Tere päevast hea ja kaunis raadio, kahe kuulaja. Suur tänu, et kuulad rännusaadet reispass ning mina olen juhatused, tõrkin. Järgnev tund meile eraldatud raadioeetrit on taas pühendatud reisimisele kodust kaugele kui täkki, mitte isegi nii kaugele, nagu ehk enamikes reispassisaadetes. Ma olen teinekord saanud mõne sõbraliku märkuse, et kas kodust lähemale ei võiks ka reisimisest saadet teha. Et kas peavad kõik reisid toimuma alati seitsme maa ja mere taha. Ja ma olen alati mõelnud ja öelnud, et jumala eest ei pea. Ma tundsin ennast viimati täiesti Aasias või Lõuna-Ameerikas, kui käisin järveotsa poe ees õismäel. Sellist erinevat kaupluse, silka, klektilist, virvarri, kohaliku koloriiti, kuuse paaris üldse joovatest, mussi, öödest ning vanamutikesed Rotary peale oma koduseid produkte müütamas võib näha näiteks kliimabussijaama taga agaga. Täna olen ma külla kutsunud taas oma hea sõbra ja rännukaaslase fotograaf Kaupo Kikkase kellega koos tehtud reise ja ka reisisaateid ma üldse ei hakkagi siin kokku lugema. Milleks, sest neid tuleb ju kogu aeg juurde rääkima, hakkame ühest, mitte seitsme, vaid ühe väikese mere ja maatagusest paigast mis on kaupale erakordselt südamelähedane kus mina ei ole temaga kaasas käinud. Kuid selle suve lõpupoole lähen ning kutsume kaasa ka kõike häid kuulajaid, kes selle matka vastu huvi võiksid tunda. See on Lapimaa põhja soomes tundra virmalised, üksilduse vaikus, pere, Kaupo. Tervist, rõõm sinuga taas ühise mikrofoni taga istuda. Nagu Mul siin saates tasapisi kombeks on saanud, ma palun sind ennast viia kõigepealt ühte hetke Lapimaal ja kirjeldada, kus ma olen, kas on valge või pime, kas on külm või soe. Kas seal eemale ulub tuul või hunt või mida ma enda ümber näen. Valiksin selle ühe hetke. Suvise pööripäeva kandist praegu väljas on kevad ja kõigi igatsus on suve järgi sisi tundub paslik kohe alguses talvist pööripäeva hetk rääkida. Aga olgu ette öeldud, et ma vist ikka räägin pärastpoole sellega ära. Aga see suvine pööripäeva hetk on selline, mis võiks tegelikult ka peaaegu et Eestis aset leida ja kui nagu korraks silmad kinni pigistada, siis võib-olla see distants selle kahaneb 1000-lt kilomeetrilt, et nii-öelda oma kodu koduaia taha või trepi alla. Aga igal juhul see on üks nendest hetkedest, mis tegelikult ei lähe mul kunagi meelest. Ja mis selle hetke puhul on kõige vingem, on see, et ma saan seda uuesti esile kutsuda ka päris elus. Ehk et ma loon endale taas selle hetke ja kogenud seda uuesti uuel moel ka päriselt, mitte ainult oma oma kujutluses. Ja see hetk hakkab pihta tegelikult hilja õhtul, kui sa absoluutselt ei saa aru, mis kell on ütleme, see hakkab pihta kuskil seal 11 paiku, kui tuul on vaibunud, päike ei ole veel loojunud, tegelikult ei loojugi. Ja see liugled vaikselt paadiga üle järve. Võib-olla oled natuke kala püüdnud enam, võib-olla ei ole ühtegi kala saanudki. Ja sa vaatad neid valgeid kasetüvesid, mis mitte küll päris põhja Lapimaal, aga mis seal lõuna pool Lapimaal veel järv, ümbristav, ümbritsevad ja ümbristavad, vaatad neid, kasetüvesid peegeldusi, vahepeal vaatad, taevast pole, viskad sinna paati selili, sa tunned täiesti, kuidas aeg ja ruum su ümber laguneb lahti, mingisugusteks, detailidega, mingiteks, müstilistest mõõdeta, eks nad ei ole enam ühes selles tavapärases nii-öelda kolmemõõtmelises maailmas. Siis sa vaikselt liugled, siis ühel hetkel kontrollid oma nii-öelda suunda ja vaatad seda oma kodusadamat, mis su mõnusam, ehkki ees väikesenine, hulpiv kai seal vee peal on. Sinna on vajanud aerudega natuke tõmmata veel üks 500 600 meetrit ja vahepeal oled sa Vulpinud kuskil hoopis kaugemale. Tühja sellest. Siis paned oma käed tööle, tõmbad natukene aeru, jõuad sinna oma sellesse kodusadamasse kell on märkamatult saanud näiteks pool üks. Ja head sõbrad on selles mükkis sauna soojaks kütnud. Kas see saun on ehitatud nii nutikalt, et on selline välja ulatuv osa sellest Mäkist otse järve poole? Ja leiliruumil on suur klaasaken, mis vaatab sedasama järve peale läbi nende samade valge tähnilise kasetüvede. Lähed sinna leiliruumi, viskad paar sahmakat leili, vaatad, kuidas aken läheb uduseks ja siis vaatad ta läbi sellesama nii-öelda kondenseerunud niiskuse, seda järve ja sa ei saa aru, kas on hommik, kas on päev, kas on õhtukassal öö, kuhu poole loojus päike, kustpoolt tõuseb päike isegi kas ta praegu loojub või kas ta tõuseb ja tunned, et kuramuse jaan olla. Suvi on siis natukene välja. Kuidas sa leidsid enda jaoks Lapimaa, miks, miks see paik on sinu jaoks südamelähedane, mitu korda sa seal käinud oled? Tegelikult seda, seda kordade arvu on tänaseks juba päris raske kokku arvata, sest et täna me saamegi teha mõnes mõttes viimast saadet paigast, mida ma hästi tunnen, sest teised paigad, mida me hästi tunneme juba siin saates ära rääkinud aga see lappima veel oma aega oodanud. Ja Ma arvan, et esimest korda teadlikult päris lapimaale ma läksingi, sõber Raimond iga, kes sinna retki korraldab. Ja ega ma päris täpselt ei teadnud, mida oodata, ma olin enne käinud küll Oulus ja, ja, ja põhja pool Rootsis, aga, aga mingitel muudel eesmärk kõikidel. Ja siis siis see esimene kord, kui nii-öelda, et nüüd see eesmärk oligi minna loodusesse minna lappima loodusesse, siis tegelikult nii veider kui see ka ei ole, aga ausalt öelda kõikide kõikide sihtkohtadega, kus ma olen käinud, pean ma ütlema, et kui sa avatud pilguga lähed siis iga kord juhtub seesama asi, et sa avastatud, see on ikkagi teistmoodi, kui sa ootasid. Ja see, sa isegi ei ole alati nii-öelda selles mõttes plussmärgiga, et see ei ole alati nii, et sa ei tohi, see kõik on palju võimsam, kui ma ootasin, et mõnikord on hoopis see, et sa oled juba oma kujutlustes sinna reisinud, nii palju aega ennem nii võimsaks, selle oma kujutlustes mõeldud, et Igase, see tundramägi ja iga kosk ja, ja, ja iga puu ja igal lumi peaks justkui olema kuidagi nii eriline, sinu peas. Tegelikult nii eriline see ka ei ole alati. Aga samas jällegi sa hakkad kogema seda seal olla hoopis teisel moel, nii et ma mäletan ka samamoodi seda, et ma olin nagu koer, kes lastakse uues kohas õue, võtsin fotoka, tormasin, see oli talvel hästi, külm oli ja, ja, ja väetagi seal ja äkki päiksetõus hommikul, sest et me jõudsime ästile öösel, tormasin sellesse päiksetõusu, sum, basin selles vööni või nagu peaaegu rinnuni lumes ja otsisin neid pilte, mul pidid alles siiamaani õnneks ja, ja nagu tõesti selles mõttes, et, et tahtsin justkui kohe kõike saada. Aga Lapimaa on selline koht, kus ei ole rohkem võimalik võtta valet nii-öelda siis sellist suhtumist, kui see, et ma tahan kohe ja kõike saada. Lapimaa on rahu, see ongi üks väga-väga suur rahu, vaikus, puhas õhk. Võimalus kogeda seda suurt avarust, mida mina väga armastan. Tegelikult muidugi siis ka kui ta ja, ja vaadata natuke siiski teistsugust loodust. Et ühesõnaga jah, esimene kord oli selline, aga pärast seda ma olen seal käinud kümneid kordi uuesti ja uuesti ja ma pean muidugi ütleme, ma laiendanud tegelikult seda lappima piiri natukene kontseptsiooniliselt laiemaks, kui, kui tehniliselt Lapimaapiir jookseb sealt kuskilt aulu kohalt, sest tegelikult väga palju just suve rajal oleme me sõpradega käinud paarsada kilomeetrit lõuna pool, aga noh, tegelikult ei oma see mitte mingisugust tähtsust ja sellest on saanud selline traditsioon. Et iga suvi täpselt üks päev pärast pärast jaanipäeva istume autodesse ja sõidame siis sinna. Kesk-Soome, Lapi Lõuna-Lapimaa avarustele ja seda on juhtunud juba 11 aastat. Et iga suvi täpselt samal kuupäeval, me ei pea isegi enam omavahel sellest rääkima, kõik teavad, et mina olen selle ära orgunninud ja, ja see oleks hirmus pettumus, kui ühel hetkel seda ei oleks. Nii naljakas ka, et just see praegu, et me seda saadet teeme, innustas mind meeletult ka selleaastase reisi nii-öelda planeerimisega. Ja ma just seekord esimest korda siis broneerisin selle mürki ühele saarele. Ühesõnaga kaks kilomeetrit siis maast eemal. Et Veldise mõtteline kaugus oleks teatud mõttes veel suurem, eks ju, et sa ei saa ilma paadile hääli sisse panemata tegelikult selle muu maailmaga kontakti, nii et lisaks sellele Lapimaa kaugusele on veel siis saar, mis on mõnes mõttes veel kaugemal kui lappima. Mõned noh, ma ei saa öelda klišeed, aga, aga ütleme üks tuntumaid asju, mille järgi lapimaad Lapimaal käiakse, lappivad, tuntakse virmalised. Ma kindlasti hakkan kohe nende kohta küsima, et kas sa, kas sa garanteerid mulle virmalisi? Eestit, aga enne, aga enne kui me seda teeme, kuulame, kuulame mõttepausiks lainele saamiseks mõne soomekeelse pala. Milline see võiks olla nendest nendest kolmest-neljast laulust, mis sa täna kaasa võtsid? Esimesena tulekski kõige erilisem laul ja selle, mis on kirjutatud Soome võib-olla kuulsaima poeedi Eino Leino tekstile, esitajaks on Vesa-Matti Loiri aastast 1978 ja muideks ta laulab ka praegu seda laulu, et kui lappingese on selle laulu nimi ja kui te tahate kuulata kahte erinevat interpretatsiooni, siis on on võimalik leida nii-öelda 2018 või 978 ja minul on väga sümpatiseerib esse noor Vesa-Matti laieri, nii et kuulame ilusat soome keele poeesiat. Kallis raadio kahe kuulaja, nagu te arvata võite, oleme reispassi saates Soomes Põhja-Soomes Lapimaal koos fotograaf Kaupo Kikasega. Kaupase lugu, noh nüüd päris niimoodi rõõmust lakke kiljuma hüppama ei pannud, tegema niisugune kaeblik või kurblik melanhoolne. Kas see on sinu jaoks ka Soome Soome psühhovi lappima psühhe ja? Sest mul on hästi tugevad tunded tegelikult selle kogu kogu Soome ja Soome looduse ja eriti Põhja-Soome loodusega ja kindlasti see ei ole kaeblik, et ütleme, Soome ja Põhja-Soome rõõm on lihtsalt läbi nagu sellise sordiini läbi melanhoolia läbi igatsuse või pole, igatsus, on isegi kõige rohkem. Et isegi kui ma mõtlen kogu sellises müütilise soome, no olgu see eepos või olgu need soome legendid, müüdid või kui ma mõtlen Soomes tänapäevases filmikunsti peale siis selline aeglane kulgemine natukene kurglikult, alati millegi taga igatsemine. Ja see, see maastik on ka täis igatsust, et tõepoolest väga see on minu jaoks väga tugeva emotsiooniga ja kui ma olen enda jaoks seal püüdnud seda nagu mõtestada, siis me oleme sinuga, sina oled ju Amazonase Kuuru ja me oleme sinuga koos palju käinud Amazonases siis tegelikult Lapimaa ongi selle nii-öelda, kui sa puuriksid nagu planeedist augu läbi Amazonasest, siis 100 minu peas võiksid välja jõuda Lapimaal, ehk siis see on selle vastand, on ju, kui Amazonase loodus möllab, loodus võitleb oma elu eest kogu aeg. Peab midagi õitsema, pead midagi saaki andma, sest muidu tuleb suuruputuseks ja viib su su selleaastase võimaluse järglasi saada, vahet ei ole, oled sa taim või loom ära, eks ju. Ja Lapimaal justkui on selline tunne nagu kõik kogu aeg mõtleksid rahulikult, et küll jõuab, küll jõuab, eks ma vaatan, küll jõuab. Ja kui me näiteks mõtle Lapimaal seisan seal Lapimaal, nende lapp p või siberi kuuskede niuksed nooliad, nagu, nagu nagu ma ise nimetan neid eriti talvel küünalde moodi kuuskedega, sest et see lumi on nii paksud, need Kuusat katnud, et nad on nagu lihtsalt pulgad. Ja kui sa niimoodi natuke ette kujutad, siis nagu, kui kuivanud küünlavaha võiksid alaneda oksad, mis on nii paksu lume all, et sa ei näe isegi rohelist tihtipeale. Ja kui sa vaatad näiteks suvel neid tüvesid, siis sa näed, kuidas tüved on tihtipeale kasvanud niimoodi sellises sellises nagu spiraalses vormis, see tähendab, et see kasvukeskkond on ikkagi nii raske ja see kasvamine on nii aeglane, talved on nii pikad ja kasvuperiood nii lühike, et see puit nii-öelda väändub kasvades ja see on nagu tõeline vastand sellele samale möllule, mis Amazonases looduses toimub. Nii et jah, et ühesõnaga need maastikud on kindlasti minu jaoks pisut melanhoolselt ja, ja see on väga ilus tunne, mida tunda seal. Mis moodi sa seda maastikku seal ütleme, läbid või naudid, et mida sa nagu kehalises mõttes teed peale selle paadiga sõitmisest ja saunategemisest Mcis järvele vaatamisest me juba rääkisime, ma eeldan siis eelkõige, et sa nagu saad seal matkata. Just see ongi tegelikult lõputu lõputu käimise kõndimise potentsiaal on seal, et Lapimaal on ka, ütleme, kui me vaatame seda päriselt põhja, lapi osa ekse, siis seal on juba seeneava tundra. Ja tegelikult ütleme sinna nüüd suvisel ajal, seal on nii kohutavalt palju sääski, et suvisel ajal sinna nüüd nii palju inimesi saata, et enamus, kes sinna lähevad, ongi pigem kalamehed, kes, kes siis sealt tundra avamaastiku jõgedalt tahavad püüda Paaliat seda, sellist põnevat punakat, forellilist, kes seal põhjas elab ja keda on põnev püüda ja, ja, ja pärast ka põnev süüa. Aga, aga et neid matkajad sinna jah, suvel nii kaugele põhja tavaliselt ei kipugi ja, ja seal põhjas on kõige vähem, sest et nad on ikkagi linnadest nii kaugele, et vahel me mõtleme, et Soome on Euroopa mõttes ka väike riik, aga siiski tegelikult on Soome Eestiga võrreldes väga suur riik ja ja sinna päris, kui me mõtleme, siis nii-öelda see lumememm või soome naine, kuidas iganes soovite, see kaart, Soome kaart, siis kui me mõtleme seda ülemist pead, siis on ikka väga-väga kaugel kõikidest suurematest linnadest. Nii et tegelikult selline rikkalikum loodus on, on Lapimaa lõuna pool, ütleme seal põhjapolaarjoone kandis ja sealt natuke allpool ja seal rahvuspargid mitmed rahvustundrud ja näiteks käid näiteks kuulus ka senine matkarada nimega Kar keeras, mida sul on võimalik siis mitmel päeval järjest matkata, näha erinevaid koski, erinevaid kärestik, erinevaid metsatüüpe, Org, orgusid, kanjuneid, rahulikku sellist rabamaastikku ja noh, nagu ka tegelikult Eestis on väga kenasti nende matkateede puhul see selline lihtsamat koelisem nii-öelda infrastruktuur välja ehitatud, ehk siis et meil on mingid viidad ja meil on kohad, kus me saame oma külje maha panna ja lõket teha. Samamoodi siis seal Soomes on sellised laabud, mille all saab magada või on siis ka mõned sellised suuremad tükid, kus saab päris nii-öelda tubaselt oma ööd mööda saata. Ja Soome on kuulus selle poolest, et Lapimaal on ju siis igamehe õigus veel tegelikult veel laiem kui meil Eestis, et seal ei ole lubatud ehitada aedu, seal ei ole nagu päevaseks liikumiseks-matkamiseks tegelikult ei ole sellist asja eramaa kuidagi midagi piiraks ja kuni selleni välja, et endised lihtsamad kid jäetakse lahti, ei panda lukku ja kui matkaja ikkagi tuleb, loomulikult seal selline viisakuse küsimus, et nagu see ei ole standard dominetsa suvalisse mürki sisse murrad nakatunud külmkapi kallale, kolistama lähed aga, aga tõepoolest ikkagi lahtiste ustega maju on ja seal tohib sellisel juhul öö mööda saata ja hommikul ilusti korda teha ja lahkuda, need on siis era või riigi, need on täiesti era eramajad, inimeste suvekodud, kus nad ise parasjagu ei ole. Nii et Lapimaal on see, see, see igamehe õigus veel veel veel kaugemale arenenud kui, kui meil Eestis kuigi juba Eestis tegelikult ma arvan, et see on asi mille üle me võime rõõmu tunda, et kuskil Kesk-Euroopas või Ameerikas ikkagi sellist asja, et sa võid minna eramaale marju korjama või matkama päevasel ajal nii-öelda päikesetõusust, päikeseloojanguni, see ei ole mingi tavaline asi. Ma lubasin ennemgi enne küsida ka virmaliste kohta, et see on see, mis toob lapimaale kohale inimesi igalt poolt maailmast, ma saan aru, et seal seal seal appimaaniline noh, kuulus-kuulus, mille poolest Lapimaal küll üle maailmakuulus, et seal on võimalik näha siis Stauraborealist või virmalisi, et suvel samuti. Virmaliste nägemiseks on tegelikult kolm ainult kolm komponenti, vajalikud esimene komponent on päikesetorm ja sealt siis lenduvad osakesed, mis tulevad atmosfääri. Teine komponent on pimedus, kolmas komponent on pilvede puudumine. Ja no kui me mõtleme suvisele ajale ja ikkagi sellisele kergelt polaarsele päeva režiimile, siis päris suvisel ajal ikkagi virmalisi näha ei saa, sest lihtsalt liiga valge see ei tähenda, et neid ei ole. Neid on täpselt sama palju suvisel ajal, kui juhtub päikesetorm kui talvisel või sügisesel ajal. Aga lihtsalt me ei näe neid. Et suvise aeg ei ole nende vaatlemiseks eriti hea küll, aga sügisene aeg, talvine aeg, kui meil on juba pimedad ööd suurepärane ja noh, tihtipeale ütleme, miks võib-olla talvel kõige rohkem seda seostatakse, on lihtsalt see, et esiteks on talvel Dive aeg hästi pikk. Teiseks, kui on sellised käredad, külmad ilmad, siis on ka pilvisus vähesem ja meil on kõige suurem võimalus neid näha. Ja veel teadmiseks siis virmaliste huvilid huvilistele, et virmalised on seotud magnetpoolusega, nii et tegelikult on täiesti ette prognoositavad on olemas sellised veebisaidid, kus, mis registreerivad päikesetorme ja näitavad täpselt, kus siis, kui kaugel mingisuguses punktis maailma punktis virmalisi näha võiks olla. Kui nüüd võrdlete ilmateatega, siis, et kui selge sellel hetkel on, siis tegelikult saate täitsa hästi prognoosida, et kuidas nende virmaliste lood on ja ütleme siis, ega tegelikult ju saab minna sealt Põhja-Soomest ikkagi nagu, nagu veel põhja poole, onju, ja mida, mida rohkem sa sellele magnetpoolusele lähedal oled, nii et tegelikult Gröönimaa, Island ja see väike riba Põhja-Norrat mis veel rohkem põhja pool on, et üldiselt seda eredamalt nähtavad on. Ja noh, siin on selline naljakas asi veel, et ütleme, Eestis noh, viimastel aastatel on hästi palju neid virmaliste pilte tekkinud ju, et eks eks seal nagu oma oma päris suurt tähtsust, kui fotokad on väga heaks muutunud ja kõigile kättesaadavaks muutunud ja isegi enam kui fotokad, võib-olla rohkem veel pilditöötlusprogrammid, et sa saad keerata nii-öelda need värvid, siis väga kirkaks on ju. Nii et tegelikult mulle tundub, et võib-olla vahel tekibki illusioone, et ma vaatan taevasse ja ma olen näinud siis kuskil, ma ei tea Facebookis kellelegi seinal mingit tohutavalt kärts lillat, sinist rohelist virmaliste pilt ja mõtled, et miks ma silmaga seda ei näe. Et ega siis tegelikult ikkagi noh, selle tehnika ja pilditöötluse vastu ei saa, on ju nii, nii võimsad nad ei ole. Aga see-eest muidugi on väga vinge see, et nad on ju nagu elusolendid, et kui sa ikkagi jälle lebad maas ja vaatad taevasse, kuidas nad muutuvad, siis ükski pilt mitte iialgi ei suuda seda tunnet simuleerida. Ma saan aru, et on kohe selliseid spetsiaalseid hotell ehitatud. Ma olen pilte näinud, mis on mõeldud virmaliste jälgimiseks Lapimaal sellised a'la mingid kasvuhoone moodi seal seal voodi alla ja et sa ei pea siis minema paksu magamiskotiga soo servale, vaid et sa võid nagu kuskil mingi klaaskupli all, siis ma kahe päeva soomlased. Turundavad päris usinalt seda oma, seda lapimaad, sest et ütleme, siin on seotud. Ma tahan sellega, et Finnair on, on väga edukas Aasiasse lendamises ja, ja tõesti noh, need lennukitäied, aasia turiste, kes sealt igapäevaselt tulevad, nad küll tulevad väga paljude Euroopasse laiemalt, aga siiski ka suur hulk neist jääb Soome ja see on nagu siis tekitanud päris palju sellist sellist jõukatele turistidele pakutavad elamusturismi. Ja nagu siis nii-öelda see lume ja jäähotell mõlemad olemas, nii on siis sellised erilised klaas tõesti nagu kasvuhooned täpselt sul ongi õigus, eks ole, kus sa saad siis nii-öelda tähistaevast ja võib-olla siis virmalisi vaadata neid siukest, sellist luksuslikumad turismi, ka seal seal tekkinud, mis on, mis on nagu selle kõige juures tore on see, et Lapimaal ikkagi nii suur ja nii hõredalt asustatud, et tegelikult see noh, see turisti hulk, kes sinna läheb, on suur, võib-olla ainult kahel hetkel aastas üks hetk on, kui on nii-öelda parim suusapuhkuste aeg. Ja teine hetk on, kui on siis selline nähtus, mida nimetatakse Ruska, millest me räägime kohe pikemalt, mis on siis sügisvärvide tipphetk kui või nii-öelda lausa koolid klassidega juba ka saavad vabaks ja lähevad nautima neid erilisi sügise arve, mis sinna lapimaale tekivad. Aastaajas siis liigumegi kohe-kohe, suvest sügisesse. Võtame selleks kulgemiseks jällegi ühe hetke ühe laulu. Et ma ei tea paremini lainele saada, mida me võiksime nüüd kuulata. Kuulame nüüd laulu nimega Kuusama, sest kuulsama on just nimelt see kant, kuhu ümbrusesse jäävad need kõige põnevamad metsad, kõige uhkemad, kosed ja kärestikud. Ja, ja pärast pausikest lähme kohe ka selle kuulsama kandi jutuga edasi ja räägime sellest Ruskast ehk siis kuidas suvest saab vaiksed sügised ja hakkab ettevalmistus talveks. Inimesed ei tunnelist naaburja. Kaikilla kiire harvade ajal. Nägimetamat laulad, rebivadki, nügivad sätkunu, pauku saalist, Palazzundusse, kaikilla kiire elling. Helsingisse ei asu enam Helsingis. On vain Joukko üksi naisi ja heida murda. Mets on häda käes ja rai seenel päeva. Ja Kaupo. Liigume suvest sügisesse ja tahan minna sinna lapimaale, tahan. Tahan sellest värvide mängust kõigest osa saada, küsin mõned praktilised küsimused, et kas ma siis pakin oma universaalkerega Vorvasse kõik grillid, värgid, asjad, priimused, grillsöed ja asun teele või ostan lennupileti kajalis ja võtan seal trendika või mismoodi, mismoodi Lapimaal üldse minna? Tegelikult. Kõikmõeldavad variandid sobivad, et eks igaüks jälle saad valida selle enda hea tee, et tegelikult on Lapimaa ju hästi ligipääsetav ja hästi käega katsutav ka igale eestlasele. Et võib-olla võib-olla kõige sellisem nagu noh, kallim viis on tõepoolest siis kohale lennata ja võtta sealt siis rendiauto, rentida endale siis kuskil suusakeskuses mingisugune luksuslik maja ja veeta hästi aega ja vaadata, kui palju sa täpselt tahad looduses olla, kui palju sa tahad, lihtsalt puhata, mis sulle parasjagu meeldib. Ja lõppude lõpuks hästi palju inimesi ju läheb hoopis lastega talvisel ajal jõuluvana juurde, et küll asi tõtt-öelda, mis on, mida mul on õnnestunud nende nende nende paljude aastate jooksul vältida ja ei ole ka õnneks praegu näha, et me sinna minema peaksin. Rovaniemis me tegelikult ei olegi käinud, siis kindlasti paljud inimesed kasutavad nii-öelda organiseeritud reise, kus sa ei pea liiga palju ise hoolitsema, organiseerima ja on grupp, millega koos saab minna. Ja täpselt samamoodi on võimalik siis nii-öelda autole hääled sisse lüüa, praamiga ülesõit Ta ja, ja autoga sinna sõita, nii et tõelise tõepoolest ja ka jalgrattaga võimalik sõita, mootorrattaga sõita ja hobusega on raske, aga aga ühesõnaga tõepoolest kõik variandid sobivad lapimaale minemiseks ja omasele reisiretke raskuse saab samamoodi igaüks valida, et ütleme, kes tahab sellist ekstreemi, siis on võimalik teha talvisel ajal seal seal näiteks Pallas tunduris. Selline nädal ajane, täiesti autonoomne, suusaretke niimoodi, et sa ei näe tõenäoliselt mitte ühtegi teist inimest ja, ja sul on ainult oma oma toidud ja, ja, ja lõkkematerjalide priimus kaasas seljas ja lähed suuskadega läbi läbi ja üle tundruta. Nii et ütleme, see võib olla selline kõige ekstreemsem ja teine äärmus on tõesti see, et lähed ja käid jõuluvanajuure asjale, ootad kuskil natukene järves varbaid ja, ja ühesõnaga kõik sobib. Et igaüks võib ise leida endale selle mõnusa mõnusa viisi, kuidas ta tahab sinna minna. Ja mis veel, Lapimaa või vabandust kogu Soome tegelikult puhul on huvitav, et ausalt öeldes sellist Iseseisvate mükkide v või majakeste või, või ma ei oskagi öelda suvilaid tegelikult suvilate rendisüsteemi ei ole vist kuskil mujal maailmas nii perfektselt. Et Norras on kämpingud rohkem, Rootsis ka nagu rohkem kämpingud. Aga Soomes on tõesti see, et tulenevalt siis seltskonna suurusest ja üldiselt mida suurem see seltskond on, seda soodsam on seda maja, seda suuremat maja siis nii teda, et võib-olla kõige kallim ongi tegelikult minna üksi ja kahekesi. Et kui sa tahad rentida sellist majakest endale, eksju, siis siis tuleb maksta kogu see majake ikkagi endal kinni. Aga tõesti, Soomes on neid neid majakesi väga palju, on selliseid täiesti ebastandardseid, erilisi metsamajakesi ilma elektrita ilma igasuguse luksuse. Ja seal kõrval on suusakeskustes sellised Shaleed, et, et see on täiesti uskumatu, eks sa oled suusakuskil nõlva peal, suured klaasseinad, mullivannid õues ja toas ja nii edasi. Nii et tõesti, palun valida vaid endale see selline meeldiv formaat. Kindlasti Lapimaal 100 protsenti Inglise keeles öeldakse autorose, ehk siis selline matkamise väli sihtpunkt, et et lihtsalt nii-öelda sinna kuskile toas istuma pole väga mõtet minna, et siis võib ka seda raamatut lugeda ju tegelikult kodus. Aga, aga seda loodust ja seda, seda avarust ja, ja tühjust seal jätkub. Ja võib-olla lihtsalt igaks juhuks, et, et mitte luua endale. Noh, jälle taaskord ma küll kordan ennast, ma olen seda juttu vist juba eelmistes saadetes rääkinud, aga aga et mitte luua endale seda pilti, et see, et seal on hundid ja karud ja, ja kosed ja et, et sa satud kuhugi imedemaale. Pigem sa satud ühele väga suurele, pigem staatilise loodusega alale, kus sa pead ise üles otsima, need n ennast kõnetavad ja sulle meeldivad. Sulle pakuvad asjade kohad. Mida see sügis siis seal Lapimaal näiteks sinu jaoks pakub teistmoodi, kui kui Eesti sügis on siingi needsamad kased ja vahtrapuud, et deta, et nagu sa ütled, et ta ei ole selline eksootika, ei raba sind jalust, ei löö selle nii-öelda vasaraga vastu pead, et milline, milline on Lapimaa sügis tegelikult? Vot see üks eksootika hetk seal tõesti on ja see on tavaliselt umbes septembri kolmas nädal see võib-olla natuke varem, võib-olla natuke hiljem ja see on hetk, kui tuleb esimene öökülm. Ja see on täiesti kordumatu. Ehk siis hetkega värvub kogu tundramaapind punase kollase rohelise mustakirjuks ja see värvid, mäng, värvide küllus, mis tekib tundra põrandale on võrreldamatud millegi muuga. Ja tegelikult ju lapimaale vahtrad näiteks ei ole seal üldse vahtrad lõppevad juba juba sisuliselt siin meie juures ära natukene on Soomes ja ongi kõik, eks ju. Nii et sellist vahtravärv ei ole seal üldse, aga Gazett lisavad sellele maa Punale kollase ja, ja võib-olla seal mõni mõni haab ja, ja mõni niisugune näiteks väga huvitavat värvi lähevad ka veel mõned erinevad okaspuud. Nii et et tegelikult see värvide mäng on täiesti rabav. Ja näiteks mulle meeldivad õudselt veel seal sees sellised graniitrahnud, et see nagu, kui sa vaatad niimoodi kaugemalt kõrgemalt, kuskilt tundranõlva pealt või nuki peal, siis sa näed, kuidas see maapind on kõik nagu hästi laiguline, võib-olla veel mõni väikejärve silmakene, sinine täpp seal sees. Ja nüüd vaatad enda kõrval olevat kivi, mis on nagu kümnete erinevate sammalde ja samblike kaetud ja tekib selline paralleel, justkui nagu maailmakaared siin kivi peal ja maailmakaart sinu ümber, et see on, see on tõesti asi, mida kogema minna tasub lapimaale ja noh, ega ma ei ole väga palju maailmas ka nüüd ringi käinud, aga aga ma arvan, et see on üsna kitsasööde kus sellist vaatepilti näeb, et kindlasti siis Siberis kindlasti Kanadas teatud vöötmes, aga loomulikult seal kõrval kohe ka Rootsis, Norras tegelikult vähem, kuivõrd Norras mäed kõrgemad ja teiselt poolt ookean avaldab tugevat survet siis siis siis ja seal, kus on võimas pilt ja ausalt öelda ega ei olegi muud, kui lihtsalt kõnnid. Ja imet seda endasse vaatad, seda noh, muidugi ei pruugi alati olla väga päikselist ilma, aga kui päike vahepeal välja lööb, siis siis nii-öelda see värviküllus on ikka päris selline päris niisugune ja ahhetama paneb. Kas räägime veel natuke sügisest mõnest sügist pildist või või liigume edasi talve, räägime natuke klappima, Talvast ka. Ma rääkisin, võib-olla nende kahe vahelisest hetkest, ütlevad mis on tegelikult üks minu jaoks üks lappima suurimaid. Selliseid. Tundeliselt selliseid suurimaid plusse tavaliselt me ikka välismaa külalistele räägime, kui uhked me oleme enda Eestis oma nelja aastaaja üle, kuigi kui me vaatame viimaseid aastaid, siis, siis need, need aastaaegade vaheldumist lähevad muudkui aina veidramaks veidramaks, eks tekib seda viiendat aastaaega hästi palju ja kui meil tundub, et kevad on juba täielikult käes, sajab maha 30 sentimeetrit lund ja nii edasi ja nii edasi ja eks seda juhtub igal pool maailmas. Aga Lapimaal ja üldse Põhja-Soomes. Kõik need vahed, hetked, mul on õnnestunud nagu paaril korral tabada ja see on, see on täitsa müstiline, kuidas kolme päevaga saab talvest kevad. Kolme päevaga saab kevadest suvi suvest sügis ja sügisest talv ja, ja tõesti nii, kuidas viimane suvesoe päev kaob selle esimese öökülmaga ja looduse pilt muutub täielikult, sest kõik värvub. Ja mõnikord võib-olla niimoodi, et sul on seda sügist kaks päeva ja sealt tuleb esimene lumi maha. Nii et, et näiteks see on hästi huvitav ja samamoodi see noh, see kevad tegelikult lumi sulab tohutult kaua seal ära, igal pool lumekogus on suur, lumi on paks, aga see, kuidas päike hakkab kõrgemalt käima ja kui intensiivselt seda sulatama hakkab, selles on juba ka nii palju kevadet. Nii et need neli aastaaega ja aastaaegade väljajoonistamine ja nende aastaaegade vahetuste nagu tundmine ja tajumine on seal Lapimaal ka kõik võimendatud võrreldes võrreldes Eestiga, nii et kes saab rohkem käia või kes saab pikemalt olla, siis see kindlasti on asi, mida mida tunda ja, ja millest rõõmu tunda. Praktilise poole pealt veel kasse soovitaksid minna ja olla nagu rohkem ühe koha peal. Ütleme, oletame, et ma tahan sinna sõidab ka, eks ole, vähemalt päev või poolteist või midagi sellist. Jah noh, just, et oleneb, oleneb jälle, eks ole, kuhu ja kui kaugele, et, et kui me hakkame Tallinnast liikumiseks kõigepealt läheb meil paar tundi selleks praamisõiduks, ennem peab natuke sadamas olema plusse maha saamine, Helsingist välja saamine võtab aega. Nii et olenevalt ütleme, et selline minimaalne distants on sealt Helsingist niisugune, ütleme 700 kilomeetrit, aga maksimaalne distants on sinna 2000 alla. Et tegelikult see, see on väga suur vahe, eksju, kus sa oled, et samamoodi kui me mõtleme näiteks, et et sa sõidad nagu hakata? Soome tundub kogu aeg nii lähedal, eks ole, aga mõtled, kui sa sõidad Eestis tallinlastele 2000 kilomeetrit lõunasse, siis sa jõuad ikka väga-väga teise kohta välja. Et samamoodi tegelikult see põhjapunkte lõunapunkt on Soomes aga erinevad, et, et see sõitmine on, tuleb ära teha ja mis siin salata, egas sõit sõitmine on natuke tüütu küll, et see distants on piisavalt pikk. Ja kui alguses on kiirteed, siis ühest hetkest edasi hakkavad hakkavad tavaliselt maanteed, kus on sõidukiirus 80 kilomeetrit tunnis ja seda tuleb sõtkuda päris päris usinalt pikalt. Pluss on see, et kui sa jääd pimeda peale, siis on ju Lapimaal ja juba varem kui Lapimaal on selline asi nagu põhjapõtrade vabapidamine mis tähendab seda, et sa pead olema valmis, et iga kurvi taga töllerdab seal tee peal mõni põhjapõder ees, eks, et et sa, sa ei saa tegelikult mingeid suuri kiiruseid seal arendada. Nii et, et see minek on tüütu. Aga kohapeal noh, distantsid on ka kohapeal pikad, aga samas noh, nagu ma ütlesin, Lapimaa nagu laias pildis on, on pigem võib-olla staatilisem oma olemuselt, nii et et võib-olla ei ole mõtet läbida seal kohapeal nagu tohutuid vahemaid vaadata, toime tahan vaadata seal Inari järve ära ja siis ma tahan vaadata seal selle, selle üllase seal Rootsi piiri ääres ära ja siis ma tahan vene piiri ääres ära vaadata, pigem võtta mingisugune maa-ala, kus te olete, et ja nautida seal neid kohti, et kindlasti nagu see eelmise laulusalm ka ütles, et kindlasti kõige looduslikult kõige rikkam kant on kõik see, mis jääb kuulsamast põhja poole ja, ja ütleme siis selline sadakond kilomeetrit, et sealt edasi läheb väga palju, väga palju, üks luisemaks sealt lihtsalt vegetatsiooni nii napiks, et neid taimi, kes selle karmis kliimas vastu peavad, on nii palju vähem ja täpselt samamoodi ka tegelikult siis lääne poole liikudes küll läheb mägisemaks, aga samas ikkagi see see looduse pilt võib-olla jälle läheb natukene natuke natukene üks luisemaks, et, et jah, et kes, kes nüüd ühte ühte mingit kindlat punkti tahab valida, siis siis võiks võtta need looduspargid, mis on siis sealt sealt kuulsamast natukene põhja poole ja, ja teine asi on see, et, et kui nagu ei ole nii tähtis, et oleks vaja kindlasti jalgsi põhja pöörijoonele maha panna või või et oleks kindlasti vaja jõuluvana juures ära käia või, või midagi muud sellist, siis võib ka absoluutselt vabalt natuke lõuna poole jääda, et et, et tegelikult see, see kurblik, Soome maastik nagu lapipiirist lõuna poole, mulle ka väga meeldib ja, ja ja näiteks seal on needsamad mured, kõik nagu Eestis ikkagi ääremaastumine on väga, väga, väga suur ja täies hoos, et nüüd külad jäävad seal tühjaks ja võib sõita pikalt, need teed nüüd kruusateed on üldiselt no seal on see graniitkillustikku ja kruusateed on kõik väga heas korras, et võib sõita tõesti nagu tunde ja tunde lihtsalt mööda selliseid kruusateid, mis mis justkui otseselt ei vii kuhugile. Aga leida mõni ilus oja või leida mõni ilus mets või leida mõni vana, mahajäetud talu või või mis iganes teile nagu korda peaks minema. Et et jah, et, et võib-olla nagu see, see üks mõte seal sõitmise koha pealt oleks see, et kui kuna sinna sõitmine on juba üsna pikk maa, siis ei ole mõtet istuda koha peal tervet aega autos või bussis, et et kohapeal ikka olla looduses ja pigem siis katta kas väiksem ala ära ja mitte proovida ilmtingimata kõike näha. Võtame selle melanhoolia tunnetamiseks veel väikese nüüd siis juba viimase laulupausi. Ja siis jõuame ära rääkida veel veel paar väikest pildikest lapimaalt. Seemnetes redi kolmata linn ja tagaisin. Kaupo saate alguses rääkisid sa suvisest pööripäevast ja ütlesid, et sa räägid ka talvisest pööripäevast. Meil on mõni minut veel saateaega jäänud. Kuidas Lapimaal talvine pööripäev mööda saata. Ja ma toon selle siis siia lõppu selle vastupidise pildi, kui meil oli see suvine pilt sellest valgusest ja ja sellisest, justkui nagu läbipaistvast hetkest siis talvine hetk karvu tunduris, teiselt poolt põhja pöörijoont, seal karm, aga see on vägev, kui sul on soe koht, kus magada, kus sa saad välja astuda, väljas on miinus 34 kraadi külma. Ja valgeks, päriselt ei lähegi, ei lähe, üks päev ei lähe, teine päev ei lähe, kolmas päev. Ja siis sa ühel hetkel otsustad, et et ma pean ikkagi nagu seda ma pean liigutama ja ma pean seda valgust nägema ja sa võtad ette matka sinna tunduri vaid, või selle, selle ühe mäetipu nii-öelda. Ja õnneks on natukene seal mootorsaanist ka abi, kes on sõitnud ühe jälje sisse, sest muidu oleksin ikka väga karm minna. Ja sa hakkad seal kuskil mingisugune hommikul üheksa paiku astuma ja kogu aeg on selline tunne, et no kohe varsti läheb valgeks, kohe varsti läheb. Tegelikult mingi tilluke muutus sellest, kui nagu toimub, aga, aga mitte väga palju. Küll aga hakkab muutuma. No ma siis mida rohkem sa lähed, seda tundranõlva mööda kõrgemale. Ja kui sa lõpuks jõuad, siis kes need kella 12 paiku keskpäeva paiku jõuad sinna tundru tippu ja see on selline nagu kiilakas pealagi, seisad seal, seal ei pea ükski puu vastu ka seal tunduv tippusena mõned ära murtud kuused, seal on väiksed rabakad. Ja siis sa näed, kuidas tõuseb 10-ks minutiks päikese serv silmapiirist kõrgemale. Sa saad 10 minutit vaadata päikesepunast serva. Kas selline tõusmine, kas selline loojumine, jumal seda teab, aga see hell, kus see lootus, mis selle päikesega koos korraks tuleb? No see annab ikka väga palju tollel hetkel jõudu juurde, kuigi eks seal ootas natuke nagu kustub selle päikse kadumisega ka, aga siiski seda jõudu tuli juurde, sa vaatad, et kõiki asju natukene värskema uuema pilguga vaatad, kuidas näiteks enda jalajäljed punetavad kell 12 10 keset päeva selline tunne nagu oleks, nagu oleks viimane loojangu kiirjäljed selles sinises lumes punetavad seda päikse käes siis hakkad alla tagasi minema. See pimedus hakkab uuesti sinuga koos nii-öelda samm-sammult Groduaalselt. Jälle võimust võtma ja kas sa saad aru, et tegelikult tõepoolest, sellel selle laovalgusel on ka 1000 erinevat värvivarjundit ja see tahab saada paar päeva aega, et mõtestada lahti seda, et hämarusel on sama palju värve kui, kui valgusel. Ja kui sa selle lahti oled mõtestanud, hakkad vaatama, siis sa saad aru, miks innoviitidel on lume kirjeldamiseks või lume nii-öelda erinevate vormide kirjeldamiseks vähemalt kuus seitse kui mitte paarteist sõna. Et, et see on kõik selline nüansside ja peente detailide tunnetuse küsimus ja ka enda tundlikkuse kasvatamise avamise küsimus. Et selline pealiskaudne, kui mitu inimest on mulle öelnud, issand jumal, 34 kraadi, mis sind sinna sunnib, mis häda sul sinna minna on? Aga noh, ega ei olegi midagi häda, muudkui, et istuks lihtsalt toas ja vaataks televiisorite läheks ajalehtedeks ristsõna. Et selles suhtes on see kõik ainult vaatenurga küsimus, et kuidas sa oma horisonte sätid ja millest sa rõõmu oskab tunda. Mõtterännaku eest, mis päriseluski Jää ehk nii kättesaamatus kauguses peaks kohe kõik pensionisambad tühjaks tegema. Piisab ehk ka roosa hoiupõrsa puruks virutamisest. Kel huvi sel sügisel see rännak koos kaubaga kaasa teha, võib julgelt kiigata eesti fotolehele Eesti foto. Või kirjutada Kaupola kaupa, et Eesti fotokoee ning küsida, mis, kus, kes, sest ma saan aru, et päris mitu head inimestele oodatud TEMA sügisese seltskonnaga ühinema. Enne veel soovitan ka, näiteks järel kullata minu ja Kaupo 18. veebruaril eelmisel aastal salvestatud saadet Londoni saladustest ja tundmatutest radadest. Sest ka sellele harivale ja silmi avavale retkele saab koos minu tänase saatekülalisega ühes minna. Saadet saate kuulata nii raadio kahe kodulehelt raadio äppist kui ka igast podcasti programmist mis IKS-i kasutajal on juba jumala poolt kaasa antud. Aga nagu üks tähelepanelik raadiokuulaja mul osutas androidi telefonis, tuleb see podcasti programm siiski kõigepealt alla laadida. Tehke siis seda, sest ma usun, et ükski meie täna juba enam kui 100-st rännakust ei ole veel hapuks läinud. Ja kõik jutuks olnud maailmapaigad on veel praegugi olemas. Lõpulooks panen siis ise ühe sellise pisara kiskuja. Esitajaks Artu viskari. Laul kannab nime müki dieet. Külas oli sõber, rännukaaslane fotograaf Kaupo Kikkas, MINA OLEN juhatusetterkin. Suur tänu, et meid kuulasite saate nimeks Reispass. Värske vaban raadio kaks. Ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Istu JA kaapelgilla korvis saab hing düna Tinno laulaarida Darcy Stathamit. Käbin eile jaamas muust ei räägita KUUM iiasse. Tutvutreid paelistune toim most.
