R2. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Ter eetris on raadio kaks alanud on saade puust ja punaseks. Tervitame teid siit stuudiost pinutäie, värsket ja põnevat teadusuudistega, mina olen saatejuht Arko Olesk ning kuna tänase saate teemaks on uudised, mis seonduvad meie koduplaneediga sele sisemusega ja kõigi selliste eluta looduse protsessidega, mis toimuvad siis on hea meel tervitada Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärna, kes siis aitab meil täna neid asju e jaoks teha puust ja punaseks. Tere, Jaan. Tere ja kena päeva. Meie tänased teemad viivad meid nii kaugele ajalukku kui ka maa sisemusse, aga heidame pilgu ka maakera tuleviku, nii nagu me seda selleteemalistes saadetes päris tihti oleme teinud. Aga pigem ongi hea alustada sellest kaugemast minevikust, mis omal moel seondub väga kenasti ka selle aasta aega, mis meil siin praegu on, ilmad on väljas läinud päris soojaks veel mõni aeg paar nädalat tagasi oli ju siin-seal veel lundki maas, aga see lumi siit maa pealt sulas ära üsna üsna kiiresti. Ja, ja tegelikult. Ma tean väga hästi, et, et see ei ole võrreldav selle teemaga, millest kohe rääkima hakkame sellest, kuidas ma kunagi nii-öelda üles sulas. Aga selline, vähemasti kena kena side võib-olla tekib, et kevadel rääkida sellest, kuidas lumi sulab ja et nagu anda tausta sellele uudisele, millest me rääkima hakkame, siis me peame tegelikult ajas minema tagasi kuus-seitsesada miljonit aastat ja me läheme aed, aga kus maakera oligi üleni kaetud jää ja lumega ehk siis liustike ta. No ja konteksti mõttes räägime siis täpsemalt lahti, millal ja kuidas see maakera toona välja nägi? Seoses siis erinevate tegurite kokkulangemise ka ulatusid tõesti liustikud ja külmakõrbed, vaatad ekvaatori nii igal juhul troopiliste laiusteni välja ja, ja see oli siis tõesti aeg, kui no see oli siis napilt ka enne sellist, et selle suurema loomade, taimede arengu ja taimedest veel oligi raske rääkida, igatahes enne seda sellist tänapäeva mõistes üldse kui Eluvohamise tekkimist ja ja ega, ega palju palju muud selle kohta teada ei olegi, et kõik see vähene elu, mis siis peamiselt tol ajal koosnes, seisnes mikroobides erinevat erinevat, siis siis baktereid, tiidin tsüanobakterit võib-olla sellised algsed algelised, vetikalaadsed, elu eluvormid, aga igatahes igatahes väga algelised eluvormid sel ajal siis valitses. Sest tõesti, need olud olid vist ikka nii karmid, et ega teistmoodi suuremat organismid kui nad ka olid, elus oligi väga raske ellu jääda, ilmselt kusagil ainult ookeanides ja jääkatte all saidki eksisteerida sellised täpselt, et jah, et kogu elu oli tol ajal vees maismaa. Praktiliselt mingisuguseid eluvorme ei, ei leidunud ja ja seetõttu tulebki jah neid võimalikke üldse elu selliseid pesakesi otsida eeskätt eeskätt just nimelt ookelist. Jah, see on siis see periood maa ajaloos, mida kutsutakse nii-öelda lumepalliajastuks või siis kas tõesti need liustikud ulatusid nii laialdaselt, et ega, ega muud ruumi väga palju jäänudki. Ja ajaliselt rääkides siin hinnatakse, et, et see algas kusagil 717 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes 635 miljonit aastat tagasi, nii et noh, niimoodi tsirka ka 80 miljonit aastat oligi maa, teine, väga jäine. Aga miks me sellest täna räägime, ongi teadlased nüüd siin? Nii sel kui eelmisel aastal on püüdnud nagu aru saada, et kuidas see protsess käis eelkõige, et kui kiiresti see käis ja nagu ma aru saan, siis ütlemegi geoloogiliselt kui tavaliselt räägitakse asjadest, siis selline miljonid ja kümned miljonid aastad on selline tavapärane skaala, millest, mille raames nagu räägitakse, kui nagu asjad juhtuvad, siis nagu mingeid märgatavaid muutusi tavaliselt toimub nii-öelda me ikkagi vähemalt miljonite aastate jooksul, et geoloogiliselt tõsised sademed 1000 aastat, noh need ei ole praktiliselt üldse sellises mõõtkavas ajaühikut, kus nagu midagi märkimisväärset toimuks. Jah, täpselt nii on. Et ütleme, miljoneid on siis selline rusikareeglina, kui öeldakse, geoloogiline ajaline lahutusvõime või nii, noh, seal on muidugi see üks suur erand ja see oleme meie inimesed ise, keda lihtsalt kuna huvitab rohkem just see meie vahetu ümbrus ja seda nii nii ruumis kui ka mõistagi-mõistagi ajas, siis ega see ei tähenda eriti just viimaseid kümneid tuhandeid-tuhandeid ja isegi kohati sadu aastaid juuriks geoloogid, eks. Eks nad ikka ka uurivad, aga, aga selline nii-öelda päris geoloogia tegutseb muidu miljonit aastates ja seda muidugi ka noh, eeskätt muidugi selle tõttu, et protsessid ikkagi, mida geoloogid uurivad, tavaliselt lihtsalt nii pika toimega on ja seda üllatavam ongi siis avastada aeg-ajalt selliseid kataclism katastroof mis, mis ju ka geoloogilised oma mõju poolest, kuna ilmselgelt et maapinnale suurt mõju evivad. Aga siis need on pigem sellised erandlikud nähtede tavaliselt eeldatakse, et kui on kahe ütleme siis näiteks settekihi vahel paarkümmend miljonit aastat, siis, et see protsess, mis on need erinevad kihid tekitanud, et see on toimunud ühtlaselt. Aga nagu selgus, siis nüüd selle lumepallimaa kohta sugugi ja niimoodi konkreetsel juhul ei ole. Ehk siis on, on kalibreeritud ja, ja üteldes bioloogilises mõttes suudetud mõõta seda, selle protsessi kiirust ja osa. Nii on see toimunud lausa tuhandete aastate jooksul, ehk siis täitsa inimesele ütleme meile juba võrreldavalt. No ütle mõni 1000 aastat tagasi, eks ole, juba juba Eestis näiteks põllumajandusega juba hakati tegelema ehk siis sellises ajaskaalas, aga, aga üldiselt koguse sulamine ise võttis siis aega umbes miljon aastat või isegi vähem? Jah, just, et see ongi selle praeguse avastuse tuum ja, ja selle, selle loo juures oli veel teine hiljutine uudis, mis oli vaadelnud seda, et, et kuidas see liustike levimine ka toimus ja seal toodi samuti välja, et see käis nagu väga noh, geoloogiliselt väga-väga lühikese aja jooksul nagu maksimaalselt 100000 aastat ehk siis nii-öelda geoloogilises sõrmenipsu raames korraga jäätus maa püsis niimoodi 80 miljonit aastat ja siis ka väga väga kiiresti sulas jälle ära. Millest see meile räägib, kas kas räägibki seda, et need suured muutused, mis muudavad elutingimusi ja tingimusi maal nagu ikkagi väga-väga oluliselt võivad väga kiiresti juhtuda? No kõigepealt ikkagi, et kuigi me oleme jõudnud, et siin tuhandete aastate kiiruseni, mis on nagu korduvalt öeldud, geoloogiliselt, siis äärmiselt suur kiirus siis, siis kes kes teab ja noh, suurem osa kuulajaid kindlasti teab, kui kiiresti on viimasel ajal toimunud kliimamuutus siis seal me räägime ikkagi veel suurusjärk kiiremast intensiivsemaks muutusest ehk siis sajanditepikkusest muutusest ja et, et see on ikkagi teadaolevalt ikkagi pretsedenditu oma kiiruse poolest, mis on siis homo sapiens millega on hakkama saamas. Aga mida see tõesti näitab, on see, et et iseenesest, nende Nende kliima ja keskkonnamuutuste hindamise juures tuleb arvestada küll selliste võimalustega, et et need võivad tuhandete aastate jooksul võivad juhtuda ja eeskätt on siin siin jah, tegemist ju nagu ka öeldud, mõnes mõttes olude kokkulangemisega see kliima, mis meil ju on, see on ju paljude tegurite koosmõjul tekkinud, see oleneb sellest, kui kui kaugel on maakera päikesest, kuidas jaotuvad maakeral mandrid, väga tähtis on, et kas kas mandrid on rohkem koondunud poolustele või tarile ja muidugi üleüldse kas veetase on kõrge ja Mandreid mandrid hõlmavad suurt osa maakera pinnast või hoopis on seal ookean siis maakera kaldenurk, siis see pöörlemise kaldenurk, ühesõnaga neid neid tegureid on. On omajagu, mis, mis siis teatud kokku sattumusel, kui nad peaksid ühte suunda sattuma, siis võivad meie kliimat muuta küll. Ja teine asi, millest tuleb aru saada, et et on ka selliseid teatud murdepunktid võimalikud, eksis, ületatakse mingisugune nii-öelda lävend, kust enam enam tagasiteed ei ole. Ehk inimese. Keskkonnamõju keskkonna ja kliimamõju arvestades, need tuleb siis maha arvestada sellest, kui me tahame puhtalt teada, milline on just just inimese kliima, mõjub? Jah, ei, ma arvan, et võib-olla see sõnum siit kaasa võtta. Ilmselt ongi see, et, et me ei saa nagu loota sellele, et maa on suur, muutub aeglaselt ja, ja seetõttu võime me endale pisut rohkem lubada, vaid et tõepoolest igasugu muutused ja väga olulised muutused võivad aset leida üsna üsna kiirelt ja mitte neile võib-olla sugugi soodsate tagajärgedega. Aga kuulame siia vahele palakese muusikat ning tuleme õige pea. Käigra elas aru, Elu24 kaane sära saagi määrata kaks korda levinumatest loo ei saa nii aru ja paduva nüüd abi, kui ma pole seda palunud. Obama sammuga ees ja ma olin kõige kaadritagust, kus su eksi järjekorras laseme sul varuks mul endal sama luuni pärimusi mahus kui ta ise. Enamik kive soovid lähevad täide, kui läheb natuke jahedaks, ei tule kõne allagi, et tema mure. Saad aru elu 20 nelikaare särav saani vaenud levimates loo ei saagi aru ja nüüd abi, kuna pole seda palunud, näete, siin tegi ja ta andis mulle reeglina ta ei meeldi seal mängis ning väljakul ja siin on minu reeglid leidnud eemaldan sõbranned. Rävina. Käigra pärast Elu24 Kaare särada. Kahes jätkub saade puust ja punaseks, siin stuudiosse. Täna Arko Oleski, Jaan Pärn, serveerimas teile parimaid palumaateaduste uudistemenüüst viimastest nädalatest. Et kui esimene satelliit viis meid ajas väga kaugele tagasi, siis selle uudisega me siirdume nagu sügavale meie jalge alla. Ja üllatus-üllatus, Me aina avastame uusi asju või saame teada ka selle kohta, et kuidas meie maakera seestpoolt on üles ehitatud ja kokku pandud, et tõepoolest, see on asi, mida nagu väga raske uurida, sellepärast et me ei suuda kunagi puurida piisavalt sügavaid auke, et tõepoolest näha meie maa sisemusse ja me peame sellest teada saama erinevate teiste meetoditega. Ja siis tulebki aeg-ajalt kõiksugu üllatusi välja ja see, millest me täna räägime. Ja me räägime vahevööst ja kui me vaatame erinevaid jooniseid, kes mäletanud õpikutest leiab teatmeteostest selliseid maa sisemuse jooniseid, siis põhimõtteliselt ongi kujutatud sellist, et on maa ja selle sees on sellised ilusad kerad, mis moodustavad erinevaid kihte. Meil on seal kõigepealt, eks ole, maa tuum siis järgneb vahevöö, mis on kahes osas ja siis on maakoor. Pildi pealt paistavad need kerakesed kõik ilusti sellised siledad ja toredad. Aga millest me räägime, ongi see, et ega tegelikkuses tuleb välja, nad ei ole sugugi nii ühtlaselt armsad ja siledad, vaid ka seal on omad sellised nii-öelda võiks piltlikult öelda mäed ja orud on ideaalne. No üks asi, mida kohe tuleb öelda, et see vahe on ikkagi ka tahke, et see ei ole ju see siis kust see laava ja magma ja nemad otseselt pärinevad, aga ta on ikkagi võib öelda plastiline, ehk ehk ta on ütleme, teatud rõhu all ikkagi vormitav. Ja samas küll jah, kui see rõhk jällegi peaks ära kaduma, siis, siis ta taastab oma oma koju ehk siis midagi selliseid tahke ja, ja vedela vahepeal, aga pigem ikkagi ikkagi tahke. Et mõnes mõttes see reljeef oleks see, et et sellel vahevööl on oma reljeefse, on isenesest loogiline, sest et et jah, nagu öeldud, vormitav see on ja, ja pigem oligi siis tõesti see, et nii sügavale aitavad meid peamiselt vaadata siis erinevad sellised mitte destruktiivset meetodit nagu nagu radarid ja ja helilained ja, ja erinevad ja kiirgus kiirguse peamiselt jah, erinevate erinevast sagedusest siis lainete abil saab sinna jõuda ja ka ütleme siis selle keemilisi erinevusi tuvastada, mis, mis siis vahevööd, tahkest, litosfäärist aitavad meil meil eristada. Ja et me räägimegi, nagu ma aru saan, siis, et kas vahevöö jaguneb omakorda kaheks ülemiseks ja alumiseks osaks, nende piir on umbes 660 kilomeetri sügavusel meie jalge all ja, ja see piir ongi see, kus, kus need erisused tekivad ja nagu teadlased siis ütlevad, et need nii-öelda reljeef seal ei saa tekkida mitte ainult sellest, et oleks mingit temperatuurivahed või, või rõhuvahed, mis nagu suruvad ja tekitavad selliseid nihkeid seal, vaid ka see peab tähendama, et need kaks kihti on nagu keemiliselt üsna erinevad. Ja miks see on oluline või huvitav, et iseenesest nagu, nagu öeldud, selle 660 kilomeetri sügavuse piiri olemasolust on teatud juba juba mõningaid aastakümneid peaks siis olema, aga aga ei ole teada olnud, et selle piiri olemust selles mõttes, et, et kas see on keemiline või füüsikaline piir selles mõttes, et kas kasvõi üle selle, selle piiri toimub roheteks, soojusülekannet on, me teame, et ma sisemus on, on, mida sügavamale, seda, seda tulisem ja seda siis ei teatud. Või siis teine, teine variant, et kui, kui see on või keemilistest erinevustest tekkinud piir, siis peaks olema, et see siis füüsikaliselt eeskätt siis soojusele soojusvahetust üle selle selle piiri oluliselt ei toimu ja mis, mida siis teada saadi, et nüüd sellest uut nendest uutest andmetest siis näitasid neid neid kui, kuivõrd siis liigestatud see, see sügav reljeefon. Olenevalt piirkonnast võib-olla mõlemat, et need alad arvatakse, mis on nii-öelda tasandikud et need on tõenäoliselt segunenud hästi ja selle tagajärjel siis ongi see, see tasasus tekkinud ja seal tõenäoliselt soojusvahetus toimub, samal ajal, kui need, need mäestikud ise peaksidki olema just need alad, kus, kus, mis on hästi isoleeritud siis litosfäärist. Kas te kuidagi maapealse maapinnal ka tunneme, tajume või kas see kuidagi mõjutab seda, mis toimub maapinnal või puhtalt ongi ainult selline maa sisemuse protsesside teadasaamise avastus? No ma arvan, et soojus või ütleme maakera või maapinna soojusbilansi osa on ka oma sisemuse pärinev soojus ja too, see ikkagi oluline sedakaudu on, see ei ole muidugi nii, nii suur sisend või tegur kui, kui otseselt jah, päikesekiirgusega seotu. Aga see, seda jällegi ikkagi tuleb arvestada selle juures, kui me tahame arvutada, kuidas meie ala soojusbilanss kas siis võib nagu piltlikult öelda, et, et see tähendab, et maa sisemuses, et mõnes kohas on ahjul siibrid kinni mõnes kohas lahti jah, midagi, midagi sellist, või et see, et mõnes kohas on see isolatsioon või, või siis nii-öelda soojustuskiht on, on olemas või, või paksem, unes teda ei ole. Selge, kuulame siia vahele taas muusikapala ning oleme varsti tagasi. Kes võiks, kuidas elada nii et tegema ei pea? Kes peaks, kuidas elada luksuslikku elu nii, et tööd tegema ei pea. Ma just ütlesin sulle, et ma ei tea, on kunst olla rikas, kuid kahjuks ma olen kunstnik pool aega paanikas, kust leida vertulaasiat või kohtadest hommikuni tantsiks söögiks versikutet kutsuda, seda Bransiks ta juba heast tahtest ostan võlatule, kuula kuidas Koit Toome kursse kõlab see müügiks alles siis, kui vajalik katuseraha, mis siis, et kollane käima. Kui loed kuuenlast, sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul teinud oled? Oled teenida külma ja rasket, kui taskus on kaks kätt, siis kartulile täitsa panna ei saa. Kui loed kuuennas, sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul ema pead tegema, pead eteerida külma rasket, kuidas, kus on kaks kätt siis kartulile kastet panna, isa, kes ei tahaks tuleksiisilt sokisahtlis sama palju raha otsialisila, kui asja võtad kätte viimasel printsil pole enam, ei läheks, vaid nii, eks parem oleks Essabiitik, sest kõigele elus saab anda hinnangu, kui mind põllul pole ikka ilma tangu või tundeid. Elu on lotovõit sellest ajast, kui küsima hakkasin õigeid numbreid, Robiseda trikki. Teine kord, kui ta kehasuvainis piisavalt niisundod helistada moblaga kiirelt üks, viis null kolmed. Kas vabu vahendeid on ka piisavalt, on? Ma ütle paberit, eila tõre postiljon ükskord sain kirja küsimusega, mis ma teeksin, kui mul oleks. Las ma vastan, mõtleks, kus kõik ülejäänud papun. Kui laed kuuennast sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul teinud oled? Teinud oled? Et teenida külma ja rasket, kui taskus on kaks kätt, siis kartulile kas täitsa panna ei saa? Kui loed kuuennas, sundides minutites tundides, kui palju selle elu jooksul? Ema pead teenida külma ja rasket kuidas, kus on kaks kätt, siis kartulile kastet saab panna. Saade puust ja punaseks, täna tegeleme maa teadvuseteemaliste uudistega ning üks selline suur maateaduste valdkond ja teema, mis ka inimestel alati huvi pakub, on maavärinad. Meie elame siin õnneks üsna rahulikus piirkonnas, midagi suurte katastroofilist siinkandis toimuda ei tohiks saada. Aga maailmas on piirkondi, kus selline geoloogiline aktiivsus on üsna pidev ja millega võib kaasneda ka üsna kurvad ja rängad tagajärjed. Üks sellistest, kus on ajalooliselt olnud väga suuri ja tugevaid maavärinaid, on Californias ja Maveriate kuni see häda, et ega teadlased ei tea, millal nad tulevad, neid ette ennustada on äärmiselt keeruline, millel on siis tõepoolest ka nagu järelmit sellega seoses, et need suured Maverjand üldiselt tabavad meid üsna ootamatult ja me ei saa olla valmis, mistõttu kaasnevad alati ka suured kahjud ja inimohvrite hulk nendega. Mis jaan on siis maavärinate juures see, mis teeb nii keeruliseks nende ennustamisest? No üks asi on muidugi see, et et nad on vähemalt leedmaa välja, mis meid kõige enam huvitavad, ehk siis sellised suured katastroofilised maavärinat. Nad on suhteliselt individuaalse iseloomuga, et nad nendes nende alguses ei ole väga, väga suuri, selliseid süsteemseid iseloomujooni, et iga igaüks algab erinevalt ja erinevas kohas ehk üks asi, mis teoreetiliselt aitaks määrata Ta või ennustada suuri maavärinaid oleks, kui geoloogid või seisuseisva loogid siis täpsemalt suudaksid paremini täheldada mikromaavärinaid, ehk räägime siis magnituudiga alla 0,3 ehk lihtsalt need suured maavärinad mis, mis jõuavad uudistesse tekitavat olulist majanduslikku kahju, need on siis seal algavad juba põhimõtteliselt jah, kas kolmest-neljast ja kõige suuremat siis on seal üle kaheksa, aga me räägime, aga selleks, et neid ennustada. Kas selleks on vaja täheldada mikromaavärinaid. Ja nende jah, täheldamiseks ei olnud, et siiamaani vähemalt ennustamiseks ja kirjeldamiseks ei olnud väga häid mudeleid, sest et noh, üks asi on, see, et nad on, on väikesed, aga teine asi veetud sama lainepikkusega erinevaid Häiringuid, maa põues toimub kogu aeg, noh muidugi üks asi on kohe ehitustegevus ja muu kas või juba juba tugevam tuul suudab teatud piirkondades tekitada selliseid jah, maavärinaga samas lainepikkuses, ütleme selliseid mikrovärinaid, eks ole, auto sõidab mööda ja maja rappub, eks ole, isegi igavam kui selline mikromaavärin. Jah, täpselt üle 0,3 ja juba kaua on olnud ütleme, põhimõte teada, et siin peaks aitama selline asi nagu nagu masinõpe, ehk on vaja lihtsalt töötada välja nii-öelda mudel või võimasin, millele on vaja õpetada, et et näed, see värin on, on maavärin või selline maapõuest pärinev värin ja see on, on müra. Ehk siis ta suudaks eristada maavärinat muust mürast. Aga mis, mis on seda takistanud, on muidugi kaks, kaks asja, üks on see, et sellist andmestiku, kus meil on piisavas hulgas eristatud ja registreeritud siis nii maavärinaid kui ka ka muid selliseid rikkeid või muid värinaid. Et sellist andmestikku siiamaani ei olnud. Ja teine asi, et kuna selleks, et teha suuri üldistusi, peavad ka need õppeandmestikud olema väga suured, siis ka see arvutusvõimsus siiamaani vehel piiras seda. Ja nüüd siis California teadlased on, on suutnud panna kokku siis miljonitest ajaloolistest seal piirkonnas toimunud, et maa värinatest koosneva õppeandmestikku ja muidugi Californias ka kui, kui kusagil, siis ka sellest arvutusvõimsusest ei tule puudust ja ja see on, tundub olevat väga-väga perspektiivne mudel. Ühesõnaga anna arvutile hunnik andmeid ja ta õpib selgeks, millised neist on maavärinad, milliseid ei ole, suudab siis sellest lahutada mürast nii-öelda tegelikud maavärinat ja, ja tundub, et ta sai selles väga, väga osavaks, sellepärast et nagu ma loen, siis analüüsides läbi aastatel 2008 kuni 17 minutit Californias kogutud statistilist andmestikku suutis ta nagu registreerida või nagu üles leida 1,8 miljonit, seni ma annan varem registreerimata nagu maavärina signaali, ehk siis need on just need ilmselt needsamad pisikesed värinad, mis senimaani olid mattunud selle kõige muu müra alla sealt esimeses annestikus. Ja nüüd me lihtsalt teame, et need on olemas, me saame ise lausa siis järelikult kuidas need väikesed maavärinad toimuvad. Täpselt jah, et me saame, saame koostada või sedasama seostada, seda siis nii ma maapinnaomadustega sellel hetkel siis vaatlustega mujalt samal ajal ütleme siis seismojaamadest, mis, mis olukord seal oli ja, ja põhimõtteliselt avaneb täiesti täiesti uus uus maailma selles, selles maavärinate ennustamisest. Kas sa nagu ikkagi julged lubada, et selle puhul me näiteks ka saaksime paremini ette ennustada, millal ja kuidas need suured ja destruktiivset maavärinat tulevad, et nagu ma siin päris otse niimoodi ei luba välja, et, et nüüd me saame hakata ennustama mida ilmselgelt see see mudel või masin ennustab. Et väikesed maavärinad ja väikesed rikked, mis mis tekivad, ehk järgmine küsimus ju ongi siis see, mida ütlevad need väikesed rikked meile suurte maavärinate kohta, et loomulikult ka see seos ei ole otsene, aga selge, et kui ühel hetkel hakkab tekkima, kui meie masin hakkab tuvastama et kusagil mingis piirkonnas on tekkimas suur hulk väikesi rikkeid või siis mingisuguse aja aja peale mingite päevade jooksul neid suurel alal tekib, siis siis ilmselgelt see, see on üks üks punane tuluke, mis, mis kusagil põneval läheb. Nonii, seega elagu algoritmid ehk aitavad meid lähemale suurele eesmärgile olla teadlik, millal võivad tulla maavärinad. Veel üks muusikapala siia vahele, enne kui me võtame ette tänase saate viimased uudised. Ja kui meie tänaselt seniseid uudised on olnud rohkem nii-öelda kas ajalukku vaatavad või sügavusse vaatavad siis tuleme ikkagi ka selle teema juurde tagasi, et mis meist saab, mis saab maast ja inimkonnast tulevikus, kuhu need muutused praegu, et juhivad ja suunavad ja, ja selliste nii-öelda analüütiliste uudiste puhul, mis teinekord ikka meil siin saates välja tulevad, saab teinekord vahele torgata ka võib-olla natukene midagi lootustandva maalt ja üks selline uudis ongi meil just leitud ja pakkuda. Ehk siis lugu sellest, et maa muutub rohelisemaks, nagu ma aru saan, siis satelliiti delt on maad pikema aja jooksul vaadeldud ja nähtud, et sellist nii-öelda rohelust on rohkem kui kuidas täpselt see jaan siis välja näeb? See näeb maailmakaardil välja nii, et kõige suuremad ja intensiivsemad alad, mis on viimase seitsmeteistkümne aasta jooksul siis suurendanud oma leheindeksit kutsutakse seda, ütleme, lehe lehepinda. Need kõige rohkem paiknevad Hiinas, samuti ka Indias, mõnevõrra ka siin Balkani poolsaarel yldiselt kergelt rohelisemaks või siis lehe lehepinna rikkamaks või lopsakamaks on muutunud. Kogu Euroopa, sealhulgas Eesti taimestik ja ka isegi vihmametsa piirkonnas näitab, näitab teatud rohelisemaks muutumist. Mida see tähendab, kas see tähendab, et taimi on rohkem või see tähendab, et on sellised suuremate lehtedega taimed või mingisugused senimaani nii-öelda puutumata olnud maa-alad on hakanud mina nüüd seal on hakatud kasvatama? No kuna see uuring põhineb praktiliselt täielikult kaugseireinfo oleks, siis see on praktiliselt midagi või väga vähe on vaadatud midagi maapinnal. Ehk siis ikkagi see on see, kuidas, kuidas meile paistab maakera kosmosest enam-vähem noh, muidugi on sti arutusi, roheeeskätt, siis jaht kuidas kuidas seda rohelust ja teiseks siis seda just nimelt lehepinda arvutada, aga laias mõttes või ütleme, nende tulemuste tõlgendamisel on, on see just just tähtis. Ehk siis siis see on see, mis mis kosmosest paistab, et mis selle taga on, seda, seda on võib eeskätt ainult arvata, aga väga noh, maakera taimkatte ja laiemalt keskkonnakonna muutusi on piisavalt uuritud, ehk selle kohta mingisugune idee on, on olemas, et peamine muutus taimkattes ikkagi on inimtekkeline, looduslikult taimkate selles paarikümne aasta jooksul ei, ei muutu ja seda, seda võib üsna julgelt öelda, et nende selle roheluse suurenemise taga on peamiselt inimene. Ja kui mõelda, siis et mis põhiline inimtegevus on selle selle taga, mis, mis ja kus me kasutame siis kõige rohkem maad siis, eks see on põllumajandus ja siin sellist üht, et noh, et põllumajandusvõtet või ühte tendentsi põllumajanduses on raske tuua, aga mida siin on, on arvatud, ikkagi on see, mida me põllumajanduses teeme, et üha efektiivsemalt väetame siis paljudes just nendes troopikapiirkondades, aga ka jah, Lõuna-Euroopas niisutus on äärmiselt ulatuslik ja muidugi paljud lihtsalt puhtalt agronoomilised võtted, ehk siis see eksju põllumajandusikkagi on, ongi ju suunatud suuremale saagile pinna kohta. Sest et majandus niimoodi toimib ja arvataksegi, et need agronoomilised võtted nagu üha efektiivsemalt saagikamad kultuurid ja muud Jah, sellist biomassi ja eriti saagikust parandavad meetmed, et need, need on selle taga. Kui me seda sinu juttu kuulen, siis, siis ma nagu saan aru, et, et kui me kui nagu esimese hooga võib tunduda, et meil on rohkem rohelust maa peale, et see on nagu hea asi, see näitab, et asjad liiguvad õiges suunas, et ei hävitagi kogu loodust ära, et et kõrbed ei võtagi kõiki üle, millest on ju ka päris palju räägitud, laieneb kõrbestumine siis kui kui sa nagu selgitada, et selle taga nagu pigem põllumajandus mitte nagu looduse enda laiem levik ja nii edasi, siis, siis mulle tundub, et, et see ei ole sugugi nii üheselt mõistetavalt tore, et meil on rohelust maapinnal rohkem. Jah, see eeskätt peaks tähendama lopsakamad, kultuurid, mis maapinnal on, sest et need piirkonnad, kõik, mis on suurendanud oma oma rohelust, Need on eeskätt põllumajanduspiirkond. Ja võib-olla siin lõpujumala veel kiiresti ära mainida või üle rääkida ta veel ühe. Sest uudis oli siis ettepaneku, mis teadlastelt on tulnud, et selle kohta, et maailm vajab uut nii öelda? Ma olin, vajab looduslepet. Et samamoodi nagu meil praegu on olemas kliimaleppe üleilmne kliimalepe sõlmitud Pariisis siis teadlased pakuvad välja, et maailma riigid peaksid samamoodi sõlmima loodusleppe, et võtta oluline osa maapinnast kaitse alla, et pääseda liigid hävingust, ökosüsteemid hävingust, mis aitaks ühtlasi kaasa ja selline ökosüsteemide säilimisele kliimamuutuste viirutamisele ja nii edasi ja, ja sellise ettepaneku on nad teinud, mida sina Jaan sellest ettepanekust välja tooksid? Siin tuuaksegi välja kolme põhilist teemat, üks nendest on, tänagi oleme päris põhjalikult lahanud. Seesama kliimamuutus, et ilmselgelt on murettekitav tendents ja ja mis puudutab sisustada looduslepet, siis see peaks hõlmama tegevusi, mis aitavad süsinikku siduda Ta ökosüsteemidesse ehk siis ökosüsteemides peamiselt mullas ja taimestikus. See süsinik peaks olema ka teisi kasvuhoonegaase, nagu nagu metaan ja ja naerugaas tuleb, tuleb arvestada siis kõigi meie tegevuste juures, nagu, nagu öeldud. Kõige intensiivsem sellest tõenäoliselt ongi põllumajandus, aga ka metsandus. Eks siis teine suur teema on bioloogil mitmekesisus ehk siis veel ilusamini öeldud elustik, kus need, siin on olukord veelgi katastroofiliselt kui kliimamuutust seas, nimelt me elame üle, täpsemalt me oleme alles alles alguses maakera suurima väljasuremislaine juures, ehk et neid on olnud üldse neli või viis suurt väljasuremislainet üldse maakera ajaloo jooksul, seesama jah, nii pikkuse ajalugu ju, või elulugu Maal on ehk siis nagu öeldud, 600, üle 600 miljoni aasta Ena siia-sinna ja selle jooksul on toimunud siis siis neli suurt väljasuremislainet nendest viimane oli 60 miljonit aastat tagasi kõige tuntum meile, ehk siis seesama, kui dinosaurused välja surid. Ja kui, kui muud varasemad olid sellised puhtalt loodustekkelised, siis nüüd on inimtekkeline elurikkuse liikide väljasuremislaine algamas ja selle jaoks on siis pakutud välja kellelegi meetmed. Põhiline loomulikult Ta on looduskaitse looduskaitsealad alade laiendamine, aga ka täpsem suunamine sinna, kus, kus just need haruldaselt liigid elutsevad haruldaste liikide elupaikades, mida kutsutakse siis elurikkuse tulipunktideks. Ja mis suurem osa nendest paiknevad küll troopikas ehk siis siin võib-olla Eesti riik ja rahvas saab sealt kõige rohkem toetada looduskaitselisi tegevusi troopikas, kui me tahame eriti efektiivsed oma oma looduskaitses olla nimelt meie laiuses laiuskraadil, siis siis neid haruldasi liike tulenevalt meie maastiku noorusest ja muidu ka sellest elu elukeskkonna mõnes mõttes, karmusest tulenevalt, meil ei ole väga palju maailmale, kuid see ei tähenda seda, et meil poleks neid väärtuslikke alasid nii ütleme, liikidega kui ka kliima mõttes, et tõepoolest siin nagu noh, kokkuvõtteks saksi öeldult saabki öelda, et nende ettepanek, teadlaste ettepanek on see, et kaitse all peaks olema 30 protsenti maapinnast ja lisanduks veel 20 protsenti, mis siis aitaks nagu reguleerida, toetada selliste kliimategevustega stabiliseeriks kliimat. Kuna meil nüüd saateaeg on kohe-kohe otsa saamas, siis jah, kokkuvõtteks võib vist öelda, et ma arvan, et see on see teadlaste plaan üks igati toetada, kuivõrd nüüd poliitikud selle üles nopivad ja tahaksid käiku lasta, et see on võib-olla keerulisem teema, aga vähemasti idee on välja pakutud, kuidas nüüd edasi toimima hakkaks, hakkab ehk siis eks seda, eks me siis seda näe. Ja seda selle põhiline takistus on praegu riikidevahelise koostöö puudumine, et siin ei saa kindlasti üksikud riigid midagi üksi ei saa siin midagi tehtud, et selle jaoks tuleb ütleme, selliseid Euroopa Liidu tasandi ja veel suuremaid initsiatiive näidata just Jäneks meil need paar positiivset näidet on mees kas või Pariisi kliimaleppe laeval, mis küll lõplikult siduv ei ole, aga selline saigi meie tänane saade puust ja punaseks maateaduste teemadel. Siin stuudios tutvustasid neid teile saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Täname kuulamast, loodetavasti oli huvitav ja lubame, et järgmisel nädalal tuleme tagasi ja pakume värsket menüüd põnevast teadusest kõike head ja kuulmiseni.
