Ei tea, iial jookseb alla mööda külge. Taeti siililegi selge. Oh, oi tere, siil on nii hea, et näe transiidiloa, Oid r-i, siis ongi hea, et oled siin, ma ei küsi, kus sa olid, ma ei. Kus ta tuli? Sulle lihtsalt r? Ja mina ütlen siis sulle ka, tere, Tobarkilop ja, ja teistele ka tere, meid on siin päris palju, on tähetark Peep Elutark Georg ja kivitark Rein redele. Möödunud saadetis Saise paina kera maakera alguses oli selline gaasiline ja nüüd on meil selline kõva tugev pall on olemas, on ainult vedel. Päris kõva ta veel ei ole, nii et peale astuda veel ei saa. Ei tuli kera põleb kohe isegi kummikutega ei saa mitte kuidagi ei ole vaja peale astuda, vaatame, mis ta teeb niisama. No igal juhul meelse pall on olemas, nii et täna siis vaatame, mis sinna juurde tuleb, rääkisime nüüd õigesti. Sa ütlesid väga õige ja aga kui ta on niisugune soe pall, siis on esimene mure on kohe see, et kus me saame veti õhku, kui ta ära jahtub, kust need tulevad? Ämbriga tole, see on tulekera ikka tulekera, ta on nii palju tulisem kui tuline pliit. Et see ei tule kõne allagi kuidagi kõndida või? See on jaagu vulkaani pidev poose oleks kogu maa peal. Kas see on veel tulisem, kui, siis, kui mediku tõmbame, kui tikk põlema lähevad? Tikk on nii jahe, et seda ei saa, ei olegi jahe. See on ikka tuhandeid kraade, kuidas vesi sinna saab, kui see kerani tulin, on emis maaselts, kui sa end tulekera, vat see 100 oligi algul nagu ta tekkis, rääkisime, ta oli 100 korda suurem kui praegu on, enamik oli ju kõik seda gaasi, seda kerget gaasi, vesiniku heeliumi, see, mis jahu paljasti õhku tõstab. Aga siis, kui päike valmis sai, siis ta puhusky sellel kõik sealt ümbert ära. Ja jäi ainult see nii-öelda paks järgimis põhja oli vajunud või keskel oli kogunenud ja siis ta hakatuses muidugi tõmbas kokku ja oli nii suure massiga, nagu ta algul oli, siis ta oli soe, seest tuli tal sooja välja veel, päike küttis teda väljapoolt. Ilmselt oli siin ja mitte palav, vaid tulin siis, mis materjalis oli põhiline, seal ikka seesama, mis praegu. Lihtsalt ta siis hakkas jahtuma, tasapisi siis seaduse ja niimoodi jahtuvad, sööd ära ja tuh järgi, seal on hästi palju häll. Palju rauda, mis asi on räimi? Räni on Siliitsiumi ja hapnikuühend, kes ei viitsi jummel olla, see on üks nendest elementidest, mis on maakeral või maakoores ja ka kaugemal kõige levinum ja järgi siis, kui põlemine ära lõppes. Ta jäi järgi, kassa jäi siis ülespoole või allapoole, ta jäi nii üles kui allapoole, aga ta ei ole mitte eriti raske. Selle toast hakkas järjest enam koonduma ikka ülespoole maakera pool siis ülevalpool oli see pool, mis allpool ei olnud. Mina olen ka sellega nõus, see, mis ülevalpool on seisalval pool olla, aga mind hakkas huvitama, et kas need elemendid, kas need olid kõik kohe korraga olemas ja ka maa peal ei teki mitte ühtegi uut elementi juurde roosanud neid raskeid laguneb seal nagu uraan ja muud niisugused asjad, need lagunevad osa nendest tasapisi raadium ja aga juurde tekib ju ainult tähtedes uute ainete osi. Katsume nüüd sinna v õhu juurde tulla. Jah, oli üks suur tuline kera. Kaua ta tulin, oli? Meie mõttes lõpmatult kaua, kuigi lõplik aeg on meile nüüd tänapäevaks ikka kätte jõudnud. Nagu me seda kuulsat kalendrit vaatame, siis see tuline aeg kestis ikkagi peaaegu aasta läbi. Kui me võtame kogu maakera heaks ühe aasta ja jahedaks jäid alles hilissügisel, see on nii, siis septembrikuus pisi see asi minema enam-vähem tähendab siis ikka kümneid miljoneid aastaid miljardeid kaks, pool kolm miljardit aastat, küll võiks lugeda selleks enne, kui maakuu nii palju juba jaheneb. Et üldse võib kõvemast kohe pankadest rääkida, mis nagu ujuksid siis selle vedela laava magma peal. Mispärast jahtunud sakas soojus Kiiuks lõpuks läks külmaks ja ta ei ole külmaks läinud, aga põhjamaal ju kui sügavale minna, siis on ikka seal, kas me oleme ikkagi praegu kassisi nagu tulekera jahtunud pinna pealt täiesti? Ma ei ole gaasipall. Muutun munaks. Kuna on Kunetuudi ja kasvab varsti kalaks kanamune, kuna siis saame, ma ei olnud meil siin, mida arvad sa? Aga kuidas selle veega ikol kassi soojuskiirgus, sealt sellest tulekerast, aga siis, kui vesi tuli, kas siis vesi jahutas ka? Vesi jahutab juba, kust see vesi tuli, kust ta tulla? Me teame, et üle 100 kraadi siis vesi läheb auguks. Järelikult, kuid august hakkaks vesi tekkima, siis peab olema nii palju jahedaks läinud, et alla 100 kraadist siis tulist vihma hakkas sadama? Ai, see oli nii nagu keeva veega duši alla minna, seda muidugi elusad olendid vastu ei pea akusse, vihm tuli, kuna nii tuline, siis pidi kõik ära hajuma ja päike hajutab ja ja vot selles on küsimus ja ega selle üle on palju peadmatud. Kas midagi õhulaadset üldse oli sel ajal süsinik ja lämmastik ja hapnik on küll rasked gaasid vesinikuga võrreldes. Nii et nad võisid siin säilida, külma jaksas neid kinni hoida, nii et õhu esialgne koostis vast tõesti oli. Aga kuna vesi oli auruna, siis kipuvad kuuma käes lagunema see vesinik ja hapnik eraldi jääma, nagu vesinik eraldi jääb, see lendab kohe minema, seda ei jaksa maakera kinni hoida. Suur arusaamatus, vesi sajab, vihm sajab ülevalt alla, vesi voolab ülevalt alla. Millal tekkis see, mis oli üleval ja millal tekkis see, mis oli all? Ma räägin sulle vaikselt, kuidas ta nimi on? Tohorki natuke kahtlustan teda, sest tema ju tuli sealt kuskilt ülevalt või tulid alt üheksa aastat tagasi sai tundnud teda veel ei vot siis hakkas. Nüüd ju käib maa peal igal pool sõda, terve maakera vastu on kaheks suur sõda käimas, lumesõda. Lumepallid tulevad kogu aeg maakerale pihta ja mina ei ole kuulnudki. See oli enne seda, kui ta siia tulid. Meil on selle asjaga saadi niimoodi jälile, et ameeriklased saatsid raketiga üles ühe kunstniku kuu maa tehiskaaslased, nii kui nad on Dynamics Explorer, niisugune. See käib üle põhja ja lõunanaba, kus nad tavaliselt ei sõida. Ta on 18 1000 kilomeetri kauguselt ja sealt saab maast teha hästi pilti, nii et kogu maakera mahub ilusti peale. Muidu need astronaudid siin näevad ainult väikest osa enamasti maast. Ja mis seal tuli välja, esimene asi. Maapõhja ja lõunanaba ümber on suur helendav rõngas. Ohoh, mitu 1000 kilomeetrit. Läbimõõt. Need on virmalised, need on kogu aeg nii ööl kui päeval üleval, aga noh, see on nüüd teine jutt sellest teinekord. Aga siis olid veel mingid mustad täpid. See pilt oli tehtud nii, et ainult maakera hapnikust tehti pilt, miski muu pildi peale ei jää nii kavalasti tehtud. Ja mingid mustad täpid, heid hakati lähemalt uurima. Selgus, et nende läbimõõt on umbes 20 kilomeetrit. Et see on veeaur 20 kilomeetrit, antak ja. Tähendab tulevad mingisugused, no lumehelbetihedusega väga hõredad lumepallid kogu aeg, nii et igas minutis tuleb neid umbes 20 tükki. Ja igaühe läbimõõt on umbes 20 kilomeetrit, tähendab siis umbes 100 tonni on niisukese lumepallimass. Endaga loobitakse meid pidevalt, kes loobib, mul tekib kahtlus, et äkki Toborki lobi ei ole, sõbrad ei ole mõtet üldse minu poole vaadata, mina ei lobi, mina olen siin all ja võib-olla mina saan ise ka lumepalliga pihta. Astronoomid ka kindlatelt ja arvatakse, et need on pisikesed komeedid või ühe suure komeedi tükid ja need hajuvad niimoodi pikaks vööndiks, maa läheb nendest läbi või mini komeedid siis minisabatähed niisugusteks. Igatahes paar aastat oli neid vähemalt, kuidas praegu on, ei tea. Aga nüüd siit hakkame nüüd rehkendama, mis siis juhtub, kui neid tuleb 20 tükki minutis igaüks 100 tonni siis tuleb niimoodi, et ühe päevaga näiteks tuleb Ülemiste järvetäis vett masin rehkendasin kõvasti kalkulaatoriga, ühe aastaga tuleks Peipsi järv täis, aga Atlandi ookean sellega on juba, niiet terve maakera olemise jooksul seal siis ligi viie miljardi aasta jooksul ainult üks seitsmendik, Atlandi ookeanitäit tuleb palju küll, eks ole, aga ei jätku. Kas me siis ikka juures kuskil seda juures on, astronoomidel on üks võimalus veel välja pakkuda. Helkivaid ööpilved aeti niisuguste asjadega ja ilusat. Päike loojub suvel, eks ole? Siis sealdas särgid sealt pärit ajaga, ma ei ole kodus nii ammu käinud. Vaat seal ehataevas, kus natuke veel hele, kus päike, loojus, pool tundi või tund pärast seda. Sätendavad pilved. See on vesi, mis on 90 kilomeetri kõrgusel, umbes veeaur jääkristallid, kust saab vesi nii kõrgele? Vee, auri, tõuse maalt, nii kõrgele üles. Nii räägivad ilmatargad. Tähendab, see vesi peab seal tekkima. Kujutad ette, kui õhus on hapnikku? Päikeselt tuleb kogu aeg, tuul puhub maakera päikesetuul. Päikesetuul puhub Maal ja Kuul. See on kõva tuul, see päike seedu. Need on vesiniku aatomi tuumad, mis sealt tulevad ja kui see vesinik leiab üles hapniku aatomi, ühineb vee molekulis. Üks vesinik öeldud nii, et vesi tekib pidevalt atmosfääris ka praegu. Aga nüüd seda ei oska nüüd kuidagi majan rehkendada, kui palju seda vett tekib see kukubki alla ta Sapsi. Need lumepallid tulevad 40 kilomeetrit sekundis. Hirmsa hooga visatakse õhku kuskil 250 300 kilomeetritel nad aurustuvad. Siis nad vajuvad allapoole ja hajuvad laiali lihtsalt. Noh, ja niimoodi siis muudkui tasapisi seda vett korjab. Aga kas me saame nii, kõik ookeanid täis? Märjaks, millal tuleb vikerkaar ja taeva ära? Kas tollel vanal ajal, kui maha keha hakkas juba natukene seda nägu olema, ikkagi oli ka jahedaid kohti kas siis oli kogu maagia tiheda pildituse kaetada või oli selget taevast kuskile? No ei, eksiga augustikuu ööd olid selged. Ikka vist ennem vesi olema, kui pilved tulevad, hoid pilvi vist ei, peaaegu nagu ei tea. Teised põlved läbi paistab vist olnud küllaltki jah, vesi peaks olema veenusel näiteks on küll teistsugused pilved, aga see on teine olukord, seal on hirmus kuum 500 kraadi sel pinnal. Kunagi oli meil ju ka jah, no vot, veenus ongi nagu meie minevikku natukese meenutav mudel vist? Jah, ja just see tega hapnikku väga vanadel aegadel, enne kui elu ei olnud paljud, vähemalt targad mehed nii räägivad, siis oli atmosfääris ainult süsihappegaas ja vaba hapnikku üldse. Ridade poolt hiilides. See oli kivimite ja siin on nii palju igasuguseid variante, et mina lähen päris sassi, kuidas see vesi siis tuli, üks variant, etter, vett loobiti lume pallidena nagu praegugi dollalga ja siis need helkivaid ööpilved ja nendest saidetel ja siis kivides oli vett ja siis koiku. Jah, kõik kokku, sest need üksik nendest asjadest ei aita, eks ole. Peale selle mõned vaidlesid vastu, et ega nüüd lume palju kogu aeg tulevad, kui ameeriklased kuu peale lendasid. Need olid seal ju niuksed, aparaadid, et nad oleksid 10 korda väiksema massiga keha ka avastanud. Kui see kuu peale kukkumis kogu aeg registreerisid kuuvärinaid ja nad ütlesid, siis ei tulnud mitte midagi. Aga kuut pidi sama palju pommitama, umbes kui maad. Q5 pommitatakse teise külje pealt, seda ei ole tunda. Aga nemad tundsid terve kuu värisemist kohe ära, nii et see oli nii peened riistad neil, nii et tähendab kogu aeg ei pommitata. Pealegi, eks ole, nii et ikka kipub väheks jääma. Me ei saa ikka mitte kuidagi sellest kuumast kerast jahedat kera, maakera, me peame võtma tohutu pikad ajad maha. Võtame kohe kohaga, laseme veel kukkuda, lapike maad jälle, las jahtu maha. Toburgi lobil on üks väga hea ajalasi ja masinaid tööle kuidagi magedad natukene natukene mudida. Millegipärast pole. Ma panen uue pirni siis. Nonii, nüüd peaks minema. Vajutasin nuppu pele. Jooga, kas me läheme nüüd sinna, kus juba mulda võib leida või kuhu näeme sinna, kus on esimesed kaljud tekkinud teest väljas suvad kal küll lähme siis kaljude juurde, need on nii ilusad, ma mäletan neid joonid seal nagu eile. Siis, kui palju sa ja käes onu putuk, kus maakera pesu pesuloputus koos kõik maailm siis puhtaks saab ja luus jälle siis, kui paljusa ja uputus alge. Sooja vetel taevas. Tallinna sooja vett, jalad on kiltväljal niisukene ja soe, uputus tuleb. Noh, see on siis, kui tõesti ette kujutame, et juba maakera on ookeanid, suured veekogud, suured vihmad on sadanud, kuigi seal tuline vesi ja siis ei olnud seal veel praktiliselt üldse elu, elu tekkis hoopis hiljem, kui vesi hakkas juba mõistlikud temperatuurini jahtuma, siis ei olnud ka neid, nagu me räägime hapendajaid, kus kaljud lagunesid, mullaks, järelikult mulda ei saanud siis üldse olla, siis mul tekib kooseluga, kõik on kõva ja kandiline ja tulises vees tulises vees kalad ei ela tulises vees elab ainult kala, kalasuppi ei saa kui kala jale, elutu ookean ja oli üsna meie mõttes ikkagi troostitu maastik, alasti taimi, mitte midagi ei olnud. Kas igal pool oli vesi? Ei, reljeef oli ikkagi juba kohe algusest peale. Kui see jahtumine toimus, eraldasid mandrid pangad ja need pangad on eeskätt kergematest kivimitest nendest samadest silitaatidest, mis me rääkisime, kus räni on rohkem kõik kergemad nagu meie heledamad Soomest hästi tuntud graniidid, mida me siin maakivid või rändkividena hästi tunneme. Vaat niisugusest koostisega kergemad mandri pangad tõusid sellest üldisest laava magma pinnast mõnevõrra kõrgemale ja ilmselt ka jäid nad siis mõne saajana vee peale. Räni ongi see, millest liiv koosneb ja see graniit käis ja vot see on räni, see on üks kõige levinum mineraalüldse maakoores koosnevad need kõik põhilised Talgaadee, nüüd kivini, moodustajad enamikes nendest, aga need saarekesed, need olidki Covist soojad muidugi täitsa kuumad ikka peaaegu nagu vulkaani kraatri sisemuses praegu võib-olla kujutage ette. Fantaasia võib meile seda lubada, kui me oleme juhuslikult filmi näinud, kus kõige julgemad uurijad seisavad tuldpurskava mäe serval. Umbes niisugune pilt avanes maakerale siis praktiliselt kõikides nendes kohtades, sest ega need kaljusaared olid üsna väikesed ja maakoor oli õhuke, ühte luguda pragunes sealt magma tungis välja tohutute vulkaani puusettenakesemal maol magna on tuli vedelkivim. Nii tulikuumaolekul mitu 1000 kraadi. Nii nagu seda praegu ütleme, kas nende mandri pankadel 60 70 80 kilomeetri sügavusel või ookeani all on umbes 15 20 kilomeetri sügavusel. See on seesama, mis siis tuld purskama, mäest välja välja tuleb. Ja see ümbritseb maa keha maakoore all ka praegu, aga siis oli ta muidugi palju liikuvam ja igalt poolt peaaegu leidis võimaluse veel välja tulla, sest maakooli liiga õhk Mina tean, et leitud keeva veeallikatest baktereid juba elu sees ja vesi ümberringi keeb, kas siis olid ka juba bakterid olemas, kui see vesi alles kees? Päris kee vast veest ikka ilmselt veel ei ole, aga nagu see vesi natuke keemistemperatuurist allapoole, siis ma oletan, et tollel ajal veel mitte. Aga see on juba üks kohanemisnähtus, elu on imeväärselt kohanemisvõimeline ja need organismid, mis elavad väga sageli vulkaanilise aktiivse vööndi läheduses järk-järgult nende purske läheduses, kohanevad mikspärast, sest sealt tuleb väga palju vajalikke toitaineid. Tuletame meelde, et tol ajal, millest me praegu räägime, et maakera kuuma veega olid olid siis need kuumad mäed kõikul hirmus kuum ja mingisugust elu seal ei olnud, tähendab, oli igasuguseid keemilisi elemente seal vees, palju seal maa ümber atmosfääris olid, atmosfäär oli natuke teistmoodi, seal aineteks ammoniaak ja süsihappegaasi ja väga vähe oli hapnikku, kui seda seal üldse oli, eks ole, vesiniku oli seal ja pilvi ilmselt oli ka palju ja üldse pilt meenutab mingit õudusfilmi, mis tol ajal oli kuum vesi, kuumad kaljud, pilvine taevas, kood hämar, välgud sähvivad, maalses purskab tuld. Ühesõnaga see maailm oli täiesti košmaarne kuumas supis. Tänu neile välkudele tänu segasele, keemilisele koostisele, mis seal oli, hakkas kuidagimoodi arenema ja väga tähtis selle elu arenemise loidne, samad välgud, mis kogu aeg sähvisid. Nemad andsid nüüd sädelahendusi, näed, kiirendusid vees olevate elementide keemilisi reaktsioone, panid reaktsioonid käima, kas välk on täiesti siis elussünnitaja asi meenutab supi keetmist mikrouunis, kui veel sädemeid lööb. Elu keedetakse valmis, tundub nii välgud ja, ja kõik see keemiline koostis olid siiski väga olulised, sest laboratooriumites on püütud seda tolleaegset situatsiooni kuigivõrd taastada. Ja ega sa muidu tulemust ei saadud, kui ei hakatud neid välke sätte lahendusi sellest supist, sest ürgpuljongis nii nagu mõned nimetavad, ei hakatud läbi laskma. Orgaanilised molekulid, millest elu koosneb, need on saadud tõepoolest kohe katse teel katseklaasi sees just nimelt tugevad elektrilahendused, säde lahendused ongi mitukümmend 1000 volti pinge. Aga no ongi siis nüüd ikka neid molekuli eraldab siis elust, mis elu põhitunnus on, millest edasi juba toimuks areng ise, et kosmeediale, kas ta on juba elus või neil ei ole jah alles poolsurnud ja kui kaua supp kees, sadu miljoneid aastaid kõva keetmine, kõva keetmine väga. Seal oli tõesti ilmselt sadu miljoneid aastaid kusevälkude sahmimine, see katsetamine, eksitamine, kõik see toimus, samal ajal toimus kogu aeg pidev jahtumine, seda ei tohi ka ära unustada. Ei tohi muidugi. Ja muidugi tekkinud nii, et nüüd ühel heal päeval tekkis kohe mingi elusorganism oli täiesti elus, vaid areng oli väga pikk ja aeganõudev. Kõigepealt tekkisid sellised lihtsamad molekuli. Me võime tinglikult nimetada lihtsalt, kuigi need on ka juba küllalt keerulised aminohapped, siis olid juba peaaegu elus siis ei, nemad ei olnud elus, tähendab mulje mulje praegu, kui me võtame ühe potitäie vett, keedame seda mitu miljonit aastat, mitu miljardit aastat tulivad alguses, et siis siis tuleb juba maitseroheline sinna peale, lõpuks keedame, siis hakkavad elus kalad ujuma. No ma kardan, et see on niimoodi, et kui me võtame lihtsalt sellise puhta p, nii nagu ta meil kraanist tuleb teda juba tund aega kivitükke ka sisse. No paneme kivitükke ka sisse, aga ikka kui me tund aega teda keedame, siis me saame palju auru ja lõpuks laguneb see pann, pott pliidi peal on, sulab sinna kokku ja see on see tulemus? Päris niimoodi, ta ei ole ta paljus keetmine. Ise ikka maailma võisimiseidi. Nojah, aga miks peaksin tegema, kui ta juba valmis on? Ilmselt ei ole mõtet teda niimoodi ise meisterdama hakata, viidab lihtsalt aega. Meil praegu kõigil on hirmus kiire elu ja kiire ja muidu oleks koolis kindlasti eksamiülesanne maakera valmistamine. Karta võib, et siis kui asi lihtsamalt, ehk siis võib tõesti olla, et lõputöö näiteks kellelegi maailma loomine maailmakesti segistid Merkuuri. Nii kiiderali hüüda puugiviisu p see kõik on kuum ja lennata võib b pehmeks keenud keeli kõvakski daami hapoogeeviisoppi maale siis sööda Me. Kes see oli, kes oli esimesena elus, seda me kõik tahaksime teada, kui suur ta oli, keegi seda ei tea. Jäljendeid ei ole ka kivimikihtide pindadel jäänud tollest aegadest sellist võib-olla kivimise oligi elus sel ajal ka see oletus vaid, kuna kokku leppida, mis on eluainevahetus ja isereguleeruvus. Mina arvan, et üks väga tähtis moment elu teki juurest on nende elusolendite teki juures pidi tekkima midagi sellist, mida varem ei olnud. Üks asi, mis tekkis, olid need aminohapped siis neist aminohapetest tekkisid valgud ja siis läks veel sadu miljoneid aastaid mööda ja tasapisi tekkis suhteliselt lihtsatest ühenditest, ma ei hakka neid praegu nimetama. Tekkis selline aine, mida tänapäeval nimetatakse kolme tähega DNA. See on väga keerulise nimega desoksüribonukleiinhape ribonukleiinhappeid, kõik kutsuvad teda DNA Xiase DNA, see jääb hästi meelde. Ja vot sellel ühendil on väga omapärane võime, tema suudab teistele ühenditele ette kirjutada, mismoodi ennast valmistada valkudele suudab, teda suudab ennast pidevalt kopeerida, nii et tekiks uuesti täpselt samasugune niisugune kogu aeg. Kui me ette kujutame, siis tema nagu spiraali keeratud redel keetri jah, jah, keerdtreppredel ja tema oli võimeline siis juba veidi käske jagama, tema oli põhimõtteliselt olukorda kontrollima ja panema nagu teisi enda heaks tööle tootma. Omalgi on ju peaaegu nagu paljunemine, see on juba peaaegu nagu paljunemine, aga ta veel päris ei olnud. Üks oluline asi pidi veel natukese aja pärast juurde tulema, tähendab ta oli seal supi sees teda eristanud sellest maailmast, noh, need valgud ujusid kord lähemal, kord kaugemale. See, mida ta kavandab, keda ta käsib, tootab, see pidi kuidagi tema juurde ka jääma. Väga oluline oli see, et tekiks mingisugune kestsena ümber membraan. Ja see elusolenditel on membraan selles mõttes oluline ei ole mitte lihtsalt sein ümber, kust midagi läbile, vaid ta laseb vajalikke aineid sisse ja ebavajalikke aineid välja klapp. Jah, see membraane klopp ja seal supp ümber ja veel seal supi ümber, keskmisest ümbritsevast supist seda seespool olevat suppi eristas. Siis võib nimetada esimesed organismid sündinud ja meie praegusel hetkel organismidest kõige sarnasemad. Ilmselt on bakterid ja kõige vanemad kivimid need strolopiidid või kuidas neid nimetatakse? Need on just teada kusagil kolm miljardit aastat tagasi ilmunud bakterite elutegevuse jäänused mingid jäljendid kihi pindadel on nüüd tuvastatud. Oletatakse, et nad on kõige esimeste elu jälgede päritoluga Nendel nest labiidid. Mida need esimesed bakterid sõikas, ainult valkusi. Ega need midagi muud palju süüa vist polnudki? Toporki lobi ideed, mu vanaisa, too nendest välja arenes nii see kui kolm Tapporti loobidi elu, see on pärssil topordi loobiidist. Välja arenes ka siin igasugurakud väikseid jälgid viirused. Saagini patsin ringi sna hirmsal kiirusel. Mõni toodab creepy, mõnest nohu saab. Mõni on nii kaval, et muutub teel. Bobo tõlgendatud väga see ilmaelu tekkimine Nikaks hirmus keeruline, ilus vaadata, kui tekib ja ja meil on siin küll täna tähetark, taimetark ja maatark. Tomati laulab ja siil ta folkoloog saab vaadata nii kauakestvat asja, nagu elu tekkimine on, siis tema on väljakul aega, ma mäletan, et ma kuulsin, temal aega ei loe. Raivo aeg ei kolmnurkselt. Kolm kaks-kaks-kolm, üks-kaks-kolm kaks-kolm eile täna, homme, eile, täna, homme koguaegne selts. Nii lõpmatult kohe ruumi täitva aeg ju ei lõpe otsa. Neile lõpeta siiski otsa, varsti saab saade otsa. Ja aina segasemaks läheb. Mina sain nüüd sellest elust niimoodi aru, et elus on see, kelle sees on see, kes võib paljuneda peale selle paljunemise on elu jaoks ikkagi vajab see ainevahetust ja see ainevahetus on väga oluline ja muidu see põhimõttelised informatsiooni edasi anda. Vot see on väga oluline, see DNA on selline molekul, mis võimeline informatsiooni edasi andma, aga tema ise veel elus ei ole nii nagu ta ütles, et kas ta on elus või ei ole. Tema ei ole elus, aga kui soisid esivõis olla osis kui see DNA tekkis või ei, ei, ei, ärge kee küttelegi. Ärge öelge, sellepärast küsisin laste käest, et kui suvise vesi võis olla siis, kui DNA tekkis, eks ole, ja see on väga hea mõte sulle, siin ongi meil paras aja keelda kuulmiseni. Et ja kuu ikka laabus lääneliku vesi voolab alla õhk, tõuse üles. Päiksepaiste puu, ka siilipoisi süüle ees.
