Kääna. Kiisu käib, tuul, tuhiseb, ta taevas ei maaga. Ema on köögis ja askeldab alles ei taha uinuda. Oot-oot, ootootootoot. Täna jutustan teile muinasloo kolmest karust. Üks neist oli suu, suur karuteene, keskmine karu. Ja kolmas väike karu. Mina jutustan, tee kuulata. Need kolm karu elasid keset paksu metsa ühes suures majas. Nii suures kohe, et seda võiks päris lossiks arvata. Aga samas metsas elas ka Reinuvader Rebane. See rebane oli kangesti krapsakas ja kaval ja tema nimi oli krats fus. Võib-olla sellepärast oli ta niisugune nimi, et ta oskas olla ka väga viisakas. Näiteks kui ta varastas õuelt mõne kana ära, siis tegid alati kukeisandale kaunik, rats Hussi lippas alles pärast seda metsa poole. Meie kolme karu reinuvader kartis. Aga ta oli kangesti uudishimulik, siis tahtis ta väga teada, kuidas karuloss seestpoolt välja näeb. Ühel päeval, kui karusid kodus polnud, läks ta lossi juurde käis mitu korda maja ümberringi ja katsus siis ust. Uks polnudki päris kõvasti kinni pandud. Kratsus piilus läbi prao sisse. Ei näinud midagi. Ta surus ust sissepoole. Praegu leks laiemaks. Kätt mahtus läbi, nüüd isegi pea ja varsti oli reinuvader terves elusuuruses lossi sisse pugenud. Ta vaatas ringi ja nägi, et oli sattunud suurde saali. Saali keskel märkas ta kolme tooli. Üks oli suu, suur tool teine keskmise suurusega tool. Kolmas hoopis tilluke. Reinuvaderid oli läbi kitsa prao lossi pugemine täris ära väsitanud ja ta otsustas pisut puhata. Istus suurele toolile. Aga see oli liiga kõva. Reinuvader istus keskmisele toolile. See oli küll pehmem, aga siiski mitte nii mugav, kui Grazzvoussile oleks meeldinud. Seepärast istus ta kõige väiksemale toolile. See oli tõepoolest ka jää pehme jää reinuvader tundis ennast väga mõnusasti. Jaga krapsti. Tool läks katki. Kratsus tõusis silusama, sabakarvad siledaks ja hakkas saalis ringi kõndima. Ühes nurgas leidis ta laua, millel oli kolm kaussi. Üks kauss oli suu, suu, teine keskmise suurusega kolmas üsna väikene kausikene. Kratsus astus vilks vilks Näämani ja pistis nina kõige suuremasse kaussi. Aitses. Piin, mis piim. Ainult mõruda võitu. Käratsus pistis nina keskmisse kaussi. Maitses parem, kuid hapuvõitu. Rätsus pistis nina kõige väiksemasse kaussi. Kas see Tiimannes maitses magus reinuvader Nelpsas keelega paar korda ja kauss oligi tüssi. Nüüd läks kratsus mööda treppi üles avas ühe uksi ja nägi, et oli sattunud magamistuppa. Toas asus kolm voodit. Üks oli suur, suur voodi, teine keskmise suurusega voodi. Kolmes aga, mis näed, tillukene. Reinuvader heitis suurde voodi. Heitis keskmisse, voodi. Pisut pehmem, aga mitte kõige parem. Reinuvader tõusis ja heitis kõige väiksemasse poodi. Siin oli juba mõnus lesid, silmad vajusid lause iseenesest kinni. Keratsusse jõudnudki mõtet lõpuni mõelda, kui jäi magama. Sel ajal aga tulid karud koju kohe, kui nad saali astusid. Siis suur karu, kui su udu oli tunud. Keskmine karu tõmbas ninna õhku ja küsis ka kes on minu toolil istunud. Jäiki karvaga, ütles kaeblikult. Astusid siis kolmekesi laua äärde piima juua. Kohe aga küsis Suur Karu Mamiinul. Kui. Keskmine karu heitis pilgu oma piimale ja nii ses ka. Kus on minuga? Joonud väike karu aga küsis kurvalt. Kes kaussi tühjaks joon? Nüüd läksid karud kolmekesi trepist üles magamistuppa, kus kratsus magas rahulikku und. Suur Karu küsis. Kus on voodis muuga? Keskmine karu küsis ka kohe. Kui su niimoodi sõjaga Äike karu aga hüüdise munult. Astusid lähemale vaatasid ei keegi muu quick, plats, fus, kaval ja krapsakas redane. Äratasid ta üles. Summo haa, ütles Suur Karu. Ütles keskmine karu. Nii nälginud. Ja hüüdis väikene karm. Nii tehtigi. Suur karu haaras rebasel tagumistest käppadest, keskmine karu esimestest käppadele ja väike karu saba otsast ning lennutasitel läbi akna õue. Vaene Clazz fusse jõudnud, isegi krats vussi teha ega vabandust paluda. Tõmbas saba jalgade vahele ja kadus metsa. Mine teel salaja võõrasse majja. Jää seal magama. Ükskõik kui viisakas sa ka ei oleks. Meie kolm käru aga heitsid igaüks oma voodisse ja jäid vägeva norinast saatel magama. Ta uttu tool, kiisu ja too. Unest tuune teedki lasti.
