Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge on tõesti siililegi selge. Nüüd me tuleme siit müütiline all alla, kohe jõuame maa peale. Oleme täiesti õiges kohas väga heas kohas olla. See on täiesti tuttav tuba. Aga pole ka üles. Doktor, Doctobor. Tabarttilo, Proboy, tere, mina jõudsin tükk aega tagasi üleval tallekesi jääviijaks, niimodi kese kukub kõrgelt, nii aeglaselt. Miks sa mind maha jätsid, Ma sattusin hoopis valesse galaktikasse. Mul, mul oli tükk ära tulemisega raskusi. Galaktikasse lendavad rändlinnud. Sina oled räntsiil, jah, tõesti. Palun vabandust, et ma sedasi natuke ekslesin, aga nüüd ma jõudsin ikka kohale. Oli seal vähemalt huvitav, jah, ma arvan küll. Ega sa küsimusi ära kaotanud ei kaotanud, sisenesid? Oi, tere, siil on nii hea, et näen sind siin. Oi tere, siil. Ongi hea, et oled siin Maigrisi, kus sa olid? Ei küsinud, kust sa tulid, kassa krooni keldris, sõi, kus sa muidu lulli lõid, oh oi, tere, siil on nii hea, et näen sind siin. Jutuga edasi minna, ma arvan, et kui sul on küsimused, on alles ja Tobarki loobil ei tule neil küll iialgi küsimustest. Mina vaidlesid liitlase, suur pauk mul hinge peal, mina tegin ka katse suure pauguga, võtsin kätte ja lasksin ühe õhupalli igasuguseid gaasi täis ja siis läks õhupall lõhki Lädagi ja mulle jäi pihkulks niiske narts. Ja muidugi see gaas lendas laiali, aga mina ei näinud, mis suunas ta laiali lendas. Kuuseaugu. Kõigepealt laiali lendab aegne gaasi ei näe, aga kui gaasist tekivad tähed, siis me juba näeme. Ja see natukese, mis järgi jäi, sellest õhupallist, jäi seal üks väikene lustak või mis ta oli järgi. Seda võib väga hästi maakeraks nimetada. Tähendab niimoodi seal, kus suur pauk käib, seal tekib maagia ära. Me ei oska kohale küll näpuga näidata, sest on täitsa ükskõik, missuguse tähe pealt me vaatame või missuguse teise Linnutee tähesüsteemi sees täht on ükskõik kustkohast me vaatame, igal pool kõik eemalduvad meistrit, teised galaktikad, kõik lendavad laiali. Ma ei saa kohe kuidagimoodi aru, käib suur pauk, siis lendavad tükid laiali, mitu tükki lendab laiali. Kas siis, kui pauk on suurem, nende tükke rohkem jagu pauk, väiksemaid tükke vähem? Kindlasti kosmoses on ikka see kõige tähtsam on mass just nimelt see, kui palju Don hakatuses lendab laiali gaas ja kui väga suur pauk, siis väga palju gaasi ja tsirkust meie hakatuse saime, seal on nii, et seda gaasi oli just nii palju, et sellest sai umbes üks 21 nulliga kirjutatav arv tähti. Sest nii palju me näeme praegu tähti ja galaktikaid, kui me nad kõik üle loeksime, et nii palju siis lendas teda laiali. Ja seda on päris palju. Näete, kui sees oli elu küllalt Ki surnud Ma oli paiskneesin paali sees kurbus, Siisaga aine lähex õõve, maks ja Kraas ellu ärkas müts ja. Siil, ütle, mis sina arvad, kas gaas on ilus või ei ole. Kui ta lendab ja liigub ja on soe siis ta oleks nagu elu, kus, kui just Vabarkiloopiule, kes ei lenda, on külm. No ma arvan küll, et Toborki loobun rohkem elus kui kaasik ja kiir. Juulini aga inglise astronoom Fred Hoil, maailmakuulus astronoom kirjutas väga huvitav raamat, must pilv. Seal on gaasipilv tõepoolest elus ja näiteks meiesugustest on palju targem. Lendab ringi galaktikas meie linnuteest tähtede vahel vahest läheb mõne tähe juurde ja võtab sealt energiat, laeb oma akut nii-ütelda, paar ampsu otsustas meie päikesest ennast laadida ja siis ongi nii, et meil oleks raskeks läinud maadel, aga temaga saime jutule ja siis ta loobus. Läks uus võivad lapsed selle jubeda jutu kätte saada. See on ilmunud ajakirjas Horisont, siis koorisontiin, maks mis on juba paarkümmend aastat tagasi, et kuidas ikkagi elus koos gaasipilv, võib-olla nii keerulise ehitusega, tal on nii-öelda palju suuremad väljavaated elus olla, kui siin planeedi peal üldse elu tekib. Gaasipilv oli väga imestunud, kui ta siia tuli. Planeedi peal on elu. Et siin on ju nii ebasoodsad tingimused, päike, vahest paistab vahesti paista, mõnel pool on küll, mõnel pool on liiga kuum, temal on seal kogu aeg ühesugused tingimused tähtede vahel ringi hulgub. Ja gaasipilv on nii suur, seal on tohutult palju võimalusi arenemiseks. Elus jaaguar siputama mõtleb, ega mina mõtlen, et sa võiksid need ühe ilusa armsa laulupilvest laulda või millestki ilvest, balloonist ja elust. Kas pilvest Panaliste elust? Peeslike gaasipilv läks turiltruste Silvia gaasipilves arvan ma kõike. Eluv eitus, kavalaas, kui pilves tekkis meie maa portsat taas vulkaan tekkis merre, väikesaar ta, esimene oli maa all. Aga räägiks natuke sellest päikesesüsteemist, Nokia on sinna kuluvad planeedid jah, ja siis see Pägise. Ja siis igasuguseid väiksemaid Rahtmis planeetide ehitamisest üle jäid. Ja nimetame komeetideks sabatähtedeks padruneid, planeete seal roniska seal ringi seal lendasid, kõigepealt tuli päike, ehk siis oli veenus. Siis oli. Kõri keskel seisab päike err, väiksematel käike Saturn ja Veenus ja Merkuur, Jupiter ja maa, jaagu Pluuto, marss ja veel uraan. Ütlemata jätsin ma keise, kelle. Jah, nii ta tõesti on ja nad tekkisid kõik koos ühel ajal, kus see suur gaasipilv, et seesama, mille ühest otsast teise valgust, kes neli aastat kui see hakkas kokku tõmbuma keskelt, ta läks eriti tihedaks, sinna tekkis päike. Kui üks asi on väga tihe, siis ta läheb ka tuliseks, kui me väga kõvasti kokku sulanud miskit. Päike läks siis tuliseks. Nii, ta hakkas lõpuks kiirgama ja kõige suurem massis koonduski sinna keskele. Aga kuna see gaasipilv käis kiiresti ringi sisse kogu gaase, kukkunud sinna päike sisse vaid jäi ikka tiirlema ümber selle päikese. Ja siis seal tekkisid omakorda niuksed, väiksed tihedamad kohad sinna, selle gaasipilve sisse. Noh, ta ei olnud päris hästi tasakaalust, kui öeldakse, kuste tasakaalutuse kohad olid seal, siis tekkisid gaasitombud tahtmised ringi nii palju kaasendale juurde, kui vähegi said nendest tekkisidki planeedid. Aga nad olid nii väiksed, nii kõvasti jaksanud kokku tõmbuda, et nad oleks nii tuliseks läinud. Tuleks kiirgama hakanud nagu päike. Selles ma saan aru küll, kui miski asi kokku suruda, siis ta läheb kuumaks, kui me võtame jalgrattapumba ja hästi kiiresti pumpame, pumpame, pumpame, pumpame, pumpame siis pumba otsa tuliseks ja siis hakkab võib-olla särama, kaob väga tuliseks, läheb. Just nii sellest sõltubki nüüd, kui tulin, on kas hakkab ja mida ta särab, nii-ütelda, kas ta särab näiteks röntgenikiirgust või särab valgust, mida me näeme? Aga siis on veel üks suur eksitus, mina hakkasin mõtlema, praegu, asi kukub maha. Massi saab maa kukkuda ainult maa peal. Kosmoses kukuta tegelikult keskele kokku päikesesse. Üks liikus pool, kes altpoolt ülevalt poolt keskele kukub ja ometi ei ole päikesele otsa kukkunud. Meil on vedanud, kukume kogu aeg tegelikult päikesesse, läheme minema. Aga. Me kukume mööda kogu aeg päikesest, me võime niimoodi öelda. Sest päikesel on ju see raskusjõud gravitatsioon, sedasama raskusjõud, mis meid maa peal hoiab, seesama on ju päikesel palju vägevam, sest päike on 300000 korda maakerast suurema massiga tõmbab hirmsa jõuga. Vot see on ka üks Pole ju näha suuri mõistatusi, mis asi see gravitatsioon raskusjõud on? Ega füüsikud ei tea seda siiamaani täpselt, mida suurem mass, seda suurem on see jõud, aga nüüd, mis asi ta on oma olemuselt, kuidas ta tekib, selle kohta on keerulised teooriad ka olemas, aga seda, et me ei oska asja lihtsalt ära seleta, sellest nähtub juba, et asi ei ole veel päris. Ja, ja see sõna oli gravit gravitatsioon. Väga ilus sõna. Gravitatsioon on niisugune nähtus, mis esineb ainult taevakehade juures, jah, et kuidas me sinna päikesel otse ikka ei kuku ja miks kuu meile otsa ei kuku ja vot üht tänu nagu kogu aeg mööda, meil on nii suur hoog sees ei uskunud. Enam ei kuku mööda. Ja siis tuleb meid lihtsalt pidurdada. Näiteks buss sõidab peatusest mööda, kui ta pidurit ei pane, aga paneb pidurit ja siis ta jääb täiesti seisma. Kui pidurit paneksime, siis me jääksime ka seisma ja siis me kukuksime tõesti päikese sisse või kuhu kukuks meile? Peale aga kas või kuidagi gaasi anda saame, saab põhimõtteliselt panna maakerale mootor taha. Niimoodi on isegi unistada. Selle asjaolu tagumine ots. No sel juhul me jätame pöörlemise seisma, see, mis liikumisel tagapool on see, ons hakkame riiko mööda ellipsit niimoodi pikergust teed pidi ümber maa, nii et läheme kord kaugemale lähemale. Ja kui veel seda gaasi anname kõvasti, siis võime lõpuks päikese gravitatsioonist. Lisa, aga miks need planeedid ikkagi tiirlevad ümber teineteise või ümber üksteise või üks ümber teise kes kuidas tiirleb? Ühtepidi kõik tiirlevad? Ja see on kõik jälle sellest ajast jäänud, kui päikesesüsteem tekkis, siis ta oli algul niisugune ketas seal ketta sees, tekkisid planeedid, niuksed tihenditega ja sellepärast nad diilevedki kõik ühtepidi ja ühes tasapinnas ka väikese teema on väga lame või õhuke, kui me teda eemalt servalt vaataks ja tiirlevad muidugi kõik ümber päikese, sest päike on niivõrd palju suurema massiga ta on 100 korda suurema massiga kui kõik planeedid, kokka. Et seetõttu ikka tiirlevad kõik ümber päikese. Tiirlevad siis tema kuud, noh, neid on näiteks Saturni 20 jupiteris umbes 16, niiet, kuid on nendel suurtel planeetidel väga palju. Merkuulil veenusel ei olegi, meil on siis üks kuu, aga see on suhteliselt, väga suur kuumaga võrreldes, nii et isegi neid me võime nimetada maad, Kuud, kaksikplaneediks, tiirlema, ümber teineteise, Kuu on siiski väiksem, nii et ikka peamiselt ta käib ümber maa marsil kaks kuud kaugematel kah seal 10 kuud näiteks uraani ja see kõige viimane seal Pluuto, see on üldse imelik, see ei ole nagu päris planeet. Tema on nagu üks suur lumepall, tal käib temast ainult kaks korda väiksem, teine lumepall ümber. Nii et kaks lumepalli tiirlevad seal seal õige kaugele ümber teineteise. Nad on 40 korda päikesest kaugemal kui maa. Nii et päike paistab sealt ainult heleda tähena. Päikeses, ma saan aru, kui tema on soe ja kõik keerleb, tiirleb ümber tema. Aga miks siis üldse vaja on? Kuu ei anna sooja, lihtsalt tiirleb, kui me vajadusest räägime, sest need peame silmas omakasu, eks ole? Kuust ainus kasu on võib-olla tõesti see, et öösel saame ka natukse valgustada on siis üks peegel pandud taevasse, heegeldab meil päikesevalgust, aga vist üldiselt need taevased väed meie vajadustega ei arvesta. Aga see, et ei teki mitte üks taevakeha, vaid tekib mitu, see on nähtavasti seal ülevalpool tavaline asi. Kuid kui me näeme neid tähekesi seal taevas paistavad ühe helendava punktina täpina, siis kui me võtame teleskoobi siis paljud neist osutavad, et seal pole mitte üks täpp, vaid on kaks silm lihtsalt ei eralda kahte, aga kaugematel täht verine teleskoobiga kaob, et on kaks tähte ja ka lähematel, kui nad väga lähestikku teineteisele on. Aga no see asi on nüüd täpsemalt järgi uuritud ja tuleb välja, nii üksikuid tähti peaaegu polegi, on kõik kaksikud-kolmikud nelikud, kuid viisikud ka kuubikud on Maa ja Kuu, on ka kaksikud võimelda, ainult meie päike ei tekkinud siis kaksiktähena, vaid tema puhuliselt teine täht on jäänud pisikeste taevakehadena planeetidena veel väiksematena, päike planeetidena komeetridena siia ümber. Nii vaadeldakse vahest Päikesesüsteemi nii et see on üks ebaõnnestunud või aia taha läinud kaksiktäht, kus teine täht ei tekkinud korralikult. Ilusa tähenevaid jäi pisikeste-pisikeste kehakestena. Kes selle praagi tegi, mõni ütleb, et taevaisa mõni ütleb, et loodus. Väike teeb ise valgust, palju valgust, ülejäänud planeedid, valgust ise idee peegeldavad ainult, äkki on meil mõni pime planeet kuskil veel peidus? Seda on otsitud nii kaua aega, näiteks kui teleskoobid on seda pimedat planeeti, aga ikka leitud see kõige esimene planeet seal päikese külje all Merkuur tema peegeldab tõesti valgust väga pahasti, Toom pruuni, aga siiski nii palju peegeldab, et me leiame ta taevast üles ka palja silmaga hommikul või õhtul päikese lähedal. Kas koidu või eha taevast, mitusada kraadi on seal soe. Päike paistab talle peale, ta paljas õhkuda ümber üldse pole. Veenus, mis edasi tuleb ka peegeldab, ei ole kabime, temal on jälle väga paks õhukiht ümber, see on teistsuguse koosseisuga, hingata ta meile ei kõlbaks, aga kogu aeg on pilves ilm. Nii et me ei näe Veenuse pinda. Nüüd on aga Veenuse kaardid tehtud palju täpsemad, kui maakaardid veel olid mõni aeg tagasi, meil siin veenusel on siis 500 kraadi sooja kogu aeg ja atmosfääri rõhk on nii suur selle planeedi pinnal, nagu näiteks rõhk on 10 kilomeetri sügavusel merepõhjas, tähendab inimene surutakse seal lihtsalt nii kokku, et veri tuleb. Oi, see on kole pilt, aga muidu võiks Veenuse peal tervele planeedile süsteemile kotlette praadida. Jah, tõesti, vedelikku ei saa siis mingisugust olla, muide, seal on mäed, vulkaanikraatrit, kõik on seal väga peenelt, nüüd juba järg juurduda ühe limi, muuseas on Koidula kõrge vulkaani, see oli siis, kui esimesed kaadid tehti, siis tähetornidest küsiti ilusaid nimesid, mis võiks panna veenusel on kõik naiste nimed peale ühe Maxwelli mägisel kõige kõrgem mägi siis Tartu astronoomide ettepanekule. Ja kes seal palavas elab? Me kujutame siiski ette nii, et seal ei saa kuidagimoodi keskelada ta nii kuum sellepärast, et see õhkkonda ümber nii paks päikesekiirgus läheb sisse, muundub seal soojuseks, aga soojus läbi pilvede välja ei pääse. Teie hea ajamasinaga meil sinna mõtet minna ei ole, no siis tuleb maa, siis tuleb marss neile hea tuttav, tema on siis maast umbes sama kaugel kui Veenuski, aga siis teisel pool päikest tan päikesest kaugemal. Õhkkond väga hõre seal ümber. Siiski see on nii, et näiteks tuul puhub seal sageli ja liivatormid isegi on Pereškov, riskid on näha, vahest on ta niisugune hägusam kollasem, seal kollakas-punakas liiv. Aga soojatase on muidugi vähe, ainult suvel keskpäeval on seal temperatuur üle nulli, muidu on ikka alla nulli, aukas seal vett on õige, pisut on veeauru küll õhus, sellepärast et nendel mäenõlvadel, mis õhtul jäävad varakult varju. Kui päike loojub, siis hommikul, kui päike tõuseb seal, siis ta sulatab õige õhukese härmatisekihiga, mis on mäenõlvadel. Nii et tekivad väga hõredad pilved kahjuks 10-ks minutiks või nii siis hajub kohe, sest et väga vähe on siiski, aga õhus natuke niiskust ikkagi on. Marsil on näha kuivanud jõesängis isegi merede sängid, et seal väga suure tõenäosusega on varem olnud küllalt palju. Aga mismoodi sai seal vesi olla, kui kõik oli jääs? No vot siis, kui tal oli veel atmosfäär, siis seal võiks pisut soojem olla, sest nii nagu maalgi seal planeedi sees toimuvad reaktsioonid, eralduvad gaasid ja need jäävad tema ümber, aga ta mass on liiga väike, ta on aastas mitu korda väiksem. Ta ei jaksanud seda atmosfääri kinni hoida, kui oleks võinud ikka hoida, ju ta natuke õigus mõne miljardi aasta hoidis, aga mis ikka liig see liig. Mis planeet see oli, kus peal leiti kellegi nägu? Kuu peal on üks niisugune küngas, kus projekte lohukestega, nii et kui õige nurga alt teda pildistada, siis ta paistab nii, nagu oleks liiva alla mattunud tõesti keegi inimene. Aga mõõtmed on tal ikka midagi pool kilomeetrit, vähemasti see näguuglit natuke suurevõitu. Ja suur nägu, aga kas kuu teise külje peal on näiteks jalatallad väljas? Jalatallad on siinkohal, kuhu Neil Armstrong läks, esimesed jalajäljed sinna jättis teiselt pool kuud ei ole veel keegi käinud. Miks kas sinna on kole hirmus minna? Ei seal olemisel pole mingit vahet siin poolsega võrreldes, aga seal on mägisem palju ja vaadati ikka niisugune natukese ohutum laskumise paik. Vähemalt laagrit rääkisime, see jutt pärast marssi tuleks siis Jupiter, see on nüüd üks. Ja nii suur kui teised planeedid kokku hiidplaneet aga ta on väga hõre, tal on keskel niisugune pisikene tihe tuum nagu maakera, aga ümberringi on kõik kaasnii, et seal ei ole üldse niisugust tahket pinda, kuhu minna saaks. Mitu 1000 kilomeetrit tuleb minna läbi selle atmosfääri enam kui pinnale jõuda. Sisu täis puudul lihtsalt suureks, voodri ennast pole ollagi. Just nii ta ülesaar raadio on küll ma seal ka kogu aeg ja siis pole kuhu minna, ka eks ole. Turm tuleb järgi, sellega on sama lugu, taan veelgi hõredam, tema on keskeltläbi väiksema tihedusega kui vesi, nii et me võiksime raketiga tahest läbi lennata. Nii et ka üks suur gaasikera jupiterist küll natuke väiksema aja uraan tuleb siis Neptuun, need on samasugused gaasikerad veel väiksemad küll ja seal on juba 200 kraadi külma kogu aeg. No ja kui siis lõpuks, Pluuto on siis nagu lumepallid, seal käivad ringi, nii et tõepoolest ei ole kohta, kuhu minna, kahjuks. Aga võib-olla võib minna mõne kauge planeedi kuu peale, aga külm on seal küll kole, aga muidu võib-olla Saturn on see, mis on nagu kaks kokku pandud kaabut. Teleskoobis on väga kena vaadata jupiterile rõngas, Uraanil ka Neptuuni ka, aga need on nii nõrgad teles, kui see paistab välja. Võib-olla hea koht on üks Jupiteri kuu Iio üks tema suurematest kuudest. See on väga ainulaadne, sellepärast et seal on vulkaanid peal, mis tegutsevad kogu aeg. Õige, mitu vulkaan? Näiteks ühe vulkaani nimi on pele jalajälg. Teate seda? Jalgpalli? Ja see tuli sellest, et kui Ameerika üks raket pojad seal jõudis sinna Jupiteri juurde tegi sellest pildi üks tegutsev vulkaan, seal Jupiteri kuul ei olnud ja siis paar kuud hiljem jõudis teine vajadusel sinna, pildistas sama kohta uuesti, siis see asi nägi teistmoodi välja. Tähendab, see oli nii, et vulkaan oli just parajasti pursanud, kui esimene vajadusel sinna jõudis. Ja kui teine jõudis sisse gaas ja tuhk, mis sealt vulkaanist välja paiskus, see oli hajunud ja pilt oli selgemaks läinud. See meenutas sihukseid jalajälge Se vulkaani ümbrus, kõikne, siis pele oli parajasti oma karjääri tipus, siis pandi talle niisugune. Selle tähe peal on küll selle tähe peal, on neil, seal on pele jalajälg, see planeet on igavene kole-kole, kauge, kole, kauge, kole külm, kauge kolleeg. No tal ei ole jälle seda atmosfääri, see on üks paha lugu, see on väga-väga hõre, nii et kui seal elab keegi sisse, on kedagi niisugust, mida me ei oska vereta. Võib-olla need ei olegi vulkaanide korstnal, keegi kütab sees hoolega. Aga siis oli veel juttu sellest, et siin meie päikesesüsteemis lendavad ringi Welconnid, komeedid. Kuid vas kuumi kive siis meile, see ei ole ime, see kivi Pole küülbla, need ta ainult pist, keek kommeid, comedy on veel väiksem vend tammed oriks kuut soo. Mis nemad teevad, miks nad on, ju suudavad siia sattusid ilus vaadata, jah, kui ta tõesti väga hele on, siis on ilus vaadata, kui ta maa lähedale tuleb. Aga see ongi nüüd see, mis päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle jäi. Vot seal Pluutust veel palju kaugemal sinna jäi siis palju seda gaasi järgi, mis ei koondunud planeetideks ja seal niuksed, pisikesed gaasitombud või kah lume pallinud meenutavad vast rohkem, neid on seal palju, neid on seal miljoneid tiirlevad kaanber päikesega väga kaugel ja aeg-ajalt nad siis ka natuke põrkuvad näiteks omavahel kokku, üks saab väikese müksu külge või mõne lähemalt tähe, raskusjõu mõjul isegi võivad nad natukese oma orbiidilt kõrvalekalded või aeg-ajalt mõni kukub sealt alla päikese pool Authaigukuga täpselt päikesesse nagu maakera, vaid kukub ka päikesest mööda ja siis, kui ta päikese juurde tuleb, siis päike hakkab teda kuumutama, sulatama ja öeldakse päikest. Puhub tuul, kogu aeg on tõepoolest niisugune. Noh, aatomiosakeste pisikeste osakeste tuul, mis siia maakera atmosfääri ka kogu aeg sisse tuleb ja vot see puhub need gaasiosakesed, seda auru, kuda aurustab neid lumepalle komeete puhub temast eemale ja tekib ta niuke saba taha maalt vaadatuna alati päikesest eemale suunatud, siis nii et komeet päikesele läheneb, siis ta tuleb ikka korralikult niimoodi saba taga, aga ta päikesest, et päikese ümber tiiru ära teinud ja eemaldub, siis ta eemaldub saba ees ja mõned comedians perioodilised Lääne-iga mõne aasta tagant iga mõnekümne aasta tagant, nagu see üks kõige kuulsam hälli komeet, mis vahest väga hele on olnud ja komeedi saba, no umbes nii pikk, et need hääli komeet, tema saba on olnud, nii et ta on ulatunud päikesest maakera, nii, me olime olnud hääli komeedi saba sees mitu kuud, millal see oli selle sajandi alguses, umbes 70 aastat tagasi? Siis läks mööda ja lõi maad sabaga. Just, ega tavaline inimene aru ei saanud, aga astronoomiliselt küll aru, natuke halb oli vaatusi tehasest taevasele pisut heledam tavalisest, millesse sabatööstus on ikka jälle see samane kaasaga, mis pudi seal veel on, et need on need, mida nimetatakse väikesteks planeetideks? Asteroidid, eks Need tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel ja nähtavasti juhtus niimoodi, et siis, kui päikse ten tekkis, oli seal 10 planeeti, praegu on üheksa, üks läks katki, see oli arvatavasti ka kaksikplaneet, nii nagu Maa ja Kuu on Marsi ja Jupiteri vahel ja juhtus seal vist seesama, mis maa ja kuu peal praegu juhtub. Praegu ta eemaldub kogu aeg maast ja niikaua, kuni taan maa pöörlemise tiirlemisperioodi võrdselt, vaatame ühe küljega, kuhupoole ja siis ta hakkab Maale lähenema. Kuna päike hakkab maa pöörlemist pidurdama ja kuu tuleb väga lähedale maakerale, siis ta satub maa nii tugeva gravitatsiooniväljaga raskusjõuvälja sisse ja see on kuu erineval poolkeral erineva tugevusega. Kaugem pool on nõrgemas väljas ja ligemalt tugevama jõu käes. Nii et ta läheb tükkideks nende pingete mõjul. Kukuvad maha, jah, suur osa jääb tiirlema ümber maakera niisuguste pisikeste kuu tükkidena taevaspraamati täiga, osa kukub maha ka aeg-ajalt ka neid pudeneb sealt siis veel aasta miljardeid siia alla. Ja sama lugu õhtusest Marsi ja Jupiteri vahel. See kaksikplaneet läks katki, lagunes tükkideks pingete tõttu ilma plahvatus ta lihtsalt ja need tükid tiirlevad seal ikka edasi. Aga no nad ka hajuvad või aeglaselt ja osa tiirleb juba nüüd päikesele lähemale tuleb ka maa lähedale tuleb ja mõned väiksemad tükid kukuvad aeg-ajalt maa peale ka. Eestimaale on tulnud üks päris korralik tükk, umbes 1000 tonni kukkus suure kiirusega Saaremaale. Mõni 1000 aastat tagasi, meil on nüüd paras aeg või paras võimalus. Üks küsimus küsida laste käest meile ütlemata selle koha ja selle asja nimi, mis sinna Saaremaale kukkus. See oli muistsel ajal, kui hirmus pauk käis Saaremaa all, siis kukkus maale meteoriit disJuis ja kaarti prii. Siis ummisjalu jooksis, maaliti on selle koha nimeks, aga mina ei ütle, mis selle koha nimi on. Miski asi kukkus Saaremaale keset Saaremaa peaaegu kukkusin, ataki maa. Mis asi see oli ja kuidas seda kohta nimetatakse, kuhu see asi kukkus? Niimoodi igasugused asjad kukuvad maa peale, sellest ma saan aru, kõikudki kukub ja kukub inimesi ehmatavad, aga mis asi kukkus esimesena maa peale? Ja kas ta kukkus maha või vette või kukkus kõigepealt vesi ülevalt alla? Vesi? Tõepoolest, ülevalt alla kukkudes võib-olla tõesti see oli esimene asi, see, see mõte oli väga hea, praegu kukub praegugi ülevalt alla maa peale, olen seda näinud. Aga no see on pikk ja keeruline jutt, mitte ainult see, mis pilvedest kukub maa peale vaid sealt veel palju kõrgemalt. Meie võib-olla jätamegi tänaseks selle jutu siia kohta, et me teame, et teised maaga sarnased planeedid veel on olemas ja teame ka seda, et nendest kõlbab ainult üks selleks, et sinna peale minna. Mars. Meri on suur ja veri on vägev. Pilvistatui kui vits oli äge viis, tulid kalad, angerjas, silk. Leid sisaldas kõiki üks vihmateetilk. Praegu me enam edasi ei lähe aga järgmine kord, mitu 1000 aastat tagasi läheme, läheme tagasi niimoodi, et maa on olemas, aga vesi pole veel maha lahvatanud. Ja laseme jalga, enne, kui vesi kaela kukub. Mitu 1000. Tagasi on see on 1000 korda 5005 miljardit aastat tagasi.
