Suvi, Sõveke, ai Lember vingema kontroll, käisin liigas, käisin, ma käisin iga ilmal maal, mul vanaema elab, Kemal käisin tihti külas. Suvilas ma käisin ka, seal oli tore supelda. Lõpetuseks ütlema. Tore oli minul maal. Ja tõepoolest võib nii öelda, et oli. Sest nüüd on juba suvi selja taha saanud ja kooliaeg on jälle pihta hakanud. Hanna, see oli sinu enda kirjutatud luuletus, mis on praegu siin, kuulasime ega kvalistki, olin kaheksa kasimata. Sest praegu alles, kui sa seda luuletust hakkasid kirjutama, oli sul suvi jälle uuesti silmade ees. Heegel Ralde merikajakad ja maal vanaema juures loomade alles suvi otsa sai. Ilusad mälestused on vähemalt tõst jäänud järgi. Te olete, tänasin, Kati, Ursula, Marju, Kadri, Anna kõik omavahel suured sõbrannad ja olete ka kõik kooliõed. Ja kellel kõik koos kuuendas B klassis Nõmme põhikoolis ja olete siia raadiomajja tulnud, et üheskoos meenutada seda suve tänavust hästi sooja suve ja seda, mida see tänavune suvi teile andis. Kadi. Ja muresid ka ikka natukene oli tare ujumas käia, jah, päevitada ja natuke peenraid rohida ja kus sa kadi suvel oli, mina olin Juminda poolsaarel Kolga bla külas, seal on mu vanaema ja seal on meil meri väga ligidal ja nii tore olla seal. No ma kujutan ette, et seal on väga ilus loodus. On küll, seal on suured metsad ja mustikaid ja seeni ja seal on väga palju talumaad ja seal on meil väike küla ja kõik külarahvas tunneb kõiki ja peaaegu, et ongi kõik sugulased, seal. Seal on ka tööstus ja seal rannas on palju kalamehi ka, nii et üks tõeline pisike kaluriküla. Ja sa oled siis poolest saati nagu kaluriküla laps. No ma ei tea, ise olen oma elus käinud kaks korda võrke sisse viimas ja oli tore kyll sutt, päris pisike põnn, ilmselt kui te seal hakkasite suvitama ja ma olin sündimisest saadik seal, siis on vist kõik need suured olnud sinu jaoks ise nägu. Sest vastavalt sellele, kui vana sa parasjagu oled olnud, oskad sa ka öelda, mida erilist näiteks just nimelt see suvi sulle nüüd terveks, pikaks aastaks ja külmaks talveks kaas andis, kus sa oled just 11 aastane tüdruk? Kadi. Ma arvan, et see meerima längi häda palju kaasa seal iga hommikul läksime ja noh, siis kuskil lõuna paiku tulime siis kõkke tühjaks läks nii et meie maja köögiaknast nägime, et paarsada meetrit oli kaugel, seal olid nii suured lained vahest ja siis oli nii lõbus seal olla. Vahest kui olid suured lained, siis hakkaski kartma, et suur laine ja midagi juhtub, aga muidu küll ei ole niuksed ideesid pähe tulnud. Kui ma olen juba väiksest peale seal meres olnud, siis võib-olla ta andis mulle ka midagi jõudu või ma ei tea, võib-olla et et lained. On sul äkki merest mõni luuletus ka, ehkki sa nüüd ise just luuletaja tüdruk ei ole, aga ma tean, et sa loed päris palju. Ja ja mul on küll üks luuletus, murran nõks, eerika äss appi, luuletus suplemas. Summa on kahe jalaga. Varsti võid sa kalaga juba võidu ujuda, kiidab rõõmsa tujuga kaldal Novennas, ta peab kalaks ennast. No see oli selline lustakas luuletus väiksematele lastele, võib-olla kui teie siin olete, aga raamat on ka 88. aastal ilmunud, selle pealkiri on lõbus tuul ja siis olid ju ise ka kadi ometi pisem tüdruk ja ju sa siis tol ajal ka selle vahva luuletus endale avastasid, nagu terve selle raamatutki. Nojah, sinu kõrval istub siin Ursula ja ma olen ka niisugune vallatu nägu peas, et kas tuli ka midagi naljakat sellest suvest meelde õhema sõbratariga käisin suvel Karepal laagris ja siis seal oli igasuguseid naljakaid mälestusi, käisime palju rannas ja selle võrkpallirannas ja ujumas käidud, siis sõbratar läks mul riietega üks kord ujuvaid lõisulased veenus. Kuidas siis nii juhtus? Püksid ja siis ta ütles, et noh, käin ikka ära, et niikuinii, et kulutan trikood, läheneid sibulaga külm, et siis ma lähen riietega. No mina tean veel ühte väikest tüdrukut, kes omal ajal kartis vett ja arvas alati, et see vesi on külm ja siis ta arvas ka nii, et kui ikka paksult riides oled, siis vette lähed siis nii külm ei ole. Õega tema samuti öödel vestele tuli, siis ta ütles, et vesi oli kyll külm. Nii et ilmselt on ikka targem minna trikuga ja siis saad ennast rohkem liigutada ja ei ole nii kohmakas ja hakkab rutem soojaks ja tema läks sinna vette lihtsalt istudes. Tihti jälle tuli välja seal Karepal on muudki peale meremets on seal samamoodi ja see männid seal maja juures, kus me olime ja seal metsa vahel oli meil pisikene plats, kus me käisime siis rahvastepalli mängimas. Ja siis seal söökla taga oli just see meri seal vahepeal ikka siis männid ja siis seal oli ka ilus vaade sinna mere peale, oli väga tore oli, noh, esse loodus. Kas Karepa oli sinu ainus käik sel suvel? Ei olnud, ma käisin vanaema juures Tartus ja siis me käisime veel ühe korra ühes metsas natukene ringi vaatamas, metsas armastad Ursula ja klemmide taganed, pisikesed põõsad, mis seal on need lilled, mis seal kasvavad ja puud ja üldse lets, tore koht. Ja teil on sõbrannaga kahe peale Erika Esoki vahva luuleraamat ja kui ma ei eksi, siis on siin ka üks tore metsaluuletus ja selle kohta ütled, on sul endal ka kogemusi? No maasikaid ja siin rohkem vanaema juures, aga metsmaasikas on ka väga hea mari, on küll, olen paar korda saanud, kae maasika ühe kuulame siis, mismoodi Eerika Esofon luuletanud ühest baasika metsast mets sähises rõõmsana. Tere ja tere. Nii algasid hommikut maasikaperes. Vihm, silmad neil pesi ja päikeneid silus ning imetles punaste marjade ilu käis metsal jänku ja vahetevahel maasikaid maitsta, tekkis tal tahe ka karuott maasikaid maitsemas käis siin teisedki asukad, kõhud said täis vaid sipelgameel oli nukker ja pahur. Miks mulle need maasikad suhu ei mahu, see oli niisugune metsa meenutus ja eks ole ju praegu päris naljakas mõelda, et kus te olete juba mitu head päeva seda koolipinki nühkinud mõelda tagasi sellesse suvesse ja metsa ja mere äärde ja kas tundub praegu, et see on kuskil väga-väga aga kuigi see ju alles äsja oli küll vahest on küll niimoodi, sest eile just käisin seal rannas kuskil täna juba pidid selle raske koolikoti selga minema kooli hommikul. No vahest on niisugune tunne selline nii, no mitu kohe tagasi oli see niimoodi, et kui alguses kõik koolid väldsis, ikka mõtled, et lähete varem üles tõusma ja niimoodi ja naamoodi jälle õppima õhtuti ja siis, kui on juba see kool edasi läinud, sageli paadunud, millal see suvi tuleb, võiks siin lähedal. Siis sa saad jälle kauem magada, eks. Eks eelmine suvi on meelest läinud, siis hakati uut ootel võtma, mis sina, Ursula, arvad, mis sulle see suvi erilist kaas andis, just see suvi suve sulle kindlasti kohe mitmeid sõpru juurde. Ja eks siis sai näha jälle seda Eestimaad ja ilusaid vaatepilte loodusest. Agaks avastasid enda jaoks midagi seniolematut, loodus ka. Said ringi käia ja uurida ja imetleda kõike seda rohelist ja lõhnavat ja kaunist, mis sind ümbritses. Seal Karepal oli seal näiteks hästi suur kivine rand. Seal teeniga käisime seal, pidin ära tulema, sellepärast see oli õudne merehais. See niimoodi, et jooksime sinna ja siis virutada. Aga ikka vaatamata ei saanud jätta hästi suured kivid, liivarannapead, oled sa ka mõelnud või tundnud kooli alguses, et sa said ikka suvest nii palju jõudu, et vähemalt esimesed paar kuud lähevad sellise toreda enesetunde ja suvemeenutustega ja et sul on hea meel, et seal oli just niisugune suvi, nagu ta oli, ma arvan, et see oli nii. Koolis peab olema seda jõudu, et ikka õppida ja saada Tageldage. Jaa, Marju koorib meil süvenenult leelo tungla raamatut, vana vahva lasteaed, noh, see on küll päris kaugele mägede taha jäänud see lasteaiad sul, aga kui sa nüüd seda enda suve meenutad, siis see pole sugugi veel mägede taga. Alles see oli Augusti viimased päevad ja mis sul neist, meeleson? Tervest sellest suvisest koolivaheajast. Mul on see meeles keesne Põlvas käisime seal munamäe tornis, olime ja ilusat loodust vaatasime. Ja muidu põhiliselt olime maal Kullamaal Haapsalu lähedal ja siis jälle ei olegi meelistimise. Viitajateli andis suvi sulle midagi teistmoodi. Selleks kooliaastaks kaasa kui eelnevad suved näiteks midagi erilist, teistmoodi jändaga, midagi kindlasti see suvi oli väga soe ja väga palju toredaid päevi oli. Või mitte nagu eelmisel suvel, palju vihma sedasi sinu enda läksid, siis oli isegi liiv kui sellist hommikupoole päris ei olnud, kui lõuna ja läksid selli, tilgu marju, on sul mõni lugusid leelo tungla raamatust ka valmis vaadatud ja pinnikoti Pance. Öö must, kui pigi sügis jõuab, kus ta pääseb tasapisi ligi. Juba meenutavat tuuled seenerikkaid paiku öösel läbi une kuuled koolikella kaiku. Unes näed, et kooli puiski nina eest sul läheb? Ranitsa ei ole kuskil mütsi, ei mahu pähe. Oled unine ja tõrges, magad või? Ei maga. Näed, et kaamel kõnnib kõrbes kahe ranitsa sul veel päevik vaja täita, sisse magas vend vist 30. august näitab sulle leht kalendrist. Igatpidi tuttav tunne kõik, nii et leelo tungal on väga kenasti neid asju kõiki kirjutanud, nii see koolilaps elus tõesti käib, hakkab üks sissemagamine ja vahest ikka juhtub. Ja kindlasti. Kõige paremate õpilastel võiksid juhtuda kõigil naerul ja rõõmsad näod. Kui ta selle üle mõtlete, ei ole mingit nukruse varjugi, nii et eks see käiv selle koolielu paratamatult naljakate asjade hulka vist küll. Käkil, kus ta saab. Sina Kadri, siis tänavusest suvest oled meelde jätnud. Maal Valgas käisin Tartus tädi juures ja Otepääl, kus suvila, seal jookseb kohe Alt Emajõgi Väike-Emajõgi. Ja siis mul on see meelde jäänud, kuidas annaga käisime tema vanaemale saplas seal allika juures. No mis sa arvad, kui sa nüüd suurem tüdruk oled, kas sa oskad ka natuke rohkem märgata? Missugune loodus ümber on ja oskajaid enne nii ilusasti, et jõgi voolab otse maja alt läbi ja seal ei saa suplemas käia, sellepärast seal esiteks nii madal ja teiseks, nii külm, head maapiima, käisime seal naabrite juures toomas ja mitu korda seen seisneb, ta ongi kõige rohkem meelde jäänud. Võib-olla esimesed meenutused on sinul suvest, kui sa nüüd koolipingis istunud, no näiteks matemaatikatunnis eesti keele tunnis, kas ühel hetkel on nii, et kõik numbrid ja Tähed hajuvad kuskile ära ja istuda ka jälle seal Otepääl oma jõekese kaldal ja mõtled oma suvemõtted? Mõnikord on küll jõuad ja just siis, kui näiteks seal mõni väga raske ülesanne ja siis näiteks olen, tuleb mõni väga naljakas asi meelde või midagi, mida ma tahan väga meelde tuletada, esis läheb kõik meelest ära, mõnikord hakkavad need mälestused niimoodi tulema, et unustad ennast täiesti ära ja vaata õpetajad püüdma. Kuule ärka üles. Ja sel aastal ei ole juhtunud, aga ma arvan, et juhtub, kõik on veel ees, kindlasti on, sellepärast septembrikuu kadri on kaheksas luuletus välja otsitud. See luuletus on jällegi leelo tungla ja pealkiri on september astrites pruunid sälgud Loksal ammu roostes rooge, ranits reaalselt välgukooli poole joostes. Pinal kolksub killa-kolla, asfalt paitab bäkki külal tähtis tulla, olla õpilane äkki koolist tundma õpitude, tead mis hea mis pahahoovis õpilase õde nukralt vaatab maha teiega kellelegi, mõni õde jäi nukralt maha vaatama. On väiksemaid, õdesid-vendi kadus. Minul on kaheaastane vend, no tema vist väga nukker ei ole, ta on päris rõõmus veel. Temaga räägite, lähen ise, mõtlen mingid nimed välja, siis räägib, et tema käib koolis ja nii et ikka väike huvi asja vastu on. Meie tänane saade algas, anna päris enda välja mõeldud luuletusega, aga anna suvemuljeid ja mälestusi, me pole seni veel kuulnud, tunne jäi sellest tõvest kõige rohkem meelde. Haapsalu Rapla ja jäägi vere pärnu kandis Haapsalust kõige rohkem meriaiateed ja seenel käimine. Need on kõik sellised kohad, kus sa oled ikka suviti käinud juba päris pisikesest tüdrukust peale. Ja. Läbi veel päris ei ole, seal ma hakkasin alles, praegu käivad tädi juures ka Haapsalus ja Raplas panama jões koekked. Iga aasta teistmoodi oli veri, sellel aastal oli meri, tõused, kivid, need suured rannakivid, mis seal tavaliselt tallel täitsa vee all ja kogu see aeg, mis seal seal Haapsalu politsei, meri, nisugune, ta käis ka edasi-tagasi, mõnikord Guyali suur tuul, Stali Hispaania mõningates grile. Vaikne, ilmselt hääli tagab. Kas selline neli mõnikord mingi muinasjuttudesse mõtestatud? Õhtul mõnikord siis kui hästi hilja, käin mere ääres koeraga siis on alati tunne, et, et tuleb suur laine sealt mingi kolex õhtul Mäkeläinen suured, aga miks just koletis, võib-olla haldjas? Õhtul Merini sünge tumedad värvid aga sellele vaatamata ei karda käia, ikka käid seal õhtuti jalutamas, tavaliselt on koer kaslased tavaliselt vaata lakas linde, kes luiged oma poegadega mööda Märdujuvatest. Selliseid suvemälestused siis oli, aga mulle niimoodi olnud. Suvel kui olen paar kuud juba puhanud, siis mööda nii kooli, et siis mul on nagu kõik kooli jaoks valmistatud, et et nüüd ainult ainsaks kooli. Ja kui talvel niuksed, kelgutamine, silmad ja suitsetamis ilmatu ajavad, siis ma tahan jälle vaba päeva seal kelgutada ja suusatada. Küllap sellel inimlapsel ikka nii on, et see, mis parasjagu käes on ühel hetkel ei tundugi enam väga ahvatlev, et tahaks selle midagi muud ja nii on suvisel koolivaheajal ühel hetkel nii, et tahaks kooli ja siis, kui kool on käes, siis tahaks selle koolivaheaeg ja suve tagasi saada ülejäänud veel, eriti siis, kui midagi rasket on õppida, et siis ka kindlasti. Nüüd võiks veel see suvi alles ei peaks seda ülesannet lahendama, hääletuste jääma, alles see suvi oli ja küllap ta teil veel tükk aega aitab meelt ikkagi rõõmsamana hoida ja igal hetkel võivad toredad mälestused jälle selgemaks saada ja ma arvan, et annal oli nii vahva luuletus, saate alguses kuulaksite saate lõpus veel üks kord ja kui me siis kõik lahku läheme ja üksteisele kaunist sügist soovime, siis jääb äkise luuletus meile kõigile meeltesse edasi kõlama. Õisu väkke. Endel ringi nagukoi. Käisin linnas, käisin maal, käisin iga Eelma maal, mul vanaema elab. Käin seal temal tihti külas. Suvilas ma käisin ka seal, oli ta Räsuperdart lõpetuseks ütlema, aga tore oli minul maal.
