Kas veelustik võtab taastatud jõe omaks päris paras haug? Mis loomad need on? Karu. Karu, et seal Ma saan siis piloodi kõrval istuda täna. Millisena paistab Eestimaa loodus taevalaotusest? Kiili sünd meie silmade all. Me oleme just jõudnud laeva jõe suudmesse,  et kontrollida, kuidas on mõjunud siinsele jõe elustikule  jõe loodusliku elukeskkonna taastamine. Esimene seirevõrk ja juba kalad sees ja see on nüüd selline võrk,  kus on erinevad võrguosad, erineva silma suurusega,  mis tähendab seda, et need erinevad võrguosad püüavad  ka erineva suurusega kala. Näe, siin on tihedam võrk, siin on kala väiksem,  tagapool on veel suurema silmaga ka. Ja mõte on see, et näeks erineva suurusega kalad kõik ära. Laeva jõe alamjooksul olen osooniga käinud  ka varem. Siis leidsime seirepüükidel üksikuid kalu,  kes olid suurvee taandumise järel siia lõksu jäänud. Korraliku voolava veega jõesängi siin polnudki. Pean ütlema, et see paik on tundmatuseni muutunud. Eesti loodushoiukeskuse töö laeva jõe taaselustamisel pälvis  2018. aasta keskkonnateo tiitli. Värske pilk käänulisele jõele lubab loota,  et veekogu on saanud tagasi oma kunagise rikkuse. Kõigepealt oli siin selline olukord, et seda laeva  alamjooksu niisugust üldse polnudki, see oli inimeste poolt  ära rikutud, jõgi oli jäetud ilma veeta,  vesi oli suunatud ühte sirget, pikka kanalit pidi mujale  ja kogu see väärtuslik elupaik siin oli lihtsalt olematuks muudetud. Ja siis alustasimegi mõni aasta tagasi sellega hakkasime  taastama seda jõge, osaliselt oli see jõe säng nähtav,  siin oli üksikuid selliseid üksteisest eraldatud veesilmi  nagu Pärly G oli ja ühendasime need veesilmad omavahel,  kohati pidi päris pikalt lahti kaevama, sest üldse ei olnud  enam midagi järgi jäänud jõest. Ja, ja nüüd siis jõgi voolab ja üks väga tähtis asi ongi see,  et praegu on siin voolav vesi ja voolav vesi sellisel kujul,  nagu ta siin on, on alati piisavalt hapnikurikas,  et kalad ja teised elusolendit ennast siin hästi tunda saaksid. Päris paras haug. Keda me siin näeme siis sinu käe peal praegu on ta nimi on  muda maim ja tema on ka sellise natuke seisvama vee  ja sellise elupaiga kala viidikas noh, viidikat ilmselt  inimesed tunnevad siis põhja lähedalt tuli võrku üks kiisk,  kiisk on näha, siis tema kõrval on pisikene ahven,  eks on siin väike siis on jälle särjed, siis on üks väike latikas,  see latikas on nüüd seda mõõtu, et ta on siitsamast pärit,  nii väiksed latikad on juba siin kudenud latikate järglased. Kas praegu kogunenud seireandmetest on juba midagi näha  ka tulemuste kohta? Reljeefselt on liikide arv on tõusnud juba umbes 30-ni,  keda siin on nähtud enne oli paar liiki. Teiseks, kui me vaatame liikide arvukust,  siis see on tohutult tõusnud, ta on tõusnud osalt Nende võrra,  kes siia sisse tulevad, suured kalad tulevad  ja otsivad selle uue koha. Aga mis on eriti tähtis ja hea on see, et massiliselt on  noori kalu, kes ongi siin ilmale tulnud,  kelle kodu see ongi algusest peale ja nad jäävadki siin  käima ja elama. Seda on näha, et kalad siin liiguvad, aga  mis märke veel otsitakse, veendumaks, et jõe loodusliku  seisundi taastamine on õnnestunud. No siin on mitmed rühmad, keda veel vaadatakse  ja keda me olemegi vaadanud. Igasugused selgrootud väiksed loomakesed,  kes elavad jões. Need on nüüd siin kõik olemas, siis me oleme koostöös  maaülikooli teadlastega uurinud, kuidas siin taimestik taastub,  väga ilusti taastub. Me olemegi jõele andnud võimaluse looduslikuks kujuneda,  lõime eeldused ja nüüd jõgi oma voolava veega sätib ennast  ise nii sisse, nagu talle kõige rohkem meeldib,  kuhugi tekib sügavam koht, kuhugi tekib madalam koht. Ja need on ka erinevad elupaigad erinevatele loomadele  ja ka taimedele. Mis tingimusi need kalad kudemiseks vajavad? Kõige parem on lühidalt. Öeldes, et oleks looduslik jõgi, see pakub neile ise  igasuguseid erinevaid elupaiku erinevatele kaladele,  selliseid, nagu neil just vaja on. No siin antud piirkonnas on üks tähtis moment,  on selle jõega seotud luht, kevadel kujutab vesi  selle luha üle ja siis osad kalad poevad just seal luhaga ja,  ja teised siis saavad minna natuke kõrgemale,  kes tahavad näiteks veidi kiirema voolu olulises lõigus kudeda. Ja, ja siis kaldaääred on selline hea kudemise koht  ja osa koevad taimedele ja osa koevad põhja peale  ja ja kui on jõgi looduslik, siis, siis see ongi see ideaal. Mis loomad need on? Karud. Karud või seade? Praegu müravad seal kaks karu. Pean tunnistama, et ma pole mitte kunagi varem Eestis vabas  looduses karu näinud. Väga eriline tunne, võimas. Elu nagu loodusfilmis Ta ei saanud päris selget sotti, et mis toimub,  et midagi oli kahtlast, aga. Vaata üks ajas püsti, vaid ta ei näe muidu. Siin on. Mitu liiki see on? Silma järgi. Neli liiki. Linask. Haug, ja nagu sa näed praegu täna ühe ööga väikse murrakesega,  oleme siit saanud kuus liiki ja selle aseme järgi võiks arvata,  et see ahven ongi üks nendest, kes avastab endale uut elupaika,  sest ta on nii suur. Ta ilmselt võib arvata, et ta ei ole siin ilmale tulnud  osakaalule tingimata sinna tagasi, kust pärit osa on  seikleja loomuga, lähevad, otsivad uusi elupaiku  ja just need on need, kes meil esimese hooga siia satuvad. Kõige seiklusi nulisemad. Siin nüüd laeva jõe alamjooksul selle taastamistööga ongi  eeskätt siis avanenud nende kalade jaoks kudemisalad. No kudemisala peaasjalik. Sellepärast, et siia tulevad Peipsi järvest näiteks tannide  kaupa kalad kudema, aga siin on veel ka see,  et osa on püsivalt, seavad ennast siia sisse et kõigile  kaladele vastavalt nende maitsele. Laeva jõe alamjooksu kehv seisund tähendas ajaloolise  jõeelustiku taandumist. Teiste seas kadus siit looduskaitsealune Kiirekasvuline  röövkala tõugjas. Paar aastat tagasi olime siinsamas, et asustada jõkke  kasvanduses toodud tõugja maime. Uue kodu saanud kalapoegadega läks kaasa lootus,  et kunagi on laevajõel taas oma tõugja populatsiooni. Mis nendest tõugja maimudest on saanud, kas nad on jõe omaks  võtnud osa tõugema, me, kelle me siia asustasime,  on kasvanud ilusti siinkandis osa tõugemaime läksid allavoolu,  nagu neil see elukäik ongi, läksid allavoolu,  kasvavad seal suuremaks ja siis tulevad tagasi,  siis me oleme võimelised oma tõugid ka ära tundma nii-öelda  enda tõugeid, keda me siia asustasime. Sellepärast et koos Tartu Ülikooli teadlastega me oleme  teinud neil väikse sellise keemilise näpujälje kindlaks  ja edaspidi me tunneme ära, et vot see tõuges on meie poolt  siia asustatud. Aga hea on see, et need suured tõuged, kes on iseseisvalt  siia tee leidnud, mõned on ka juba järglaskonda siin tootnud,  et lisaks meie asustatud väikestele tõugetele on siin  ka juba kohalikke Mis on põhilised probleemid, mis endiselt Eesti  vooluveekogude seisundit rikuvad? Üks grupp probleeme on jõe füüsilise seisundiga seotud  näiteks jõe peale on ehitatud kaladele näiteks rändetõketeks  olevad paisud. Kui kala paisust üle ei saa selle taga olevatele koelmutele,  siis on tema elu rikutud, aga see on palju suurem  probleemide ring, mida see pais kõik jõele teeb. Aga teiseks jõed on kaevatud sirgeks ja see üks asi on,  et sirgeks kaevatud, aga selle käigus tihtilugu on viidud  jõgi hästi sügavale maapinna sisse. Jõgi ei tõuse enam luhtadele ja selle tõttu luhtadest  sõltuvad liigid jälle ei tunne ennast hästi. Ja kolmas on siis vee kvaliteediga seotud probleemide pundar ja,  ja põhimõtteliselt ikkagi vee kvaliteet võib olla liiga halb,  kohati. Mida tuleks ette võtta, et jõgede seisundit parandada? Väga laias plaanis on asi väga lihtne. Tuleb endale selgeks teha, milline see üks  või teine veekogu oleks looduslikult ja kui inimene on ta  sellest looduslikust kõrvale kallutanud,  siis tuleks proovida võimalikult looduslikuks ta jälle saada  või veelgi parem. Kui õnnestub, et ei olegi midagi halba tehtud,  siis tuleb teda looduslikuna hoida. Ma lähen vaatama täna tööd, mille jaoks peab olema ilus  pilvitu ilm ja puud ei tohi veel lehtes olla. Ma lähen vaatan Eestimaa loodust kõrgelt ülevalt. Siin lennukis on spetsiaalne aerokaamera  siis aero, laserskanner, skänner ja kaldaerofotokaamera. Ja see kõik on seal all, siis ma saan aru,  näitab. Spetsiaalselt tehtud kaks suurt auku ja kõik need asjad on  siis siin lennukis sees ja vaatavad sealt  siis nii-öelda alla, lennuk lendab üle ja  siis nagu kogu sellest alast, siis saab kogu sellise suure  suure foto. Ja täna on meil niisugune väga hea ilm, millega sa veel lennata,  jah, no esialgu küll, jah, et vaatame, mis aeg toob. Väga hea, läheme lendama, praegu. Õhurõhk on 1034 Temperatuur üheksa. Paned luige varesed? Parve suurus 500 lindu ja kaal kuni 8000 grammi. Peamine liikumissuund. Kõik suunad on ära nimetatud. Mis see tähendab, me peame parvedest mööda kuidagi lendama. No kui õnnestub, see tähendab, et ei tohi neile pihta  kindlasti saada, mitte. Tallinn, Tammer, tere hommikust. Kas jaamanik lf alfa? Mosission äki ive infomis novembri neis asi a Tripoor pärast mustamäed,  võtame suuna Maardu poole Maardust. Siis alustame lääne suunas ja ühe kilomeetrise sammuga liigume. Me alustame praegu kaardistusega, kui kõrgel me oleme? Me oleme praegu 1200 meetri kõrgusel 4100 jalga,  kui ilma peab, siis lendame paagid tühjaks,  et see on arvestuslikult kuskil viis pool tundi,  ma pakun, et siin ongi meil siis kogu see projekt,  mis me peame lendama Viimsi poolsaare meil eelneva lennuga  tehtud ja nüüd ongi meil jäänud läbi lennata  siis kõik need ülejäänud lennud, jooned kuni  siis saue Keila taha välja. Et siis aero, laser, see, siis meil see aparaat siin kõrval. Et see siis praegu skaneerib selliste kiiruste  ja sellise kõrguse pealt kuskil 18 punkti ruutmeetrile. Ja see teeb siis 1,33 miljonit punkti sekundis. Mida see tähendab? See tähendab seda, et me saame üle siis terve  selle Tallinna ja osa Harjumaa väga tihedad kõrguseandmed,  mille pealt siis nagu on tõesti väga täpselt näha  ka isegi mikroreljeefi kuni kuni kartulivaoni välja. Kõik saladused saavad siin üleval paljastatud nii-öelda. Mis maastik annab, kus on inimtegevuse muutused,  kus on ehitustegevust olnud, kus on ehitatud,  kus on pinnasetöid tehtud, kus on maju ümber ehitatud,  uued majad maha, mida võetud kõik on näha,  tegelikult, aga mitte päris automaatselt,  et ikkagi kahjuks inimene peab seal päris suure tööd nagu  ka peale seda lendu ära tegema. Meie kogume nagu siit algas. Taevalaotusest kätte saadud andmed jõuavad siia Mustamäe  teele maaametisse, kus nad siis spetsialistide abil  inimestele arusaadavaks töödeldakse. Siin on see Eestimaa loodus nüüd ilusti ekraani peal näha. Põllud, metsad, künkatorud, kõik on pildi peal,  jah. Selle selle siin antud juhul sellel töökohal,  siis valmistatakse ette andmeid selleks,  et aeropildist. Meile tuntud ortofoto valmistada selleks,  et ortofotot saada on meil vajalik väga täpne kõrgusmudel  ja antud juhul siis korrigeeritakse kõrgusandmeid sel eesmärgil,  et aeropildist, mis vaatab Ühe külje pealt  või teise külje pealt tekiks ka matemaatiliselt õige pilt,  ehk et rangelt pealtvaade Milline see Eestimaa paistab, et sul on terve Eesti peo peal ju. Selline suhteliselt lage kevadeti siukene,  mitte mustvalge, aga pruunvalge pilt, metsad,  põllud. See on ju tegelikult oluline, et selle põhikaardistuse saaks  teha ära ilma lehtedeta. Jah. Ja see on kaardistajatele nagu kõige tähtsam,  sest kui puud lähevad lehte ja taimest hakkab kasvama  siis nende nagu nii-öelda läbipaistvus kaob ära,  nad ei näe metsa alla mitte midagi, samamoodi põldude peale  hakkab rohi või hein kasvama, see kõik tõstab nii-öelda  selle maapinna kõrgused valeks asjad, et see just kõige  täpsem või kõige olulisem ongi meie jaoks õige pildistusaeg. Inimesel on spetsiaalsed prillid ees. Siin ekraani ees on ka mingisugune visiir,  mida ta näeb ja mida ta teeb. See mõte on selles, et, et need prillid tegelikult Võimaldavad kanaliseerida siis erinevad aeropildid  erinevatesse silmadesse, ehk et nii nagu inimene  tavapäraselt vaatab kahe silmaga, ta oskab hinnata kaugust  ja saab aru objektide suurusest, siis see aeropilt,  mis on kattuvalt pildistatud, ta vaatab sedasama ala erineva  nurga alt, üks silm vaatab ühelt poolt, teine teiselt poolt  ja siis tekib see stereokujutis ja antud juhul  siis kontrollitakse olemasolevaid andmeid. Ja kui on midagi looduses muutunud, siis see muudatus  koheselt mõõdistatakse. Kes neid lidari kaardistuse tulemusi kasutavad? Läbi maa-ameti kaardirakenduse kasutab terve Eesti,  et me üritame need kõik sinna avalikult välja panna,  mis me siin arutame, aga väga palju, väga palju riigiasutuse kasutab. Meie tooted nii-öelda, mida me oleme arutanud lisarandmete  põhjal riigiametites kindlasti üks suurimaid on RMK  kes kasutab erinevate metsa metsandus parameetrite arvutamiseks,  et näiteks nemad hindavad tüvemahtu selle pealt,  et ja samamoodi seda raietegevust vaatavad,  kus on millalgi mingi raie toimunud. Maamet kasutab lisaandmeid ka kaevanduste kontrollimiseks,  kas kaevanduses toimuv tegevus on see, mis kaevandaja on  meile deklareerinud, et kas ta kaevandab  nii palju, kui on paberi kirjas, kas ta kaevandab nendes piires,  mis on paberil kirjas või ta on ikkagi seda natuke rikkunud? Maa-ameti. Portaalis ei ole ainult ju tänapäevased fotod,  et te saate minna ajaloos päris kaugele välja. 1950.-test alates on siis lausaliselt peaaegu olemas tervest  Eestist aerafotod küll muidugi mustvalged,  et värvilisi fotosid me hakkasime alles tegelikult nägema  kahe tuhanded alguses ja need muutused on ikkagi nagu ikkagi,  väga üllatavad, mis sealt välja tulevad. Näiteks Tallinn, ma kujutan ette, on tohutult muutunud. Loomulikult, kui sa võtad, vaatad siin alles 1950 oli  mustamägi Õismägi, kõik oli põld, aiamaad Raue linna isegi  praktiliselt ei olnud, oli üks talu seal,  selle asemel. Aga metsad, mis, mis seal näha, nagu on? Mets on nagu ümber paiknenud tihtipeale niimoodi,  et seal, kus enne põld on nüüd mets ja seal,  kus siis oli mets, siis nüüd jälle lage. Et ega ei saa öelda, et nende väga vanade piltide peal,  et oleks meil nagu metsa väga palju rohkem olnud. Ei olnud igasuguseid võsastunud alasid, kõik oli puhas,  sest loomi peeti, asju jõekaldad, kõik olid puhtad,  ilusad. Et selliseid suuri objekte kindlasti vanasti ei olnud,  et praegu suured objektid on meil näiteks needsamad tuulikud Nojah, need tuulikud on nüüd väga viimase aja siin sõna,  et neid on siin viimastel aastatel kohutavalt juurde tulnud. Aga mida ei olnud ja mis kõige rohkem paistavad silma,  on ikkagi suured maardlad, mida ei ole vanade fotode peal. Et kõik see kaevamise Kaevamise ja tehnika arenguga on need kõik niisugused suured  avava maardlad tekkinud, et. See on üle kogu Eesti. Üle kogu Eesti ja et niisuguseid Nukusid suuri maardlaid ei ole absoluutselt vanade fotode peal. Kaugseiret tehakse tänapäeval juba ka kosmosest. Eesti saab osa Euroopa Liidu maaseireprogrammist Kopernikus,  mille satelliidid tiirutavad orbiidil ja võimaldavad maal  toimuvat veelgi paremini jälgida. Esthaab on maa-ameti juurde kuuluv serverite kogum,  kus hoitakse just Eesti huviala kohta käivaid satelliidi andmeid. Nende andmete põhjal saab teostada näiteks maapinna vajumist  uurimisi millimeetri täpsusega et seda on  ka Eestis tehtud. Või siis näiteks samamoodi neid üle ta alasi,  kui me mõtleme soomaa peale et me saame kindlal ajahetkel vaadata,  kuhu maani see vesi ikkagi ulatus, missugused alad on üle ujutatud,  missugused jäid kuivaks. Põllumajanduses kasutatakse seda palju metsanduses kindlasti  samamoodi jääseires merereostuste seirest. Andmestiku kasutusvaldkond on väga lai. Näiteks on satelliidi abil võimalik täpselt kontrollida,  kas PRIA toetuste alla kuuluvad rohumaad on õigel ajal  niidetud või vaadata, kuidas tekib ja kui kiiresti kaob  Peipsi järve jää. Mis see oluline vahe on nüüd selle satelliidiga  kaardistamisel ja lennukiga kaardistamisel. No kõige suurem vahe on see detailsus, et kui me kaardistame  lennuki pealt, saame väga detailse foto. Aga kui me mõõdikume satelliidiga, siis me saame niisuguse  väga üldise foto, et optilises kaugseires määrab rolli  piksli suurus, et mu amet kaardistab siin 20 25  sentimeetrise piksliga satelliidilt, saame 10 meetri  ega vahe on märgatav. Ja lisaks vahe on see, et kui meie lennukiga mõõdistame kord aastas,  siis satelliit käib iga paari päeva tagant üle,  ehk see ajakohasus, mis see satelliidi pilt Meile pakub,  on kindlasti see, mida meie maa-ameti ortofotoga ei suuda pakkuda. Me oleme nüüdseks maa-ameti lennukiga õhus olnud juba ligi  kuus tundi ja selle aja jooksul on kaardistatud umbes 15  miljardit kõrguspunkti. Me oleme läbinud umbes 1000 ruutkilomeetrit,  mis on ligi kaks protsenti Eestimaast. Tuleb tunnistada, et ka siit ülalt vaadates on Eesti väga  ilus ja väga suur maa. Suvel näeme jõgede ja järvede ääres erinevaid kiile lendamas,  nende hulgas ka vesineitsikuid. Tekib küsimus, kus kohast nad küll tulevad? Vastus peitub siin. See toimub mai lõpus või juuni alguses, kui ilmad muutuvad soojaks. Vesi neitsiku vastne on jõepõhjas paar aastat oma aega oodanud. Nüüd on see käes. Varahommikuvarjus ronib ta veest välja ja sätib mõne taime külge. Järsku tunneb ta, et tema kuub on talle seljas kitsaks  jäänud ja üritab selle seest välja pugeda. Sellise nihelemise peale rebenevadki kuueõmblused turja  pealt ja sealt pistab ta oma pea välja. Nüüd näeb ta esmakordselt maailma kiilipilguga. Tähelepanuväärne on jälgida, millised väiksed tombukesed on  alguses tema tiivad ja kuidas loetud minutite jooksul nad  oma õige kuju ja mõõtmed omandavad. Kui koorumise algusest on möödunud umbes veerand tundi,  siis saab ta end oma kesta sees täielikult välja. Ja kui möödub veel 10 minutit, siis on tema tiivad juba üsna  tiibade sarnased. Vahetult peale koorumist on ta pigmenteerumata,  see tähendab, et tal puudub temale iseloomulik värv. Samuti on tema kehakatted ja vastvalminud tiivad väga pehmed. Kui tiivad kõvenevad, saavutab ta lennuvõime  ja hakkab kiirina ringi lendama.
