Minu jaoks ja. Kas iga abitu loom vajab inimese abi? Rehabiliteerimise eesmärk ei ole tekitada eksootilisi  lemmikuid inimeste jaoks. Kas linnulaul varahommikul on, on selgelt vaiksem,  iga aastaga? Lindude pesitsusaegne soov on raierahu. Võimsa laulu taga. Peidab end pisike lind. Ja. Nüüd ma lähen, valmistan piima. Jaa. Nemad on kaksikud, umbes nädala vanused põdravasikad,  kes jäid mõne päeva eest ilma emata. Nüüd on nende ainus võimalus ellu jääda inimese hoole all. Igal kevadel, kui loomariik kasvatab järglasi tuleb teateid  orvuks jäänud loomalaste kohta. Kahjuks on paljudel juhtudel inimtegevus viinud pojad  vanematest lahku. Võib-olla mäletate viigerhülgepoega, kellele sai  saatuslikuks inimeste liigne uudishimu ja looma tegelike  vajaduste mittetundmine. Sarnase mustriga lugusid juhtub ikka ja jälle. Enamikel juhtudel on heas tahtes tehtud valesid otsuseid,  ehk siis siinkohal peabki nii-öelda käituma vastavalt liigi bioloogiale. Mis on nende jaoks normaalne ja, ja andma neile laste  nii-öelda loomavanematele Õiguse neid loomalapsi edasi kasvatada, ema instinktid,  ka looduses on väga tugevad. Enamik loomi, praktiliselt kõik võtavad oma pojad tagasi  isegi siis, kui inimene on neid katsunud ja,  ja me ei tohiks teda sealt ära tuua. Ja kui on ta koju ikkagi toodud, siis tegelikult me peame ta  tagasi viima. Ja ta annab oma emale ise märku, et näe,  mamma, ma olen siin, too mulle süüa. Vood ternes kitsepiim ja me anname praegu kaks,  200 milliliitri korraga viis korda päevas,  esimene kord varahommikul ja siis viimane kord me anname  umbes 12 öösel. Kuidas kitsepiim põdrale just sobilik on,  teised piimad ei sobi. Ja teine piim ei sobi, sest. Lehmapiimast on palju laktoosi, aga kitsepiimaast on vähem  sama nagu põdra no piima ja. Oi minu jaoks jah. Inimene ei suuda kunagi olla nii hea loomalapsevanem õpetada  neid oskusi üleskasvatamine ehk siis mingi toidu talle ette  viskamine söötmine on väga väike osa sellest  rehabiliteerimise või abistamise protsessist. Mis nende põdravasikatega juhtus, kuidas nad siia said? No minu nii esmane info oli see, et ongi leitud kaks põdravasikat. Ja et küsiti, mis edasi saab. Mina pakkusin seda, et nad peaks jääma kindlasti loodusesse  sinna paigale ja tuleks inimestel nagu nii-öelda taanduda. Ja siis järgmine info, mis minuni jõudis,  oli see, et need nad ei olegi tegelikult looduses,  vaid nad on tulnud ise asulasse. Et asulas on neil edaspidi väga väike tõenäosus uuesti emaga  kokku saada, et see on lihtsalt erijuhtum. Kas nad olid eksinud või olid nad siis põgenenud metsast,  sellepärast et sealsamas piirkonnas oli toimumas kaitseväe  suurõppus ja, ja lihtsalt palju masinaid  ja mehi liikus seal keskkonnas, kus need põdrad olema  oleksid pidanud, et tõenäoliselt nad lihtsalt  selle müra eest liikusid, liikusid ära ja sattusid  siis inimasulasse, mis nendest kaksikutest põdravasikatest  edasi saab? Antud juhul need kaksikud lähevad siis Elistvere loomaparki,  kuna nendel oli võimalus neid veel endale võtta. Na saan ma õigesti aru, et lõputut ruumi selliste orvuks  jäänud metsloomade poega jaoks tegelikult ei ole,  meil ei ole loomaaedu, kuhu pidevalt neid viia. Jah, ka helistares on luba pidada nelja põtra,  kaks on neil minu teada hetkel olemas, et praegu needsamad  kaks saavad sinna veel juurde minna ja rohkem me ei saa  Elistare endale paraku juurde võtta. Minu teada ka Tallinna loomaaias on sõralistega olukord selline,  et neid pigem on seal liiga palju ja neid juurde ei taheta. Ja, ja sellist kohta ei ole ja ei ole ka mõistlik pidada,  et et metslooma koht on ikkagi metsas, aga mitte loomaaias. See toone kurg sai autolt löögi. Õnneks on ta mõne päevaga toibunud ning saab pärast  imeloomade seltsis taastumist ja tervisekontrolli jälle vabadusse. Lind toodi tagasi paika, kus ta leiti. Eestis praegu riiklikku keskust, kes metsloomade  abistamisega tegeleks, pole. Samas on teada, et inimesed on ka omaalgatuslikult pannud  kokku gruppe et hätta sattunud loomi abistada. On see hea või halb? See on kahe otsaga asi, et loomulikult. Abi nendest on, et meil endalgi on tihtipeale vaja kohta. Kuhu see nii-öelda vigastatuna leitud loom või,  või nagu põrutada saanud loom toibuma viia murekohaks nende  vabatahtlike abistajatega on see, et tihtipeale neil ei ole  nende loomade hoidmiseks vajalikke tingimusi,  kus oleksid täidetud. Noh, siis hügieeninõuded, ohutuse nõuded,  loomale liigispetsiifilised nõuded, mis tal on noh,  selleks paranemise rioodiks vaja ja tihtipeale ei ole nendel  inimestel ka veterinaarharidust, et neid loomi ravida,  otseselt tulevikus on siis keskkonnaametil plaan ise neid  inimesi nagu koolitada kindlasti seda väljaõpet vaja on kas  või esmast väljaõpet, et kuidas see, see vigastatud loom  sealt kinni püüda niimoodi, et ta täiendavalt rohkem viga ei  saaks kuidas seda transportida. Ja, ja teisest küljest siis see, et, et oleks inimestel teadmised,  kuidas neid ravida või, või siis lihtsalt hooldada. Kas inimene tohib ise midagi selle loomaga peale hakata,  kes võiks abi vajada? Seaduse järgi tegelikult inimene ise ühtegi looma puutuda ei  tohi või noh, selles mõttes looma metslooma loodusest  eemaldada eraisik ei tohi, et looma tohivad aidata  päästeameti inimesed, keskkonnaameti inimesed  ja siis need, kellel on keskkonnaametit saadud vastav volituse. Kõige mõistlikum on helistada keskkonnainfo lühinumbril 13 13. Alati see vastus, mis sealt tuleb, et ära vii seda nunnut,  kakku või kitse või jänesepoega endale kodu. Alati see ei meeldi inimestele, aga see vastus on  selle looma jaoks kõige parem. Inimese sekkumine loomade igapäevaellu pole enamasti vajalik. Päris kindlasti on abituid ja vigastatud loomi,  kellega inimese tee ei ristugi. Kui neist saab teiste metsloomade toit, on see elu loomulik käik. Üle-eelmisel nädalal oli ühe saarmaa preili jaoks uue  võimaluse ja tagasi loodusesse pääsemise päev. Selle saarmapoja taust on selline, et eelmine aasta on ta  orvuks jäänud väikse pojana. Nüüd ta on olnud aasta otsa hoiul sedasi. Tingimused, kus ta oli, oleks võimalikult looduslikud,  et ta säiliks inimese pelglikkus. Ja järgmine asi on nüüd leida talle jälle niisugune sobiv koht,  kus tal oleks võimalik oma metsaelu jätkata. Kas igat looma peab aitama, kuidas seda otsustada? See on tegelikult juhtumi põhiselt erinev ja,  ja selgelt ühte ühte näidet nagu tuua on keeruline. Riigi üldine huvi on see, et suuremat tähelepanu pööratakse  nendele liikidele, kes on nii range kaitse all,  et sisuliselt nende iga isend on oluline. Et teiste liikide puhul panustatakse rohkem nende elupaiga  nii-öelda parandamisesse ja säilitamisesse Üldine põhimõte on see, et rehabiliteeritakse ainult neid loomi,  kes pärast iseseisvalt looduses hakkama saavad. Et siia võib-olla oleks hea näitena tuua varasemalt üles  kasvatatud karupojad. Kes on loodusesse tagasi lastud, et enamasti nendest on  kujunenud välja probleemisendit, kes jäävad inimesest  sõltuma ja käivad otsimas süüa, mida nad on harjunud inimese  käest saama. Rehabiliteerimise eesmärk ei ole tekitada eksootilisi  lemmikuid inimeste jaoks seega rehabiliteerimis eesmärk peab  olema tervenenud. Sajaprotsendiliselt funktsioneeriv nii füüsiliselt kui  ka vaimselt isend, kes suudab looduses toime tulla. Kõige olulisem on meeles pidada, et metsloomade koht on  vabas looduses. Rikas linnulaul varahommikul on, on selgelt vaiksem,  iga aastaga. Kahjuks. Raierahu oleks üks kõige olulisem kompensatsioonimeede  kuidas linnustiku säästa nende suurte raiemahtude juures? See on küll osal sellest lahendusest, aga sellel on väga  suured mõjud ja, ja metsasektor täna ei ole valmis. Seda seda mõju sellisel viisil kanda. Metsamonikul peavad olema piirangud arusaadavad,  et ennem kui piirang kehtestatakse, peaks temaga. Läbi rääkima. Soogurätt laulavad paar metsvint siinsamas. Siis on mets, lehelind on niisugune siristaja ahah,  väike kärbsenäpp tuli siit vasakult. Kaelustuvi on mul selja taga. Siisikesed lendavad üle. Ühe hooga on juba mingi viis-kuus liiki käes just  ja siis veel mets, Kiur laulis kaugel. Et kõik lähevad kirja kõik liigid. Kell on kuus hommikul ja me oleme praegu metsalindude punktloendusel. Kuulata tuleb viis minutit, et viie minuti jooksul kõik  kuuldud nähtud linnud lähevad kirja. Ja metsas on põhiliselt kuulmist vaja, sest ülelendavaid  linde on ka, aga enamik määratakse hääle järgi. Mis mets meil praegu on? See on jah, selline. Üsna klassikaline majandusmets, et siin on üks niisugune  ilus vana kuusikutükk, aga, aga teisel pool on niisugune keskealine. Mõnekümne aasta vanune segamets, et erinev et see  loendusmeetod Seda tehaksegi igal pool. Ehk siis loeme keskmises Eesti maastikus  ja noh, Eesti keskmine mets umbes selline on,  et varieerub erivanuseline ja nii edasi,  et. Ja kokku niimoodi ühe raja peal on 20 punkti  ja need 20 punkti on siis vaja ühe hommikuga ära lugeda. Ja varahommikul just et päikesetõusust alates kuni neli tundi,  et hiljem ei ole mõistlik lugeda, kuna linnud jäävad  lihtsalt vaiksemaks. See aeg on hästi lühike, et see lindude pesitsusaktiivsus on  üks hästi nii-öelda suure tipuga. Mai lõpp ja juuni esimesed kaks nädalat on see kõige ägedam  ja tõsisem laulmise aeg. Meie ühel käel on nüüd raie lank, palju siin üldse linde on? On üks rinde, et lagerelankidel on linde aga oluliselt vähem,  et isegi umbes viis korda vähem kui keskmises metsamaastikus  või kes pole lihtsalt kuskil ja et neid avatud maastikuliike  metsas on väga vähe, et noh, ainult näiteks metskiur  või või punasel jõgi ja tuleb sellise koha peal pesitsema,  et noh, põhimõtteliselt pool avatud maastikuliigid ainult  pesitsevad lankidel. Et metsalinnud kaovad kõik ära, kuna lihtsalt elupaika ei ole. Haudelinnustiku punktloendustega on lindude pesitsusaegset  arvukust jälgitud üle Eesti juba 1983.-st aastast. Uuringud näitavad, et meie metsalindude arvukus on viimastel  aastakümnetel vähenenud ligi 60000 linnupaari võrra aastas. Täpselt samasugune trend joonistub välja kogu Euroopas. Oma osa selles on kevadsuvistel raietel,  mille tõttu jääb igal aastal koorumata või sureb üle 200000 linnupoja. Üheks leevendavaks meetmeks oleks. Pesitsusaegne raierahu, mida riigimetsas kaks kuud rakendatakse,  erametsadele see ei laiene. Miks. Meil on ka 25 protsenti metsadest tegelikult ju kaitsealal,  et, et tagada see, et nendel liikidel läheks paremini  ehk et me tegeleme konkreetse probleemistikuga. Ja kui nüüd raierõhust rääkida, siis see on kindlasti seda toetav. Aga võib olla mitte nii üks-üheselt. Arusaadav lahendus metsamehed tunnevadki,  et püütakse seda väga kompleksset probleemi  siis lahendada ainult selle, et raieeita. Miks seda tehakse ja, ja mis siis pakutakse asemele nendele,  kes siis kaotavad töö või kaotavad võimaluse oma metsa  majandada sellel ajal. Et mis on see? See kaup kauba vastu ja kui see põhjus on tõesti väga Hea ja on vaja tõesti kehtestada see piirang,  siis siis Peab metsaomanike selgitama seda,  et miks ja miks just see meede on see kõige õigem  ja miks just teie peate siis nagu leppima  selle selle piiranguga. Täna me seda ei tea ja jah, kui võtta, et kui palju  siis tegelikult tehakse seda tööd kevadisel ajal raietööd  ja uuendusraiet, siis see on tegelikult üsna väike,  väikseks jäänud see, see. Protsent või see ala, et, et kuskil võib-olla 5000 hektarit  kolme kuu jooksul tundub suur number, aga see on alla alla  protsendi Eesti metsast. Et selles mõttes ülejäänud alade peal ei tehta midagi  või tehakse siis metsauuendust, hooldust. Metsamajanduse mõju lindude elukäigule ei seisne ainult  otseses pesapuu mahavõtmises. Põhjused on palju laiemad ja seda uurivad linnuökoloogid  juba aastaid. Mida linnuökoloogid nendest kevad-suvistest raietest arvavad? Kui neid teha lindude pesitsus ajal, siis kindlasti mõjutab  nende lindude pesitsus. Pesitsuse ajal on linnud hästi tundlikud häirete suhtes  ja samas, kui pesa ümbert lõigata nüüd väiksemaid  ja suuremaid puid ära, siis pesa võib muutuda palju  nähtavamaks näiteks vareslastele või siis puude peale  liikuvatele imetajatele. Pesitsus ajal, jah, metsatööd mõjutavad lindude pesitsust  ja sedakaudu ka järgmise aasta pesitsusedukust. Metsamehed ütlevad ju tihti, et. Metsaraie ei ole ainus. Mõjutaja, et igasugused muud asjad ka. Nagu rändlindude teemad seal rändeteel, eks ju,  kliimamuutused, isegi kassid ja muud kiskjad mõjutavad. Et kas see on ka tõsi. No kassid võivad mõjutada Eestis peamiselt aedlindu  aedlinnades lindude pesitsest, sellepärast et Eestis ei ela  metsikuid kasse. Ja siis teiste kisketega on niimoodi, et neid on Eestis  tõesti väga palju ja hästi palju. Hästi suur on arvukus ja hästi palju on ka erinevaid liike. Et tõepoolest Eestis on lindude pesarüüste väga kõrge,  aga see intensiivistub siis, kui seda metsa majandatakse ümberringi. Rändlindude hukkumine on teine suur probleem. Aga metsalinnud just nad ei rända väga kaugele  ja väga palju ühte metsalinnud on paiksed,  nad ei rändagi kusagile just nende arvukus  ka vähenemas, näiteks erinevad. Kanalised metsis teder. Samuti, ja mitmed õõnespesitsejad, kes ei liigugi siit ära Looduskaitse seadus ju keelab lindude tahtliku hävitamise  eriti pesitsusajal ja, ja seal ei ole sellist erandit  majandustegevusel ja samas eks ju antakse raielubasid,  et kas siin mingisugune vastuolu on olemas. Looduskaitseseaduses on lindude pesitsus ajal häiringute  tegemine keelatud aga seda on hästi keeruline looduses kontrollida. Et seal me ka tegelikult eeldame, et ei toimetada  pahatahtlikult ja, ja tehakse neid otsuseid seal looduses. Teadlikult. Samamoodi ka noh, põllumajanduses näiteks me eeldame tegelikult,  et põldudel pesitsevaid linde ei häirita  või kui häiritakse, et see tegevus lõpetatakse niipea,  kui sellest oleks teadlikud. Et selline üldine keeld tõepoolest looduskaitses on olemas  printsiibina ja kutsun kõik üles, et nii põldudel kui metsas  seda jälgitakse. Jah, alati ei ole see pahatahtlikkus, kui on linnud pesas ja,  ja raie käib, et, et kui on märkaja ja tuleb teada anda,  siis nii raiujale kui ka keskkonnaametile ja,  ja see töö saab edasi lükata ja oodata, millal linnud  siis kooruvad. Kui ornitoloogid ütlevad, et 50000 paari kaob igal aastal  meie metsadest siis kogu linnustikust, mis on 10 12 miljonit,  on see ju väga väike number, kas pole? Jah, et tähele tasub panna, see langus on olnud aastate  lõikes väga stabiilne ning langenud juba aastakümneid. Ehk siis, kui ühel aastal langeb linnustiku protsent umbes  pool protsenti siis ütleme, 30 aasta pärast on see protsent  juba palju suurem. Kas ornitoloogide hääl on piisavalt tugev,  et teie nii-öelda sisend annab teate, et on metsades nagu  kehvasti elustik? No meie sõnum on nii-öelda avalikult välja öeldud,  et linnustik metsas väheneb ja haruldasi liike,  kelle seisund on halb, neid on tegelikult veel rohkem  võrreldes tavaliikidega. Et sellest kõik saavad aru, et nüüd ongi küsimus jah,  selles mida me teha saame. Ja noh, meie soovitused on niisugused nii-öelda praktilised majandusvõtted,  vähem hooldusraieid, rohkem püsimetsamajandust  ja väga korralik kaitsealade võrgustik ikkagi. Et kaitstud metsamaad, nagu tegelikult see siin on oluliselt  liigirikkamad mitte ainult linnustiku seisukohast,  vaid kogu elustiku arvestades. Mida see üldse meie ökosüsteemile või ka inimese endale  võiks tulevikus tähendada, et meil on vähem linde metsas  ja ja kõik sellega kaasneb. No me oleme ise vaesemad ja tegelikult see hakkab  ka nii öelda. Loodusressursside tootlikkust mingil hetkel mõjutama. Kuna kogu ju see ahel on omavahel seotud,  et lind sööb putukat ja lindu, sööb teine lind  ja nii edasi. Ja, ja kõik see mõjutab meie nii-öelda loodust,  aga noh, Eesti hästi suur väärtus täna veel jätkuvalt on  ikkagi see suur elustikuline mitmekesisus vähemalt võrreldes Lääne-Euroopaga. Et seda teed me kindlasti minna ei tohiks. Et Lääne-Euroopas on see tee juba käidud  ja meie ei tohiks sinna Just et oma nii-öelda metsaelustik nii vaeseks teha,  et me kuulemegi seal ainult salulehelind metsvint,  ehk siis neid kõige arukamaid liike, et meil on siin 200  pesitsevat linnuliiki, kellest pooled on ikkagi Euroopa  mastaabis üsna haruldased. Et neid me peaksime hoidma. On vähe sulelisi, kes suudavad mind üle kavaldada. Rukkiräägu taga on ühed neist, kes on mind suveõhtutel  jooksutanud kilomeetrite viisi. Lähenedes valjuhäälsele rääkujale läbi sahiseva rohuvälja  sulgeb too äkitselt oma nuka ning avab selle kümneid  meetreid eemal. On tõenäoline, et rääk tunneb ja teab rohusahina erikõlasid. Selleks, et hoida territooriumi ja meelitada emaslinde,  tuleb häält teha. Häälitsemisel sirutab rääk oma kaela välja  ja pöörab seda kord ühele, kord teisele poole. Nii võib tunduda, et sama linnulaul kostub erinevatest suundades. Rukkirääku nähes võib tabada üllatus. Palju hääle taga on väike linnuke. Pruunikirju sulestikuga rästastest veidi suuremad  rukkiräägud saabuvad meile juba mai keskpaiku. Parasjagu siis, kui niitudele on varjet pakkuv rohi  piisavalt kõrge. Rääkusid võib kuulda ja näha niiskematel,  niitudel, põldudel ja isegi raiesmikel. Mul kulus nende müstiliste tiivuliste jälgimisele suisa mitu nädalat. Selle aja jooksul said selgeks mõned isaslindude meelispaigad,  kuhu nad naasid pea igal õhtul. Meie niitudel tegutseb kuni 50000 paari rukkirääke,  kusjuures paarid moodustuvad vaid pesitsemiseks. Suve jooksul võib rääkudel olla suisa paar,  kurna. Rukkiräägu tibud on küllaltki iseseisvad  ning lahkuvad pesast juba paari tunni möödudes et mööda  niitu toitu otsides ringi siblida. Suve edenedes täidavad praegu niidumaastikega päeva ajal Ühel hetkel on niitudel kasvanud rohttaimed pea rinna kõrgused. Selline keskkond varjab rukkirääku ja tumedasulgseid tibusid kenasti,  nii kaua. Kui vikatitera siia ei ulatu? Edukad on need rääkud, kes rajavad pesa raskesti  niidetavatesse kohtadesse. On vähe suveöid, mil ma magaks kinnise aknaga. Mul aitavad uinuda nii rukkiräägud kui ritsiklinnud. See on kaunis kõla nii hilisõhtusel jõel,  kanuuga kulgedes, kui voodis teki all.
