Jõgede ääres ja niisketes paikades võib kohata Eesti kõige  suuremat ämbliku hiidämbliku. Täiskasvanud isendi jalgade siru ulatus on kuni seitse sentimeetrit. Ämbliku iseloomulikuks tunnuseks on helevööt mõlemal küljel. Saagi püüdmiseks ta võrku ei kasuta, vaid varitseb oma saaki. Siin sai ta parajasti kärbse kätte. Oma saagi tapab ta mürgise hammustusega ja mõne aja pärast  imeb selle tühjaks. Hiidämblik suudab ka mööda veepinda joosta  ja vajadusel ka sukelduda. Veest püüab ta söögiks kalamaime konnakulleseid  ja putukate vastseid. See puruvana ilmselt ei taipa, et iidämbliku jalge vahelt  läbiujumine ei ole tark tegu. Aga seekord ta veab, sest paistab, et ämblikul on tänaseks  kõht täis. Hiidämblik on üsna pelglik ja ohtu märgates peitub  taimelehtede alla. Kui arvab, et oht on möödas, tuleb sealt ettevaatlikult välja. Eriti raske on märgata noori hiidämblikke,  sest nende roheline värv sulab ümbritseva taimestikuga kokku. Varasuvel on täiskasvanud hiidämblikel kurameerimise aeg. Siin saab kokku Nõmme hiidämbliku paar. Isane peab tegutsema väga ettevaatlikult,  sest paaritumise käigus võib emane isa see ära süüa. Kui hiidämblike kurameerimine on vilja kandes  siis emane muneb mõnisada muna. Neid kannab ta lõugade vahel võrguniidis kookoni sees umbes  kolm nädalat endaga igal pool kaasas. See pika koonuga tegelane on koonlane. Tema on ämblike jaoks üks igavene tüütu putukas. Nimelt toitub ta surnud putukatest ja varastab neid ämblike  tagant nende võrkudest. Siin närib ta küll ämbliku poolt mahajäetud putukajäänuseid,  mis on ämbliku jaoks prügi. Nüüd aga märkab koorlane emast Nõmme hiidämbliku,  kes tassib munakookonit kaasas. Ei teagi, kas tahab koondane munakookonit pihta panna,  aga igatahes otsustab ämbliku tüütama minna. Ämblikul ei ole tuju koonlasega pikka vestlusesse laskuda  ja virutab talle jalaga, mille peale koondane suures kaares  eemale lendab. Koonlane läheb uuele katsele, mis lõpeb täpselt samamoodi. Koonlane ilmselt ei tea, et ämblikega ei tasu jamada. Kokkupuude selle ämblikuga jääb talle viimaseks. See ämblik nalja ei mõista ja koonlasest saab tema õhtusöök. See, et hiidämblik saagi püüdmiseks võrku ei kasuta,  ei tähenda, et ta seda valmistada ei oskaks. Kui muna kookonis olevad ämbliku lapsed valmistuvad koorumiseks,  siis ema ämblik ehitab neile võrguniidis pesa  ja valvab neid seni, kuni nad on piisavalt suured,  et ise eluga hakkama saada. Enamuse ajast püsivad nad puntras koos aga kui neid häirida,  siis jooksevad nad laiali, et keegi neid kõiki korraga kätte  ei saaks.
