Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade. Valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks salanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks on saade, kus me tunni aja jooksul serveerime teile põnevamaid ja olulisemaid palu viimaste nädalate teadusuudistemenüüst. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin stuudios täna Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Tere randal. Tere orga. Oleme teie jaoks välja otsinud rea teemasid, mis keerlevad täna siis ümber eluslooduse, nagu ikka siis, kui Randen meil siin külas on. Räägime nii uudiseid nii kodutanumalt kui ka pisut kaugemalt, aga kõik keerlevad selle ümber, kuidas inimene mõjutab loodust ja, ja kuidas me saaksime kõik üheskoos meie planeeti paremini hoida. Ja üks teema, millest me ei saa kohe siin saates üldse üle ega ümber on värske raport Elurikkuse teemadel. Ehk olete jõudnud juba siin meediast jälgida, kuu alguses tuli välja suur rahvusvaheline ülevaade. Esineb kokkuvõte erinevatest teadustöödest selles osas mis on meie planeedi seis seoses ökosüsteemide olukorraga ja elurikkusega. Ja see pilt ei ole eriti rõõmustav. See raport koosneb valdavalt erinevatest hoiatustest, kui kiiresti ja kui halvasti võivad asjad edasi minna? Jah, raporti kohaselt öeldakse, et isegi kuni miljon taime- ja loomaliike on väljasuremise äärel ja kõigest järgnevast kümnenditega ja seda kõike inimese pärast. Ja noh, nii kahju kui see ka ei ole vi, nii imelik kui see ka ei kõla, siis, siis esimene reaktsioon minul oli hoopis selline, et noh, seal ju kuuldud uudised. Hiljuti lugesin ma siin sellise vahva loodusteadlase ja maadeavastaja nagu Alexander von Humboldt, tee nii-öelda elu kirjeldavat raamatut ja ja nägin, et isegi tema juba 200 aastat tagasi, kui ta käis Ladina-Ameerikas ekspeditsioonil kirjutas näiteks erosiooni negatiivset mõju looduskeskkonnale. Ja üllatus-üllatus, lugedes viimast 2019. aasta raportit ka seal on kirjas, et, et selline nähtus nagu erosioon võib äärmiselt negatiivselt mõjuda looduskeskkondade üle. Nii et et kui nüüd mõtlema hakata, et kui inimesed ei ole eelmistest teadlaste raportitest ehk siis nii-öelda Humboldti kirjadest suutnud õppida, et miks nad siis nüüd järsku peaksid hakkama. Aga, aga noh, see on selline esimene skepsist, sisike skeptitsism. Ma arvan, et see, noh, see eesmärk ongi olnud see, et tõepoolest, et meil ei ole neid ju mingisugused uued teadmised. Aga et kuna seni Taani on nagu tõesti tuhanded teadlased üle maailma neid killukesi kokku kogunud siis see üks suur aruanne paneb kokku kõik need, et meie teadmised, need killukesed üheks suureks mõjusaks pildiks seal taga on täiesti umbes 15000 teadustööd või mis selles suurusjärgus seda tööd toetab ÜRO ja sarnaselt siis sellised tuntud kliimamuutuste aruandega, kihi moodustab paneeliga siis üritatakse nii-öelda saavutada sellist massiga mõju, et tõepoolest nüüd oleks see äratuskell aga selles suhtes nagu tajudes ka, et kui tõesti päevakajaline see on ja kui, kui keeruline see meie olukord juba praegu on ja vaadates, kus ta kliimamuutuste olukord vaata kus samamoodi on juba paarkümmend aastat samasuguseid raporteid avaldatud saadud sõnumiga, et asi on nagu väga hullemad kohe-kohe midagi tegutsema. Ja endiselt nagu väga palju ei ole tehtud, siis mõned murepilved aina kogunevat. Et mida me siis tõesti tegema peaksime, asjad hakkaksid muutuma? No kindlasti see raport on natukene nagu kaasaegsem, kui kunagised Humboldti kirjad, et maailm on muutumas väga palju ja ka näiteks plastikureostus või mikroplastikureostus ei olnud 10 15 aastat tagasi probleemiks. Et selles mõttes on ka, võib ka nii öelda ennast rahustada ja öelda, need uued raportid on täiesti asjakohased. Jaa, jaa, on nagu näha, mis suunas mingid probleemid liiguvad, et et mõnda aega tagasi olid meil näiteks happevihmad probleemideks, aga nüüd on happevihmad ja osooniaukude probleem oluliselt vähenenud. Kui tahta, siis mingisuguseid muutuseid ka globaalselt on võimalik positiivses suunas lükata. Aga, aga tõesti, tegelikult minu jaoks oli huvitav jaa, asjalik ja absoluutselt vajalik osa sellest raportist ju ikkagi need soovitused, et nad mitte ainult ei ütle, et kõik on halvasti ja miljon liiki, mis on siis peaaegu, et mida kaheksandikliikidest, mis meil siin planeedil on, keegi täpselt ei tea, kui palju neid liike on, et nad välja surevad, vaid, vaid nad soovitavad ka lahendusi ja sealt tegelikult on huvitavaid asju, mida endale meelde jätta. Ja hakkame kohe neid üle vaatama, suurem osa neist kist ongi seotud sellega, kuidas me kasutame maapinda. Et siin raporti viitab ka, et suur osa nendest probleemidest ongi seotud nii-öelda maakasutusega põllumajanduskalapüük ja millest on mõjutatud juba lõviosa üldse maakera pinnast, ehk siis ma eeldan, et need lahendused tegelikult on ka seotud sellega, kuidas me siis maad kasutame. Absoluutselt, et säästlikum, toidu tootmine. Et 75 protsenti kuivast maast on inimese poolt olulisel määral ümber muudetud ja selle toidutootmisega ja loomakasvatuse kui, kui põllumajanduse ja, ja siis selle veerežiimi muutmisega sellega, et võtame magevette, kasutame seda näiteks kastmiseks. Sellega kaovad ju elupaigad, et üheks olulisemaks liike vähendavaks välja suretavaks teguriks on elupaikade kadu. Ja teine asi on siis loomulikult linna ökosüsteemid. Me peame tunnistama seda, et arvestatav osa meie planeedist on, on urbaniseerunud ja jätkuvalt turbaniseerub. Selles keskkonnas elavad lisaks meelega teised liigid. Linn on oluline keskkond, võib isegi öelda, et oluline looduskeskkond väga paljudele liikidele ja meil on võimalik ka linnaplaneerimise abil aidata kaasa mitmekesisusele ja elurikkusele. Ja sellest me vist oleme isegi siin saadetes rääkinud. Minu arust on, väga huvitav, oli asjakohane ka see, et meil siin ka Eestis on ju praegu käimas keskkonnakuu ja sel aastal on selle nii-öelda teema või, või märksõna igaühe loodushoid, ehk siis ka see lähenemine, et kuidas igaüks meist mingite tegevuste abil saaks toetada sedasama elurikkuste liigirikkust meie ümber. Ja siin ka keskkonnaamet on sellega seos toonud välja üsna palju tegevusi ja häid infomaterjale, mis annavad nõu, kuidas me siis saaksime kaasa aidata sellele ja ja need infomadrats tõesti annavad päris praktilisi nõuandeid, kasvõi see, et kui me suvekodus muru niidame, siis ärme tee seda liiga palju, vaid jätame ka alasid, kus näiteks putukad-mutukad, tolmeldajate saaksid rahulikult omaette tegutseda. Ja et võilill ei ole tingimata häbiasi, kui see sinu aias kasvavat sinna Tartu Ülikooli botaanikud on igaühe loodushoiust rääkinud pikemat aega ja see tegelikult oli niisugune väike. Vau moment isegi minu jaoks, et kui ma vaatasin, et kas tõesti, et meie keskkonnaamet on võtnud teadlasi kuulda ja minul oli väga hea meel igatahes. Ja, ja sellised väikesed asjad noh, kasvõi see, et sa ühte aia nurka jätad selle rohu niitmata siis selline suuremat mõõtu tuulama puit, mingisugused Royced või risu või, või sammaldunud kivid või kiviaiad, et kõik ei pea olema klants, et selles kiviaias võivad kimalased elada võilillede peal lendavat tolmandajad. Ja, ja sa võid neid lihtsalt linnupesakastidele ka putukahotelle oma aeda panna, mis on siis sellised, kas siis pilliroost või sellistest pisikestest Õhnarustes tavaustest koosnevad sellised kohad või karbikesed majakesed, kus siis putukad saavad endale elupaiga leida või koha leida, kuhu, kuhu järglastele uus elu alustada, et kõik sellised väikesed asjad ja ja üks asi on nagu tähtis, et mitte ainult liigirikkuse liikide arv, vaid ka liikide biomass, on oluline, et et neid oleks rohkem, sest meie planeeti ta on mingisuguse pindalaga ja ja meie enda biomass pidevalt ja looduses peab valitsema tasakaal, nagu mõnel sind tsiteerinud sammalhabet naksi Trallidest juva ilmselt mitmeid kordi, et, et see, kui sa näed, et sul seal neid tolmeldajaid on või sa kuuled, et linnud aias laulavad siis lihtsalt sellest ühest hetkest võib-olla ei piisa, et on tähtis ka, et neid tolmeldajaid oleks piisaval hulgal. Me jagame neid nõuandeid igaühe loodushoiukohta, ka meie Facebooki küljel küljel raadio kaks puust ja punaseks. Kes soovib, saab neid kõik sealt üle vaadata ja loodetavasti ka järgima hakata. Kuulame siia vahele muusikapala ning räägime seejärel teistest võimalustest, kuidas loodust hoida. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks stuudios saatejuht Arko Oleski ja zooloog Randel Kreitzberg. Tutvustame teile looduse ja looduskaitseteemalisi värskemaid uudiseid ja võib-olla tooks nüüd järgmise teemana siia laua peale ühe sellise viimase aja debati, mis ka ajakirjanduses päris palju tähelepanu leidis. Nimelt meie kaitseväe kevadine suurõppus, kevadtorm millega seoses siis loomakaitsjad tõstatasid küsimuse, et kas ei oleks võib-olla mõttekas sedasama suurõppust pidada mõnel teisel aastaajal, kuna kevadel praegu on päris paljud loomad värskelt poeginud selline metsas müttamine, rassimine ja sõjapidamine hirmutab teinekord vanemad poegade juurest minema. Päris palju juhtumeid oli vist seoses põdravasikate ka just sellel korral. Et kas ei oleks mõni muu aeg mõistlik sellise suure metsaürituse pidamiseks? Randelt sina oled ka ju igal aastal metsas käinud, näinud, mis seal toimub, kuidas sulle tundub, kas selline praegune kevadine aeg on tõepoolest keeruline aeg nagu loomadele, et neid ei tohiks segada? Neid juhtumeid oli vist täpsemalt kolm, mis, mis sotsiaalmeedias ringi liikusid, aga võis olla ka rohkem. Aga kevad loomulikult ongi oluline aeg, loomad poegivad. Tähtis on kiiresti suureks kasvada, kiiresti kõht täis süüa ja heasse konditsiooni jõuda pärast pärast rasket talve selleks et siis suve lõpuks uuesti talvele vastu seista. Selles mõttes on ka suvi ja ka sügis ja talv tähtis aeg, et et iseenesest, võib-olla tõesti suvel, kui need põdravasikad natukene suuremad, oleks mõistlikum seal metsas ragistada ja, ja püsse paugutada ja, ja lõhkemist harjutada. Aga ma saan aru. Õppused olid ka konkreetselt mingisuguse õppetsükli selliseks nii-öelda eksamiks, nii nagu kevadel on koolis ja gümnaasiumis ja ülikoolis eksamid. Et, et see on üks, et seal on ka põhjus, miks need kevadel ja teine mõte tuleb sellest, et kui nüüd rääkida näiteks sügisest, siis sügisel jälle hakkavad needsamad põdravasikad ja, ja rebasekutsikad sellist iseseisvat elu elama, et siin loodus kaitseb, kus just nimelt sügist sobiva alternatiivina. Et sügisel minu arust ei ole ka hea variant, sellepärast et need just iseseisva elu peale saanud noored loomad hirmutatakse siis samuti ära, nad jooksevad sõiduteedele ja, ja seda efekti näiteks sügisesel ajujahil väga hästi näha, kui, kui mingil perioodil maanteede ääred noortest surma saanud rebastest täitsa nii kirjuks muutuvad. Aga mida me teha saaksime, et kas kas meile tundub, et nii-öelda mistahes õppused mis tahes aastaajal tooksid endaga kaasa nii palju ohvreid, et me peame tõsiselt kaaluma, kas üldse selliseid asju korraldada või on tegelikult see nii-öelda ohvrite arv, loomaohvrite arv natukene paratamatu selle asja juures ja ei peakski võib-olla nagu nii suurt häirekella lööma sellega seoses? Mina, isa ise nii väga võib-olla isegi ei muretseks, et me elame siin nende loomadega koos suurimatajate olukord Eestis on väga hea. Kõikide arvukused siin metssiga välja arvata on, on heas seisus ja, ja pigem kasvavad. Igasugune inimtegevus siin on tegelikult ohuks loomadele, kui ma sõidan autoga Tallinn-Tartu maanteel, siis see on ka ohtlik ja ja ajujaht, nagu ma ütlesin, ajab loomad autode ette. Minu arust sellist varianti selle suure 9000 meest metsas, et sellise suure õppuse pidamiseks sellist varianti, et see üldse loodusele mõju ei avalda, on pea võimatu ilmselt välja mõelda, et üks selline lahendus, mis osaliselt võiks nagu töötada, võiks olla. Et kui on teada, et mingites piirkondades Need, õppused need kohe tulemas ja seal hakatakse näiteks lõhkemisi tegema või, või, või mingisuguseid pomme õhkima käia, kasvõi sõjaväeorkestriga sealt eelnevalt läbi ja ja teha selline nii-öelda eel heidutus nendele loomadele. Et need, kes tõesti sellest lärmist ennast heidutada lasevad, et nad saavad siis juba varakult selle signaali kätte, et siin läheb lärmakaks ja nad saavad soovi korral leebelt taanduda, et nad ei ole sunnitud seda taandumist tegema niimoodi robinal, kiirustades ja, ja ennast ja oma järglasi ohustades. Kuidas sulle tundub, et noh, teinekord selliste suurte probleemidega viitame probleemide raamistamisega on see küsimus, et leitakse selline nii-öelda kerge sihtmärk, mida on, mille pihta nagu hea neid nooli loopida, et see ohustab, see kahjustab samal ajal selle kõrval teised protsessid, mis võivad hoopis rohkem mõjutada, et selles suhtes, et, et kas meil on võib-olla mingisuguseid teisi teemasid, millele me peaksime isegi rohkem tähelepanu pöörama kui sellele potentsiaalsele või sellele sõjaväeõppusele kui potentsiaalsele kahjust. Ta ei ole pakkunud, et hulkuvad koerad murravad Eestis metskitsesid rohkem maha, kui, kui sai hukka või, või kahjustatud selle õppuse käigus. Siin on kindlasti neid mingisuguseid aspekte veel mingeid näiteid, mis, mis praegu meelde ei tule, aga aga, aga jah, ma ei ütleks, et see, et see kevadtorm nüüd nii tohutult Eesti loomastiku mõju avaldada mis ei tähendaks, et nad ei saaks nii-öelda, aga loomasõbralikumaks muutuda, nagu ma aru saan, siis, siis ta on ka lubanud, et järgmistel kordadel pööravad rohkem tähele panna sellele, et kui tõepoolest peaks juhtuma, et põdravasikas jääb emata, sest tema nagu ära hirmutatud, et siis leitakse nagu ruttu need viisid, kuidas ka nende eest hoolt kanda. Jaa, absoluutselt, kusjuures ma mäletan ise, ma olen ise kaitseväes käinud ja ma mäletan, kuivõrd piinlikult mäe Moskeerisime pärast kaevikute kaevamist needsamad kohad mätaste ja samblaga, kus me olime enne seda kaevanud ja kuivõrd piinlikult kontrolliti üle pärast metsalaagrit need laagriplatsid, et sinna ühtegi kommipaberitega ega asja ei jääks, et et ma usun, see on tegelikult hea märk, et nad ise nagu tunnistavad seda nii-öelda konflikti kohta ja, ja teevad pingutusi, et see mõju võimalikult väike oleks. Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks täna loodusuudisteteemadel ning kui eelmises saatelõikust juba käis korra läbi see mõte hulkuvad koerad on loomadele üsna kahjulikud, siis tegelikult järgmine uudis meil sellest räägibki. Et see jällegi ei ole tegelikult uus teadmine, et koduloomad, koerad, kassid, kui nad on niimoodi nii-öelda vabapidamisel käivad aiast väljas, siis nad avaldavad ka mõju elusloodusele, et see sellest, kuidas, kui palju kassid linde murravad, on päris palju räägitud ja me räägime ikkagi, nagu eeldab miljonitest lindudest aastas, kes langevate kasside ohvriks koerad siis ilmselt samamoodi olenemata oma suurusest aeg-ajalt murravad, kedagi ei tegutse, on teada, et nad avaldavad mõju, võib olla senimaani on see küsimus olnud pigem see, kui suurt mõju nad avaldavad ja ja siin tulebki appi nüüd üks värske uudis, mis ei ole küll tehtud meil siin kusagil lähedal, vaid hoopis Madagaskaril ja nagu ma aru saan, siis Madagaskaril on ka ikkagi kasside-koertega nagu omajagu probleeme. Ma millegipärast arvan, et seal Madagaskaril need kassid, koerad isegi veel vabamalt ringi jooksmas ja, ja nii-öelda looduskeskkonna mõistes problemaatilisemad kui meil siin Eestis. Ka see negatiivne mõju tõesti, et, et see ei ole seotud ainult murdmisega, vaid seal on mitmeid erinevaid aspekte, mille peal alati ei pruugi mõeldagi, et üks on üks on see, et need kassid, koerad muudavad looduslike liikide käitumismustreid või nii-öelda aktiivsus mustreid, et panevad loomad teistsugusel nii-öelda päeva ajal liikuma, mingisuguseid asju tegema ja, ja see mõju võib olla kaudne, et kui kui muidu on öine loom, aga või öine lind, aga ta ei saa öösel tegutseda selle kassi hirmu pärast siis päeval võib-olla see lind satub hoopis mingisuguse teise rünnaku või, või sellise stressori ohvriks. Et, et see võib olla ka selline uudne ja noh, kassid, koerad võivad mõjutada seda nii-öelda järglaste saamist kas või geenibaasi, et kui nendeks koerad huntidega hübriide saavad ja muidugi toiduahelaid muuta. Et kui, kui kass või koer on üks lisanduv liik toiduahelas, siis, siis see mõjutab niimoodi kas kaadina või nii-öelda doominoefektina ka väga paljusid teisi liike, keda nad otseselt ei murra. Et, et selles mõttes on seal Madagaskar põnev koht, kus seda uurida ja, ja probleem on seal, ma usun, pigem suurem kui Eestis isegi. Aga jah, see see küsimus ikkagi jääb, et kuidas siis uurida kasside-koerte mõju loodusele, et et kui, kuidas nagu mõõta seda, kui palju nad siis murravad, kuidas nad mõjutavad liikide käitumist, et ilmselgelt see ei ole vist väga võimalik, et nüüd igale kassile koerale mingisugune mõõdik külge panna ja vaadata, kus nad käivad ja, ja keda nad täpselt murravad või, või keda need rongid siis ei saa ka nagu näha seda, et keda näiteks ära hirmutavad. Et see, mida nüüd Madagaskaril tehti, on natuke teistmoodi nagu katse siis selgust saada, mis on see mõju, oskad ehk sellest pisut rääkida? Ja nemad kasutasid rajakaameraid ja rajakaamera on selline vahva fotokas, millal sa paned puu külge ja, ja millel on see infrapuna sensor ja kui keegi sensori aktiveerib, Sist teeb kaamerapildi ja need on sellised asjad, mis on odavaks läinud viimasel ajal, siis nad paigutasid, ma ei teagi täpselt, kui palju neid raekoja mõni tuli, aga aga palju igatahes ütlesid seda, kuivõrd need nii-öelda looduslikud liigid koos eksisteerisid. Need on ju võõrliikidega ehk siis kasside-koertega ja eeskätt tundsid nad siis huvi, et mis on siis kooseksisteerimine koos koertega koos kassidega, aga oligi üks kohalik, selline kassi sarnane kiskja Siibet kassi sarnane ja vist isegi sugulane ladina keeles viv erry, kuula indika kes siis samuti sarnaselt kassidele, koertele murrab neid igasuguseid maas pesitsevaid linde ja, ja väiksemaid imetajaid ja siis võrreldigi siis nende koduloomade ja, ja ka ta naturaalsete või nii-öelda päris kiskjat mõju igasugu lindudele ja väiksematele imetajatele. No sealkandis elab selliseid väga vahvate nimedega, lindusid nägu tõmmu-siidkägu või Madagaskari Harak, ööbik, mets, Ruik, soomusmaa raag ja, ja nagu ma aru saan, siis nad tekitasid selliseid nii-öelda seoseid erinevate liikide vahel ja vaatasid, et kui ühte on rohkem, et kuidas sa siis teist mõjutab ja nii edasi. Ja sealt siis tuli vist ikkagi üsna selgelt välja, et kassid, koerad mõjutavad seda, kui palju neid kohalikke linnu- ja imetajaliike seal ta kaamera pealt lõpuks näha. Ja, ja see mõju ei ole seotud ka ainult sajaprotsendiliselt sellest selle kassi ja koeramõjuga muideks huvitaval kombel koeri siin sattus kaameraid enam kui 800-l korral kasse vaid vaid 50-l korral. Et kuna nad mõõtsid, et seda vihmametsas, siis, siis see on selline huvitav huvitav tulevaselt koeralt võib-olla liiguvad seal metsas rohkem ja pikemaid distantse ja, ja kassid on pigem sellised varitsevad ja ja võib-olla asulatele lähemal seisvad tegelased. Aga, aga igatahes jah, nad leidsid, et lisaks sellele nii-öelda võõrliigi eksis koera kassi mõjule mängis olulist rolli ka see, et mis toimus selles keskkonnas, et kas näiteks keskkond oli nagu tükeldatud, et Madagaskaril on suureks probleemiks metsade raie, vihmametsade raie siinpool sellest saarest on juba või isegi üle poole on, on, vihmametsad on maha raiutud ja, ja see pidavat olema siis selline nagu kumulatiivne võimendav mõju. Kui need koerad, kassid tuua keskkonda, kus lisaks nendele on ka näiteks sa metsa raiumise surve, et need erinevad stressoriltsis nagu kombineeruvad omavahel ja ja see on nagu aspekt, mida, mida just nimelt looduskaitse seisukohast nagu vaadata, et alati ei piisa ka sellest, kui see koer sealt minema viia, koerad kiti otsa panna. Need mõjud on sellised komplekssed. Võib-olla üks huvitav tulemus, mis sealt veel välja tuli, on see, et tegelikult nii kassid kui koerad on ju võõrliigid. Kui nad esinevad samal ajal koos, siis selline nii-öelda nende vastastikune antipaatiad ja mitte väga sõbralik läbisaamine võib natukene Nendele kohalikele liikidele isegi kasuks olla? Jah, täpselt, et kirjeldati, et, et jäi selline mulje vähemalt teadlastele ja need vabalt ringi liikuvad kassid, koerad väldivad 11 ja, ja see võib. Ma tuleksin sellest kumulatiivselt mõjust sellisest erinevatest ressorite kooseksisteerimise eest. Et see kasside ja koerte loomuomane vastasseis võib säästa Madagaskari ja ka teiste meie planeedi liikid elusid. Aga pigem on ikka niimoodi, et kui sul on, kas siis lahendus ei ole mitte see, et võta koer juurde, et, et sa nagu keskkonnasõbralikum vaid pigem. Ikkagi piirata ta seda, kui palju need võõrliigid seal kohalikus looduses raamat ringi käia. Ideaalis kindlasti pigem mitte viia neid asju sinna. Kuulame siia vahele taas muusikapala ning jätkame samal teemal, kuidas säästa loodust kassidest. Madagaskaril, liigume nüüd edasi Austraaliasse ja ka see põhiteema jääb samaks ka Austraalia on ju tegelikult juba aastakümneid näinud vaeva sellega, et inimese poolt sisse toodud võõrliigid, olgu siis kassid, rotid, küülikud, kärnkonnad on avaldamas üsna laastavat mõju kohalikule elustikule. Ja see probleem seal Austraalias, kuidas siis muuhulgas kassidest jagu saada on viinud selleni, et need traditsioonilised meetodid, et piirata kasside arvukust, tegelikult ei toimi, püüda leida siis uudsemaid lahendusi ja selle uudise peategelane on meil selline väike armast kukkurloom nimega Bilbi kes meenutab natukene sellist Roti pika ninaga, palju armsam ja ka mõnevõrra suurem samamoodi ohustatud loom ja keda siis kassid omajagu murravad. Ja see lahendus, millega, mida paar teadlast on välja pakkunud ja katsetanud, on üsna omamoodi, et kui meil ei õnnestu, kas likvideerida püüame siis õpetada neid loomi, kuidas kasse vältida. Optimistlik plaan. Aga pilvi on selline armas loom tõepoolest. Kahjuks oli sellel harilikul Bilbil, keda siis selles teadustöös uuriti, ka selline väiksem vend või, või sugulasliik väike pilvi, kes suri viiekümnendatel välja. Ja nüüdsest teadlased näevadki vaeva selle nimel, et, et harilik Bilbi ikkagi ellu jääks. Sest nii nagu Madagaskaril on pikaaegse eraldatuse tõttu terve hulk Emmdeemseid põnevaid loomulik ja siis on sama ka Austraalias ja, ja neid taastada enam võimalik ei ole. Ja tõepoolest siis on selline vahva emotsioon, emotsionaalne ja isiklik lugu, millesse teadlane isegi räägib, kuidas ta kunagi armastas kasse ja tal oli endal kasvõi isegi mitu neid ja, ja mingi hetk jõudis temani see nii-öelda äratundmine, kuivõrd hullud kiskjad tegelikult kassid on. Ja on ju teada, et võõrliiki keskkonnast välja saada on praktiliselt võimatu. Ja Nad hakkasid tegema käitumiskatseid kontrollitud tingimustes ja selleks kasutasid nad nii-öelda päris elusaid Bilbisid ja päris elusaid kasse. Ja olid ka ise natukene hirmul ja äraootaval seisukohal, kui nad esimest korda kokku panid, aga mingisuguse tulemusena, et vähemalt sealt said. Esialgu nad tegid ju seda, et võtsid ühe tüki Austraalia kõrbe, kus elavad need ohustatud liigid 123 ruutkilomeetrit tõmbasid sinna aia ümber eemaldasid sealt kõike need võõrliigid, kassid, küülikud ja nii edasi, et siis see piirkond jääks ainult Nendele kohalikele liikidele ja tõepoolest nagu tara ümber, et keegi teine sisse ei saaks, et nad saaksid seal kohapeal rahulikult elada. Aga noh, tõesti on ju see, et ega kogu riigile ei saa tekitada selliseid nii-öelda tara ümber panna, et lihtsalt elimineerida. Ja, ja pealegi noh, millest me oleme palju rääkinud, eks ole, elupaigad peavad olema ühendatud, ei saa tekitada selliseid nii-öelda ainult kaitsealasid muu riigi keskele seal. Ja tõepoolest, kui nad olid, et nii-öelda puhastanud selle ala kassidest rottidest, siis ühel hetkel nad panid sinna kassid tagasi just selleks, et harjutada neid pilvisiit Nende loomadega koos elama. Ma loodan, et nad panid neid asju sinna piisavalt vähe, et, et pilvidel oli võimalus õppida enne kui nad ära söödi. Aga tegelikult nad vist alustasid isegi niimoodi, et siin vahvalt kirjutavad, et et me alguses reaalselt ajasime neid pilvi sitaga ja hõõrusime või või tagusime neid surnud kassiga. Et seal õli sellel sellel tutvumisel nende kassidega oli mitu erinevat etappi, aga selgus, et see lähenemine ei tööta, lihtsalt lõhna tutvustamisest ei piisa, pead ikka koos elama. Täpselt need Bilbitsis elasid seal sellest tarandit, kus suhteliselt suurest Tarandikus pikka aega koos nende kassidega ja kuna neid asju vist oli seal siis piisavalt hõredalt, siis jäid ka ellu ja said järglasi. Teadlased avastasid, et kõigest nelja generatsiooni tulemusena hakkasid nendel filmidel arenema mingisugused tunnused mis säästsid neid natukene sellest kassiohust näiteks veidikene suuremad tagajalad, mis andsid neelasele kiirust ilmselt juurde, võimalusel võimaldasid põgeneda kasside eest ja, ja käiku toitumise osas ka, et et õppisid kasse vältima ja siis tuli siis tuli viimane tapp ja teine noh, loodusteadustest ikkagi tuleb teha eksperiment on see, mida me kirjeldame, see võib kõlada nüüd natukene jõhkralt, aga selleks, et tõestada, siis selliseid eksperimente tuleb teha ühesõnaga teha veel üks aedik, panna sinna neid Bilbisid, kes kassi tunnevad mehikest kassi Tunne, lasta sinna ka kassid ja vaadata, kui paljud jäävad ellu. Katse kirjeldus kõlab nagu selline, see. Inimene, kes väga teaduses, et ei tea midagi, aga mõtleb, et oh, teeks mingi ägeda katse, paneme erinevad loomad ühte puuri ja vaatame, mis saab. Aga, aga see töötas antud juhul nad panid erinevad loomad ühte puuri ja leidsid, et need Bilbid, kes olid kassidega tuttavad jäid ellu, aga teised söödi ära? Jah, on haugid, kõik ei jäänud ellu, aga neid jäi ellu märksa rohkem, kui neid, kes ei olnud, kas teil kokku puutunud ei ole, see 71 protsenti nendest, kes ei olnud kokku puutunud, jätsid oma elu kassidega vaata vahele. Nendest, kes olid, oli see protsent seal kusagil kahe või 30 kandis, nii et see vahe oli selles suhtes ikkagi ikkagi tuntav. Aga nüüd on ilmselt suur küsimus see, et noh, kui meile, kui me saame aru, et tegelikult selline lähenemine toimib siis kas tegelikult on võimalik seda kasutada piisavalt suures mahus, et päästa seda liiki kogu? Austraalias? Tõenäoliselt siiski mitte. Aga see on pigem selline huvitav evolutsiooniline eksperiment. Ja, ja siin mina loodaks. Ehkki samasugused mehhanismid töötavad looduskeskkonnas ka ilma inimese sekkumiseta ja nendele pilvedele tõepoolest natukene võimsamad tagajalad arenevad ja tekib ka selline oskus kas ja vältida, et, et terves Austraalias sellist eksperimenti läbi viia on keeruline. Aga pigem annab see nii-öelda lootust liigi kohanemisvõime seisukohast. Meil lihtsalt tuleb tagada, et evolutsioonil oleks selleks piisavalt aega, enne kui kõik need loomad kasside poolt maha murtakse. Kassi juurde ei tohiks viiet. Ärme tee seda veel üks muusikapala ning meie tänane viimane uudis on midagi hoopis teistsugust. Me räägime lutikatest. Puust ja punaseks. Meie tänase saate viimane uudis viib meid parasiitide maailma ja ilmselt ka selleks, et aru saada, kuidas parasiidi, et on kujunenud ja kuidas nad edasi kujunevad, tulebki tunda nende ajalugu ja selline üks parasiitidest, kes inimkonda on juba aastatuhandeid saatnud, on lutikad. Ja nüüd see uudis, millest me räägime, teadlased on siis nii-öelda kokku pannud lutikad sugupuu saamaks aru, kust nad tulevad ka vihjeid selle kohta, kuidas siis meie ühiselt võib-olla edasi läheme. Ja ka siin selle uudise puhul on veel selline väike põnevuslugu selle juures, et kuidas üldse on võimalik selliste uuringute läbi viia. Sest selleks, et joonistada mingisuguse perekonna, mingisuguse looma või putukate perekonna sugupuud, on tarvis paljude erinevate liikide genoome. Me teame, et lutikad kiusavad küll inimesi, aga need on vaid paar üksikut. Kui tiiki ja suurem osa liikidest siis kiusad hoopis teistsuguseid loomalik näiteks nahkhiiri ja selleks, et neid koguda nahkhiirtelt lutikaid, siis need teadlased siin kirjeldavad, kuidas nad olid sunnitud sellistes vihmametsades konfliktipiirkondadesse sumpama erinevates koobastes, põlvini nahkhiire sõnnikus, selleks et koguda erinevaid lutika näidiseid. See neil lõpuks õnnestus ja uurides genoome, siis nad said selle pildi kätte. Kuidas siis lutikas on arenenud ja seal tuleb välja, oli nii mõningaid üllatusi. Randel, kuidas sulle tundub, et mis seal, mis me siis teada saime, vaatasid rohkem kui 30 lutikaliigi genoomi ja siis nagu sa ütlesid, panid selle sugupuu kokku. Ja minu arust on siin kaks kõige huvitavamat uut teadmist. Üks selline huvitav asi on see, et teadaolev vanim nahkhiire fossiil on 64 miljonit aastat vana aga nüüd selle uue geeniuuringu tulemusena teadlased väidavad, et lutikad on pärit juba aegadest 115 miljonit 100 aastat tagasi. Mis tähendab, et lutikad olid juba meie planeedil vanad tegijad, kui esimesed nahkhiirenimetajat siin meil tekkisid, et seda artisti ei oskagi öelda, et kes esimene elukas oli, keda lutikat piinasid, aga mulle tundub, et seda nad teavad küll kindlalt, et juba need esimesed lutikad olid vereimejad ja dinosaurused sel ajal igatahes veel elasid. Aga siin evolutsioon kestis edasi ja teine selline huvitav teadmine oli siis see, et, et noh, millal ikkagi need esimesed kokkupuuted inimestega tekkisid ja noh, seda täpselt ei tea, millal nad inimese peale tulid. Aga seda said teada, et, et inimene on niivõrd ahvatlev saakloom selle lutika jaoks. Et kaks eraldiseisvat liiki spetsialiseerusin täiesti nii-öelda evolutsioneerusid omaette ja, ja fookusega inimestele juba 47 miljonit aastat tagasi 40 70 lasteaias inimesi ei olnud, aga mis see, eks ole, see senimaani arvati, et need kaks lutikaliiki võisid tulid inimesed peale ja siis nagu arenesid erinevateks liikideks. Nüüd selgub, et nad olid erinevad liigid juba ammu-ammu enne seda mõlemad tahtmatult siis jõudsid inimeseni, mis ta on, me oleme ikkagi suhteliselt nii-öelda Apetiidsed nende nutikate jaoks ja mis tähendab, et lutikad on ühed äärmiselt head kohanejad uud tingimustega evolutsioonist. Ja, ja see vist tuleb ka sealt välja, et, et see oht püsib täpselt, et teadlased pakuvad nii-öelda oma teadusliku kõhutunde baasil, et et piisavalt paid, et poolest miljonist aastast, kui, kui lisandub inimestele taas mõni uus lutikaliik, kes meie verd tahab imeda. Jällegi selline evolutsiooniline loogika, et kui me ka teame, et mõningad ongi inimese surve tõttu paljud liigid, nende arvukus väheneb, liigid on välja suremas siis võib-olla need parasiidid, kes neid liik asustavad, vajavadki uusi peremehi ja suudavad kiiresti ümber kohaneda teistele ja kes oleks siis nagu paremat uued peremehed kui need, keda siin meie maamuna peal on palju, muuhulgas inimesed kelle biomass järjest kasvab. Nii et see on asi, milleks me peame vist valmis olema, sest kõigist senistest püüdlustest hoolimata ei päriselt suutnud lutikatest lahti saada ja evolutsioon jälle seisma jäänud, et olgugi, et mõnikord niimoodi väljakutsuvalt öeldakse, et oo, kas te näete praegu ahvid puu otsast alla tulevad ja püsti käima hakkavad? Ei, seda me ei näe, aga, aga evolutsioon kahtlemata kestab edasi ka nutikate jaoks. Sellega tõmbame tänasele saatele joone alla. Saade puust ja punaseks. Täna tutvustas teile erinevaid uudiseid looduse valdkonnast. Siin stuudios olid saatejuht Arko Olesk ning Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Täname teid kuulamast ning järgmine saade eetris juba nädala pärast. Kõike head.
