Sellist imelikku ja meeldejäävat häält teeb Roo roik. Roor Uicon kuldnokast veidi suurem musta-pruunikirju lind elutseb veekogude ääres, kus on tihedalt taimestikku. Ta on Eestis üsna harv, aga pesitseb ka Peipsi kallastel. Ta ei ole Eestis just sageli hind. Aga pesitseb ka Peipsi ja teiste meie järvede kallastel. Vahel öeldakse, et Eesti on 1000 järve maa. Tegelikult on meil ainuüksi suuremaid vähemalt poole kilomeetrise läbimõõduga järvi tervelt 1200 väiksematest rääkimata. Nende season, niisugusi, imelisi järvi nagu Kaali järv ja karstijärved, millest oli juba jutt. Ja näiteks ka imepuhtaid Allike järvi nagu Äntu Sinijärv Lääne-Virumaal. Meie kõige sügavam järv Võrumaal Rõuge Suurjärv on 38 meetrit sügav ja kõige suurem inimese tehtud järv. Ehk siis tehisjärv on Narva veehoidla. Selle Eesti-Vene piiril asuva järve läbimõõt on üle 10 kilomeetri. Aga meie kõige suuremad looduslikud järved on Võrtsjärv ja Peipsi. Nendest Peipsi on suur isegi Euroopa mõõtkavas. Ta kuulub kindlalt Euroopa nelja kõige suurema järve hulka. Ja sellest järvest mõtiskleksimegi natukene pikemalt. Peipsi koosneb kolmest järvest. Suurjärv, Lämmijärv, Pihkva järv. Põhjast lõunasse on nende kogu, kus 140 kilomeetrit idast läände. Oma 50 kilomeetrit, kus sa seisad Peipsi kaldal ei ole tema teisi kaldaid enamasti näha ja siis tekib tunne, et sa ei seisa mitte järve, vaid mere kaldal. Suure pindalaga võrreldes on Peipsi uskumatult madal. Tema keskmine sügavus on vaid seitse meetrit. Samas on ta puhtaveeline ja kaladest rikas. Järves elab tervelt 37 kalaliiki ja nende seas on ka haruldasi liike, näiteks rääbis. Kõigi rääbis on suuruse poolest nagu räim, on ta tegelikult sugulane hoopis suure kasvulistele siiale ja lõhele. Peipsi kallastel. On ikka elanud ka inimesed ja kalapüük on nende jaoks olnud kõige tähtsam. Elatusallikas. Peipsist püütakse ka praegu väga palju kala. Kõikidest meie sisevetest püütud kaladest saadakse 95 protsenti. Peipsi järvest ja linnuliike elab Peipsi kallastel tervelt sadakond, nende seas ka kindlasti ise kentsaka häälega. Rooluik. Peipsi järv on piirijärv. Nii on see olnud mäletamatutest aegadest sama järve, mida meie nimetame Peipsiks nimetavat järve idakalda elanikud Tšutskoje Uusäraks. Järve nime järgi nimetasid venelased kunagi ka meie esivanemaid suudideks. Meie keelesugulased, näiteks vadjalased, kes elasid enne venelaste esivanemate Peipsi äärde jõudmist sealpool järve segunesid sajandite jooksul venelastega. Aga meie, eestlased, jäime suure järve selja taha säilitama, ütlesime oma keele ja kultuuri. Eestlane teab hästi laulu, mis algab sõnadega kastu, need moor, mis Peipsi ranna käib Soomeloo kaldale. Peipsi järv on nii võttes meie kodumaamõõdu
