need need meetodid, mille tänavused nobelistid välja töötasid, need ei olnud ka need on ka vägagi suunatud, sellepärast et vaadataks täpsemalt, millises regioonis geenis või siis ensüümi aktiivtsentris, kus neid neid muudatusi ja neid neid juhuslikke mutatsioone viia mitte üle kogu geeni või üle kogu genoomi, vaid just mingit kindlates regioonides, see on juba iseenesest, see on inimese insenerimõtlemine, inimese valik. Ja siis ta annab selle valiku nagu juhuslikkusele. Ja väga tähtis on ka see, et oleks selline valik nagu looduses on see, et kas tugevamad jäävad ellu või need, kes juhuslikult õiges kohas on, jäävad ellu, peab ka teadlasel olemas õige valikukriteerium. Kuidas valida välja neid õigeid geenivariante, mis siis on need head ensüümid antikehad või siis lihtsalt mingisugused integreeruvad molekulide valgumolekul? Kuid ma saan aru, et Arnold siis pani oma neid muundatud geene või juhuslikult muundatud geenesis bakteri sisse ja seal siis tekkisid need ensüümid. Aga nüüd see teine pool tänavusest preemiast läheb siis niisugusesse valdkonda, kus kasutatakse faage ehk siis viirusi, mis nakatavad baktereid ja millel on siis ka oma DNA sees ja, ja seda siis. Muudetakse jah, see vist Nääs üsna juhuslikult välja kaheksakümnendatel. Se faagide kasutamine sellisel eesmärgil, et faagidel on, on selline võimekused, et nad saavad siis nii-öelda presenteerida oma pinnal erinevaid valgu nagu fragmente ja need valgud on siis kodeeritud DNA poolt, mis on selle faagi sees. Ja kui meil on siis ütleme nimetatud nagu raamatukogu või ütleme, terve kogum erineva erinevate mutatsioonidega geene, ütleme sama sama geeni näiteks erinevate mutatsioonidega või et me otsime mingit geeni terves geeni nagu raamatukogust siis ja meil on näiteks selle ühe geeni fragmendi vastu oleks antikeha, siis me saame püüda välja selle faagi lihtsalt see, et selle faagi pinnal on selline valgu fragment selle antikehaga. Ja siis pärast identifitseerida, millisesse, millisesse geeni see, see, see valgus, fragment või sa kodeeritud fragment, kuulus, see oli see, see oli tegelikult esimene meetod, mille nad välja töötasid, hiljem on sedasama faak display, nagu me ütleme, meetodit kasutatud igasuguste bioloogiliste interaktsioonidega kaardistamiseks. Uute järjestuste väga spetsiifiliste valgujärjestuste välja valimiseks on tehtud. Ja üks osa sellest preemiast on väga palju seotud terapeutilise antikehade tootmisega. Anti kehale Need varieeruvad, regioonid saaks väga spetsiifilised ja väga täpsed. Ja sellest on siis kujunenud või võimas meetod väga mitmete asjade lahendamiseks. Ma saan aru, et faagi genoomis on üks selline eriline koht, et kui sinna panna mingisugune geenijupp, et siis ta kodeerib sellele jupile vastava valgu ja näitab seda valku, ehk paneb selle valguses ka enda pinnale kohe pinnalt välja, nii et on ühes kindlas kohas pinnal seesama valk näha ja siis leida kergesti seose selle valgu ja, ja geenijupi vahel. Et see on ka tähtis. Jah, täpselt, et see oli nüüd esimesi meetodeid, kuidas, ütleme geene ja identifitseerib diakrooniga. Ja nii see asi siis käib ja ja evolutsioon on siis nüüd nii-öelda valkude alal kiirenenud võrreldes looduse loodusliku evolutsioonibaastaustaga. Aga kuidas Eestis selle valdkonnaga? Tegeletakse praegu Eestis, me oleme väga huvitatud sellest valdkonnast, oleme astunud väga tõsiseid samme, et luua Eesti sünteetilise bioloogia keskus ja me tegeleme täpselt sarnaste asjadega, siin meil on biotehnoloogiaettevõtted, kes arendavad välja terapeutilise antikehi, küll natuke teistsugustel meetodil. Meie tegeleme väga palju ensüümide spetsiifika nii-öelda ratsionaalse muutmisega, aga meil on ka täpselt samasugused suunatud evolutsioonimeetodit, kus me kindlat regiooni varieerime. No seda ei pea tegema lihtsalt tavaliselt mutatsioonidega vaid nüüd on juba DNA sünteesi hind nii madal, et me saame juba tellida sellise hästi paljude mute variantidega geenide segu selle ühe regiooni jaoks. Ja siis meil on selline meetod, kus rakud kas jäävad ellu või surevad ja need rakud, mis ellu jäävad need on siis need, mis on välja valitud. Ja siis me võtame rakus DNA ja, ja määrame selle järjestuse ja siis me saame teada, milline geenivariant nendest võib olla kümnetest tuhandetest, mis me sinna sisse viisime, ütleme, on kõige parem ja spetsiifilisem selle funktsiooni jaoks. Ja ütleme meie nii nagu Arnoldi ühe nobelisti suur eesmärk on nende ensüümide, On toota kemikaale ja biokütuseid ja luua rohkem jätkusuutliku nagu rohema majandust, siis meie keskuse eesmärk on täpselt sama kasutada biomassist tulevaid suhkruid, et siis selle asemel, et ütleme, põlevkivi või siis naftakeemia baasil oleva keemiatööstus, mis on keskkonnale kahjulik ja, ja palju kõrgemaid, ütleme, rõhkusid ja temport luurenõudev, siis meie asendaksime just seda ensüüm katalüsaatoritega ja ensüüm katalüsaatoritega, mis toimivad raku sees. Et seda võib kahte moodi teha, võib teha lihtsalt, et see katalüsaator on nagu väljas on kuhugi kinnitatud mõne pinna peale näiteks seesama valk, aga võib ka nii panna, et võib terve reasünteesi rea näiteks 10 katalüsaatorit viia bakteri või pärmi genoomi ja siis kasvatada seda pärmi samamoodi nagu kasutatakse õlut või tehakse õlut bioreaktoris ja toodetakse biokütuseid, kemikaale, kallimaid ühendeid, ravimeid ja seda kõike kui mitte nüüd nafta baasil, vaid tavaliste, näiteks puidutööstuse jäätmetest saadud suhkruta pea. Ja see on meie eesmärk siis luua nagu uus tööstusharu, mis on sünteetilise bioloogia baseeruv ja kasutab meie kohaliku, ütleme jäätmebiomassi saadud suhkruid või ka näiteks gaasist sülgaasid CO ja CO kahte võib kasutada süsiniku allikana ja ka need sünteetilise bioloogia suunad on meil arendatamas. Ja. Et sellest saab alus siis tööstusele iga tööstus toodab midagi, et võib-olla oleks hea mainida, et mida nüüd see tekkiv tööstus siis võiks toota, mida me saame siis hakata tarbima? Meie eesmärk on luua siia kompetents, piloottehased ja suhkruplatvorm ja tootmistüvede optimeerimise tehnoloogiline tsükkel või platvorm ja kui need meil paigas on siis vastavalt maailmaturu hindadele ja täpselt sellel ajal kõige kasumlikum Alt töötavatele nii-öelda rakuvabrikute tüvedel siis arendaksime väljatööstuse, praegu käib võidujooks just selle nimel, et luua võimalikult kõrgeid saagisid. Missis võit võistleksid klassikalise orgaanilise sünteesitööstusega ja juba päris mitmed kemikaalid on asendatud, aga loomulikult suurem osa on ikkagi kõige lihtsamad asjad, nagu bioetanool, Butaandiool, propanol, sellised lihtsamad kemikaalid, ütleme, mis oleksid siis äriliselt kasumlikud tootmiseks. Aga mida aeg edasi, seda rohkem kogu maailmas siis arendatakse välja tüvesid, mis toodavad juba hoopis kallimaid igale, aga, aga selle suhkru hinda jääb ju sama madalaks, nagu ta meil on. Et seda näitab tulevik, milline kemikaal on just turu seisukohast kõige kasumlikum? Oota aga üldiselt selle suunatud evolutsiooni kohta tekib paralleel ju masinõppega näiteks elektroonika vallast või, või arvutiteaduse vallast. Seene täpselt sama moodi, et mõistusega me tehisintellekti luua ei suutnud, tuleb välja. Aga nii-öelda laseme asjadel loomulikult areneda ja ja tuleb. Väga õige küsimus, täpselt see niimoodi ongi, et kui me arendame neid tootmistüvesid suunatud evolutsiooni käigus ja me valime välja ütleme, paremaid tootjaid siis määrame nende tüvede järjestuse. Ja siis me näeme väga-väga palju erinevaid rekombinatsioone, erinevaid mutatsioone ja meil pole õrna aimugi, kuidas nad koos toimivad ja saavutavad, selle tulemus on, mida me tegelikult näeme. Ja siis tulebki appi masinõpe, et me enam võib-olla ei süvenenud niivõrd väga sellesse detailidesse. Mehhanism ei taha niivõrd väga seletada, vaid masinat hakkab läbi selliste mustrite analüüsima neid järjestusi ja mustrite analoogia põhjal paneb kokku veel uuemaid järjestusi ja siis katsetatakse need läbi uuesti ja võib-olla pannakse neile peale veel üks suunatud evolutsiooniring ja niimoodi tsüklite kaupa oleme kõige parema tegelikult, sest kombinatsioon on tohutult ja, ja me peame kasutama nii masinaõpe, nii ratsionaalne, disaini kui ka suunatud evolutsiooni. Suvaliste mutatsioonide valikul. Nii et niisugune ongi siis see teadusharu suunatud revolutsioon, mille eest tänavu saavad siis kolm teadlast Nobeli auhinna ja seda juttu ajasin Mart loogiga. Tolm eriti kodutolm. On küll üks tüütu ja ebameeldiv asi mis alalõpmata kuskile koguneb ja siis tuleb ennast kokku võtta ja sealt ära pühkida. Ja kellel on tolmuallergia, nendel on veel eriti ebameeldiv tolm, aga nüüd tuleb välja, et tolmust võib olla kasu. Vähemalt teadvusele, tolmust kasu, kui me tolm uurime. Ja nüüd ongi üks täiesti tee ülemaailmne uus kodutolmu uurimise programm käima läinud ja tuleb välja, et Tartu ülikool seda koordineerib. Ja täna ongi labori stuudios Jane Oja, kes omakorda koordineerib kogu seda asja Tartu Ülikoolis. Seda tolmu kogumist ja analüüsimist ja see on kodanikuteadvust samal ajal teadlased ei hakka ise tungima inimeste kodudesse, vaid inimesed ise oma või tuttavate juurest, siis saavad tolmu koguda. Aga tekib ikkagi kõigepealt mõistetav küsimus, et millest siis ühtäkki nii suur globaalne huvi selle väga tavalise tüütu olluse vastu. Pigem ma ütleks, et huvi on mikroorganismide vastu, kes kodutolmus elavad. Et kodutolm lihtsalt salvestab väga-väga pika aja jooksul neid mikroorganisme, kes meil kodus on ja seetõttu saab sealt väga hästi kätte Need organismid ja meid just need erinevad siis mikroorganisme pidu huvitavad, seal on siis erinevaid seeni, baktereid, taimeosasid ja igasuguseid liialgseid tolmulestasid, näiteks. Aga tolm ise tegelikult on selline mõistatuslik ollus, et millest tolm kõigepealt ise ise koosnev. No just mida ma nimetasin, need organismid võivad seal olla, seal võib igasuguseid, juukseosasid erinevaid muid mittebioloogilisi materjale. Et ja see huvimiks meil on. Sest me veedame tegelikult enamuse aja kodust ja kodu, õhk kui see koduolukord sisekliima mõjutab meie tervist. Ja, ja sealt seetõttu ongi oluline teada, et millised siis organismid põhjustavad meile terviseprobleeme, näiteks see on kõige esmasem huvi. Teine on see, et tänapäeval on meil selliseid metoodikaid, DNA-põhiseid, metoodikaid, mis võimaldavad meil kirjeldada palju täpsemalt põhjalikumalt seda olustikku, kes meil kodus on, kas siis kodudes seda on tehtud tegelikult uuritud mullast erinevaid mikroorganisme veest, et et lihtsalt metoodika võimaldab neil palju paremini, kui seda on eelnevalt suudetud teha. Et me ei näe seda. Aga tegelikult see mitmekesisus võib olla palju suurem. Ja kõik need tolmuproovid tulevad siis Tartu Ülikooli, kus neid siis analüüsitakse. Geneetiliselt vaadatakse, mis DNA seal. Just täpselt, sest teised metoodikad jäävad, noh, nendega saab ka kontrollida ja vaadata, mis seal on, aga see nõuab palju rohkem aega, ressurssi, siis peaksid olema spetsialistid erinevate organismigruppide osas, et et DNA võimaldab meil tänapäeval sellist kiiresti odavalt palliv analüüsida. Ja kas teid huvitavad need elusolendid, kes seal tolmu sees on, mingid bakterid või seened või mis seal iganes võivad olla või siis need muud sellised bioloogilised ollused, mis on elusolendite küljest tulnud, aga mõne inimese juuksekarvad naha tükid või lülijalgsete mingisugused osised, mis on ära pudenenud. Need on jah, bakterid, seened erinevad, kui ka need lülijalgseid erinevad ja ka taime taimeosad, näiteks õietolmud ja nii elus kui surnud materjal ja kõik, millest DNA kätte saame. Tegelikult tolmus elavate olendite seas on ilmselt kõige tuntum ja kardetu tolmulest. Õige, nii et loodetavasti seda õnnestub ka üsna palju leida. Ma usun ja erinevaid kindlasti, et et hea oleks näha, kui seal, kui leiaks mingisuguseid seoseid. Me saame ühe organismi grupiga ennustada teise organismi grupi esinemist, et et seda on näiteks elust enesest. Me vaatame ühte näidet, kus olid olemas visuaalselt inimene suutis ära tuvastada kodus endal konkreetselt lülijalgsed. Aga teades, millest lülijalgsed toituvad, suutsime ennustada, et mis tegelikult toimub kodus nii-öelda konstruktsiooni või siis seinakattematerjali taga, kus siis oli tegelikult tekkinud väga suur hallitusseente kasv. Et need Lüljased toitusid sellest seenest. Nüüd tekibki küsimus, et kui inimesed oma proovid teile annavad ja kuidas teiega liituda saab, sellest me veel hiljem räägime. Aga kas te annate siis kohe ka tagasisidet ka inimesele? Mat, teil on nüüd niisugune eksootiline elukas seal tolmu sees. Aastat kindlasti kohe me ei suutnud vastust anda ja, ja selle vastuse andmisega on ka see lugu, et ideaalis oleks see kõige parem, kui me saaksime igale inimesele personaalselt öelda, kes sul kodus on ja mis, mis võib sinu kuidas see võib sinu tervist mõjutada. Reaalsus on see, et kuna me ootame neid proove erinevatest riikidest erinevates kogudes kodudest siis see hulk proove, mida me kätte saame, me ei suuda nende igale inimesele personaalselt tagasisidet anda. Me suudame pigem anda selliseid, kas riigi tasemel või, või siis mingid teatud hoonetüübi järgi või selliseid üldisemaid järeldusi suudame me paremini anda. Et kahjuks ressurss sellise personaalse tagasiside osas on meil väike piiratud, et aga kas kogutega inimestelt võib-olla mingeid terviseandmeid ja meil on olemas ka üks küsimustik, mida me palume, et inimesed ära täidaksid? Seal on nii selle mis on väga lihtne, koosneb paarikümnest küsimusest. Üks osa on ka sellest, et kas inimesed on täheldanud endal terviseprobleeme, siis me tunneme huviga, et milline kuivana maja on. Missugune küttesüsteem on, kas seal on koduloomi ja veel erinevaid aspekte, mida me oleme näinud, või noh, meile, sest me teame, et mis võivad mõjutada nende olendite või siis mikroorganismide kooslust kodudes. Ja lõpptulemuseks on siis väga suur andmebaas, ülemaailmne, ma saan aru, et piiranguid ei ole, et kõikidest riikidest võivad kodanikud liituda. Eeskätt ma näen, et võiks eestlased väga panustada siin oma eesti kodudest teine osa on need eestlased, kes lähevad näiteks välisriikides oleks väga teretulnud nende proovid. Ja meil on ka. Kuna see on ülikooli projekt, siis meil on erinevaid kontakte väliskolleegidega, et siis ka nemad on appi tulnud, et hetkel on see nii-öelda väga värske projekt, mille me just äsja alustasime, et meil on olemas juba eesti proove, meil on olemas juba Kolumbiast proove, Leedust. Kas nende olemasolevate proovide pealt võib juba ka mingisuguseid järeldusi teha? Jah, vara veel, et nii kui meil on olemas mingisugune kogum suurem kogum proove, siis siis me saame hakata nendega laboris edasi analüüse tegema, et siis me ei hakka üksikult proove analüüsima. Aga kas oskate juba enam-vähem mõelda selle peale, et milline oleks selline hea tulemus või milline oleks suurim üllatus, mis sellest programmist võiks välja tulla juba mõelda nii-öelda tulemuse peale ette? Kas see tuleb kõik suure üllatusena või on mingisugune ootus? Meie ootused on kindlasti jah, et lihtsalt teadis, mida on teised teadlased, teised, sellised teadusprojektid näidanud. Sellist globaalset, nii mitmete erinevate organismide uurimist koos ei ole tehtud. Et on olemas siin hästi palju töid on USA-st. Seal on uuritud nii bakterid kui seeni ja seal on huvitavaid seoseid just eriti bakterite koosluste osalised. Millised bakterid kodus kellelegi lon, saab ennustada, kas inimesed on kodus kass või koer või kass valdavalt ja sellesse kodus meesterahvaid või naisterahvaid, et selliseid seoseid on leitud. Et ma arvan, et me saame siukseid, geograafilisi erisusi ootaks kindlasti, mis on siin põhja pool osas. Mis troopikapiirkondades, et ma ei teagi, üllatusi veel tulevad, kui tulevad, neid ei peagi ilmselt küll. Aga tulemused siis avaldate teadusajakirjades ja siis saavad teised teadlased ka nendega tutvuda. Ja ma kujutan ette, et sellisest teabest võib ju tegelikult päris palju kasu olla. Et me võib-olla saame siis paremini teada, et millist tüüpi majades või millise küttesüsteemiga majades, kes hakkab tolmu sees elama ja missuguseid missuguseid tervisehädasid nad võivad siis ka inimestel tekitada, kes seal majas ka elavad. Jah, ikkagi mind huvitaks just need korterelamut, mida me renoveerisime mida me muudame, mille ventilatsiooni me väga suuresti muudame, et et kus juba on renoveeritud kortermajad ja kus juba kus, see ei ole veel renoveeritud. Sellised erisused oleks küll väga põnevad, et mida, nagu võiks edasi soovitada sellise ehitus tehnilise poole pealt lähtudes siis nendest organismidest, kes meil siis seal nendes erinevates kortermajades pesitsevad. Et siin võib Velm Nüansse alla, mille peale võib-olla praegu hetkel ei tule, et et globaalselt me suudame näha sellist üldist pilti. D, aga kui need proovid võimaldavad, siis me saame äkki kuidagi regiooniti näiteks Euroopa piires teha lisaanalüüse vaadata täpsemalt, mis kus. Et millised mustrid sealt välja siis kooruvad. Ja kui keegi tahab nüüd aidata teadusel selle tegelikult ju väga olulise tulemuseni jõuda, siis mida selleks teha, kellega ühendust võtta, kust saada infot ja kust saada neid proovi kogumise vahendeid. Kuidas üldse proovitud? Kõik info üles pannud kodulehele. Kui te lihtsalt guugeldate Siis äkki tuled sealt koduleht välja kus me oleme kirjeldanud, kuidas saab inimene osa võtta, mis see projekt endast kujutab? Antud juhul muidugi on projekti kodulehte inglise keeles me tegeleme eestikeelse kodulehe tegemisega. Või siis lihtsalt otsida ülesse mind guugeldades samamoodi Jane Oja, ma arvan, et et saab kätte siis minu kontaktandmed ja me oleme seda postitust jaganud ka Facebookis. Sealtkaudu saab informatsiooni nüüd teine küsimus, et kuidas neid proove koguda ja kust saab selliseid sellist materjali? Kui nüüd keegi üksik inimene tahab väga palju koguda erinevatest kodudest siis me võime ise pakkuda välja nii-öelda sellist kogumiskiti. Aga samas kui soovib lihtsalt inimene oma kodus saata proovi, siis on üks võimalus on osta apteegist steriilne vatitikk ja steriilne vatitikk siis koguda siis selle vatitikuga tolmu. Need, erinevad kohad on ära märgitud seal kodulehel. Ja see vatitikk võiks omakorda minna siis mitte kasutatud minigripp kotti. Ja siis need kõik kogumismoti tikud panna siis eraldi kotikestesse ära siis märgistada, mida te, kust kogusite meie Sammess need laboris ilusti säilitada, et neid ei pea kuskilt panema külmkappi ega midagi sellist, vaid lihtsalt hoidma neid toatemperatuuril. Et väga imelihtne võiks olla see kõik, et inimesed saaksid seda teostada. On siis tööriistakast põhimõtteliselt needsamad asjad, mis inimene saab osta sama vati, Tikukene lihtsalt on sellisest riises tuubistas absinasse teriinsesse tuubide tagasi panna ja muud ei midagi, lihtsalt steriilsed puhub ja mina ei ole leidnud kõigist, me oleme need spetsiaalselt soetanud laboritarvikute edasimüüjatest. Et seetõttu lihtsalt midagi väga erilist seal ei ole, et peab lihtsalt olema mitte kasutatud, et ma ei soovitaks neid vatitikke kasutada, mida te kasutate muudel juhtudel, et need võivad olla juba saastunud uurimegi hitte, organi organisme, kes ei taha saada neid saastunu nüüd vatitikke, mis on võib-olla olnud näiteks kuskil vannitubades, kus on juba pikemat aega, et siis me, et pigem hoida nagu sellist standardselt joont, nii nagu Me igal pool neid proove kogume või siis meile saadetakse, et siis ei tekiks mingisugust lärmi sinna andmetesse. Ja kui palju proove te loodate maailmast saada? Kui paljudest inimestest võiks abi olla selles? Noh, võiks 1000 1000 inimest Ta on maailma kohta üsna tagasihoidlik arv, aga ilmselt teil on ka sellel analüüsi jõudluseli kuskil. Piiramalteerine jah, ikka, no ta võib muidugi alla ka jääda, et need tööd, mis seni on avaldatud. Üks selline globaalne töö on, mis on 70 noh, alla 100 100-st kodust on proovid võetud. Aga no eks me näe, näeme, et ega me ei suuda seda ennustada. Kui aktiivselt me neid Fow amet. Ja kõik, kes praegu kuulevad ja, ja kellel väikegi huvi tekkis, siis võtke kodust tolmuproove ja saatekoduga natuke puhtamaks ja ja teadusele teada selle abi. Ja seda juttu ajasin praegu siis suurest ülemaailmsest tolmu kodutolmu uuringust Jana ojaga, kes on kogu selle asja eestvedaja. Tänases saates oli juttu suunatud evolutsioonist ja tolmukogumisest. Juttu ajasid Mart Loog, Jane Oja ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast veel UM kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
