Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid meelistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks salanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks. See on saade, mis pakub teile järgneva tunni jooksul põnevaid uudiseid teaduse ja tehnoloogiamaailmast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning tänaseks külaliseks, kes aitab meil maailma teha puust ja punaseks selgitada värskemaid teadusuudiseid on Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm, teleriin. Tere, Arko. Ja nagu ikka siis, kui Riin on meil stuudios käsitleme teemasid, mis tiirlevad ümber inimese, inimese, tervise, tema haiguste ja selle üleüldse, kuidas inimkeha toimib. Oleme teie jaoks taas välja valinud rea põnevaid uudiseid ning vaatame, kuhu see põnev saade meid siis täna viib. Alustame olukorrast võib-olla kuhu suur osa meie kuulajatest ilmselt kunagi ei satu, aga mille osas teadlased on juba pikka aega mõtisklenud, et kuidas täpselt siis inimesele ikkagi mõjuda võiks. Mis saaks olla parem kui juhus ise serveerib meelest suurepärase eksperimendi, mille najal seda kosmoselendude mõju inimesele kontrollida. Ja nagu paljude selliste teiste varasemata läbimurdvat teadusuuringute puhul on ka siin keskmesse Kaksikud. Võib-olla alustame sellest, et räägime kaksikutest, miks kaksikute uurimine on teadlastele alati nii südamelähedane ja miks seda väga palju kasutatakse. No kaksikute uurimine on, sellepärast kui me räägime just spetsiifilisemalt, siis näiteks geneetilistest uuringud mõttest ja tahame teada, et mingi tunnuse või, või haiguse kujunemise puhul, et mis võiks olla siis selles geneetiline näiteks komponenti faktor ja, ja kui palju näiteks keskkond teatud tunnuste avaldumist haiguste kujunemist mõjutab siis siin ongi selliseks hindamatu väärtusega uurida kaksikuid. Seetõttu. Ja muidugi kui me räägime, siis ikkagi ütleme, ühe muna kaksikutest sest nende geneetiline materjal on täiesti sarnane. Nii et seetõttu on võimalik sellist keskkonnakomponenti väga lihtsalt nende puhul uurida, et tõenäoliselt geneetika on, ei sarnane seal erinevus eriti ei ole, nii et vaadata, et kui panna needsamad näiteks geneetilise materjaliga inimesed siis erinevatesse keskkondadesse ja vaadata, kuidas see keskkond näiteks neid võiks mõjutada saab sellist keskkonnakomponenti palju lihtsamalt ja paremini uurida. Ja see suurepärane võimalus, mille juhus serveeris teadlastele selle keskmes ongi siis ühe munaraku kaksikud Scottie Mark Kelly, kes on NASA astronaudid ja neist üks Scott on viimasel ajal või õigemini oli siin aastatel 2000 5000 kuni 2016 päris pikalt üleval rahvusvahelises kosmosejaamas peaaegu aasta. Tema vend Mark on ka käinud kosmoses, aga just selliseid lühikesi otsi kosmosesüstikuga mõned päevad edasi ja tagasi. Jällegi kui, kui meil on selline olukord, kus üks on ühtedes tingimustes nii-öelda maa peal ja teeb mida iganes tahab ja teine on seal üleval kosmosejaamas selle kosmilise kiirguse, kõigi nende teiste kosmiliste mõjude käes, kaaluta olekus. Et nagu ma aru saan, siis Niibia, kui Scott tagasi maa peale maandus, haarasid temast kinni arstid ja tegid kõiksugu mõõtmisi, et teada saada, mis tema kehaga on siis vahepeal juhtunud. Jah, ma, kui ma seda uudist lugema hakkasin, siis mul oli niisugune ahhaa et see on lihtsalt niivõrd hea materjal, mis, mis teadlastele ja arstidele nagu tõesti nagu sülle potsatanud, et ma arvan, et seda väga tihti ilmselt sellises kosmoseteemas ei juhtu, et tõepoolest kaksikud on, siis ütleme, kosmonaudid ja, ja seda ja seda nagu fakti kasutati nagu heas mõttes väga korralik, et ära. Ja tõepoolest see töö siis seati üles niimoodi, et mitte ainult mitte ainult siis need ei uuritud, kui, kui see vend sealt kosmosest tagasi tuli vaid tegelikult mõlemad kaksikud Toordi tegelikult terve selle selle aja jooksul et tegelikult kosmoses on, on käinud hästi-hästi, palju inimesi, kuskil üle 560 inimest on sinna jõudnud lühikese aja jooksul, tegelikult kaheksa, inimestel on ainult pikalt, mis tähendab, et üle 300 päeva ja üks nendest siis tõesti üks kaksik oli, ütleme, oli seal 340 päevad seal viibis. Ja tegelikult selliseid pikaajalisi mõjusid ei olnudki väga hästi saadud uurida ja nüüd, kui meil kaksikud käes, siis, siis on nagu seda eriti hea teha. Ja uuriti tõepoolest neid, ütleme sellisel väga erinevatel perioodidel, nendelt võeti selle aja jooksul 317 proovi. Võeti proove enne, kui nad läksid, enne kui üks vendadest kosmosesse läks, võeti sel ajal, kui ta kosmoses oli ja ka siis, kui ta tagasi tuli. Nii et tegelikult teadlastele oli see ka väga selline suur väljakutse, et kui me räägime kosmosest ja seal sellistest bioloogiliste proovide võtmisest, siis neile oli ka väga uus ja väga põnev asi, millega nad väga hästi hakkama said. Sest tõesti, kui sa oled seal kaaluta olekus, seal asjad lendavad midagi eriti paigal püsida ei taha. Aga neil suurepäraselt proovide võtmine õnnestus omasid leidsin kohe video, kus, kus nad seda näitasid, et see oli nendele endale ka päris naljakas. Aga nagu ma ütlesin, võeti 317 proovi, siis selle 340 päeva jooksul võeti sülge, võeti verd, võeti uriini, võeti väljaheidet, et neid neid madeleogut hästi palju, aga katseid, mida sealt siis mida selle käigus uuriti, neid tehti tohutult palju ja ma arvan, et see on tõesti väga-väga oluline materjal ja võib mingis mõttes ka väga oluline teadmine, mis sellest mõtlesime, mis nendest uuringutest välja tuli. Aga muidugi peab ütlema seda, et kuna tegemist on siiski ainult ühe kaksikute paariga et see info ei ole kindlasti üleval tuntav, siis järgmistele inimestele, kes sinna kosmosesse lähevad aga kindlasti on see selline võib-olla selline teadmised, mille peale mõelda, et kui üldse inimesi inimesi kosmosesse saata, et siin on ju tehtud, et kes, kes tahab siis veel kuule sõita, eks ole, et pange ennast juba broneerige endale koht ära. Aga võib-olla inimese tervislik seisund üldse ei, ei ole, ei ole nagu selleks valmis ei võimalda seda, et inimene saaks nii nii kaugele minna ja hoopis teistsugusesse keskkonda, et ma arvan, et see on nagu väga oluline teadmine, mis sellest uuringust välja tuli. Ja tegelikult Tulemustest rääkida nagu kahes osas, et ühelt poolt tõepoolest niipea kui see pikka aega kosmoses olnud astronaute tagasi tuli, siis tõepoolest need tulemused näitasid, tema kehas on päris palju muutusi rakutasandil isegi siis geeniaktiivsuse tasandil ja ja paljud nendest muutustest ei olnud vist nagunii positiivselt või ühesõnaga, sellised koolid nagu potentsiaalselt nagu kahju tegevad haigustekitajad Seal oligi täielikult, et tuli välja, et kui, kui ta maa peale siis tagasi saabus, siis vaadati sellist mis toimus enne enne kuute kuud, siis maa peal olemist ja peale seda peale poolt aastat, kui ta oli siis maa peal uuesti olnud. Tegelikult üsna palju asju, üsna palju neid näitajaid, mis, mis olid, ütleme, seal kosmoses oleku ajal muutunud tegelikult läksid üsna kiiresti paika tagasi, et selliseid väga, väga, väga, väga suuri muutusi püsima jäänud, aga mis suurema riskiga näitaja oli see, et tegelikult toimusid väga olulised muutused DNA-s ja need jäid püsima just kromosoomide ja arvet. Arvatakse, et selle oluline põhjus on see, et tegelikult kosmoses on väga tugev kiirgus sest kosmos, kosmoses loomulikult ka inimeste inimesel toimub siis rakkude paljunemine seal on samamoodi kogu aeg ju on vaja DNAd paljundada ja sellest sõitki tulla, et selle kiirguse toimel tegelikult siis DNA paljundamine ei toimunud korrektselt ja tekkis väga palju vigu sisse. Ja püsisid ka sellised muutused, kus kromosoomide vahel tegelikult toimusid muutused ja kahe kromosoomi sees DNA jupid siis pöörasid ennast ümber, et need olid, need olid tegelikult Need. Need kahjustused, mis, mis praegus jäi, oli, oli näha, et jäid püsima ja teine väga oluline, mis on samuti kromosoomide-ga seotud. Ta oli Antelomeerid, need kilomeetrid on siis sellised, osad on kromosoomi otstes asuvad piirkonnad mis kaitsevad põhimõtteliselt kromosoomi selle eest, et kui iga rakujagunemisega meil natukene DNA läheb lühemaks. Ja siis, kui see telome telomery osa, siis sealt nagu kaob ära, siis põhimõtteliselt annab siis rakule selle signaali, et see rakk tuleb viia nagu hävitamisse või rakusurma, sellepärast et kui toimub edasi DNA lõhenemine, siis hakkab juba inimeste inimeste geene kahjustama. Siis tuli välja, et, et need telomeerid tegelikult pikenesid oluliselt sellel mehest, kes sinna kosmosesse läks. Des on tegelikult vastupidine sellele, mida arvadki sellest tegelikult inimesel võiks tekkida kehas stressiolukord, mis hoopis võiks siis need Teromäe lühendada. Aga ta pikenesid. Ja, aga kui see meesterahvas siis saabus tagasi maapinnale, siis tegelikult vähem kui 48 tunni jooksul. Need Delonärid läksid lühikeseks tagasi ja mis selle efekt oli see tegelikult, et, et tal oli palju rohkem pärast seda neid liiga lühikeste telomeeridega kromosoome alles. Nii et selline kromosoomi tasemel toimus väga oluline muutus, mida tegelikult teadlased, et praegu ei oska päris täpselt seletada, miks see nii oli. Nii et kõigil ongi nii-öelda kaks otsa, et ühelt poolt, siis, et lühiajalised muutused võivad olla küll väga ulatuslikud ja ongi sellistes sellised muutused, mida siin maa peal ei kohta, aga aga ühelt poolt need normaliseeruvad üsna kiiresti, teiselt poolt võivad ikkagi seal taga seal lisaks olla veel mingisuguseid päris pikaajalised ja potentsiaalselt kahjulikud muudatused, nii et et selline nii-öelda küsimus, et milline on kosmoselendude mõju meile, et see jääb ikkagi mingil moel õhku rippuma, et me ei saa nüüd päris lõplikult öelda, et, et mis siis kosmoselend kui seda pikalt teha, mida ta meiega teeb? No põhimõtteliselt küll, aga ma siiski ma siiski arvan, et selles mõttes, et see on, et see info siit kätte said, et kui tõesti üha rohkem tehakse, seda ju, et inimeste genoome järjestatakse ja ja antakse infot inimestele, et millised terviseriskid neid võivad ees oodata, et kui tõesti on, on näiteks eelsoodumus mingisugustele, kasvajatele või sellistele tõesti väga tõsistele haigustele, siis ma arvan, et see oleks nende inimestele väga oluline teada, et võib olla, Ki tasus ikka kosmosesse lennata, kuigi tahtmine võib väga suur olla. Jah, kuigi jah, mine tea, palju paljudel meie seast võib selline nagu valiku koht ette tulla. Aga mõne jaoks võib kindlasti olla oluline. Siin oli siis meie tänase saate esimene uudis, kuulame siia vahepeale pisut muusikat ning jätkame juba. Raadio kaks jätkub saade puust ja punaseks. Täna tutvustame teile tervise ja inimesega seotud teadusuudiseid, siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja geeniteadlane Riin Tamm. Ja nüüd ma ei tea, kas me saame nüüd välja hõisata Ta sellise rõõmusõnumi, aga vähemasti lootust jagada, et üks selline väga suur ja keeruline haigus on potentsiaalselt alistada haigus, mille leviku poolest on ka Eesti siin maailmas. Võib kahjuks öelda, et väljapaistev ehk siis HIV-viirus ja sellest arenev AIDS. Järjest tuli nüüd paar teadet, et on lisandunud inimesi, kelle puhul võib eeldada, et nad on sellest haigusest lõplikult jagu saanud. Siin tosinkond aastat tagasi tuli esimene selline teade. Nüüd tuli järjest kaks tükki juurde ja ma arvan, Riin selleks, et nagu esialgu seda konteksti luua, aru saada, miks see HIV ravi on nii keeruline et mille poolest on peaaegu võimatu sellest nii-öelda täiesti lahti saada, peame natukene selgitama, et kuidas see viirus siis inimese kehas toimib ja meid haigeks teeb. Jah, HIV on teadlasi hoidnud üleval ööd ja päevad tõesti, et, et ei ole leitud ju ju head võimalust ei ole leitud ka ei, ei väga-väga head ravimit, mis, mis, mis inimesi terveks raviks samamoodi ja leitud head vaktsiini, mis siis seda haigusest või sellest viirusest meid üldse eemale hoiaks. HIV on kaval ja tundub, et inimesed peavad olema veel kavalamad, aga veel veel nii kavalalt me kahjuks ei ole. Aga kuidas, kuidas, miks ta siis nii kaval on või kuidas ta suudab siniteadlasi ikkagi veel ära petta, on see, et siin on väga olulised meie immuunsüsteemi rakkude, just valged vererakud mis, mis on HIV-ile ütleme, eluliselt olulised. Sest nende kaudu on tal võimalik jõuda siis inimese organismi. Ja tegelikult nende rakkudel on ka väga olulised veel ühed sellised retseptorid, retseptor on keeruline sõna, aga ütleme, et ütleme, et rakk on selline ütlemine pallike ja seal seal palli küljes on siis sellised ütleme sellised lipud on erinevat värvi, Sixt antennid, mõne mõned on ütleme, võib-olla sellised neljakandilised, ruudukujulised ja mõnel kolmnurksed nad erinevad ja, ja hiv tegelikult ja, ja ka teised viirused siis tunnevad ära just temale sobiva sellise tehnikese, millega ta siis seondub ja selle kaudu on tal võimalik siseneda, immuunsüsteemi rakkudesse sisse minna. Ja mis selle viiruse puhul on iseloomulikku, et kui ta läheb sinna inimese raku sisse, siis tal on tegelikult olemas endal ja ta kasutab ära ka suuresti inimese rakke, et hakata siis ennast tootma. Ja temal ja veel üks omadus, mis tal on, et ta tegelikult ei tooda ennast, vaid seesama selle viiruse genoom võib ilusti siis istuda Vi integreeruda, minna inimese genoomi sisse ja seal ta siis niimoodi ilusasti on ja me ei pruugigi siis juba teatud meetoditega aru saada, et et sellises vaikses olekus see HIV viiruse HIV, HI-viiruse genoom on siis meie genoomis, et et see on tegelikult ka. Tuleb välja näiteks kui ravi puhul, et et võib-olla saadakse ravimitega siis teatud faasis ilusti kontrolli alla, see viiruse levik teda verest ei tuvastata enam. Aga pole ikkagi rakkudest välja saadud, sellepärast et ta istub seal inimese genoomis ja kui inimese genoomi paljundatakse, paljundatakse ka viiruse viiruse, seda genoomi ja nii ta levibki järjest uutesse, sest see rakkudesse ja sellepärast ta siis seal niimoodi vaikselt ja salapäraselt saabki istuda. Kuningal tekib võimalus jälle peatusta hakata ennast kokku panema viiruseks ja jälle uuesti puh hakata mööda organismi ringi kondama, ütleme siis selle kohta niimoodi. No selle kirjelduse järgi tundub, et ainus võimalus temast lahti saada olekski minna rakusiseselt genoomis viiruse jupike jälle välja lõigata ja siis inimese genoom uuesti niimoodi kokku siduda ja ja niimoodi seda teha, aga see vist nagu praktiliselt on ikka täiesti võimatu tegelikult ju. Jah, sest praegu ütleme, kasutatakse ravimitena siis sellist meetodit, et, et lihtsalt, et teatud siis seda viiruse kokkupanemist nagu inhibeeritakse, et et ei lasta siis kas seda teatud teatud osi siis sellel viirusel uuesti kokku panna inhibeeritakseys, ravimitega ära, aga tõesti sellist ta just peatab just seda levikut organismis, aga tõesti seda, et seda sealt inimese genoomist välja saada. Et seda veel teha teha ei suudeta. Räägime täna nüüdki just sellistest paarist eduloost, et tegelikult inimeste organism suudetud viirusest vabaks saada. Jah, ja siin on, siin on üks konks, ma ütlen, mis, mis inimesed on teinud juba kavalat, mis mulle tegelikult väga meeldib, et siin on siin tegelikult siin loos on tabatud nagu kaks kärbest ühe hoobiga. Et siin on saadud vabaks viirusest ja siin on tegelikult ravitav ka kahel i HIV patsiendil ka verevähki. Ja tänu ütleme siis tänu sellele, mis seal esinenud kõigi positiivses võtmes, tänu sellele, et nendel patsientidel oli verevähk, oli võimalik need patsiendid vabastada viirusest ja kuidas see siis toimus, oli see, et nendel patsientidel vahetati vereloomerakud põhimõtteliselt välja, ehk siis luuüdi vahetati välja kuna nendel nendel patsientidel ei allunud see verevähk ravile ja tegelikult seda tüvirakkude siirdamist kasutataksegi sellise viimasena bändina, et see ei ole see, et esimene asi, mida siis toimi, tüviraku siirdamine, vot see on selline tõesti viimane hädapärane variant. Ja, ja lihtsalt ei vahetatud välja siis neid tüvirakke, vaid otsiti just selline doonor kes siis on viirusevaba ja samas kellel puuduvad siis nendel immuunsüsteemi rakkudel teatud need antennid, millest ma rääkisin, mida see HI-viirus ära tunneb. Ehk siis seal nimetatakse CC R5 retseptorid on need, et need on sellised retseptorid, mille kaudu siis tõesti see HI-viirus selle inimese raku läheb. Aga kui inimese raku pinnal neid ei ole, siis väga suure tõenäosusega see viirus sinna inimese rakku siseneda ei saa. Nii et see trikk on siis tegelikult vahetame nüüd inimeste rakud väldin, et isegi kui nendes vanades rakkudes viirus paljuneb, ta ei leia enam endale uut kohta, kuhu minna ja lõpuks nende potentsiaalsete rakkude areaal võise, potentsiaalsete rakkude valik kuivadki. Kui ja, ja siis viirusel ei ole enam kuskil olla ja ta kaobki organismist. No tegelikult on ka niimoodi, et kui me räägime, ütleme sellisest sellest tüviraku siirdamist, mida inimeseline tehakse, tegelikult inimestele tehakse väga tugevat keemiaravi ehk siis need oma immuunsüsteemi rakud põhimõtteliselt nagu tapetaks maha. Mis võikski eeldada, et need, need viiruse viiruse genoomika rakud tegelikult tapetakse kõik ära. Ja kui on kontrollitud nende inimeste inimese endale tüvirakud on, on tõesti nagu praktiliselt nulli saadud, et siis toimub siirdamine alles, et sinna eelneb siis selline väga mingis mõttes ka väga tõsine terviseriske siis sisaldav sisaldav selline etapp, et sellepärast see tüviraku siirdamine ei olegi nagu kunagi sellises esimeses järgus tehtav protseduur. Et see toob ikkagi kaasa, sellised võib tuua väga tõsiseid tagajärgi, aga antud olukorras siis tõesti on siis need ütleme siis kolm patsient, eks ole, sinna oli viimane uudis alles hiljuti kellele on tehtud seda protseduuri ja üks nendest on üle 10 aasta viirusevaba ja üks oli vist tsirka 18 kuud, kuigi nad selle 18 kuu puhul küll ütlevad, et siin ei tasemel hõisata, et et ees võib oodata üllatusi, kuigi nad loodavad, et tõesti, et et see meetod töötas ka selle patsiendi puhul. Aga kolmas on siis ikkagi selline, ütleme verivärske teade laval, aga ma väga loodan, sest see võiks anda ka selliseid võib-olla selliseid jälle uusi teadmisi ja mõtteid ka ravimitootjatele või, või, või mingid mingid muud meetodit arenevatele inimestele, teadlastele, et kuidas siis võiks siis selle selle Himmile ikkagi läheneda ja, ja kuidas ikka võiks, võiks seda kontrolli alla saada. Sellepärast, et see luu idi vahetus nagu kõigil patsientidel, ilmselt ei tule kõne alla just sellepärast, et see protseduur on nii riskantne ja see, et ega neid ilmselt neid HIV noodiresidentsi doonoreid ka nüüd väga palju just leida ei ole. Jah, sest linnaleht on aspekt, et tegelikult sa otsid seda tüvirakudoonorit siis tegelikult see doonor ja see, see retsipent, kes seal need uued tüvirakud immuunsüsteem peab olema väga-väga sarnane, sellepärast et siis, kui, kui seal on isegi väiksed erinevused, siis tegelikult võib toimuda väga kiirelt äratõukereaktsioon siis see keha, kes need uued tüvirakud saab, see lihtsalt lükkame eemale, kuna ta tunneb neid ära kui võõrkeha. Et seal on see seal seal on nagu väga selliseid pisikesi detaile, mis, mida tuleb teada, mis tuleb läbi mõelda. Aga samas ma tahtsin veel selle kohta öelda siin, et siinilise Tseetservisse üks retseptor oli siis sealt rakkude pealt ära võetud. Tegelikult HIV on jällegi kaval, seal on ka teatud HI-viiruse tüüpe, kes tegelikult kasutavad 11 retseptorit. Nii et seal see asi läheb veel natuke segasemaks, et ega siis see viirus ei lase ka endale niisamuti pähe istuda. Et seal peab olema jälle vaatama, et millise retsepterile täpselt see viirus seostub ja kuidas ta sinna kui sisse läheb, aga õnneks praegu tundub, tundub, et need olid kõik sellised CR viie suhtes tundlikud viirused kuulamise vahele, taas natukene muusikat ning uus uudis kohe pärast seda. Puust ja punaseks. Hakkab saade puust ja punaseks täna tervise- ja inimesega seotud teadusuudisteteemadel ning võttes ette järgmise uudise, mina pean ausalt tunnistama, et see uudis tegi mind üsna üsna nukraks just sellepärast, et et üks igapäevane tegevus, mida ma olin harjunud endale õigustama, et see tuleb mulle kasuks, selgub nüüd, et ei ole sugugi mitte nii, nagu mina olen lootnud. Ehk siis selline pärastlõunane olukord, kõht on täis, lõunasöögist, pea on uimane, siis on ikka selline mõte, et võtaks nüüd tükikese šokolaadi või ühe saiakese ja küll see suhkur jälle erksaks ja Pirguks teeb. Ma arvan, et seda juttu on kuulnud päris paljud meist, et magusad asjad aitavad virguda. Praegu on ju vist eksamite hooaeg, mina omast ajast mäletan, et ikka pandi kaasa selline tahvel šokolaadi, et seda siis eksami all nosida, et see pidi aitama. Aga aga teadlased on taas teinud tööd ja ütlevad meile kõik, see teadmine on olnud vale. Norin. Räägime, purustamine, lootused. Palun tõesti vaatasid väga nukraks tutvus aga mulle mina pean ütlema, et mulle see mulle see uudis aga meeldis, sest esiteks seekord rahastas natuke teatud sellist uurimisvaldkonda, mis, mis oli eriti eriti hea, sest me alustame algusest, siis tegelikult see teadmine, millest sa siin just praegu hakkasid, on tehtud ühe suure hulga tööde läbi taas läbianalüüsimise tulemusena. Et tegelikult jah, ütleme, et see taust on siis pigem see või miks, nagu teadlasi see see teema pani sellist uuringut tegema oli see, et et tegelikult igasuguse räägitakse, et ülekaalulisi lapsi on palju ja ja et on, ta on suurenenud tohutult igasuguste magusate jookide tarbimine ja, ja on igasugused reklaamid, et joogaka koolete, siis küll sa oled värske ja ja see šokolaadi ja siis on kõik hästi. Et kas see ikkagi on niimoodi, et millest see siis tuleb. Ja nemad võtsid siis vaevaks otsida välja suur hulk teadustöid. Et minu jaoks oli marginaalse tähtsusega see, et kui nad tõesti hakkasid erinevate märksõnade abil otsima, et leida siis leida üles üles suur hulk töid, mis, mis vastaksid mis vastaksid või oleksid seotud siis kuidagi selle magusa söömisega ja, ja tuju tõstmisega, siis leidsid üle 5000 seitsmesajateaduste. Aga kui nad hakkasid täpsemalt uurima, hakkasid vaatama, et mida siis ikka täpselt uuritud oli, palju neist on ütleme sellises täismahus kättesaadavad ja kui on, siis palju nad said teadlaste käest lisainfot, siis oli õudselt kahju, sest järgi jäi sellest 5700 sest ainult 31 tööd mis tähendab, et kas seal taga ongi mingisugused, ma ei tea, kas lihtsalt ei viitsita, ei taheta tegeleda asjaga või on tõesti ka sellised võib-olla tulemused, mis, mis võib-olla ajasid lihtsalt tookord tegemist, aga aga, aga ei, ei ole rohkem nagu diskuteeritavad. Ja jäi 31 tööd ja seal sinna oli haaratud siis üle 1200 inimese. Mis minu jaoks sellega natuke kurb, sellepärast et kui me jagasin, et inimesed nende tööde peale nimede keskmiselt laiali, siis kuskil 40 uuritavat töökohta ja kui me räägime sellisest väga keeruline väga-väga keerulisest teemast, kui magusa söömine ja ja tujumuutused, siis see on ilmselgelt nagu liiga liiga vähe. Sest see tunnus on, ma arvan, palju, palju, palju keerulisem meie elumaks, tohutult suuremaid inimasju tegelikult. Aga tööd on olnud väiksed ja neid on tehtud ja ma arvan, et kui võtta niimoodi üks teatud kontekstis, siis võib-olla võib-olla ongi leitud mingi ongi leitud teatud seoseid, mis siin ka välja tuli, aga, aga kui me paneme need andmed kokku, analüüsime nad uuesti üle, teeme väga erinevaid mitmekesiseid, statistilisi analüüse, siis tõesti võib öelda siis sellises väga üldistava üldistame kui võtta, et tõepoolest, et see efekt, et kuidagi magus võiks meie, meie tuju tuju just nimelt nagu positiivses suunas mõjutada ei, ei oma mingit tõepõhja vaid pigem nende suurte analüüside tulemusel neil tuli välja pigem selline mõju, et see võiks hoopis põhjustada siis sellist väsimust. Ja pigem mitte eriti erksat ole. Vot nii, et ütleme loodetust hoopis vastupidine tulemus, nii et kui mistahes hetkel me tunneme, et me vajaksime natukene ergutust, siis com šokolaadid üks saiake on just see väga vale asi, mida tol hetkel võtta. Noh, see ei tähenda seda, et ütles, et see, et see üks komm või sokli dünamiidi Etti halba sulle teeks, aga ma pigem ma arvan, et siin ei räägita mitte ühest tükist, vaid, vaid see on ikka nagu suurematest kogustest. Ja siin sõltub kasti palju sellest, et millal me seda efekti ootama, et kas me tahame, et see juhtuks kohe usulise tunni aja pärast, et ykski inimene ilmselt ei mõtle selle peale, et kui ma selle šokolaadi ära söönud, siis tunni aja pärast hakkab jube hea. Et ikka oodatakse, et mul hakkab kohe hea. Et seda on nagu veel, valem nagu loota, et võib-olla mõne aja pärast võib teatud efekt tekkida, aga, aga see, aga see kindlasti ei ole pikaajaline ja see kindlasti ei ei kesta, et selle, et selle siis ütleme sellises laines nagu võiks siis mingisuguseid suuri suuri töid ära teha, mõne suure projekti valmis kirjutada või mingi väga suure muu asja valmis teha, et et ma selle peale küll ei loodaks. Kui nad vist ka ei, väga ei ütle, et millele siis loota saaksid, mida tuleks ampsata, et selles autod efekti tekitada? Jah, see siin siin, nad jäävad napisõnaliseks tõepoolest. Aga noh, ütleme, kui me räägime sellest, et võib-olla tõesti on teinekord tunne, et tahad midagi sellist Magusamat ampsu, et võib olla, võtaks mõne puuvilja, mis on ka see ja seal ju tervislik, kuigi ta võib ka, on magus, eks ole. Et võib-olla nagu mõelda, mõelda natuke natuke selles fookuses, aga muidugi, kui me tuleme tagasi nende tööde juurde, mida on nagu tohutul hulgal tehtud, siis siis üks, üks probleem ongi see, et töid on tohutult palju, nad on tohutud heterogeensed ehk mitmekesised, et seal on uuritud erinevaid asju, kasutatud näiteks erinevaid suhkrukoguseid, et et need on hästi-hästi mitmekesised, võib-olla, kui nad niimoodi ühekaupa aastate jooksul välja on tulnud, et siis olen ilmselt jäänud kuidagi inimeste mällu ja, ja, ja see kindlasti on korjatud kontekstiväliselt võib-olla üles sellist informatsiooni, et minu arust siin näitab ka väga hästi seda, et kui allikakriitiliselt me tegelikult olema peaksime, et isegi, kui me saame kätte mingi tööd kasvõi eesti keeles, ilmub mingisugune kokkuvõte. Et noh, võib-olla paljud inimesed ei lähe otsima, et mis seal taga ikka oli, palju ikka neid uuritavaid oli ja kuidas ikka täpset analüüsi tehti, võib-olla pole ka sellist ekspertiisi võtta. Aga aga ma arvan, et jah, et kõigesse ei maksaks nagu kohe niimoodi suure hurraaga suhtuda, muidugi me tahaks, sest võib-olla on meile positiivne uudis, eks ole, just aga selline psühholoogiline kallutatus inimestel näidatud. Et see informatsioon, mis, nagu meile meeldib, mis, mis meile sobib, et see jääb palju paremini meeldijaid, helile. Me omistame palju suurema väärtuse võrreldes informatsiooniga, mis nägu läheb vastuollu meie arvamuste ja väärtuste ja ja hinnangutega ja mis teeb meid võib-olla kurvaks. Aga ma arvan, et siin põhisõnum tegelikult oli ikkagi see, et, et see ühiskonnas tohutu magusatarbimine, et et ka see, et lapsi teeb see mango söömine hüperatiivseks ja nii edasi, et tegelikult võiks nagu selle peale natuke tõsisemalt mõelda. Et äkki ei ole vaja neid energiajooke juua Coca-Colat, et võib-olla saab ka teisiti, et neil pigem ma ka natuke selline hariduslik taustaga nad püüaksid nagu öelda, et, et mõelda enne, kui, kui kõike seda magusat endale näost sisse ajada, ütleme siis otse. Jah, ja ongi selliseid õigustusi selle tegemiseks jäi nüüd tänu sellele uuringule jälle vähemaks. Just kuulame siia vahele taas ühe muusikapala ning oleme teie juures varsti tagasi. Large ka närvis. Võitkescastest andis. Kestma aasney. Ja meie tänane viimane uudis räägib samuti sellest, kuidas üks väga levinud tegevus nähtus võib mõjutada meie tervist, nähtus, mille puhul on samamoodi väga palju hirme ühiskonnas. Kuidas see mõjutab meie tervist, meie tuleviku ja seekord tundub, et need hirmud pigem on põhjendatud, erinevalt sellest endisest saatelõigus käsitletud suhkrust, mille puhul teatud efektid selgusid, et ei ole täpselt sellised nagu arvatud. Aga nüüd nüüd me räägime teleri vaatamisest ja erinevad uuringud näitavad, et ka eestlased tegelevad sellega üsna üsna aktiivselt seal kusagil kolm kuni neli tundi ööpäevas. Ja eks sellegi puhul on ju ammu arvatud või kahtlustatud, et ega see suur teleri vaatamine hea ei ole võtada erinevaid meie vaimseid protsesse, eriti kardetakse seda muidugi laste puhul siis elane tulemused, sellised vastuolulised. Aga nüüd see uuring, mida me vaatame, on selles suhtes nagu huvitav, et ta vaatab sellele küsimusele nagu teisest otsast et mitte lastest, vaid vanuritest. Ja ma arvan, et see kuidagi võiks Camid päris palju kõnetada. Ja sellepärast, et me kõik saame vanaks ühel hetkel ja siis hakkavad telerit vaadata, siis on aega telerit vaadata, lõpuks ometi. Täpselt saab kõik järgi vaatamise vaata, ta on jäänud? Jah, tõepoolest. Kuna siin ka autorid räägivad, et, et just nagu väga väikestest lastest ja sellest, et vaadatakse palju sellist liikuvat pilti, ekraani, et kuidas ikkagi lasteaia halvasti siis ka täiskasvanute puhul on, siin on, siin on siin oma mõjud, et ei ole midagi, et vaatan, palju tahan ja siis minu minuga mitte midagi ei juhtu. Aga antud olukorras, kas siis on tegelikult tegemist ühe väga pikaaegse uuringu Kohordiga uuringugrupiga inimestega, siis on siis Inglismaal kogutud hästi suur eakate inimeste grupp kokku. Nüüd ma jään vastuse võlgu, et seal oli vist tsirka 15000 indiviidi, kes on selles uuringus osalenud ja see uuring on sellepärast ka hästi vägev, et seal tõesti kogutud andmeid väga erinevate näitajate tervis, sotsiaalne, majanduslik ja, ja muud seisundid ja, ja neid on nagu niimoodi lainetena lainetena uuritud teatud siis aja tagant, et ma sain aru, et kuskil kaheksalainet on juba seda, neid uuesti nende inimeste tagasi mindud ja siis erinevaid asju enne käest küsitud ja vaadata, kuidas neil läinud on. Et selline longituudinaalne uuringud ongi tegelikult telekavaatamise puhul ma arvan, üks tähtsamaid asju, et saad tõesti inimeste, sellist inimese muutusi ja tegevusi nagu ajas jälgida. Ja antud uuringus oli, oli, oli siis haaratud üle kolme poole 1000 indiviidi, kes olid vanemad kui 50 aastat. Ja kõigepealt mindi nende juurde siis aastal 2008 2009 ja siis uuesti aastal 2014 ja 2015 ja vaadati, et mis sest selle ajaga juhtunud on. Just siis selle teleka vaatamise ajal, kuidas teleka vaatamine neile mõjunud on. Ja kui need, siis võta selline kiirelt kokku see lõpp, mis, mis tuli siis väljaannet. Et inimesed, kes vaatavad päevas rohkem kui kolm ja pool tundi telekat, nendel siis selline sõnaline, verbaalne sõnaline mälu on, on justkui vähenenud, need, kes vaatasid vähem, nendel olid, nendel oli asjadega nagu paremini. Aga loomulikult siin jälle tuleb mind natuke rohkem detailidesse, et lihtsalt sellise suure üldistuse juurde mõtet jääda. Siis siis siis tegelikult mõeldi selle peale, et mis asi, teleka vaatamine on. Et ühelt poolt on siis selline üsna passiivne ja istuv tegelikult samas ta arvatigi täielikult, et võib-olla sellepärast, et sa teeni istuv tegevus võiks ta mõjuda siis kuidagi kahjustavalt inimestele. Aga kindlasti see ei olnud, see on selline kõige olulisem punkt selle juures, et ikkagi väga palju vaheti ka seda, et mida see inimene seal telekas siis päriselt vaatas ja kuidas see siis võiks inimese ajutegevust ja igasuguseid selliseid kognitiivseid tunnuseid mõjutada. Ja tõepoolest, nagu ma aru saan, siis Nad võrdlesid ka seda nii-öelda liikumisaktiivsust inimestele, jõudsid järeldusele, et, et see ei seleta sugugi seda täit vahet nende eri osaliste nende kognitiivsete võimekuste vahel, ehk siis ei saa tegemist olla ju ainult liikumisvaegusest tingitud erisusega ja paistab, et nad tõestavad siin üsna veenvalt, et vahe tuleneb teleri vaatamisest. Mehhanism seal taga on, on pigem see, et sel ajal kui inimesed vaatavad telerit ei tegelenud tegelikult teiste selliste tegevustega, mis nagu võib-olla aitaks nende ajuhoid Ta aktiivsemana ja, ja seeläbi ka mälu tervemana ja tollimana, no näiteks lugemine või suhtlemine või kultuuriürituste külastamine ja kõike seda niimoodi teleri kahjulik mõju ei tule võib-olla isegi mitte nii otseselt sellest teleri vaatamise tegevusest vaid vaid sellest, et selle arvelt ei tehta teisi tegevusi. Jah, muidugi siin võrrelda seda teleka vaatamist sellise näiteks ütleme, videomängude mängimisega, millel pigem oli selline positiivne positiivne mõju mälule. Need on ilmselt tulenes sellest, et kui ma ütlesin, et kui telekast võib tulla erineval teemal, siis filme, kas on nad vägivaldsed, on nad sellised ootamatud, et pigem pigem selline mõju mõjus nagu inimeste natuke pigem halvemini jätta, kuna näiteks videomänge mängisid võib-olla sellised natuke rohkem ette teatavad asjad, et see justkui justkui pigem oli hea. Aga mis oli ka selline, võib-olla selline huvitav tahvleid sellest tööst oli, oli see, et siin võrreldi siis seda et kas, kas, kas siis seente eakad vaatavad, draamasid, noh, ilmselt võib-olla sellist seebioopereid oli siin mõeldud, nad vaatavad dokumentaale siis tuli välja, et need, kes vaatama sellised draamasid saavad paremini inglise, sest nagu inimestele üksteisest aru, et see kuidagi aitas selliste sellise arusaamisele kaasa, mis, mis, mis nad olid välja sellise positiivse positiivse näitajana. Aga see, et kuidas üldse nad tegelikult siis kontrollisid seda, et kas see mälu on siis kuidagi halvenenud, et nad tegid nende osalejate erinevaid teste. Näiteks see näitas, et neil võiks olla mälu halvenenud, et kui, kui neile öeldi mingeid sõnu, nad pidid neid meenutama pärast ja ka siis ütlema uuesti kõiki nagu välja, et see oli neil kehvem. Aga samas, kui neile kästi näiteks nimetada erinevaid loomi või, või teha selliseid natuke loomingulisemalt tegevusi, siis pigem see oli neil väga heal tasemel. Et võib-olla sellist nagu jah, sellist väga meenutamist ja selliseid asju pigem teleka vaatamine ka mõjutas, aga, aga loomingulisust sel juhul jälle suurendas. Et see oli kahe otsaga asi jälle. No nagu paljud asjad siin elus on kahe otsaga, et ega selliseid mustvalgelt häid ja halbu asju, mis väga palju ei olegi, nii et. Ja ma arvan, et jällegi õppetund uurida süvitsi, mitte lähtuda oma sellistest esialgsetest intuitiivset tõest arusaamadest, kas miski on hea või halb. Teadus pakub meile seda teadmist täpsemalt ja, ja avab ka päris hästi seda, et tõepoolest, et igal asjal on mitu tahku ja tänu sellistele kas või suhkruuuringuid, teleri uuring, usun, et me suudame oma käitumist paremini suunata, et elu lõpuni olla terved ja erksad. Selline saigi tänane saade puust ja punaseks. Siin arutasid tervise ja inimesega seotud teadusuudiste üle saatejuht Arko Olesk ning meie külaline Tartu Ülikooli teaduskooli direktor, geeniteadlane Riin Tamm. Täname teid kuulamast ja saade on taas eetris nädala pärast, siis juba uuel teemal uute uudistega. Kõike head kuulmiseni.
