Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere möödunud korral me olime seal Aafrika külje all, aga nüüd läheme hambasse. Meil on seal Lõuna-Ameerikas, oleme juba mõttes rännanud ka relvades nendes Lõuna-Ameerika vihmametsades rääkisime seal olevatest loomadest elavatest loomadest ja selle eest, kui tähtsad need vihmametsad ikkagi on. Aga nüüd tuleb nendest vihmametsadest lõuna poole, aga räägime siis lõuna poole jäävatest pumpadest, see on umbes sama, mis on Aafrikas vannid või stepid Aasias. Selline lage rohustikus on ka põõsaid. Alustame seekord taimedest. Jah, sest ega loomad kylma taime läbi saab ja kui Põhja-Ameerikas on preeria, rahune ära, siis Lõuna-Ameerika rahustavat kutsutakse pampadeks. Ja mille poolest nemad siis on sarnased või erinevad? On nii üht kui teist. Kõigepealt mis, mis üksion? Lõuna-Ameerika pumpad erinevad Põhja-Ameerika ja Euraasia rahustadest, selle poolest seal ei ole. Talve võib küll olla lühikesi külmaperiood, ent lumikatet ei ole ja Lõuna-Ameerika pumbad jäävad peamiselt kahte riiki Argentiinasse, Eurogoisse ja tänapäeval on enamus sellest looduslikust rahastust üles haritud. Põhjapoolses endiseaegse pampa osas kasvatatakse teravilju peamiselt nisu ja maisi ja lõunapoolsel kuival alal on arenenud karjakasvatus. Kas seal seda päris õiget pumpadžis kuskil alles on? Päris ürgset looduslikku rahustit on suhteliselt vähe. Ja veel Lõuna-Ameerika pumpad erinevad teiste mandrite Rooslustes selle poolest, et seal on märksa vähem kõrrelisi. Kõrrelised on näiteks peamised stepis kasvavad taimed, aga mis seal on? Seal on küll ka kõrrelisi, ent domineerivad hoopiski korvõielised taimed. Huvitav, mis nad seal teevad? Mis nad seal teevad? Kasvavad ja kaitsevad. Korva helistas küll, meile tuntud perekondi on üsna vähe. Võib-olla kõige tuntum on ristirohi, see on kosmopoliit. Perekond kasvab nii Aafrikas kui ka meil. Eestimaal ja kevadet iseloomustavad vihased taimed, mis kiiresti õitsevad ja peale villimis surevad. Neid kutsutakse effemmeerideks. Ja siis on ka selliseid püsitaimi, mis peale viljade valmimist üsna ruttu ära kuivavad. Need on effemmeroidid ja sademete poolest on rikkalikum hoopiski sügis. Kevadel sajab vihma vähem. Midagi kõrgemat ka kasvab, kui need kõrrelised ja korvõielised. On küll üks väga populaarne taim, mida Euroopa aedades kasvatatakse, ongi saanud nime selle pampa järgi, teda kutsutakse pamparohuks. Meie Eestimaa talved jäävad Bamba rahule küll liiga karmiks, see pamparohi meil õues talvitub. Aga pehmema kliimaga Lääne-Euroopa aladel on ta väga populaarne taim just oma hiiglaslike õisikute poolest, mis on pikkade valgete ahetega ja sellest pamparaastan ka aretatud roosade ohetega sorte mis just sügisel õitsevad. Aga see pamparohi ei ole ka ju nendest teistest seal palju kõrgem. Hambaravi on ikka väga kõrge rohttaime kohta Tamparaadee kasvada kahe ja poole kuni kolme meetri kõrguseks ja et üle meie pea, aga siis oli nagu puu. Jah, aga ta on rohttaim, väheldasi puid või põõsaid kasvada tark võsades ehk tark hõrendikes, aga pampades võib kasvada puittaimedest, näiteks mõningaid kaktused, osadel liikidel varred puitavad, jaga agaave. Jaak Aabi sugulasi noliinasid. Seda Liinat ma kuulen küll esimest korda. No Liinadel lehed kitsamad ja neid on märksa rohkem kui agaavidel aga jäigad ja paksu kattekihiga kaetud, kui suureks need no Liinad kasvavad. Linnad nagu Agavidki on puhmikulised taimed, neil on ainult juurmine lehekodarik alles siis, kui nad õitsema lähevad, ajavad nad kuni 10 või pisut enama meetriga Kuuse õisikuvarre. Ja peale õitsemist tavaliselt agaavid surevad. Õitsevad ainult üks kord elus. Mina muidugi sellest pumbast veel eriti ei tea ja ei, ma hakkasin mõtlema, et huvitav, kes kõrreliste vahel siis elama tahab minna, lindudel puid ei ole, kuhu pesa teha ja et võib-olla sellepärast ma üles valitigi, et kedagi teist ei olnud, kes nüüd kuidagi kasutaks neid rohttaimi või või näksib keegi neidika? Ehk siis peavad olema sellised loomad, kes suudavad taolistes tingimustes vastu pidada linnud, need, kes ise puu otsa pesa teha, need peavad tegema pesa kuhugi mujale, näiteks on seal üks päike, linnukene, kes teeb pesa madalate okste peale vaid ka küngaste peale platsile kokku savist ja teeb siis ta sellise kujuga, umbes nii nagu vanasti leivaahjud, sellepärast seal kohalik rahvas kutsubki teda ahjulinnuks. Sest tal on tõesti leivaahju moodi pesa savist kukublatsitud seal sees ta siis elab, kasvatata üles pojad, temal polegi neid puid nagu eriti vaja misse, puu otsa tehtud pesa, siis parem oleks kui selline oma kokku mätsitud ahi. Või näiteks üks väike kakk on seal, temal kahjuks eestikeelset nime ei ole. Tema siis kasutab ära mitmete teiste loomade poolt kaevatu turud pesitseb maa all ja kargab sealt siis aeg-ajalt välja sinna uruavale vaatama, mis ümbruses toimub ja andma märku, et tema nihukesele uru ära hõivanud, et keegi teine sinna sisse ronima ei hakka. Siis on seal selliseid ringi jooksvaid linde, nii nagu meil on näiteks rukkirääk päris rukkiräägu moodi Lyndon dünaami, see on siis selline pruunikas, pika kaelaga ja mu meelest natuke juhmi näoga nagu veidi katkutud kana moodi, näeb see pea kana pea sulgedest paljaks oleks tehtud, siis oleks ta supi, dünaami pea ja ainult ilma harjata tema lennata eriti taha, tants siblib paksel rohu sees ringi. Ja ega see lendutõusmine talle ilmselt ei annakski midagi, sest rohu siis on tõenäoliselt ära ennast peitu kui taevasse taeval võivad olla mitmesugused kullid varitsemas. Kotkad näiteks kondarikkis, mägedest tulevad, võivad seal pampa kohal ringe teha ja ja parem on, kui neile silma alla ei satu, nii et rohu sees on tal päris mõnus peituda. Pampus on veel üks tore punase peaga pampa lind, nii nagu nimigi ütleb, ta on üks laululindudest kaunilt värvunud. Tema suudab siis teha pesaga sinna rohukõrte peale ja kõigubki rohukõrte peal. Ta on erkpunase peaga ja, ja kael on ka punane. Siis üleni must, nii et ta näeb välja nagu vanasti kujutati timukat, kellel oli mustriga seljas punane kapuuts peas. Aga ta paistab ju oma punase Beattetu igale poole, kas ta siis varjab ennast samasuguste lillede lähedal võib või peate ennast üldse varjama või kas seal üldse punaseid Liljon? Punaste lillede kohta ma ei oska midagi öelda, aga ma võin sulle tuua võrdluseks näiteks meil Eestis on ka üks punase peaga linnukene ja umbes sama suur linnukese karmiinleevike ja, ja nüüd ma küsin sinu käest, kui palju sa teda tema punase pea tõttu tähele oled pannud? Ma ei tea, viimasel küljel üldse läinud, no seda ma kardangi. Ta on oma väikse kogu tõttu niivõrd silmapaistmatu kude seal puu otsas või rohu sees toimetab, et ega teda seal tähele ei pane küll, ja kui nüüd just väga tähelepanelikult otsima teda lausa hakata, siis kui ta laulab, siis paistab see punane pea silmaga. Aga muidu ega see tähele pane, nii et noh, väikese linnu puhul see kaitsevärvus nüüd nii väga suurt rolli võib-olla mängib, ta peidab oma väikese kogu tõttu ennast sinna muude asjade vahele nii ära, et ta ei torka lihtsalt silm. Aga väga oluline on kaitse väruse suure linnuelus. Seal Lõuna-Ameerikas elab ka üks jaanalinnusugulasi samasugune lennuvõimetu suur lind, Nandu ta on üleni pruunikashall, mitte päris Halled just pruunikashall. Ja sulab siis kokku hästi pampas olevate rohtude pruunika toonid, kui nad veidi kolletuvad erksa rohelisel taustal. Ta paistab muidugi päris hästi silma aga enamasti ta liigub ringi erinevatel aladel, nii et ta satub ka vist ringkäikudel just sellise pruunika rohukaladele pidevalt. Tema on siis lennuvõimetu tugevate jalgadega ja liigub edasi joostes ja väga kiiresti, noh, need, kes seal käinud on ja teda näinud, väidavad, et näiteks isegi hea kiire ratsahobusega ei õnnestunud seda lindu kätte saada, nii et see nõuab täitsa suurt osavust talle järgi saadase. Nambu jaht on päris omapärane. Seda peetakse spetsiaalsete selliste nööride otsa kinnitatud kuulikestega siis kihutatakse landule hobusega järgi, keerutatakse nööri otsas kuulikesi pea kohal siis lastakse nad niimoodi teie kiiruse pealt lendu, siis peab see suunani õigesti valima, et need kukkudes takerduksid selle linnu jalgade ümber. Need lind jääb nagu kammitsatesse kukub ninali maha ja siis niimoodi on võimalik teda kätte saada siis, kui neid elusalt püüda vaja on, siis kasutatakse just taolist tehnikat ja puu otsa. Selline suur lind ronida ei saagi, need temal nendest puudest ei ole ilmselt sooja ega külma. Tema teeb oma pesa maapinnale sinna, ta muneb siis kümmekond või isegi natuke rohkem muna, millest siis kooruvad pojad umbes kuu-pooleteise möödudes. Ja siis need pojad on kohe pesa hülged, tähendab, nad hakkavad siis vanemal järgi käima ja tihtipeale otseks vanem hooldajaks isa rindge siis nendega seal mööda pumpot ringi jookseb väikesed urus, ules andukesed kaasas. Georg, aga meil on enne ka nendest jaanalinnusugulastest juttu olnud, et non toon siis emu, kes veerand. No siis jaanalind ise on andusid, on kaks liiki üksn, tarbin andu ja teine on lihtsalt Nandu Darwin, Landon, haruldasem lõuna ja idapoolsema levikuga liik ja palju väiksemal territooriumil seal Lõuna-Ameerikas levinud. No ja siis tinglikult võib sinna sugulaste hulka võib-olla panna Kiievi, kes oli seal Uus-Meremaal. Emmust me oleme rääkinud, ei anna rind ise ka neid sugulasi nii väga palju tal ei olegi. Ah jaa, Kagu-Aasias seal rism ja siis me rääkisime seal ka kaasvaaridest seal Hopneri erinevat liiki kaasvarese kiiver kaasa, nendest ilmselt kõige tuttav, seda võib siis Tallinna loomaaias näha teisi jaanalinnusugulasi praegusel hetkel minu teada seal loomaaias näha ei ole. Aga kellel on võimalus laiemalt liikuda, siis need on kõik kaunikesti populaarsed, Loomaaialinnud. Nii et kes suvel ringi reisib, käib loomaaedades, ma usun, te võite näha nii kaasVaariku päris jaanalindu kui andud, kui Emmut kiivi muidugi on haruldane, teda on raske juba näha. Kes selle Nanduga seal pumbas võidu jookseb? Miks tal muidu neid jalgu tarvis on, need kiired jalad? Kui sa mõtled nüüd murdjatest loomadest, kes teda võiks süüa, siis ma kardan nende pärast neid jalgu nii väga vaja ei olekski rohkem vist nüüd jalgu vaja selleks, et võimalikult laialt pinnalt toitu leida ja juua ja ja nii edasi, see on nagu kõige suurem vajadus nende jalgade järel. Aga röövloomi on seal ka sinna ulatub näiteks Põhja-Ameerikas sai juba kord mainitud kord räägitud puuma selle puuma levik siis väga huvitav loom ja, ja minu meelest üks kaunimaid loomi, kaunimaid kiskjaid üldse maailmas on Guaara, temal on ka teine nimi, lakkhunt, seda võite ka siin Tallinna loomaaias näha ja väga paljud jalutavad tema puurist külma rahuga mööda öeldes. Ah, rebane, aga tegelikult see ei ole üldsegi Rebane, vaid lähemalt silmitseda, siis te näete, et tal on rebasest tunduvalt kõrgemad jalats annab loomale kummalise kandilise väljanägemiseni. Noh, tegelikult on peaaegu sama kõrge on peaaegu ruudukujuline loom, sellise proportsiooniga loome väga harva siin maailmas olemas, kallade hulgas võib olla ja, ja konnade hulgas võiks taolisi ruudukujulisi loomi olla, aga tema on siis imetajate hulgas taoline imeliku kehaehitusega, tal on kõrged jalad ja hästi suured kõrvad ka see viitab sellele, et ta peab hästi kuulma, kuulata on tal vaja nende pisikeste elukate sahistamist seal rohu sees, keda ta siis sööb ja pikki jalgu on ilmselt selleks vaja, et seal rohu sisse need väikesed lühikesed jalad lihtsalt takerduksid kinni ja alatasa ninali. Siis saab ta niimoodi pikemate jalgadega seal paremini liikuda, ilmselt ka siis on tal ülevaade ümbruses toimuvast parem, kui ta sealt kõrgemalt ülevalt alla vaata, ta näeb lihtsalt kaugemale ja saab planeerida paremini oma saagi püüdmist. Ja nii nagu kiskjad, nii siis tema sööka, millistel jõud üle käib, ta võib väikesi roomajaid süüa, võib süüa väikesi imetajaid ja linde, nii et kõiki, kellest jõud üle käib, kõik tale toiduks kõlbavad. Seal on ka huvitavad pampa, rebased, hallikad ja minu meelest väga koeraliku väljanägemisega rebased. Kui hunt on seal lakkhunt rebase moodi, siis vastupidi pumpa rebased, meenutatele koer või hunt ja väga paljud, kes filmides esmakordselt pampa rebast näevad, siis peavad teda šaakali koiotid mingiks selliseks loomaks, aga üldsegi mitte räpaseks. Aga seal päris rebast siis ikka on, sellist nagu meil siin on, seda ei ole. Aga on siis nüüd pumpa rebased, kes on selle eluga väga hästi kohastunud temad, põhiliselt jahivad neid päris tillukesi imetajaid, aga ilmselt ka sisalikud, konnad kõlbavad neile päris hästi toiduks. Need lakk, hundid ja rebased, need on enam-vähem veel millegiga võrreldavad, nad on sarnased meie loomadele, kellelegi sarna. Aga seal on ka päris omapäraseid loomi, keda ei anna nagu kellegiga õieti võrrelda. Siiski ühe looma võib veel võrdluseks välja pakkuda, tähendab, teda oskan võrrelda kaamelite sugulane Guanaco, kes seal ringi liigub. Oranzi-valgekirju pika kaelaga kõrvatal eriti suured ei ole, aga kaameli plaani annab ta muidu välja küll ainult küüru, tal ei ole selgunud, sile ilma küüruta ja päris koheva pill karvaga kaetud ja jalad on ka sellised mõhnadega, nii nagu seal kaameli klient jala ehitada kaamelile väga sarnane, tagaamelist tunduvalt väiksem, paraja lehmasuurune kirjeldada, isegi lehmast väiksema kaeliale pikem kokku võib-olla annaks lehmapikkuse välja küll. Ja teda te võite ka meil Tallinna loomaaias ei ole näha, neid on siin puuris kõige ohtrasti, nad paljunevad päris toredasti. Ja siin, nii loomaaias kui ka looduspaljunemisaeg on üks tore aeg, Nende loomade elu säilitab isased omavahel hakkavad siis nende emasloomade pärast maid jagama siis nende võitlustaktika on väga kummaline, nimelt nad koguvad siukest rohelist sülgiaga maosisu suhu ja takistavad siis seda ümberringi sülitad 11 sõna otseses mõttes täis ja kes siis nõrgem on ja kõige rohkem saab täissülitatud see lõpuks siis läheb minema see, kes kõige sülitaja oli see siis nagu karjajuht või saab selle karja üle valitsemise enda kätte ja see on väga kummaline komme neil loomadel. Kas inimesed on selle kohannakuga ammu tuttavad? No ma ei tea, tähendab kui arvestada nende esimeste inimeste ammu enne inimestele ankuna akude kohtumise võimalus, ma arvan, et see juhtus 10000 aastat tagasi. Meil on küll reisimisega olnud muresid või see on raske tegu olnud kuhugi reisimise atakk aga mulle tundub, et Tallinna linnas on küll võib-olla mõned inimesed mingil kombel con akudega kokku saanud, et nad on selle sülitamise kombele võtnud. Ja see paistab nii olevat küll, sest mul endal on ka kurbi kogemusi vahetevahel hommikul bussi oodates siis jalgu kuhugi panna või teine võimalus niimoodi, et pead sa olema nagu kunst liikleja, sellepärast et sa pead kogu aeg põiklema. Sest muidu võid sa pihta saada ja siis on riided või, või alanud lootusetult määritud. Aga need, kuna hakkab tegelikult on metsikud loomad, aga inimene on kodustanud ja siis on sündinud kaks uut loomatõugu. Kas sul laama veoloom, kes on väga vastupidav ja keda siis kasutatakse mitmesuguste pakkide ja kraami transportimiseks ühest paigast teise ja teine loom, kes sest kui nakkust on aretatud, on alpaka tema on siis loom, kes annab hästi villa, väga sooja villa. Ja mul kunagi õnnestus osta endale üks alpaka villast kampsun, mis oli tõesti imesoe ja väga mõnus. Temaga juhtus müstiline lugu, nii et tänase päevani ei oska öelda, kuhu kohtade jäi ta ühel heal momendil lihtsalt haihtus. Ma isegi ei suuda meenutada, kuskohast see oleks võinud olla, mitte midagi tähendab täiesti nagu salapärased võimud oleksid nagu Lõuna-Ameerikast keegi järgital käidud. Võib-olla ta läks sinna hambasse lihtsalt tagasi või keegi kutsus ta sinna tagasi. No kõik viitab küll sellele, et ta läks väga kaugele ära, igatahes mina pole ta juba kuus või seitse aastat näinud ja ta kadus päevapealt jälgi jäätmatult. See on nüüd selge, et igal juhul kampsunite pumbas ei jää. Kas seal pumpost nende kõrreliste hulgas on ka mingeid selliseid puuvillamoodi või lina moodi taimi, et saab võib-olla mingit sellist õhemat rõivast. Ei tea, kas just kõrreliste hulgas, aga selliseid taimi, mis annavad tugevat kiudu on muidugi näiteks tääkliiliad või Gagavid annavad tugevat kiudu ja needsamad noliinad ja mida neist teha annab. Aga mida siis tugevaid köisi, pesunööre, aga ka mitmeid moodsaid tarbeesemeid, käekotte või madratseid või peakatteid kuuma päikese vastu. Sealt pumbast on ikka võimalik igasuguseid asju saada, kuigi esialgu tundub, et ainult üks lagekõrsi täis maa. Kas on seal kindlasti ja meile vähem tuntumate kõrreliste hulgas on ka selliseid perekondi mille esindajad kasvab siin Eestiski, kuigi mitte just samad liigid, näiteks normikaid, kasvavad mõned liigid, otra, nada, heinu, nad ained on peamiselt meil mererannakorralised. Siis on helmikaid, lusteid, väriheina kaks liiki hirssi, korralistest. Aga kes seal kõrreliste vahel see ahistab ja siis kõrreliste juurde vahel ronivad. Kõrreliste vahel liigud ringi, igasugused väikesed imetajad, kummalised nimed, näiteks üks selline imetaja viskadzia rotist tunduvalt suurem meriseast isegi natukene suurem, hallikas, kummalise nagu veidi röövlimask iga ja tal on niisugune orava moodi saba ainult lühike Temasele pontsakas keha jaoks. Ja ta on suurepärane kaevaja kaevud väga sügavad ja pikaturud maa sisse. Ja teeb sinu urgude kõrvale künkaid, mille otsestesse armastab istuda ja ümbrust vaadata, mõned pampaalad on nii tasased seal ilma nende vis kaitsjad, et ta ei oleks praktiliselt mingisuguseid väikesi kõrgendik, aga siis vis kaitsjad loovad kõrgendikud, et ümbrust paremat ülevaadet omada ja kuna nende urgude süsteemid on nii suured, terved linnakud seal maal, siis kasutad teised loomad ka sinna võivad mõned Meie merisea sugulased sisse elama ronida, võivad mõned kakud elama ronida. Ja võib-olla ka siis pampa, rebased võivad sinna sisse elama asuda, kusjuures nad on niisugused veidi salakavalad, need pampa räpased, kui nemad sinna elama lähevad, siis seni, kui nendel viska asjadel poeg ei ole, saavad suurepäraselt omavahel läbi. Ja see hea läbisaamine kestab täpselt nii kaua, kui pojad on parajalt suureks kasvanud, siis hakkad pampa rebasepoegi sööma, siis ei taha nad enam midagi teada sellest, et vis kaitset neile eluasemekaevandada, neil seal elada lubavad, aga kuna nii nagu teisedki sellised närilised paljunevad, viska asjad hämmastava kiirusega siis loomulikult, ega need mõned pampa rebased suuda neile erilist kahju tekitada ja siis elab seal veel, pumpas meie jänese rolli täitev loom varajänesesuurune ka veidi pikemad tagajalad on ja sellised kitse või sõralisi esijalad, liikumine on ka kummaline, ta nagu kõnniks hüppaks, üheaegselt esialgu käib ja tagajalgadega hüppab. Ja siis seda väga raske endale ette kujutada. Aga ma kunagi on juhtunud loomaaias seda jällegi nägema. Ja see oli tõesti tore loomake. Kas sel moel vähemalt jänese värised kõrvad on? Ja need ei ole jäneseväärilised, nüüd on koera kõrvamoodi või sellised igal juhul mitte jänese omad ja saba tal ka ei ole, ei koeraga kellegi teise oma, tundub, et nimega ei ole mööda pandud maramis Mara. Ja selliseid kummalisi elukaid liigub seal veel ringi, noh näiteks kas või suur-sipelgaõgija esmakohtumisel ilmselt oleks raske loomaks pidada, sellepärast et ta nii kummaline toru ja Skoondundal, mille seest võib käia välja kuni 40 sentimeetri pikkune kleepuv keel siis on tal veidi kõverad jalad, natuke sissepoole ka veel nüüd jalad sellepärast, et tal on hämmastav pikad ja tugevad küüned. Et need küüsi mitte ära nööridest käib, nagu need küüned sissepoole pööratud komberdades ja tagan tal igavene pikk saba, mis on karvane ja kaunikesti tarbetuna tunduv. No need küüned on küll väga otstarbekad, nendega kaevab ta lahti termiidi sipelgapesi, kaevab maapinda lahti, kus ta siis neid pesi otsib, nendega võib kaevata väga tugevat pinnast, mis on kuivanud ja näiteks kus labidaga ei suudaks nagu suurt midagi korda saata, aga tema oma küünistega kaevab selle kähku lahti. Ajab see salakavala keele sinna pessa sisse, sipelgad tulevad vaatanud, mis imeasi see siis nüüd tuli? Üritad temaga võidelda, aga satuvad kleepu keele peale, nii nad sinna sipelgaõhtu satuvadki võib olla. On selleks, et kui ta liigub, et jälgi jätaks, sipelgat aru ei saaksid, kust ta tuleb ja läheb, pühib need jäljed ära. Sabaga. Nojah, see on huvitav mõte küll, ma arvan, sama mõte käis läbi nendel nõukogude spiooniromaanide kirjutajatele, kes omal ajal kirjutasid, kuidas spioonid hästi valvatud, riigipiiri ületavad, panevad endale sea või Karu käpad jalgade otsa, tulevad siis nii üle ja siis luuaga püüad veel jäljed igaks juhuks ära ka. Ilmselt nemad vaatasid ka sipelgaõgija pilti ja kirjutasid siis oma neid tarku spiooniromaan. Aga kas sipelgad ja termiidid on seal tavaliselt või on ka nagu spiooniraamatust? Sipelgaid therbiit on seal päris palju, nemad tunnevad end seal päris hästi, erinevalt mardikaid, liblikaid ja kõiki. Aga kuna tiigid on nii võõrad, siis need ei ole mõtet hakata nimepidi kõik üles lugema. Aga ma räägiks veel ühest loomast, kelle nimi on pampahirv, neid pampahirve erinevaid liike, see kõige tavalisem tava Bayrveks kutsutud või nimetatud. Ja tema on siis nii nagu kõik hirved rohusööjad, ainult et tema on üks isevärki omadus nimetanud seda looma võimalik lõhna järgi üles leida. Ta haiseb tugevasti küüslaugu järele. Seda ma olen ka veel bussis tähele pandud, et on lõhna järgi võimalik kaaskodanike niimoodi määratleda, nii et ei ole jälle midagi uut loodusasi juba ammu olemas. Ja see on väga hea niimoodi territooriumi kinnistamiseks. Kui sihuke lõhnapilv üleval on, siis sellega on kaugel juba teistele teada antud, et siin ma olen ja sina ära enam siia tule ja ilmselt see on siis praegu ka inimeste hulka läbinud, aga tavasellepärast, et noh, niimoodi on see territoorium tõesti hea säilitada. Kas need pampahirved söövad siis küüslauku? Ei, nemad ei söö küüslauku, need on sellised erilised näärmed. Küüslaugu lõhna eritavad nii, et küüslauku ei söö üldse ja ma ei teagi, kas seal küüslauk üldse kasvab. Ma tean, et Põhja-Ameerikas kasvab küll lauke aga lõunamärk lahkudest ei tea ma midagi. Küüslauke minu teada ei ole, küll aga on mitmeid erksavärvilisi taimi, mis kevadel plahvatuslikult õitsele puhkevad. Nagu Ülased sininokad, mis Iiriste sugulased siis lupiinid, mitmesugused jänesekapsad. Sügisel, septembri lõpus, oktoobris algab seal kolletamine, see ei ole küll mitte külmast, aga taimed on nii kaua nii pikalt kasvanud, lihtsalt väsivad ja peavad puhkama. Mõningad Euraasia liigid on uue kodu leidnud endale Lõuna-Ameerika pampades kodunenud seal ja muutunud lausa tülikaks umbrohtudeks, näiteks meil vahel kaheaastase taimena kasvatada Maarja hakkas, seda kutsutakse ilu, ahakaksime dekoratiiv ahakaks, millel on hõbeda laigulised lehed. Siis Euraasia Takkijad, mida ka Eestis kasvab, üsna mitu liiki on muutunud seal umbrohuks ja mõned mesika liigid. Nojah, ega see Lõuna-Ameerika pole nüüd eurooplega võlgu jäänud ja, ja põhja Ameerikale ka sellepärast, et kui siit on sokutatud sinna taimi, siis Lõuna-Ameerikast, et jälle seal hakkab vallatuks loomakene Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, õieti küll see old jälle sokutamine, vaid inimese oma rumalus või see, mis ta sinna aitas. See loom oli Nutria, meie oludest on mõnus koduloom ja, ja ta ei saa oluliselt midagi kurja teha, kuna meie talved on tema jaoks natuke liiga külmutatud talveks panna ruumidesse kinni. Aga Euroopa lõunaosas ja Ameerika lõunaosas sealt, kui ta paneb farmist putku, siis ta läheb loodusesse. Looduses teeb ta palju pahandust, nii et temast on tulnud päris kahjur nii Põhja-Ameerikas kas kui ka Euroopa lõunaosades. Ja ma usun, et ta suudab päris palju seal korda saata oma teravate hammastega, noh ilmselt nutele pidajad nüüd võib-olla natuke pahastuvat minu peale või saavad pahaseks, aga aga noh, vaatame asjale silma ja räägime asjast nii, nagu ta on ja tegelikult NUT rõhutab kurja teha küll päris palju, aga lõpuks ma tahaks rääkida tegelikult täiesti Ekstra huvitavast loomast. See on tööloom, neid veeloomi on seal õige mitu liiki on hiid, vöölane, kuni meetri pikkune, mõned isendid 100 kilo raskeks kasvada. Ainuke imetaja, kellel on siis midagi kilpkonnarüü taolist seljas. Ja veel nii kummaline kilpkonnarüüd, seal kasvavad vahel karvad läbi ka hästi teravad küünised on sellel loomal, millega ta siis kaevab osavalt maad, nii nagu sipelgad, kellest me rääkisime, nii nagu kilpkonnad, tõmbad ennast sinna kilbi alla peitu, niga Need, vööloomad saavad ennast niimoodi kokku mätsida, kokku keerata, et sealt kilbi alt need praktiliselt võimatu on kätte saada. Ja kes siis seda üritab sisse, loom klammerdub kõvasti maapinna külge, ka küünised on tal tugevad, nii et ei õnnestu kuidagimoodi teda sealt maa pealt lahti sikutada. Aga üks nendest loomadest, keda üldiselt kutsutakse, siis karma tillideks on eriti huvitav, tema suudab ennast niimoodi kerra kokku keerata, nii nagu pall, ta näeb välja tõesti nagu soomuspallikene, nii et ümmargune ja paistab, et temal ei anna kuidagi läheneda. Ja ma mäletan lapsepõlvest ühte poolt Disney multifilmi, kus Miki, hiir ja Pluuto kahekesi leidsid taolise pallikese ja siis läks, neil ei mäletaks golfipalliga või millegiga seki ja sellest sündis koomiline situatsioon. Ja nüüd siin on üks raamat, see on säraltaralli, joobnud mets ja sahiseb maa väga palju räägitud veel nendest erinevatest pampa loomadest ja taimestikust üldisest pampast. Need, kellel on aega, võtke see tore raamat kätte ja lugege, aga siin on kirjeldus ka selle kohta, kuidas see päike Armo till siis välja näeb. Jaa, Charlotte rel kirjutab nii. Mõned minutid lamas kerra liikumatult, siis hakkas ta kergelt tõmblema nõksatama. Nägin, kuidas pea ja sabakolmnurga vahel ilmus pragu ning kui see laienes, püstiti välja väike põrsa kärsse meenutav koon siis hakka saama tillinud kiiresti ja jõuliselt lahti rullima avanes justkui mingi kummaline pung ning me võisime hetkeks näha määrdunud valgete karvadega kaetud roosakat kortsulist kõhtu, väikesi roosakaid, jalgu ja kurba pisikest nägu, mis oli nagu miniatuurne põrsa nägu ümmarguste kühvialt väljaulatuvate mustade silmadega. Siis ta keerasin ta õigesse asendisse ning soomusaltid nähtavale jalaotsad ja mõned karvatutid. See on üpris ilmekas kirjeldus selle loomakese kohta ja kui keegi nüüd asja vastu huvi tunneb, siis on siin järgnevad kaks ja pool leheküljel kirjeldatud, kuidas sedasama loomakene tuba mööda ringi tatsas, mis asja ta seal korda saatis, kuidas ta maja teenijanna peaaegu poolsurnuks ehmatab. Mina olen kuulnud, mul ei ole küll õnnestunud temaga kohtuda, et Tallinna loomaaias on ka üks v luu. Jah, on küll, see on seal elevandimajas, nii et kui teil on aega ja õnnes, võite teda ka näha. Üldiselt on öise hämara eluviisiga loom, nii et on aktiivne siis kui loomaaia külastaja magab ja, ja magab siis, kui loome külastel aktiivne, aga vahel võib kaks asja kokku sattuda, nii et mõlemad on aktiivsed. Õnnestub teda näha. Kas need küsimusega küsime? Võib võib-olla küsida küll, mis surma saanud? Küsime sedasi, kes hoolega kuulas. Kas oli ka juttu mõnest pampa-nimelisest loomast või taimest. Veel kord siis see küsimus, et kas teile ei meeldi mõni loom või mõni taim, mille nimes sisaldub sõna pampa. Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
