On sinilillede õitsemise aeg. Mägrapere on nende õhtupoolikuks urulävele sättinud,  et kasukaid kammida. Peagi vantsib ema loom teistest eemale et pisutki  privaatsust nautida. Kogu pika talve koos poegadega ühes urus veetnud mägra emast  võib ju täitsa aru saada. Urust väljudes võtavad mägrad alati aega sügamiseks. Ja seda tehakse mõnuga. Loomulikult ikka sellepärast, et talve jooksul karva pugenud  täidele kirpudel elu keeruliseks teha. Peaaegu kogu oma kevadise toidu peab mäger maa seest välja kookima. Toiduks on igasugused ussid, putukad ja juurikad. Seepärast ta muudkui kaevab ja kraabib aeg-ajalt kükitades,  et oma territooriumi märgistada. Lõhna märk on mägra maailmas nagu Facebooki postitus  või Twitteri säuts. Peale, mida tuleb jälle tööga edasi minna? Kirbud ja igasugu muud parasiidid panevad mägra ennast  sügama ka keset kõige tähtsamaid toimetusi. Midagi tähtsamat mägramaailmas omavahelisest suhtlemisest  muidugi ei ole. Rivaalitsedes üritavad kaks mäkra koos ühte kohta  järjekordset sotsiaalmeediapostitust lõhnamärki teha. Läks, aga nii, et üks lasi teisele peale. Tüli ja solvumine on kiire tulema. Solvatu kehakeel ei jäta solvumise osas mitte mingisugust kahtlust. Tüli teine osapool viskab aga see peale muretult pikali  ja laseb küüntel kõhu peal käia. Mägra tagakäpaküünised pole kuigi pikad. Seevastu on aga esikäppadel kaevamiseks muidugi sügamiseks  kohast nud võimsad küünised. Loomulikult ei tohi unustada, et mäger on kiskja. Meil püsivalt elutsevatest kärplastest on mäger,  kogukaim ja tõenäoliselt ka tugevaim. Ägra käpajälg meenutab väikese karu jälge. Kuid noore hundi käpajälje ja mitmeaastase karu käpajäljega võrreldes. On see ikka õige pisike? Mägrad kaevavad omale elupaigaks võimsaid urustike. Siin magatakse talveund, kasvatatakse järglasi  ja varjutakse suuremate kiskjate ja ka inimeste eest. Üheks üpris äratuntavaks tunnuseks mägrauru puhul on väga  suur välja kaevatud pinnasevall ja tihti vagu  selle sees. Urgudesse peab vanaloom külje aluseks kuluheina  ja kuivi puulehti. Aeg-ajalt vahetab ta madratsi välja. Rajakaamera pildilt saabki aimu, kuidas mäger pesamaterjali  kogub ja urgu tassib. Tihti võib mägraurgude lähedal ja ka kaugemal leida  kraabitud auke, mille põhja on ka midagi lastud. Selline on eriti mõjus territooriumi märgis. Kuna mägrad tegutsevad suure osa ajast oma urustikus  ja selle lähiümbruses, siis jäävad neist maha selgelt  märgatavad rajad. Rajakaamera salvestisi vaadates ei jää mingit kahtlust. Mägrad on väga sotsiaalsed loomad ja pealegi parajad mürakarud. Lapsevanematena vanaloomad hoolitsevad ja tegelevad  järeltuleva põlvega palju ning kiindunult. Metsateel marju või niisama jalutajale vastu sattunud mäger  ei põgene alati ummisjalu, vaid nuusutab  ja vaagib asja. Et kas tasub kohe putku panna või pole vastutuli  ja nii ohtlik. Enamasti keerab mägerikka otsa ringi ja vantsib pahuralt  tuldud teed tagasi.
