Siin on nagu värskelt söödud, eile siin on juba mitu korda käidud. Näljane hani ei tunnista põllumehe eraomandit. Nüüd on plaanis heidutada hanesid lahkuma ilutulestiku. Meil algab nüüd väga keeruline töö, me proovime metsakuklasi  ümber asustada. Sipelgapere saab kevadeks uue kodu. Hopsti, no siia läks ikka mitusada tükki kohe. Rahvuslinnu elu inimese seltsis. Siit hakkab nüüd nagu väike joon et on pabulad  ja kohe hakkab nagu näksitud. Kohe nagu. Niidetud siin on nagu värskelt söödud, eile. Et siin on juba mitu korda käidud peal ja siitpoolt on ju  ka tegelikult näha, et on söödud. Ega see stress nüüd taimele ka, et otsad on kogu aeg ära  näksitud ja iga värske leht tuleb, siis ta kohe ei saa edasi kasvada,  vaid on kohe pärsitud, see. See on nüüd siin talinisu põld ja roheline toit,  mis on väga ahvatlev hanelistele. Mis see põhiline mure on, mis põllumehe jaoks kerkib? Noh, tegelikult üks asi on see talinisu juures sellega ma  olen veel. Nõus, et noh, mingi toit peab olema hanele,  aga kui nüüd kevad viljade juurde jõuame Siis mina panen seemne mulda ja Ani tahab seda kohe ära võtta. See on minu täiesti aasta palk, kui ta selle ära võtab,  sealt, et sellega ma enam rahul ei ole. Põllumeeste ja haneliste kevadise konflikti võimalikuks  leevenduseks alustati keskkonnaameti eestvedamisel märtsis pilootprojekti,  mis peab selgitama, kas haneliste heidutusjaht annab parema tulemuse,  kui nende lihtsalt minema peletamine. Võrdluskatse toimub Ida-Virumaal, Jõgeva  ja Tartumaal kokku 76-l alal, mis jagunevad kolmeks. Põd, kus tohib küttida rabahane, suur laukhane  ja valgepõsklaglet põld, kus linnud tuleb minema peletada  ja looduslik rohumaa, kus linde ei segata. Me oleme Jõgevamaal ja jõuame kohe ühe põllu peale,  kus sellel kevadel on erandkorras lubatud haneliste  peletamiseks nende jahtimine. Et kui nad siin tiirutama hakkavad, vaatame seal koha valmis endale. Et iseenesest see serv siin oleks hea Jääme siia. Selle heidutuse katse ajaks, mis on nüüd sellel kevadel käimas,  on siis palutud appi jahimehi. Kuidas see täpsemalt välja näeb, milline see jahimehe  ülesanne on? Jahimehe ülesanne oleks see, et tuledki põllu äärde ja,  ja kui juhtuvad haned, siis põllu peale tulema,  et siis. Lind ära lastes õpetada neile selgeks, et,  et see inimene, kes kevadel põllu ääres on,  on ohtlik ja et selle põllu peal ei ole tal mõistlik peatuda  ja sealt edasi, siis on reeglid sellised,  et et ühest samast parvest võib lasta ainult ühe linnu. Praegu me kuulemegi tegelikult meie kukla tagant,  kuskilt tuleb hane häält ja ma ei tea, kas nad lendavad  ja nad tulevad tõesti üle meie peade kohe siia. Peame nüüd olema täiesti liikumatult. Ja see arv, olge nüüd hästi paigal, vaata,  see hakkab maanduma. Tegelikult ta ei ole selline võib-olla ettekujutuse järgi  lihtne jaht, et, et lähen käin põllul ja vaatan,  kas ane on seal on ette nähtud kindel süsteem. Kolm korda päevas vähemalt on vaja külastada põldu kindlate  kellaaegadel hommikul lõunal, õhtul. Vaadata üle, kas haned on teha ära seal mitteletaalse põllu peal,  mitte letaalne heidutus letaalse põllu peal letaalne  heidutus täita pärast seda ankeet, see tuleb  siis ära saata. Ja neid andmeid siis analüüsib pärast hiljem  siis teadlaste grupp. Siit on päris kenasti juba kuulda ära see hanede hääl. Kas on võimalik öelda ka, mis liiki hanedega on tegemist? Lihtsalt häält kuuldes? On aga keeruline keeruline. Peaks olema lauka, need suurlaukenad ja vähemus raba esi. Et. Milliseid? Hirme linnu-uurijad näevad selles, kui kevadine heidutusjaht  tuleks päevakorda ja, ja katse näitab, et sellel on näiteks efekt. Kui me eeldame, et ka tuleb ka väike kasu pihtalaskmise  kasuks siis tegelikult jääb küsimus sellest,  et kas seda puhteetiliselt on mõistlik kui tegelikult teised  võimalused on ka olemas ja sealsamas. Et kas tapmine on. Möödapääsmatu, ja see asja otsustav valik. Me arvame, et ei ole kindlasti. Rannupõldudel käib haneliste peletamine kevadel täie hooga. Kasutusel on kõikvõimalik arsenal kompressoriga  täispuhutavast hernehirmutisest, röövlinnumakettideni mitmed  heidutusvahendid töötavad, kuid selleks tuleb vahetpidamata  põlluääri läbi sõita ja peletamist korrata. Nüüd on plaanis heidutada, hanesid lahkuma ilutulestikuga. See on siis täiesti katkematu töö, mida tuleb teha,  on, käid hanedel järel ja muudkui peletad erinevaid vahendeid. Hommiku kuuest peaks hakkama tegema seda kogu aeg. Ja ja järjepidev peaks olema see. Ja tegelikult ongi üks töötaja mul, kes sellega tegeleb. Näitan talle põllud ära kaardi ja ja tegeleb erineva. Ja vahenditega, kas te olete hinnanud ja võib-olla  ka kokku löönud enda jaoks neid kulusid,  mis ütleme, inimese töötundides ja tegelikult  ka otseselt mõõdetavalt rahas, hanede peletamiseks läheb? No jämedalt võtta siis üks kuu ühe inimese töötasu,  kõik vahendid, küte. Et kulub 400 kilomeetrit päevas autosõitu,  et minul on vaja oma külvitöid teha, aga ma pean ühe inimese  jätma täiesti hanepeletajaks. Mis selline süstemaatiline heidutus võiks olla,  mis reaalselt töötab haneliste puhul? Kui me mõtleme, kuidas põllumajandus on muutunud? Ka üsna-üsna viimaste aastate jooksul, et vaatame 2011 kuni  2017 näiteks taliviljade kasvupind Eestis on kahekordistunud maaharimispraktikaga,  me ise toodame seda probleemi juurde või laiendame seda,  eks, et taliviljad on selgelt kõige toitaine rikkamad  ja meelis toithanedele. Ja kahjustused on kõige suuremad järelikult võrreldes 2011.-ga,  me peame kaks korda suuremat ala kaitsma nende lindude eest. Ja võimalik, et kui tahetakse kasvatada,  siis tuleks põlde hakata tegema väiksemaks  ehk istutama. Puude ja põõsaribasid suurte põldude jagamiseks väiksemaks. Loomulikult siis kriitilistel kultuuridel tuleb proovida  järjepidevalt hirmutada, samal ajal mõeldes,  et kus on need kohad, kus Anet saaks süüa tegelikult. Mis murega põllumehed keskkonnaameti poole pöörduvad kevaditi? Kevaditi pöörduvad ikka ühe ja sama probleemiga,  et on läbirändavad haned on kahjustatud nende põllukultuure  või on siis ka juba kahju või on kahjustatud kahjustanud  ka vastkülvatud teravilja. Samamoodi on ka kauniljadega, herne ja oaga,  et, et need on neile põllumeeste hinnangul nagu eriti nagu  mokkamööda või nokkamööda hanede puhul võiks öelda. Ja teine keerulisem probleem on siis, kui on,  on teravili külvatud. Ega sinna mulla alla ei näe, hani läheb mööda seda teravilja,  seda külviku, seda külviku, seda joont ja täpselt niimoodi  laseb sealt nokaga kõik selle terad üles. Aga ega sa põllu põllu peal ei näe, millised kohad on nüüd  üles võetud, millise mitte. Sisuliselt tähendab ta põllumeeste jaoks sageli ikkagi  tuukülvi tegemist. Kui palju siis üks haneline näiteks sööb  ja mida see kahjude tähendab? Sügisel on lubatud haneliste jaht põldudel  ja kui sa oled hane kätte saanud ja seal pugus on 200 grammi  vilja ja, ja kui see korrutate ikkagi 10000-ga,  see on ikkagi arvestatav kogus. Põllukahjude hindamisel tuleb teha selgeks,  kui palju on haneliste troppe ühe ruutmeetri kohta  ja kui palju taimi on saanud tänu söömisele kahjustada. Keskkonnaamet, siis hindab ära need kahjud nendel põldudel  ja põllumeestel on siis teatud ulatuses võimalik taotleda  selle kahjude kompenseerimist. Ühe põllupilaja kohta on praegu välja makstav summa  maksimaalselt 3200 eurot. Sügisega kokku on meil mõni aasta 50000 ühe ettevõtte kohta  on kahju tekkinud ja riik kompenseerib sellest 3200. Et ühe ettevõtte kohta, et meil on päris suur majanduslik  põnt sellest. Siin varem või hiljem tegelikult tuleks ette võtta mitte  ainult Eestil, vaid tuleks kogu selles rändekoridoris  olevatel riikidel nagu mõelda välja see lahendus,  et mismoodi neid kahjus. Väheneda, sest noh, kõik saavad aru, et linnud peavad olema,  aga kuskil maal on kindlasti see piir ja kuidas me seda  piiri paneme ja millised vahendid me selleks kasutame,  et see tuleks nagu ühiselt välja töötada. Kuidas jahimehele tundub, kas see kevadine võimalik  heidutusjaht on vajalik ja, ja milleks see vajalik oleks? No jahimehena olen ma kindlasti seda meelt. Et seda kevadist heidutusjahti tegelikult on vaja,  aga see ei peaks olema selline jaht, millega  siis arvukust reguleeritakse või vähendatakse. Et sellega me saame sügisel väga ilusti hakkama. Noh, normaalse jahi käigus, aga kevadel põllumehe probleem  on ju olnud ikkagi see, et et üks tapuha,  milliseid heidutusvahendeid sa ei kasuta,  linnud õpivad selle ära, et see neile eluohtlik ei ole  ja nad tegelikult ei suures plaanis ikkagi ei reageerib sellele. Kui mõelda selle peale, et kuidas ta sügisel toimib. Kui, kui ettevaatlik hani on sügisel, et  siis oleks, oleks põhjendatud küll, et siit sellest parvest  üks-kaks lindu ära lasta ja sellega õpetada linnule selgeks see,  et ka kevadel on mõistlik inimesest eemale hoida. Nüüd, kus esimesest aprillist on lubatud just nendel  katselappidel heidutusjaht kas on näha teie maadel  mingisugust muutust? Jaa, kindlasti, et ühe esimese päevaga me saime lastud  siis neli hane ja selle jaoks läks 400 kilomeetrit autosõitu  ja 13 töötundi ühel jahimehel. Et sellest oli kasu, sest see üks kari ei tule enam  kindlasti selle põllu peale, et see hanekarja mälu on päris hea,  kui ta haiget saab. Ilmselt see. Üksikute lindude mahavõtmine ei peaks väga suurt mõju avaldama,  aga seda me näeme selle uuringu käigus, mis on nüüd käivitatud,  et kas on või ei ole. Edasine plaan on praegu see, et sügiseks me tahaksime  siis koos teadlastega selle selle kokku võtta. Need kogutud andmed siin on palju hulga erinevaid andmeid,  mille põhjal me siis tahaksime. Me teha need järeldused, kas seal tegelikult on mingisugune  vahe selle letaalsel mitteletaalsel leidutusel  ja kui on, et kuidas me võiksime tulevikus seda korraldada,  sest ikkagi eesmärk on see, et, et linde mitte väga  massiliselt küttida, et see küttimine peaks olema tõesti see  arv peaks olema kindlasti väikene, aga eesmärk,  et selle väikese arvu juures oleks tõhusus võimalikult suur Neid võib kohe sealt hulgem lahti tõmmata  või noh, neid läheb vaja ilmselt üsna kiiresti kohe. Meil algab nüüd väga keeruline töö, me proovime metsakuklasi  ümber asustada. Nii esimene. Labida täis läheb. Hopsti, no siia läks ikka mitusada tükki kohe. Raul, miks sa tahad sipelgatest lahti saada oma maal? Endi pärast, kui siin elu hakkab kunagi käima,  siis ei ole ju nendel enam elu, et sa tahad siiasamasse  kõrvale endale maja ehitada, jah, no tulevikus on plaan. Ma arvasin, et. Sipelgatest peaks hakkama kohe pihta, sest kui hiljem pesa  suurem on, siis on neid tunduvalt keerulisem ümber asustada. Eesti on üks sipelgarikkaim riik terves Euroopas. Meil elab vähemalt 54 liiki sipelgaid. Nendest seitse, palu laane Aru, liiva, karu,  kännu ja veerekuklased kuuluvad metsakuklaste liigirühma. Just nemad ehitavad metsa või vahel ka inimeste lähedale  silmatorkavaid kuhilpesi. No metsakuklased on ju tegelikult looduskaitse all juba  väga-väga ammu 58.-st aastast. Ja et kõik kuklase liigid on kaitse all,  on kolmandas kategoorias. Nad on küll kõige leebemini kaitstud kategooria,  aga aga kaitse all on nad siiski ja iga iga pesa on nagu  nende nende puhul ei loeta igat kuklast sisendiks,  aga aga loetakse üks pesa siis nii-öelda isendiks ja,  ja isendi kaitse põhimõtted kehtivad igal juhul. Kui nad on tulnud kuskile elumaja juurde,  mõnikord kas lageraie tulemusel või mingil muul põhjusel nad  kolivad lihtsalt kas talumaja lähedale või viljapuuaia  juurde et siis nad võivad hakata kahjustama inimeste vara või,  või muul moel lihtsalt väga-väga tugevalt häirima. Et siis tuleks esitada keskkonnaametile taotlus nende ümberasustamiseks,  siis keskkonnaamet hindab seda esitatud põhjendust,  et kas, kas see Nende kuklaste ärakolimine sealt on põhjendatud. Mis siin sees juba on, meil mingisugused munad on siin. Et millest see pesamaterjal üldse koosneb,  hästi palju oksakesi. Okkaid. Niisugust metsakuiva ja kõik see läheb kaasa sipelgatega. No Jan, kas niimoodi neid võikski transportida,  jah? Ja kui ei ole pikema maa taha vaja viia,  siis sobib hästi niimoodi prügikottidesse,  et nad lihtsalt laiali jookseks, see materjal laiali ei vajuks. Ja kastid on väga head, sellepärast et kui pärast autosse panna,  siis nad ei suru 11 väga ära, et kastid jäävad toetama,  et see materjal püsib nagu kohe panna. Ja nad tuleb pärast panna lihtsalt vastupidises järjekorras  kui siit ära või et niimoodi, et pesa alumine ots saaks  siis õige uues kohas pandud allapoole ja pealmine osa peale poole. Igatahes see pesa, mis peal paistab, see ei ole kogu pesa,  eks ju. Ei jah, sealt altpoolt, eks me järjest näeme,  mis sealt välja tulema hakkab, et palju. Tavaliselt on umbes üks kolmandik maa peal  ja kaks kolmandikku maal nagu jäämägi. Siis on meil tööd küll veel. Metsakuklasi peetakse putukate hulgas üheks kõige enam  arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühmaks. Omavahel suhtlevad perede grupid ehk kolooniad. Need koonduvad omakorda vähem püsivamate suhetega  föderatsioonidesse ja asurkondadesse. Eesti suurimates asurkondades on umbes 2000 pesakuhilat. Tänane sipelgapere. Selle. Kõrval lausa miniatuurne. Okei, aitab siia, võtame järgmise. Ja millal see kõige õigem aeg tegelikult oleks seda pesa ümber? Asustada siis kõige lihtsam aeg. Ümberasustaja jaoks on niisugune tavaliselt aprilli esimene  pool sõltub ilmadest kui, kui maapind on lumest puhtaks sulanud,  aga aga. Maa seest on veel külmunud siis kuklased,  esimese esimeste päikeseliste ilmadega tulevad  pesapinnisesse kihti ennast soojendama. Et siis on ka nii-öelda emasipelgad seal seal kõige  pindmises kihis ja mõnikord pääseb ainult mõne mõne suurema  kühvlitäiega ja, ja nii-öelda olulised tegelased on,  on juba kätte saadud. Praegu me saime nüüd sellest väiksest pesast üheksa  banaanikastitäit materjali koos tuhandete sipelgatega  ja see läheb nüüd uude kohta. Metsakoosluses on kuklastel täita tähtis roll. Nad on ammendamatuks toidubaasis metsalindudele,  eelkõige rähnidele. Karude menüüs on sipelgaid periooditi kuni 15 protsenti  ning ka metssigade ja mäkrade toidus on palju sipelgaid. Kuklased on metsakahjurite tõhusad, kollektiivsed  ja organiseeritud allasurujad. Nad on orgaaniline ad mullatekitajad, seemnete levitajad  ja metsa uuenemisele kaasaaitajad. Vastsetele õietolmu kogudes osalevad nad metsa  ja rabataimede, sealhulgas marjade tolmeldamisel. Siin on ilus sinilillemets männik mille järgi seda kohta  peab üldse valima, et tavaliselt. Antakse niisugune metsa päiksepoolsem külg,  et siin siin otseselt meil niisugust metsaserva ei ole,  aga, aga on niisugune väiksem välu või noh,  niisugune, Häil nii-öelda ja paneme siis siia päiksepoolse serva  selle näiteks selle männi naela. Kas seda peab ka jälgima, et nüüd teisi? Või teist pesa siin kõrval ei ole või jah,  et üldjuhul need, need metsad, kus juba kuklas ees on,  on head küll ümber tasustamiseks, aga, aga  siis tuleks valida jah, piisav kaugus see vähemalt 100  meetrit teistest pesadest eemal. Et neil ei tekiks omavahelist konkurentsi,  et tegemist võib olla teise liigiga ja isegi sama liigi  erinevad pesakonnad võivad omavahel üsna sõjakad olla. Teeme niisuguse pesaaluse. Korjame siit mõned vanemad, niisugused pehkinud  puudeväetükid alla paneme alla, et neil tekiks selline  nii-öelda puidust osa, mille sisse nad saaksid endale seda  nii-öelda pesa struktuuri rajama hakata ja  siis need okkad, nad kuhjavad ise pärast sinna peale endale sobivalt. No nii, nüüd võib hakata siia peale kallama. Nagu näete, kuklased armastavad inimesi,  ma olen üleni kaetud. Aga midagi hullu pole, raputame maha ja nad on õige metsa sees. Nii nüüd on number üks kast, et siis kõige peamine siin  peaks olema nüüd kõige aktiivsema osa nendest kuklast. Siia sai päris kõrge see pesa. Mis sa arvad, mis siin toimuma hakkab, nüüd lähipäevadel? Kuudel? No esialgu on suur segadus, et eks nad hakkavad. Kus neil on olulisemad asjad? Ema, sipelgad poevad sinna keskele ära, munad võetakse sinna  ka järgi ja siis hakkavad töölised korrastama seda pesa  struktuuri nii-öelda. Aga vanas pesa kohta nad enam ei lähe või oskaks nad minna? Jah, et tegelikult on öeldud, et kui ei olegi mingit suurt  takistust vahel näiteks nagu siin see suurem maantee,  et me ju eelmisest kohast oleme linnulennul sirka 400 meetrit,  et üldjuhul soovitatakse see pesa asustada nagu eelmisest  asukohast vähemalt 500 meetrit eemale. See on nüüd sinu auto, Alustek ja viimased sipelgad. Siis oli neid üks, sadakond. No kas sa oled nüüd rahul sellega, et see sipelg on ära ära  kolitud õigesti aastast, olen rahul ja ma olen just rahul  sellepärast et see on kvaliteetselt kolitud. Ja kas sa hakkad siin metsas käima ka? Et sul on niisugune hingeline side, et mis sinu kodu,  sipelgad siin metsas nüüd siis nüüd korraldavad,  et kas jäävad ellu, ei jää ellu. Loodetavasti jäävad ja ma usun, et sipelga Nad on väga targad ja loomad saavad hakkama. Meie rahvuslind suitsupääsuke on minu jaoks eriline laululind. Koolipoisina tähendas esimese suitsupääsukese lend taevalaotuses,  et suvevaheaeg pole enam kaugel. Suitsupääsukese algsed pesapaigad paiknevad looduslikes  koobastes ja järskude kaljuseinte lõhedes. Nüüd valib ta elupaigaks laudad, pööningud  ja küünid. Tundub nagu otsiku suitsupääsuke inimese lähedust. Eestis pesitseb kuni 200000 paari. Mina ootan igal kevadel tagasi oma vanu tuttavaid,  keda on kuni 20 paari. Suitsupääsukesele on omane suur sünni ja pesapaigad ruudus  ning seetõttu võib arvata, et eelmistel aastatel hoitud  linnud on tagasi ka tänavu. Suitsupääsukesed ei kipu eelmiste hooaegade pesi kasutama,  aga mina hoian mõne pesaala alles, et anda märku,  kui väga nad selles majapidamises oodatud on. Uut pesakaussi hakkavad nad meisterdama pärast saabumist. Ehitamisega hõivatud pääsukesed tunneb ära mudas noka järgi. Savirikas muda on põhiline pesaehitusmaterjalidlele. Pääsukesed lisavad rohukõrsi karvu ja niisutavad sülge. Märkamatult tekivad pessamunad, mida võib olla kuni kuus. Pärast kahte nädalat haudumist on neist koorunud apla pääsupojad. Usinad vanemad toimedtavad poegadele kuni 600 nokatäit toitu  päevas ja nii ligi kolm nädalat järjest. Seega aitab üks pääsukesepaar oma võsukestega harvendada  olulisel määral lendavate putukate, sealhulgas sääskede ridu. Pojad kasvavad väga kiiresti ning ühel hetkel on neil tükk tegemist,  et pisikesse pesse ära mahtuda. Peagi asuvad nad ümbritsevat uudistama. Pesast lahkudes jäävad nad mõneks päevaks vanemate  hoolitsusele lootma. Soodsate olude korral kasvatavad tragid vanemad suve jooksul  üles ka teise pesakonna, mõnikord kolmandana. Parasjagu siis, kui õitsevad astrid, vaatevälja peidab  varasügisene udu ja lapsed valmistuvad esimeseks  koolipäevaks jätavad suitsupääsukese pererahvaga hüvasti. Noored teevad viimaseid lennuharjutusi, et olla valmis kuni  10000 kilomeetri pikkuseks rändeks.
