Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere täna on meil terve meeskond jälle üle hulga aja koos ja me lähme väga põnevasse kohta väga märga kohta. Me lähme vihmametsa seiklema, muidugi jälle oma kaartide abil. Ja omal viisil. Urmas räägib taimedest Georg loomadest tammekännu Jaan nagu ikka, laulab ja räägib meile kindlasti ka huvitav ala, aga muidugi kõigepealt me võiksime selgeks saada, et mis paikse vihmamüts üldse selline on. Mina ei ole küll ise vihmametsas käinud, aga lugenud selle piirkonna kohta küll ja mõningaid filme näinud ja eelkõige peab endale ette kujutama, et seal on raske hingata, sest õhk on väga niiske, sajab sageli vihma ja metsas kõndides on pime, sest puud ulatuvad kuni 60 meetri kõrguseks ja kahte ühest liigist puud naljalt kõrvuti kasvamas ei leia. Ja nüüd on vaja selgeks saada ka see, kus on see niiske, pime mets. Kui me jälle selle kaardi appi võtta, mida me oleme kasutanud seenekaardid maa, taimkate ja loomastiku kohta, siis Nendel kaartidel on vihmametsad märgitud numbriga 11, seal taimkatte kaardid on selline tumeroheline ja neid laike otsides siis need laigud on maakeral kolmes piirkonnas Aafrika lääneosas, Kagu-Aasias ja sealsetel saartel ning Lõuna-Ameerikas Amazonase jõe ümbruses ja kõik need piirkonnad jäävad siis ekvaatori lähedusse, mistõttu siis on selge, et seal on ka väga soe. No näiteks keskmine temperatuur sellises troopilises vihmametsas on 25 kraadi ringis. Ja mis kõige hämmastavam on see, et näiteks ühe päeva jooksul temperatuur kõigub umbes viie kraadi ulatuses, aga aasta keskmine temperatuur seal nii paari-kolme kraadi ulatuses ainult kõikumas. Nüüd aasta keskmine temperatuur on 27 kraadi maakeral tunduvalt soojemaid paiku kui see troopiline vihmamets, nii et selles suhtes ta midagi hämmastavat ei ole. Ja näiteks osa uurijaid võrrelnud seda inkubaatori ka lausa seda vihmametsad, seal on nii ühtlane õhutemperatuur ja nii ühtlane õhuniiskus kogu aeg, tingimused on enam-vähem samasugused nagu laboriinkubaatoris, kus kasvatatakse näiteks koekultuure midagi taolist just selle tõttu, et seal see temperatuur ei kõigu. Mis seal kõvasti kõigub, mida seal palju tuleb, nii nagu nimi ütleb, on need sademed, vihm, mida sajab hirmus palju. Hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni ja jälle hommikust õhtuni. Kogu aeg-ajalt, no päris nii ei ole, et ainult hommikust õhtuni sajab, seal tuleb päikest ka vahepeal välja, siis jälle sajab ja mõnes piirkonnas on nii vihmad, on nagu päeva peale ära jaotada, et kas siis on pärastlõunal või ennelõunasel ajal rihmas ja natuke päikest siis jälle sajab, on ka niimoodi, et see vihm jaotub veel aastaajaliselt, pool aastat sajab rohkem ja teine pool vastata vähem, aga üldiselt nonii, nagu vihmametsa nimi ütleb, seal sajab ka päris palju seda vihma. Ja tihtipeale kuivast piirkonnast tulnud inimene arvab, et sattus sinna vihmaperioodil, kuigi vihmametsa seisukohalt on hoopis kuivaperiood. Aga noh, tema jaoks ajab seal ikka hämmastavalt palju ja praegu ma olen lugenud kujunenud välja päris oma pärandturismi, liikus Kagu-Aasiasse ja ka Lõuna-Ameerikasse, sõidavad rikastel Araabia poolsaare riikide turistid vihma vaatama, naudivad vihma, siis lähed koju tagasi ja seda lihtne lahendus on tõesti palju. Ja sellepärast Taimed seal nii lopsakad ongi ja usinasti kasvavad. Jah, kui võrrelda meie Eestimaaga, siis vihma võib sadada seal troopilistes piirkondades kuu jooksul umbes Eesti aasta jagu ja kui veega probleeme ei ole, siis taimed saavad vabalt kasvada ja enamus bulike ongi suurte lopsakate lehtedega. Ütleme nüüd oleme rääkinud üldiselt sellest vihmametsast, siis täna võiksime edasi rääkida põhiliselt Aafrika vihmametsadest seal elavatest taimedest ja loomadest, sest kuigi üldnimetus on kõigi vihmamets, on väga eripärased tal, need loomad on erinevad ja ka taimed on väga erinevates maakera eri piirkondades. Jah, kui võrrelda kolme erinevat troopilist vihmametsapiirkonda, siis Aafrika oma nendest on kõige vaesem Lõuna-Ameerika troopiline piirkonda märksa liigirikkam. Mille poolest ta siis vaene on, kas seal siis sajab kõige vähem vihma või? Lihtsalt liik on vähem sellepärast et ka territoorium võrreldes Amazonase basseiniga on väiksem ja Aafrika on vähem liigestatud. Kui rääkida üldse metsas, siis eluvormide mitmekesisus on suur. Peale kõrgete puude, mida iseloomustab pikk Laasunud tüvi ja sageli tüvi, on läikiv, sylesel tüvele ei moodustu korpa nagu meie parasvöötme puudel, nagu tammel või männil. Paljud puud on hoopiski kestendava koorega ja pikalt Laasunud tüvega, mille peale on siis hõlbus üles ronida. Mitmesugustel liaanidel ja kõrgel puude võrades on rohkesti väga erinevaid pealistaimi keppis. Süüte deebeedid võivad olla õistaimed, näiteks mitmesuguseid käpalised. Siis kasvab Aafrikas ka erandina väljaspool Lõuna-Ameerikat üks kaktuseliik epifidina puu otsas ja ka paljud sõnajalad on kolinud puude otsa. Tammeri onu Jaan, sina oled suur rännumees. Kas sina oled vihmametsas käinud? Ma ei teagi, ei ole rääkinud enne, mis sulle seal kõigepealt silma jääks või, või on jäänud? Sellises vihmametsas, nagu teie mõtlete, ma küll käinud ei ole, ma olen käinud metsas küll, kui vihma sajab, aga see vist ei ole päris vihmamets. Aga kui ma sinna satuksin, siis ma tahaksin kindlasti proovida igast puuvilja, ma kujutan ette, et seal kasvab palju häid puuvilja, neid ma sööksin. Ega ma eriti seal liikuda ei julge, sest kardan, et seal võib palju igasuguseid ohtusid olla. Seal maas peidus ja ülevalt pähe hüppamas ja ega seal üks meie inimene vist ennast väga mugavalt tunda ei saa, ma arvan. Ma usun, et Georg meile sellest räägib, kes meid seal vastu võtta võid, kui me siin satume ka Urmas äsja siis põske pista, saab. Kui meie kõnnime metsas, siis kui see just ei ole vanad tihe kuusemets siis enamuses puudel võime märgata ikka tihedat rohustad troopikametsas sellist tihedat Lausalist rohttaimede katet ei ole, sellepärast et enamuse suurte puude juurestik on pindmine ja seal on tihe juurte konkurents, niiet rohttaimedele ja seal palju ruumi kasvada ja peale kõige muu et toitainete osas on konkurents tugev, on ka vähe valgust suudavad vastu pidada ainult vähenõudlikud, vähese valgusega lepivad varjutaimed. Nii et maas ei ole midagi, siis tuleb puu otsa ronida. Puuviljade järgi muidugi. Kas lilli tuleb ka puu otsast korjata? Mast leiab ka üht-teist, näiteks väga tuntud taim sellest piirkonnast on aafrika kannike ehk varjukannike, mis kasvab just maapinnal. Alusmetsas ja inimene on aretanud temast väga mitmesuguseid, nii ühevärvilisi, mitmevärvilisi kui ka tädi sõjalisi sorte. Kas seal jänesekapsast on jänesekapsaid on seal kindlasti ainult et sealsed jänesekapsad on kas kollaste roosade õitega, erinevalt meie liigist, millel on valged õied aga tulundus toimudest kasvab. Lääne-Aafrikas Libeeria kohvipuu ja nii kohvipuu kui ka paljude troopikapuude ja põõsaste kohta võib öelda seda, et erinevalt meie parasvöötme taimedest, kellel on selgelt väljendunud perioodilised, nad õitsevad kevadel, siis nad viljuvad. Sellist perioodilisust tavaliselt ei ole, vaid igal ajal võib leida nii õisi, vilju kui mitmesuguses eri arenguastmes vilju, samuti kohvipuuviljad valmivad eri aegadel ja söödavaid vilju annavad mitmed palmiliigid. Näiteks Lääne-Aafrikas kasvab üks maailma suurimate lehtedega taimi üldse rahvija palm, tema lehed võivad kasvada kuni 22 meetri pikkuseks ja üks parimaid toiduõli andvaid taimi on samuti palm. Nimelt õlipalm, mille viljades leidub kuni pool õli. Ja inimene kasutab ka koolapähklipuuvilju, mis on rikkad alkaloide ja stimuleerivat ainete poolest. Kasutades neid viljadest saadud toimeainet mitmesugustes kergetes jookides. Kas sellest koolapähklipuust tehakse kokakoolat või pepsi koolat? Minu arvates kasutatakse mõlemas joogis koolapähklipuuviljade toimeaineid. Kui see mets on selline suur, salapärane tammekännu Jaan juba ütles, et tal hakkaks seal veidi kõhe, kui ta seal ringi liiguks, siis kes need on, kes võiksid meid seal kohutada natukene, seal võib igasugused tegelased kogutada, oleneb sellest, kui kohutatav sa ise oled. Kui sa oled väga kohutatas, võib näiteks mõni ämblik, kes mööda jookseb või siis mõni suurem sipelgas sind kohutada ja noh, näiteks sipelgad on üldse troopika vihmametsadele väga iseloomulikult, need on seal lugematul arvul ja lugematu arv. Nad elavad praktiliselt kõikjal puude peal ja maa sees ja maa peal ja puuviljade sees puutüvede sees ja igal pool neid fantastiliselt palju ja terve rida puid on lausa kohastunud selleks, et pakkuda märgata elupaiku, meisterdavad sipelgapesad sipelgas isegi pesa tegema, vaid kolib valmis pessa sisse, sest puu on talle pesa valmis teinud oma vilja või oksa siis ämblikke on seal palju igasuguseid on 1000 jalgu ja sajajalgseid ja noh, need on kroonini puu otsa, muidu meil nad on niiskuse ja maa peal elavad putukad näiteks isegi vihmaussid on troopilises vihmametsas, mitte maa sees mullases, seal on neid ka. Aga väga paljudel roninud puu otsa elavat, vihmaussid puu otsas koorepragudesse tekkinud huumuse seeski veel üks iseloomulik nähtus sellele metsale on see, selles metsas on palju seeni. Seened on troopikaliisu loomulik, seentel on seal head tingimused. Seal on tohutult palju niiskust enam ise teame, kui sügisel vihma hakkab sadama, tulevad need seened ja, ja teiseks seened vajavad ka palju siukest head sooja ja seda seal ka ja selle tõttu kõik asjad, mis seal troopikas on, kõik, kipud ära mädanema. Mädanemine on ka üks iseloomulik tunnus troopilise vihmametsale. Ma juhtusin lugema aitäh raamatut, kus oli juttu metsamehest, kes elas seal troopikas ja tema juurde tuli valge mees, kese metsamees. Ma ehitan selle maja, et see on tõesti hea, vastupidav, majada peab kaua vastu. Palju aastaid. Tema käest küsiti, et kui paljudes peab väga palju aastaid ikka konkreetselt, kui palju oma seitse aastat peab vastu. Ja kui see maja siis lõpuks valmis sai, sinna sisse elamu kolitist oli ära mädanenud, viie aasta jooksul need nii ruttu siis kaob see puit seal kõik, mis maha kukub, hävib ära. No ja seal on kõikvõimalikke suuremaid loomi ka, kes neid väikesi tegelasi kõik söövad. Aafrikale iseloomulikud on ahvid, ahve, vihmametsa, puude kroonides, kõikvõimalikke näiteks nüüd koertsad hästi erksavärvilised toredad ahvid ja siis on seal mitmesuguseid pärdikuid, hulgaliselt värvikirevaid linde. Minule isiklikult meeldib kõige rohkem nendest vihmametsalindudest maa sarvik, see on selline suur, hästi suure nokaga, mille peale veel teine nokakujuline moodustes ninasarviku moodi lind natukene hästi sünge, must nagu ronk Antsi silma ümber on kas punane või sinine, selline ilus lik, aga üldiselt on süsimust meie rõngast umbes poolteist korda suurem ja nemad elavad puuõõnes, aga ise selle suure nokaga nad seda vabandust teha ei saa, nii et nad otsivad valmis õõnsusi ja kohandavad siis seda enda tarbeks kohandamine käib nii, et kus siis pesitsusperiood kätte jõuab, siis otsitakse pesa välja ja emane muneb sinna, munad peab enne kõvasti sööma ka isane müürib ta sinna sisse kinni, et ta jääb sinna pessa kinni seni, kuni pojad on koorunud ei saa käituda siis ainult läbi kinnimüüritud avause söötmas ja avab selle pesa alles siis, kui pojad on piisavalt suured ja tugevad. No see tundub inimese seisukohalt vaadates veidi karm teguviis, aga selles seltskonnas tundub päris otstarbekas käitumine olevat, sellepärast et seal on neid igasuguseid tegelasi, kes sinna pess sisse ronida nii palju ja seda pesa niiviisi kõige hõlpsam kaitsta suuskade nokka, mille peale ei hakka mahuega kiskja, hammas sellest avaldusest välja, on avaus kinni müüritud ja keegi sinna pessa siis ei saa sellega nemaga istud ja pojad ka, nii et mis meile tundub esialgu kahtlase väärtusega ja lausa põlastusväärne käitumine olevat, tegelikult on looduses äärmiselt otstarbekas ja vajalik. Mina olen seda maasarvikut näinud Tallinna loomaaias, nad elavad ka ainult et seal nad müüri Ehida. Nad elavad seal pesakastides. Nojah, ja kuna seal puude otsas see elu põhiliselt kulgeb vihmametsas siis on seal loomulikult kõige paremini ennast sisse seadnud just igasugused lendavat tegelased. Nende osa imetajaid näiteks on ka seal lendama õppinud, kui nii võib öelda või vähemalt on kohastunud lendamisel, me teame, need on erisugused, nahkhiired, osa, putuktoidulised osad, ka puuviljadest toituvad nahkhiired keda siis on päris palju ja nemad tunnevad selles vihmametsa segaduses ennast ilmselt päris hästi. Ma räägin nüüd Georg jutu peale ühe loo rotist, kes endale tiivad kasvatas. Elas, korduks, puruvana rott, kes enam tööd teha ei jaksanud. Ta muretses väga oma tuleviku pärast ja kaalus nii ja teisiti, et mis temast nõndaviisi küll saab. Olen liiga vana endale tööga leiba teenima, mõtles ta. Oleks ehk kõige parem ennast mõneks teiseks olevuseks nõiduda. Kui ma pimedas näha suudaksin ise teistele nägematuks jäädes, siis ehk võiksin ennast mõnusalt ära elatada. Ainult milliseks loomaks ma küll ennast peaksin moondama. Prussakaks eiei parem loobun sellest mõttest. Prussakas läheb salaja võõra toidu kallale ja sellepärast ei sallita teda silmaotsaski. Peaksin ehk parem mahuks moonduma. Madu on küll kaval ja võimas, pimedas ta ei näe. Seepärast ei kõlba ka see valik, kelleks ma siis ometi moonduksin. Nahkhiir, nahkhiir, sed küpseid, banaane, arutas rott edasi ja kohe puu otsast. Mis nahkhiirel viga elada. Moondun õige nahkhiireks mõeldud, tehtud. Algul riputas rott enda pea alaspidi nagu nahkhiired magama heites teevad. Pärisnahkhiir kuulis rotti luksuma, sea tuli ligi, nähes rotti rippumas, pea alaspidi, küsis ta umbusklikult. Mis sa seal teed, mis sa niiviisi ripud? Tahad sa õige meie üle naerda või mess? Ma ei naera. Naera põrmugi, teie üle, kogeles rott aralt. Otse vastupidi. Püüan nahkhiireks moonduda. Nii kui ta oli seda ütelnud, langes tal saba tagant ära ja ta nahk venis tiibadeks. Pärisnahkhiir lendas oma kaaslaste juurde, jutustas, neile kohtasin rotti, kes moondub nahkhiireks. Nägin teda ihusilmaga, tahab ennast moondada, et meie hulgas ära elada. Jätke ta rahule, ärge teda praegu segage. Las teeb oma kavatsuse teoks. Seepeale hüüdsid nahkhiired kooris. Proot kasvatab endale tiibu, tulge vaatama. Kõik nahkhiired lendasid kokku ja panid rotti moondumist imeks. See anda rippus ja nahkhiired riputasid end tema ümber ning ajasid silmad pärani. Mõne aja pärast küsis üks nahkhiir. Oled sa rott oma moondumisega juba valmis? Oleng küll, pastas ott. Nüüd tahaksin lennata. Aga puudub julgus, härra pelga rott vastaseid, nahkhiired nagu ühest suust. Lenda ainult see on ju imetore. Rott tahtis lennata, aga ei usaldanud ennast ja jäi lõdisedes rippuma. Siis andis esimene nahkhiir talle hüva nõu, mis sa ilma asjata kardad, ratt, õpetan sind, pane tähele, kuidas mina seda teen, lehvita mõlema esikäpaga. Küll siis hakkad lendama. Rott talitas, nagu öeldud. Ta harjus mõlemaid esikäpi lehvitama. Häda lendas. Rott lendas. See on imetoore, lausustaja hõljus edasi. Ta lendas ka pimedas, sõi küpseid, banaane, kõiki puuvilju metsas, niipea kui need valminud olid. Ta hammustas nahkhiire kombel ka kõiki, kes talle lähenesid. Nii tegi rott, kuidas nahkhiir oli saanud ja ta käbarad käisid üpris hästi. Selline oli see lugu rotist, kes endale tiivad kasvatas. Ja, ja see oli tore edasipüüdlik rott, kes tahtis saada uut kvalitatiivset taset ja siis ta võiks hoopis nimetada nahkrotiks nahkhiireks, kuidas rotist hiir saab nii põhjalikku muutust, aga läbidendiliselt tähendab selliseid lendavaid loomi on seal palju selle pärast nagu ma ütlesin, seal eluvõimalused on neile kõige paremad ja kui me lähme kunagi Kagu-Aasia troopilisse metsas, seal on kõige fantastilisemaid loomad, just lendavad maod, lendavad konnad, nendest me räägime siis natukene põhjalikumalt. Aga noh, näiteks ka ahvid teevad selliseid julgeid kaelamurdvad hüppeid seal puukroonidest, seda võis ka peaaegu lendamiseks nimetada ja mine tea, võib-olla kusagil miljonite aastate pärast on välja kujunenud ka mõned lendavad ahvid. Sest näiteks need koertsad eriti just need valged värtsad, nad omavad sellist hästi laia uhket lakkava, kuidas seda öelda, mis teil seal seljas on ja kui nad lendasid, sirutad käpad laiali, seal nahk minu meelest ka natukene võtab tuult alla, nii et nad teevad tõesti siukseid uljaid, hüppeid seal puude vahel. See on lausa fantastiline vaatepilt minu lemmikloomadest, madusid on seal vihmametsas päris palju püütu neid ja minu meelest kõige kaunim madu elab Aafrika vihmametsades ja Aafrika ekvatoriaalvööndis. Cabooni rästik. Fantastiliselt ilus. Madudel on umbes kaks meetrit pikk, hästi laia peaga oranži ja pruuniga ka laigulised selgunud, beeži mustriga kaetud ja kui tema siis enda sinna maha langed lehtede sisse ära paigutaks, osaliselt vepsa lehtede alla, osaliselt lehtede peale. Ja siis ta all on tõeliselt võime lausa ära sulada sinna nagu tükeldub ära valguse ja varjude mängu, see seda madu nagu üldse ei olekski. Ta lihtsalt lesib seal ja ootab ja tihtipeale leidub keegi, kes talle siis lausa sõna otseses mõttes suhu jookseb, nii et tal ei tarvitse palju vaeva näha, vaid ta lihtsalt ootab, kuni keegi tema juurde tuleb. Ja siis ta hammustab ja hammustamine on tal tõesti võimas. Tal on kahe poole kolme sentimeetri pikkused mürgihambad, millega ta siis halvab. Aga samal ajal ta on väga rahuliku loomuga. Mida meie võit, võiksime näha seal meile kõige suuremat muljet avaldada on suured ahvid, šimpansid, kes elavad seal metsaserval ja gorillad, nad on tõesti väga lähedaselt sarnased, kui nüüd nii hästi afi sisse minna tähendab biokeemilisele tasandile sõna leitud, et 90 90 protsenti sellest valkude keemilisest koostisest on meil sama, mis gorillad ja šimpansid, tõlgi. No see on hämmastavalt suur sarnasus seal mingi tühine üheprotsendiline erinevus, meil Enton protsendiline erinevus on meid ikka päris palju nendest eemale juhtinud. Kas need suured Inimahvid sõidavad ka seal Jaanidega ahvid armastavad liaanidega sõita ja seal vihmametsas peaks ju neid Leani olema, kui nad on nii suured, et kas nüüd Leonid on nii tugevad. Tahad inimahve ka? Muidugi on need nii tugevad andjad peale Tarzani filmide, mina ei ole kusagil mujal näinud seda, et keegi selle liaaniga sõidaks. Seriaalid on päris kõvasti kinni seal puude vahel ja neid mööda sav ronida, tähendab, proovib enne järgi selle Leani tugevuse, siis tõesti, kui see kannab, siis ta hüppab, haarab käpaga sellest kinni ja viskab ühelt Jaanilt teisele niimoodi rippudes küljes, aga et ta nii Tarzani moodi see köie haaraks veisel jaani haarakse, siis vuhises puude vahelt sihukest asja. Ma ei ole juhtunud ei lugema ega. Tekkinud Leanidest aga võib-olla kõik ei teagi, mis neil jaanid on ja need on kindlasti taimed. Sellised taimed, kellel on väga pikk ja peenike vars, näiteks maailma kõige pikema varrega taim kuulub kalliaanide hulka, on üks Kagu-Aasia troopikas kasvav rotangpalm, mis võib kasvada kuni 200 meetri pikkuseks. Ja on selge, et nii kõrge barrega taim iseseisvalt püsti seista ei suuda, vaid ta peab siis kas ronima roni juurte abil või köitraagu tabil nagu hernes seda teibi hoopiski vähenduma. Nagu näiteks uba. Või on tal varre küljes mingisugused Astlad või ogad, mille abil ta ronib. Et igal liigil on need ronimisorganid erinevad, aga kõigil iseloomustab see, et neil on pikk peenike tüvi, mis otsib tuge. Kinnitamise probleem või seal paigalt püsimise probleem on päris suur troopilises vihmametsas mõned puud kasvatad hiigla kõrgeks ja seal on ka tuuled päris suured. Et tuules püsti jääda, siis neil on väga laialt sellised tugijuured nagu plangud, mis toetab peaaegu kolmandiku tüveni, seda puud. Ja need tugijuured on ikka niivõrd võimsad, et näiteks kusagilt juhtusin lugema. Selleks, et puule ring peale teha kulus viis minutit. Proovige ise viis minutit kõndida, vaadake, kui suurele majale te näiteks ringi saate peale teha viie minutiga, ma arvan, päris mürakas üheksakordne maja, millele selle ringi niimoodi peale saab teha. Nii et nad on ikka aukartust äratavate mõõtmetega. Need mõõtmed on üldse troopilise vihmametsa iseloomulik tunnus. Näiteks mõned konnad kasvavad seal poole meetri pikkuseks Aafrikas ja liblikate tiibade siruulatus võib olla 28 sentimeetrit ja mõned kaanid on hiiglaslike mõõtmetega 15 sentimeetrit pikad ja neikaan seal muuseas väga-väga palju kukkuva krae vahele sätivad ennast seal väga mõnusasti kohe sisse, siis erinevad ussid ja diood, teokarp, võib-olla seal 10 14 sentimeetrit pikk ja samal ajal on ka mõnedel loomadel hämmastavalt tillukesed mõõt, näiteks on Aafrika vihmametsas teaduks Dictic väike anti loobikene, kes on meie jänese suurunumis peenikeste jalgadega sellele suurepärane kohastumine talletab, pääseks puude all hästi liikuma. Vaisis Bongo üks tore Anti Loop. Tema on jälle natuke hämariku kuju, tagajalad pikemad ja küürus mulje ja sellega on hea sealt puudelt läbi pugeda. Tema on see Aafrika iseloomult loom ja minule sealt vihmametsast meeldib kaelkirjaku sugulane, kes on väga omapäraselt värvunud okaapi. Sünge kohvipruun ja valget pruunide triivib muidugi veidi seppa, veidi kaelkirjak kokku ja ta on umbes kaks meetrit kõrge. Kummaline loome, ta elas seal sügavas metsas, nii kenasti ärad. 1901. aastal leiti tema üles, saadi temast teada. Ja mis kõige hämmastavam minu jaoks on see, et seal Aafrika vihmametsas on ka üks tilluke krokodill, poolteist meetrit pikaks kasvav temp koonkrokodill, keda te võite ka Tallinna loomaaias näha, kui ta sinna terraariumi majja sissepääs, vanemad on seal Aafrikas hästi kohastunud pisikestes peaaegu vihmade lompide elama, tunnevad seal ennast suurepäraselt. Et seal vihmametsas võib leida fantastiliselt palju loomi ja sellepärast, et need vihmametsad on väga vanad miljoneid-miljoneid aastaid otse vihmametsa ühe koha peal olnud enam-vähem muutumatuna olnud ja ta nagu sihuke suur laboratoorium. Liike seal tekib ja kaob selle miljoni aasta jooksul sellest tingimused on soodsad ja neid võimalusi muutumiseks on väga palju ja selleks, et seal ära elada, noh, näiteks inimesed, kes seal vihmametsas elad, neil on omaette reeglid. Ma leidsin ühest raamatust sümmeetria, reeglid, seal reeglistikus, siis mõistetakse hukka kõige karmimalt range karm ümberkäimine lastega ja teisel kohal on siis tapmine. Kolmandal kohal on mõttetu loomade hävitamine. Neljandal kohal on mitteaustav suhtumine vanematesse üldse vanadesse inimestesse. Viiendal kohal siis äraütlemine abist haavad tuleva jätta eksinud inimesele. Siis toidurikkumine on järgmisel kohal v rikkumine, nõidumine, argpüks, lus jahil. Noh, siis on mehe peksmine, naise peksmine ja suurte puude maha raiumine on seal ka ja huvitav on see, et näiteks rangelt on keelatud munade söömine, kui eluseemnete söömine on, ma arvan, kui need inimesed sellistest lihtsatest reeglitest kinni peavad, siis nad selle keskkonnaga tuleb väga kenasti toime ja need on siis need pügmeedki seal Aafrika vihmametsades elavad pisikesed mets, inimesed kellel on hämmastavalt väike kasv meeter 30 meeter 50 sentimeetrit paraja lapse kasvus, aga nad on suurepärased kütid ja suurepärased jälje ajad. Sellist tarkust läheb neil igapäevases elus vaja, seda nad oskavad. Aga täna ei ole tammekännujaan veel ühtegi laulu laulnud. Ja me ei ole lastele küsimust kandnud. Ja siis ma laulan siis laul võib-olla ei olegi nii palju vihmametsast kui sellest sõnast kuidas ilus sõna vihmamets võiks inspireerida. Nüüd, kus ta on kuusekodu metsas kuus kodu, ütle, kus on kaaskodu ka metsas ka see kodupütt, kus on seenekodu seenemetsas seenekodu, ütle, kus on marja, kodumarjametsas, marja, kodu. Kus on vihmakodu, vihmametsad vihma kodu le, kus on vihmakodu, vihmametsad vihma uduvihma, kodumus, vihmametsa vihma väikses vihmamajas vihma vastu akent peksab uksest vihma, siis sajab vihma, on seal vihmast voodi, vihmast ja vihma, padi poodi vihma juurde toodi töögistuge rihma, plaadi vihmametsas vihmast puud, vihmast lilled ja kõik muu vihmametsa vihmast loomad, ainult vihmavett seal joovad. Mõelda nii on küllalt rumaal külla, ala tus on mujal. Sa ei saa ju tegelikult koosneda vaid ellikus, mets ei saa ju tegelikult koosneda vaid vedelikus. Selline oli laulja, vaata mäki, Georg küsib teilt ka midagi geolkas, küsid. Rääkisime seal troopikas on igasuguseid põnevaid linde, neid on palju. Seal Aafrika vihmametsas elab ka üks tõeliselt kaunis värvikirev lind, kelle üle sugulased paabulinnud elavad kõik Aasias. Tema on ainukesena eksinud siin Aafrika vihmametsadesse ära. Nüüd ma tahakski teie käest küsida, et kuidas nimetatakse seda Aafrikas elutsevat paabulind, kuidas siis kutsutakse seda ainukesena Aafrikasse jäänud paabulindu, kelle ülejäänud sugulased kõik on Aasiasse rind ja poole peal. Sul Georg on ju maod, nagu sa ütlesid, lemmikloomad, minul ei ole, võin kohe öelda. Küsi veel midagi ka madude kohta. Siuke konksuga küsimus nende madude kohta Aafrika on kuulus oma väga mürgiste madude Mambade poolest on Must Mamba ja, ja roheline Mamba ilmad. Küsin teie käest, mis värvi on must ja roheline hamba, mis värvi. On roheline ja must, Mamba. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
